Keywords
Summary

Keywords

1. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse – Määrus nr 2081/92 –Traditsioonilise muu kui geograafilise nimetuse kaitsmine päritolunimetusena – Vajadus seose järele toote omaduste ja selle geograafilise päritolu vahel – Päritolukoht või -piirkond – Koha või piirkonna määratlemine selliste looduslike faktorite alusel, mis eristavad seda naaberpiirkondadest

(Nõukogu määrus nr 2081/92, artikli 2 lõike 2 punkt a ja lõige 3)

2. Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse – Määrus nr 2081/92 – Nimetused, mis on muutunud üldnimetuseks – Hindamiskriteeriumid – Selle asjaolu arvessevõtmine, et toodet turustatakse teatava nimetuse all mõnedes liikmesriikides – Lubatavus

(Nõukogu määrus nr 2081/92, artikli 3 lõige 1)

3. Institutsioonide õigusaktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega nimetus „feta” kantakse päritolunimetuste registrisse

(EÜ artikkel 253; komisjoni määrus nr 1829/2002)

Summary

1. Selleks et traditsioonilist muud kui geograafilist nimetust saaks määruse nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 2 lõike 3 alusel kaitsta „päritolunimetusena”, peab see nimetus tähistama just „teatavast piirkonnast või konkreetsest kohast pärit” toodet või toiduainet. Lisaks nõuab see säte sama määruse artikli 2 lõike 2 punkti a teisele taandele viidates, et põllumajandustoote või toiduaine kvaliteediomadused tuleneksid valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos selle looduslike ja inimfaktoritega ning et selle tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuks määratletud geograafilises piirkonnas.

Nende kahe sätte koos vaatlemisest nähtub, et nimetatud artikli 2 lõikes 3 viidatud kohta või piirkonda tuleb määratleda geograafilise piirkonnana, mis hõlmab selle spetsiifilisi looduslikke ja inimfaktoreid ning võib põllumajandustootele või toiduainele anda selle erilised omadused. Asjaomases päritolupiirkonnas peavad seega esinema homogeensed looduslikud faktorid, mis eristavad seda piirkonda naaberpiirkondadest.

(vt punktid 48–50)

2. Asjaolu, et toodet turustati seaduslikult teatava nimetuse all mõnedes liikmesriikides, võib endast kujutada tegurit, mida tuleb arvesse võtta juhul, kui hinnatakse, kas see nimetus on muutunud üldnimetuseks määruse nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(vt punkt 79)

3. EÜ artiklis 253 nõutavad põhjendused peavad lähtuma asjaomase õigusakti laadist ning nendest peab selgelt ja üheselt mõistetavalt nähtuma õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja Euroopa Kohtul kontrolli teostada. Akti vastuvõtja ei ole siiski kohustatud võtma seisukohta selgelt teisejärguliste asjaolude suhtes ega ennetama võimalikke vastuväiteid.

See, kuidas komisjon esitas määruse nr 1829/2002, millega nimetus „feta” kantakse päritolunimetuste registrisse, üheteistkümnendas kuni kolmekümne kolmandas põhjenduses põhilised asjaolud, mis viisid ta järelduseni, et nimetus „feta” ei ole üldnimetus määruse nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 3 tähenduses, kujutab endast piisavat põhjendust EÜ artikli 253 mõttes.

(vt punktid 106 ja 107)