EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62003CJ0121
Kohtuotsuse kokkuvõte
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Keskkond — Jäätmed — Direktiiv 75/442 — Mõiste — Kasutuselt kõrvaldatav aine — Loomakasvatusest pärinevad heitmed — Väljajätmine — Tingimused — Loomakasvatusmajandis surnud loomade korjused — Hõlmamine
(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artikli 1 punkt a)
2. Keskkond — Jäätmed — Direktiiv 75/442 — „Muud õigusaktid” artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses — Ühenduse või siseriiklikud õigusaktid — Tingimused
(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artikli 2 lõike 1 punkt b)
3. Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 — II lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate tööde keskkonnamõju hindamine — Liikmesriikide kaalutlusõigus — Ulatus ja piirid
(Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 97/11, artikli 2 lõige 1, artikli 4 lõige 2 ja II lisa)
4. Keskkond — Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest — Direktiiv 91/676 — Kohaldamisala — Loomakasvatusest pärinevad heitmed — Hõlmamine — Loomakasvatusest pärinevate heitmete kasutamine põllumajandusliku väetisena — Direktiiviga 80/68 kehtestatud põhjavee kaitse korra välistamine
(Nõukogu direktiiv 80/68, artikkel 5, ja nõukogu direktiiv 91/676)
1. Mõiste „jäätmed” kohaldamisala jäätmete kohta antud direktiivi 75/442 mõttes (muudetud direktiiviga 91/156) sõltub selle direktiivi artikli 1 punkti a esimeses lõigus sisalduva mõiste „kasutuselt kõrvaldama” tähendusest.
Selles suhtes võib teatud olukorras vara, materjali või toorainet, mis on saadud niisuguse eraldamise või tootmisprotsessi tulemusena, mille eesmärk ei ole otseselt selle valmistamine, käsitleda mitte jäägina, vaid kõrvalsaadusena, mida ettevõte ei püüa osutatud sätte mõttes „kasutuselt kõrvaldada”, vaid mida ta kavandab hiljem ilma seda töötlemata talle soodsatel tingimustel kasutada või turustada. Sellisel juhul ei kohaldata selle direktiivi neid sätteid, mis näevad ette jäätmete kasutuselt kõrvaldamise või taaskasutuse, varale, materjalile või toorainele, millel on ka ilma igasuguse töötlemiseta majanduslik tooteväärtus ning mille suhtes kohaldatakse kaupade suhtes kehtivaid õigusnorme, tingimusel et nende muutmata kujul taaskasutus ei ole üksnes võimalik, vaid kindel ning toimub pideva tootmisprotsessi raames.
Samadel tingimustel võib ka loomakasvatusest pärinevad heitmed jäätmete hulgast välja arvata, juhul kui neid kasutatakse kindlaksmääratud maa-alal õiguspäraselt maapinna väetamiseks ning kui nende heitmete varu ei ole suurem kui väetamiseks vajalik. Asjaolu, et neid heitmeid ei kasutata sellesama põllumajandusettevõtte maadel, kust heitmed pärinevad, vaid teiste ettevõtjate vajaduseks, ei oma selles suhtes tähtsust.
Seevastu ei saa loomakasvatusest pärinevaid loomakorjuseid juhul, kui need loomad on surnud majandis, mitte tapetud tarbimiseesmärgil, mitte mingil juhul kasutada tingimustel, mis võimaldaksid need jäätmete hulgast nimetatud direktiivi mõttes välja arvata. Korjuste valdaja on kohustatud need kasutuselt kõrvaldama, mistõttu seda materjali tuleb käsitleda jäätmetena.
(vt punktid 57, 58, 60–62, 64)
2. Direktiivi 75/442 jäätmete kohta, mida on muudetud direktiiviga 91/156, artikli 2 lõike 1 punktis b sisalduv mõiste „muud õigusaktid” võib tähendada nii ühenduse õigusakte kui ka siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad selles sättes nimetatud kategooriatesse kuuluvaid jäätmeid, tingimusel et olenemata sellest, kas tegemist on ühenduse või siseriiklike õigusaktidega, käsitleksid need õigusaktid jäätmete käitlemist ning selle tulemus on keskkonna kaitsmine vähemalt viidatud direktiiviga ette nähtud tasemel.
(vt punkt 69)
3. Direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 97/11, artikli 4 lõige 2 näeb ette, et liikmesriigid teevad kas üksikjuhtude uurimise või enda kehtestatud künniste või tingimuste abil kindlaks, kas selle direktiivi II lisas nimetatud tööde keskkonnamõju hinnatakse või mitte. Selle sätte kohaldamisala on sisuliselt sama kui direktiivi 85/337 esialgses sõnastuses artikli 4 lõikel 2. Nendega ei ole muudetud üldreeglit, mis on ära toodud direktiivi artikli 2 lõikes 1 ning mille kohaselt hinnatakse muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu keskkonda oluliselt mõjutada võivate projektide keskkonnamõju.
(vt punktid 91 ja 92)
4. Veekogude kaitse kord loomapidamisel tekkivatest heitmetest tuleneva reostuse eest ei tugine ühenduse õiguses mitte direktiivile 80/68 põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest, vaid direktiivile 91/676 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. Viimati nimetatud direktiivi spetsiifiline eesmärk ongi võidelda loomakasvatuse heitmete laialilaotamisest või ärajuhtimisest ning väetiste ülemäärasest kasutamisest tingitud veereostuse vastu. Sellega ette nähtud kaitse kord hõlmab täpseid haldusmeetmeid, mida liikmesriigid peavad põllumajandusettevõtete suhtes kohaldama ning mille juures arvestatakse ka seda, kuivõrd tundlik on keskkond, kuhu heitmed suunatakse. Seega, kui direktiivi 80/68 artiklit 5 tõlgendada nii, et liikmesriigid peavad maa-ala hüdrogeoloogilist uurimist hõlmava eelneva uurimise viima läbi loomapidamisest pärinevate heitmete põllumajandusliku väetisena kasutamise kõigi juhtumite suhtes, asendaks direktiiviga 80/68 ette nähtud kaitse kord osaliselt direktiiviga 91/676 spetsiaalselt ette nähtud korda.
(vt punktid 101 ja 102)