Kohtuasi T‑376/21

Instituto Cervantes

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kolmas koda) 14. juuni 2023. aasta otsus

Teenuste hanked – Hankemenetlus – Keeleõppeteenuste osutamine liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele – Pakkuja paigutamine paremusjärjestusse – Põhjendamiskohustus – Pakkumuse elemendid, mis on kättesaadavad hüperlingi kaudu – Ilmsed hindamisvead – Võimu kuritarvitamine

1. Tühistamishagi – Tähtajad – Tähtaja algus – Hankemenetlus – Kõrgeimale järjekohale paigutatud pakkumuse omadustest ja eelistest teavitamine – Tingimus – Nõue, et põhjendatud otsus tehtaks mõistliku aja jooksul

   (ELTL artikli 263 kuues lõik)

   (vt punktid 32–34)

2. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste riigihankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Hankija kohustus anda kirjaliku taotluse alusel teavet eduka pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta ning teatada eduka pakkuja nimi – Kohustus esitada põhjalik kokkuvõte selle kohta, kuidas tagasilükatud pakkumuse iga üksikasja hindamisel arvesse võeti, või eduka pakkumuse ja edutuks osutunud pakkuja pakkumuse põhjalik võrdlev analüüs – Puudumine

   (ELTL artikli 296 teine lõik)

   (vt punktid 63–68)

3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Oluline erinevus tehnilistele pakkumustele antud hindamispunktide vahel – Kõrgendatud põhjendamiskohustus – Puudumine – Kohustus kajastada põhjenduses hindamismenetluse tegelikku kulgu – Hõlmamine

   (ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/1046, artikli 113 lõige 2)

   (vt punktid 96 ja 97)

4. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Pakkumuste esitamise kord – Kohustus laadida pakkumus otse platvormile eSubmission – Tagamine, et pakkumused saab esitada turvalise rakenduse kaudu – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, millega tagatakse hankijale kontroll esitatud dokumentide üle – Pakkuja võimalus lisada oma pakkumusse hüperlingid, mis viivad tema hallataval veebisaidil kättesaadavale dokumendile – Lubamatus

   (vt punktid 140–142)

5. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet – Ulatus – Pakkuja võimalus esitada nõutud dokumente, mida ei esitatud pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul – Puudumine – Komisjoni kohustus nõuda pakkujalt hüperlinkide abil kättesaadavaks tehtud dokumentide uuesti esitamist – Puudumine

   (vt punkt 147)

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon kuulutas 20. novembri 2020. aasta hanketeatega välja avatud hankemenetluse keeleõppe teenuste tellimiseks Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste jaoks. Hange oli jaotatud kaheksaks osaks, mille hulgas oli 3. osa „Hispaania keele (ES) õpe“. Vaidlusaluse hankemenetluse alusdokumentides oli märgitud, et hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga. Pakkumuste esitamise viisi kohta oli hanke alusdokumentides muu hulgas ette nähtud, et pakkumused tuleb esitada rakenduse eSubmission kaudu.

Komisjon võttis 19. aprillil 2021 hindamiskomisjoni soovituste alusel vastu vaidlustatud otsuse. Selle alusel sõlmis ta hankeosa nr 3 (hispaania keel) suhtes hankelepingu esimesele järjekohale paigutatud hankijate ühendusega CLL Centre de Langues-Allingua (edaspidi „hankijate ühendus CLL“) ja hagejaga, kes on teisele järjekohale paigutatud hankija Instituto Cervantes.

Hageja esitas hankemenetluse käigus platvormil eSubmission oma pakkumust kirjeldavad tehnilise pakkumuse elemendid, mis olid ligipääsetavad üksnes tema pakkumuses esitatud hüperlinkide kaudu. Komisjon teavitas edastatud pakkumuste hindamistabelis hagejat sellest, et ta lükkas need elemendid tagasi ja ei hinnanud neid põhjusel, et need ei vastanud hanke alusdokumentidele, samuti sellest, et esineb oht, et pakkumust muudetakse nende hüperlinkide abil pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Nii asus komisjon seisukohale, et dokumente, mis on kättesaadavad üksnes nende hüperlinkide kaudu, ei olnud esitatud.

Üldkohus, kellele esitati vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi, mille ta tervikuna tagasi lükkas, tegi otsuse seni käsitlemata küsimuse kohta, mis puudutab pakkujate poolt oma pakkumuse elementide esitamiseks hüperlinkide kasutamist, kuigi sellist edastusviisi ei olnud hankedokumentides ette nähtud, ning millised tagajärjed tekivad sellest pakkumuste hindamise ja hindamispunktide andmise etapis.

Üldkohtu hinnang

Esiteks lükkas Üldkohus tagasi väited põhjendamiskohustuse rikkumise kohta.

Esimesena lükkas ta tagasi hageja argumendi, et tal ei olnud võimalik teada saada eduka pakkumuse eeliseid. Ta tõdes, et kuigi teatud alakriteeriumidele anti lühike hinnang, on ikkagi võimalik mõista, et pakkujate ühenduse CLL pakkumusel on mitu omadust, mis on paremad hageja pakkumusest. Seejärel märkis ta, et on võimalik aru saada, et hageja pakkumuse kvaliteeditase on madalam. Lõpuks tõi ta esile, et ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et dokumentide puudumine keelekursuse ühe olulise elemendi kohta, nimelt harjutusülesannete kohta, on esitatud hageja pakkumuse nõrga punktina, mille tõttu kaotas ta hindamispunkte. Kuna puudus dokumentides ei ole ainus puudus, mis õigustas hageja pakkumuse hindamisel hindamispunktide mahaarvamist , lükkas Üldkohus tagasi argumendi, et hinnangu ja antud hindamispunktide vahelise seose ebajärjekindlus kujutab endast ilmset hindamisviga.

Teisena lükkas ta tagasi väite, mis puudutab võimatust teada saada hindamispunktide täpset arvu, mis on dokumentide puudumise tõttu maha arvatud. Ta märkis selle kohta, et hanke alusdokumentides ei olnud ette nähtud mingit osakaalu iga alakriteeriumi kirjeldavale eri elemendile, kuna tegemist ei olnud „ala-alakriteeriumidega“, mida hinnatakse eraldi, vaid iga alakriteeriumi sisu kirjeldusega. Seega ei olnud vaja anda igale positiivsele või negatiivsele kommentaarile konkreetset osakaalu, vaid oli vaja tagada, et hageja võiks mõista põhjusi, miks komisjon andis tema pakkumusele konkreetsed hindamispunktid iga alakriteeriumi eest, mida tal ka oli võimalik mõista. Üldkohus asus seisukohale, et hindamiskomisjon tõi välja eduka pakkumuse suhtelised eelised alakriteeriumide kaupa ning kõnealusel juhul ei saanud komisjonilt nõuda, et ta näeks iga alakriteeriumi kirjeldava eri elemendi igale positiivsele või negatiivsele kommentaarile ette konkreetse osakaalu.

Teiseks lükkas Üldkohus tagasi väite, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga, kuna hinnangu ja teatud alakriteeriumide raames antud hindamispunktide seos on ebaloogiline, ebaproportsionaalne ja läbipaistmatu. Üldkohus kordas seoses läbipaistvuse põhimõtte väidetava rikkumisega, mis tuleneb väidetavalt sellest, et hankedokumentides ei olnud märgitud, milline konkreetne osakaal on antud kriteeriumile, mida puudus dokumentides mõjutab, et puudus dokumentides ei olnud ainus puudus, mis õigustas hindamispunktide mahaarvamist . Seega ei saa hindamispunktide mahaarvamist pidada tuvastatud puudustega ilmselgelt vastuolus olevaks.

Veel leidis ta, et pakkumuse ühe osa konkreetne tähtsus ja hindamispunktide andmine iga alakriteeriumi või alakriteeriumi iga elemendi eest kuulub komisjoni ulatusliku kaalutlusõiguse alla. Seega ei saa Üldkohus kontrollida ühe alakriteeriumi raames teatud elementidele antud tähtsust kui sellist, vaid ta piirdub selle kontrollimisega, kas on tõendatud ilmne hindamisviga. Ent käsitletavas asjas ei ole hageja suutnud sellist viga tõendada, kuna komisjoni tuvastatud puudus dokumentides oli seotud keelekursuse ühe olulise elemendiga ja võis õiguspäraselt kaasa tuua hindamispunktide mahaarvamise, ning ei ole tõendatud, et punktide selline mahaarvamine oli ilmselgelt ekslik.

Kolmandaks lükkas Üldkohus tagasi väite, et on tehtud ilmne hindamisviga, kuna tagasi lükati pakkumuse need elemendid, mis olid kättesaadavad hüperlingi kaudu.

Nimelt tuli hanke alusdokumentide sõnastust arvestades „pakkumus“ laadida otse platvormile eSubmission ning selle pakkumuse hulka said kuuluda ainult selle protsessi läbinud dokumendid. Järelikult ei võinud hageja, tegutsedes kooskõlas rakenduse eSubmission eesmärgiga, milleks on lihtsustada pakkumuste esitamist turvalise rakenduse kaudu, esitada oma pakkumuse teatud osi, kasutades hüperlinke, mis suunasid pakkuja hallataval veebisaidil kättesaadavale dokumendile. Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse kõnealuste hüperlinkide abil saadud dokumente.

Lisaks märkis Üldkohus, et selle turvalise rakenduse abil pakkumuse esitamine võimaldab järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna see tagab hankijale kontrolli säilimise talle esitatud dokumentide üle. Sellega välditakse mis tahes ohtu, et muudetakse dokumente, mis on kättesaadavad üksnes hüperlingi kaudu ja mida ei ole seega otse rakendusse eSubmission laaditud. Ta asus seisukohale, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik pakkuja võib selles kontekstis mõista, et tal on kohustus esitada pakkumus määratud tähtaja jooksul ning pärast selle tähtaja möödumist ei saa seda enam muuta. Järelikult ei saa selline pakkuja kõnealustest hanke alusdokumentidest järeldada, et ta võib oma pakkumusse lisada hüperlinke, mis viivad dokumendile, mis on ligipääsetav tema hallataval veebisaidil.

Lisaks, kuna hüperlinkide lisamine hageja pakkumusse ei olnud lubatud, ei olnud komisjon kohustatud kontrollima, kas kõnealuseid dokumente on muudetud, ega neid vastu võtma. Igal juhul olid need dokumendid pakkuja hallataval veebilehel ning hageja esitatud tõenditega soovitakse tõendada asjaolu, et kõnealuseid dokumente ei ole muudetud, mitte asjaolu, et neid ei saanud muuta.

Lõpuks ei nõustunud Üldkohus argumendiga, et rikutud on õigust olla ära kuulatud, sest kuigi pakkujale tuleb anda võimalus esitada oma seisukoht asjaolude suhtes, millega haldusasutus oma otsust põhjendada kavatseb, on see õigus tagatud pakkumuse esitamise ajal ning sellega, et pakkujal on võimalus küsida selgitusi hanke alusdokumentide tingimuste kohta. Seega ei kujuta asjaolu, et pärast pakkumuste hindamist ei ole ette nähtud ühtegi hilisemat täiendavate selgituste esitamise etappi, endast õiguse olla ära kuulatud rikkumist.

Neljandaks lükkas Üldkohus tagasi väite, mis puudutab sisuliselt seda, et komisjon rikkus oma kohustust võrrelda pakkujate ühenduse CLL ja hageja tehnilist pakkumust. Nimelt ei anna miski alust arvata, et komisjon ei täitnud nõuet tuvastada „majanduslikult soodsaim“ pakkumus objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise eesmärgiga tagada pakkumuste suhtelise maksumuse objektiivne võrdlus. Pakkujate ühenduse CLL pakkumust hindas hindamiskomisjon hanke alusdokumentides esitatud tehnilistest hindamiskriteeriumidest lähtudes samamoodi nagu hinnati ka hageja pakkumust.

Viiendaks lükkas Üldkohus tagasi väite, et sisuliselt on komisjon ebaõigesti kohaldanud praktikat, mis tõi kaasa selle, et ta eiras hankealaste õigusnormide eesmärki kuulutada liidu institutsioonide hankemenetlused välja võimalikult laiaulatuslikult, kui ta tunnistas keelekoolituste hanke kõigi osade puhul edukaks üheainsa teenuseosutaja, st pakkujate ühenduse CLL.

Nimelt ei saa hankijat takistada tunnistamast hanke kõigi osade puhul edukaks sama pakkujat tingimusel, et tolle pakkumused olid võrreldes kõigi teiste pakkujate omadega majanduslikult soodsaimad ning on järgitud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et tagada aus ja tõhus konkurents selles hankes osalejate vahel.

Lisaks tuletas Üldkohus meelde, et erapooletuse nõue hõlmab kahte aspekti. Ühelt poolt on tegemist ühe asutuse liikmete subjektiivse erapooletusega selles mõttes, et ükski asjaomase asutuse liige ei tohi väljendada oma erapoolikust või isiklikke eelarvamusi – kusjuures subjektiivset erapooletust eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist – ning teiselt poolt objektiivse erapooletusega, mis tähendab, et asutus peab pakkuma piisavaid tagatisi, et välistada mis tahes sellekohased põhjendatud kahtlused. Ent kõnealuses asjas ei ole esiteks viidatud hindamiskomisjoni liikmete subjektiivsele erapoolikusele ja teiseks ei ole ka tõendanud, et kohustuse puudumine hinnata tehnilise pakkumuse kvaliteeti enne maksumuse hindamist tõi nimelt kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise.