Kohtuasi C‑685/15

Online Games Handels GmbH jt

versus

Landespolizeidirektion Oberösterreich

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Oberösterreich)

Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 49 – Asutamisvabadus – ELTL artikkel 56 – Teenuste osutamise vabadus – Hasartmängud – Liikmesriigi piiravad õigusnormid – Väärteokaristused – Ülekaalukast üldisest huvist tulenevad põhjused – Proportsionaalsus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 47 – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad kohtule ette kohustuse uurida omal algatusel üksikasju, mis on talle väärteoasja menetlemise raames esitatud – Kooskõla

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 14. juuni 2017. aasta otsus

1. Põhiõigused–Euroopa Liidu põhiõiguste harta–Kohaldamisala–Liidu õiguse rakendamine–Liikmesriigi õigusnormid, millega on kehtestatud EL toimimise lepingus sätestatud põhivabadusest erandi tegev meede–Hõlmamine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 51 lõige 1)

2. Asutamisvabadus–Teenuste osutamise vabadus–Piirangud–Hasartmängud–Liikmesriigi kohtu teostatav kontroll selle üle, kas Euroopa Liidu põhivabaduse kasutamist piirav riigisisene norm on liidu õigusega kooskõlas–Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele–Kohtul, kelle poole väärteokoosseisu esinemise tuvastamise nõudes pöörduti, olev kohustus selgitada omal algatusel välja kohtuasja asjaolud–Lubatavus–Tingimus

   (ELTL artiklid 49 ja 56; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

1.  Harta artikli 47 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Lisaks kohustab ELL artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette just harta artikli 47 mõttes tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades (vt selle kohta kohtuotsus, 8.11.2016, Lesoochranárske zoskupenie VLK, C‑243/15, EU:C:2016:838, punkt 50 ning seal viidatud kohtupraktika). Harta selle artikli kohaldamisala seoses liikmesriikide tegevusega on määratletud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted ette nähtud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral; see säte kinnitab Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt laienevad liidu õiguskorras tagatud põhiõigused kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele, kuid mitte väljapoole niisuguseid olukordi (kohtuotsus, 8.11.2016, Lesoochranárske zoskupenie VLK, C‑243/15, EU:C:2016:838, punkt 51). Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 30, siis olukorras, kus liikmesriik kehtestab meetme, millega tehakse erand EL toimimise lepingus sätestatud põhivabadusest, näiteks asutamisvabadusest või teenuste osutamise vabadusest, kuulub see meede liidu õiguse kohaldamisalasse.

   (vt punktid 54–57)

2.  ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb kujul, mil neid on eelkõige tõlgendatud 30. aprilli 2014. aasta kohtuotsuses Pfleger jt (C‑390/12, EU:C:2014:281), koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed menetlusnormid, mille kohaselt kohus, kes peab tegema otsuse selle kohta, kas mõnd Euroopa Liidu põhivabadust, näiteks liidusisest asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust piirav riigisisene norm, on liidu õigusega vastuolus, on väärteomenetluses kohustatud väärteo koosseisu esinemise tuvastamise käigus omal algatusel välja selgitama talle lahendamiseks esitatud kohtuasja asjaolud; vastuolu puudub tingimusel, et niisuguste normide tagajärg ei ole olukord, kus kõnesolev kohus on sunnitud asendama liikmesriigi pädevaid ametiasutusi, kes on kohustatud esitama tõendid, mis on vajalikud, et see kohus saaks kontrollida, kas piirang on õigustatud.

   Kõnesoleval juhtumil tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktides 3–5 ja 12–20 osundatud riigisisestest õigusnormidest, et haldusorganite otsuste peale saab halduskohtule esitada õigusvastasuse tõttu tühiseks tunnistamise nõude, sest need kohtud lahendavad niisuguseid kaebusi sisuliselt. Kohus peab omal algatusel välja selgitama talle lahendamiseks esitatud kohtuasja asjaolud talle esitatud nõuete piires, arvestades sealjuures ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Neis menetlustes on väärteokaristust kohaldanud haldusorgan menetluse pool. Vaid nende asjaolude alusel ei ole alust asuda seisukohale, et niisugune menetluskord võiks tekitada kahtlusi riigisisese kohtu erapooletuses, kuivõrd viimane on kohustatud uurima tal lahendada olevat kohtuasja mitte süüdistuse toetamiseks, vaid tõe jaluleseadmiseks.

   (vt punktid 63, 64 ja 67 ning resolutsioon)