Kohtuasi C‑519/13

Alpha Bank Cyprus Ltd

versus

Senh Dau Si jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Anotato Dikastirio Kyprou)

„Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades — Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine — Määrus (EÜ) nr 1393/2007 — Artikkel 8 — Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine — Ühe edastatud dokumendi tõlke puudumine — Nimetatud määruse II lisas toodud tüüpvormi puudumine — Tagajärjed”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 16. septembri 2015. aasta otsus

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine ja teatavakstegemine – Määrus nr 1393/2007 – Eesmärgid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine ja teatavakstegemine – Määrus nr 1393/2007 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine – Vastuvõtva asutuse pädevus ja kohustused – Vastuvõtmisest keeldumise hindamise pädevus – Puudumine – Hindamine, mis on edastava liikmesriigi kohtu pädevuses

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, artikkel 7, artikli 8 lõiked 1, 2 ja 3, ning I lisa)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine ja teatavakstegemine – Määrus nr 1393/2007 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine – Dokumendi adressaadile teatud tingimustel antud õigus – Vastuvõtva asutuse kohustus teavitada adressaati tema õigusest määruse II lisas toodud tüüpvormi abil – Hindamisruumi puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, artikli 8 lõige 1, ning II lisa)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine ja teatavakstegemine – Määrus nr 1393/2007 – Vastuvõttev asutus, kes ei ole dokumendi adressaati tema keeldumisõigusest II lisas toodud tüüpvormi abil teavitanud – Tagajärjed – Menetluse tühisus – Puudumine – Vastuvõtva asutuse kohustus nimetatud puudus kõrvaldada

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, II lisa)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 29–33)

2.  Vastavalt määruse nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklile 7 on vastuvõtva asutuse ülesanne on dokumendi tegelik kättetoimetamine adressaadile. Selles kontekstis peab ta esiteks hoidma edastavat asutust kursis kõigi selle toiminguga seonduvate oluliste asjaoludega, saates viimasele määruse I lisas esitatud tüüpvormi, ja teavitama määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt adressaati, et ta võib keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud ühes selles sättes ette nähtud keeltest: keel, millest adressaat aru saab, vastuvõtva liikmesriigi ametlik keel või üks kättetoimetamiskoha ametlikest keeltest, millest adressaat peaks aru saama. Kui adressaat keeldub dokumenti vastu võtmast, peab vastuvõttev asutus sama artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt teavitama sellest viivitamatult edastavat asutust ning tagastama taotluse ja dokumendi, mille tõlkimist nõutakse. Seevastu ei ole nimetatud asutustel kohustust otsustada sisulisi küsimusi, nagu mis keel(t)est dokumendi adressaat aru saab ja kas dokumendile peab või ei pea olema lisatud tõlge ühes määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud keeltes. Nimetatud määrus ei anna aga vastuvõtvale asutusele mingisugust hindamisruumi selles, kas määruse artikli 8 lõikes 1 loetletud tingimused, millistel adressaat võib keelduda dokumenti vastu võtmast, on täidetud või mitte.

   Samas peab liikmesriigi kohus, kelle poole on edastavas liikmesriigis pöördutud, seda laadi küsimused lahendama, kui hageja ja kostja vahel on nende suhtes vaidlus tekkinud. Kui kättetoimetamise menetlus on algatatud ja kindlaks tehtud, millist või milliseid dokumente see puudutab, võtab kohus seisukoha alles pärast seda, kui dokumendi adressaat on tegelikult keeldunud seda vastu võtmast põhjusel, et (põhjus???). Nii kontrollib nimetatud kohus taotleja palvel, kas adressaadi keeldumine võtta dokumenti vastu põhjusel, et see ei olnud talle arusaadavas keeles, oli põhjendatud. Selleks peab kohus hindama kõiki toimiku andmeid, et esiteks välja selgitada dokumendi adressaadi keeleoskus ja teiseks otsustada, kas kõnealuse dokumendi laadi arvestades on selle tõlkimine vajalik.

   Lõpuks peab nimetatud kohus igal konkreetsel juhul jälgima, et asjaomaste poolte vastavad õigused saaksid võrdselt tagatud, tasakaalustades kättetoimetamise tõhususe ja kiiruse eesmärgi taotleja huvides ja kaitseõiguste tõhusa kaitse huviga adressaadi huvides.

   (vt punktid 36, 37 ja 40–43)

3.  Määrust nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades tuleb tõlgendada nii, et vastuvõttev asutus peab kõikidel juhtudel ja selles osas hindamisruumi omamata teavitama dokumendi adressaati tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kasutades teavitamiseks alati määruse II lisas toodud tüüpvormi.

   Määrus nr 1393/2007 ei näe ette ühtegi erandit määruse I ja II lisas asuvate tüüpvormide kasutamisest. Nagu on märgitud määruse põhjenduses 12, kujutavad nimetatud vormid endast vahendit, millega teavitatakse adressaate sellest, et nad võivad kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

   Nagu nimetatud vormi enese sõnastusest ja pealkirjast tuleneb, on artikli 8 lõikes 1 ette nähtud võimalus kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keelduda dokumendi adressaadi „õigus”. Et anda sellele liidu seadusandja poolt antud õigust tõhus toime, tuleb see dokumendi adressaadile kirjalikult teatavaks teha. Määrusega nr 1393/2007 loodud süsteemis antakse see teave talle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil.

   Sellest järeldub, et määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud kaks seotud, kuid siiski eraldiseisvat asjaolu: nimelt ühelt poolt dokumendi adressaadi materiaalne õigus sellest vastuvõtmisest keelduda ainuüksi põhjusel, et see ei ole koostatud või sellele ei ole lisatud tõlget keeles, millest ta peaks aru saama, ning teiselt poolt formaalne teave nimetatud õiguse olemasolu kohta, mille talle edastab vastuvõttev asutus. Teiste sõnadega ei viita keelelise tingimuse aspekt mitte adressaadi teavitamisele vastuvõtva asutuse poolt, vaid ainult adressaadi keeldumisõigusele.

   Neil asjaoludel on selge, et keeldumine ise on tingimuslik, kuna dokumendi adressaat saab seda kasutada vaid juhul, kui kõnealune dokument ei ole koostatud või sellele ei ole lisatud tõlget keeles, millest ta aru saab, ehk vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles, või kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest.

   Samas eeldab keeldumise õiguse kasutamine seda, et dokumendi adressaati on selle õiguse olemasolust eelnevalt nõuetekohaselt kirjalikult teavitatud.

   Järelikult peab vastuvõttev asutus dokumendi adressaadile kättetoimetamisel igal juhul lisama kõnealusele dokumendile määruse nr 1393/2007 II lisas toodud tüüpvormi, teavitades adressaati tema õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

   (vt punktid 44, 45, 47, 49–51, 53–55, 58 ja 77 ning resolutsioon)

4.  Määrust nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et vastuvõttev asutus ei ole dokumendi adressaati teavitades lisanud määruse II lisas toodud tüüpvormi, ei saa olla aluseks menetluse tühisusele, vaid see puudus tuleb kõrvaldada vastavalt nimetatud määruse sätetele.

   Ühestki selle määruse sättest ei selgu, et määruse II lisas toodud vormi abil adressaadi teavitamata jätmine sellest, et tal on dokumendi vastuvõtmisest keelduda, põhjustaks kättetoimetamismenetluse tühisuse. Mis puutub selle tagajärgedesse, kui adressaat keeldub dokumenti vastu võtmast põhjusel, et sellele ei ole lisatud tõlget keeles, millest ta aru saab, või vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles, siis Euroopa Kohus on juba leidnud seoses määrusega nr 1348/2000, mis kehtis enne määrust nr 1393/2007, et menetlust ei tule mitte tühiseks tunnistada, vaid vastupidi, anda saatjale võimalus see puudus küsitud tõlke saatmisega kõrvaldada. Samasugune lahendus peab olema lubatud ka juhul, kui vastuvõttev asutus jättis dokumendi adressaadile selle määruse II lisas toodud tüüpvormi edastamata. Nimetatud tüüpvormi lisamata jätmine ja dokumendi vastuvõtmisest keeldumine tõlke puudumise tõttu on otseselt seotud, kuna mõlemal juhul võib see takistada dokumendi adressaadil kasutada oma õigust dokumendi vastuvõtmisest keelduda. Lisaks oleks see, kui tunnistada kättetoimetatav dokument või kättetoimetamise menetlus tühiseks, vastuolus määruse nr 1393/2007 eesmärgiga näha liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades ette dokumentide otse, kiiresti ja tõhusalt edastamise põhimõtte.

   Seega juhul, kui on jäetud määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitamata, peab vastuvõttev asutus viivitamata teavitama dokumendi adressaate määruse artikli 8 lõike 1 alusel selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil nende õigusest dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

   (vt punktid 59–61, 63, 64, 66, 67, 72, 76 ja 77 ning resolutsioon)