Kohtuasi C-453/10

Jana Pereničová ja Vladislav Perenič

versus

SOS financ spol. s r. o.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Prešov)

„Tarbijakaitse — Tarbijakrediidileping — Krediidi kulukuse aastamäära väär märkimine — Ebaausate kaubandustavade ja ebaõiglaste lepingutingimuste mõju kogu lepingu kehtivusele”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusaktide ühtlustamine — Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes — Direktiiv 93/13 — Leping, mis sisaldab üht või mitut ebasoodsat tingimust — Lepingu jätkumine — Kriteeriumid

   (Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 6 lõige 1)

2. Õigusaktide ühtlustamine — Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad — Direktiiv 2005/29 — Eksitav kaubandustava — Mõiste

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 6 lõige 1)

3. Õigusaktide ühtlustamine — Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes — Direktiiv 93/13 — Ebaõiglane tingimus artikli 3 tähenduses — Mõiste

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29; nõukogu direktiiv 93/13, artikkel 3, artikli 4 lõige 1 ning artikli 6 lõige 1)

1.  Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle hindamisel, kas tarbija ja ettevõtja vaheline leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, saab kehtida ilma nende tingimusteta, võib asja lahendav kohus lepingu kui terviku tühistamisel tugineda pelgalt sellele, et tühistamine võib olla ühele pooltest – käesoleval juhul tarbijale – soodne. Nimetatud direktiiviga ei ole siiski vastuolus see, kui liikmesriik näeb liidu õigust järgides ette, et ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, on tervikuna tühine, kui see tagab tarbijale parema kaitse.

   (vt punkt 36, resolutsiooni punkt 1)

2.  Niisugust kaubandustava, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust krediidi kulukuse aastamäärast madalam määr, tuleb käsitada „eksitava” kaubandustavana direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud, mida peab kontrollima liikmesriigi kohus.

   (vt punkt 47, resolutsiooni punkt 2)

3.  Niisuguse ebaausa kaubandustava, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust krediidi kulukuse aastamäärast madalam määr, tuvastamine direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, tähenduses, on üks paljudest aspektidest, millele pädev kohus võib direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõike 1 alusel tugineda, kui ta hindab, kas tarbijale antava krediidi kulu käsitleva lepingu tingimused on ebaõiglused. Sellel tuvastusel ei ole aga otsest mõju sõlmitud krediidilepingu kehtivuse hindamisele direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel.

   (vt punkt 47, resolutsiooni punkt 2)

Kohtuasi C-453/10

Jana Pereničová ja Vladislav Perenič

versus

SOS financ spol. s r. o.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Prešov)

„Tarbijakaitse — Tarbijakrediidileping — Krediidi kulukuse aastamäära väär märkimine — Ebaausate kaubandustavade ja ebaõiglaste lepingutingimuste mõju kogu lepingu kehtivusele”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Leping, mis sisaldab üht või mitut ebasoodsat tingimust – Lepingu jätkumine – Kriteeriumid

   (Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 6 lõige 1)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Eksitav kaubandustava – Mõiste

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 6 lõige 1)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Ebaõiglane tingimus artikli 3 tähenduses – Mõiste

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29; nõukogu direktiiv 93/13, artikkel 3, artikli 4 lõige 1 ning artikli 6 lõige 1)

1.  Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle hindamisel, kas tarbija ja ettevõtja vaheline leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, saab kehtida ilma nende tingimusteta, võib asja lahendav kohus lepingu kui terviku tühistamisel tugineda pelgalt sellele, et tühistamine võib olla ühele pooltest – käesoleval juhul tarbijale – soodne. Nimetatud direktiiviga ei ole siiski vastuolus see, kui liikmesriik näeb liidu õigust järgides ette, et ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, on tervikuna tühine, kui see tagab tarbijale parema kaitse.

   (vt punkt 36, resolutsiooni punkt 1)

2.  Niisugust kaubandustava, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust krediidi kulukuse aastamäärast madalam määr, tuleb käsitada „eksitava” kaubandustavana direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud, mida peab kontrollima liikmesriigi kohus.

   (vt punkt 47, resolutsiooni punkt 2)

3.  Niisuguse ebaausa kaubandustava, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust krediidi kulukuse aastamäärast madalam määr, tuvastamine direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, tähenduses, on üks paljudest aspektidest, millele pädev kohus võib direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõike 1 alusel tugineda, kui ta hindab, kas tarbijale antava krediidi kulu käsitleva lepingu tingimused on ebaõiglused. Sellel tuvastusel ei ole aga otsest mõju sõlmitud krediidilepingu kehtivuse hindamisele direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel.

   (vt punkt 47, resolutsiooni punkt 2)