Kohtuasi C-394/11

Valeri Hariev Belov

versus

CHEZ Elektro Balgaria AD jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Komisia za zashtita ot diskriminatsia)

„Eelotsusetaotlus — ELTL artikkel 267 — Mõiste „liikmesriigi kohus” — Euroopa Kohtu pädevuse puudumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 31. jaanuar 2013

Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Liikmesriigi kohus ELTL artikli 267 tähenduses – Mõiste

(ELTL artikkel 267)

Selleks, et teha kindlaks, kas liikmesriigi organit, millele seadus annab erinevat laadi ülesanded, tuleb pidada „kohtuks” ELTL artikli 267 tähenduses, on vaja kontrollida, mis laadi ülesandeid ta täidab konkreetses õiguslikus kontekstis, millega seoses ta Euroopa Kohtu poole pöördub.

Selles osas ei saa organit pidada kohtuks, kui menetluses, milles ta Euroopa Kohtu poole pöördub, on tuvastatud, et see menetlus võib olla algatatud poole taotluse alusel, kuid seda võib alustada ka organi omal algatusel, et kohaldatavad eeskirjad ja menetluse lõpptulemused on samasugused olenemata sellest, kas asi on võetud menetlusse kaebuse alusel või omal algatusel, et organ võib omal algatusel kaasata menetlusse teisi isikuid peale nende, keda kaebaja on ära märkinud, ning et kui selle organi otsuse peale esitatakse kaebus, on ta vastustajaks ja võib oma otsuse tagasi võtta.

(vt punktid 41, 43 ja 47–50)

Kohtuasi C-394/11

Valeri Hariev Belov

versus

CHEZ Elektro Balgaria AD jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Komisia za zashtita ot diskriminatsia)

„Eelotsusetaotlus — ELTL artikkel 267 — Mõiste „liikmesriigi kohus” — Euroopa Kohtu pädevuse puudumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 31. jaanuar 2013

Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtusse pöördumine — Liikmesriigi kohus ELTL artikli 267 tähenduses — Mõiste

(ELTL artikkel 267)

Selleks, et teha kindlaks, kas liikmesriigi organit, millele seadus annab erinevat laadi ülesanded, tuleb pidada „kohtuks” ELTL artikli 267 tähenduses, on vaja kontrollida, mis laadi ülesandeid ta täidab konkreetses õiguslikus kontekstis, millega seoses ta Euroopa Kohtu poole pöördub.

Selles osas ei saa organit pidada kohtuks, kui menetluses, milles ta Euroopa Kohtu poole pöördub, on tuvastatud, et see menetlus võib olla algatatud poole taotluse alusel, kuid seda võib alustada ka organi omal algatusel, et kohaldatavad eeskirjad ja menetluse lõpptulemused on samasugused olenemata sellest, kas asi on võetud menetlusse kaebuse alusel või omal algatusel, et organ võib omal algatusel kaasata menetlusse teisi isikuid peale nende, keda kaebaja on ära märkinud, ning et kui selle organi otsuse peale esitatakse kaebus, on ta vastustajaks ja võib oma otsuse tagasi võtta.

(vt punktid 41, 43 ja 47–50)