Kohtuasi T-160/20

3M Belgium

versus

Euroopa Kemikaaliamet

Üldkohtu (kaheksas koda) 17. märtsi 2021. aasta määrus

Tühistamishagi – REACH – Perfluorobutaansulfoonhappe (PFBS) ja selle soolade määratlemine väga ohtliku ainena – Nende kandidaatainete loetellu kandmine, mis lõpptulemusena kantakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse – Hagi esitamise tähtaeg – Määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõige 10 – Kodukorra artikkel 59 – Vastuvõetamatus

1. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamise kuupäev – Otsus kanda teatav väga ohtlik aine nende kandidaatainete loetellu, mis lõpptulemusena kantakse nende ainete loetellu, millele kehtib kasutusloa nõue – Mõiste „avaldamine“ – Otsuse avaldamine Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) veebisaidil – Hõlmamine

   (ELTL artikli 263 kuues lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 59; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 59 lõige 10)

   (vt punktid 28–35)

2. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamise kuupäev – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, mis on avaldatud üksnes selle veebisaidil – Neljateistkümne päeva pikkuse tähtaja kulgemise alguse edasilükkumise eeskirja kohaldamine – Välistamine

   (ELTL artikli 263 kuues lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 59 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 59 lõige 10)

   (vt punktid 50–54 ja 57–59)

Kokkuvõte

Norra pädev asutus esitas 5. augustil 2019 toimiku, milles tehti ettepanek määratleda perfluorobutaansulfoonhape (edaspidi „PFBS“) ja selle soolad väga ohtliku ainena. ( 1 ) Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) kutsus huvitatud isikuid esitama avaliku konsultatsiooni raames toimiku kohta kommentaare. Sellele vastas 3M Belgium, kes on äriühingu 3M ainuesindaja seoses PFBSi ühest soolast koosneva tuletõkke ja tule peatamise lisaaine importimisega.

Seejärel saatis ECHA toimiku liikmesriikide komiteele. Viimane jõudis ühehäälsele kokkuleppele PFBSi ja selle soolade määratlemise kohta ainena, mille kohta on olemas teaduslikud andmed, et see võib avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui määruse nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e loetletud ainete avaldatav mõju.

ECHA võttis 16. jaanuaril 2020 vastu otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“), millega PFBS ja selle soolad määratleti väga ohtliku ainena ning kanti kandidaatainete loetellu, et see lõpptulemusena kanda nende ainete loetellu, millele kehtib kasutusloa nõue (edaspidi „kandidaatainete loetelu“).

3M Belgium esitas Üldkohtule hagi, paludes vaidlustatud otsus tühistada. Üldkohus jättis hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning muu hulgas tegi esimest korda alates Üldkohtu kodukorra reformist 2015. aastal otsuse hagi esitamise neljateistkümne päeva pikkuse lisatähtaja kohaldamise kohta ECHA veebisaidil avaldatud aktide suhtes.

Üldkohtu hinnang

Mis kõigepealt puutub argumenti, mille kohaselt oleks vaidlusalune otsus tulnud avaldada Euroopa Liidu Teatajas, siis märkis Üldkohus, et ELTL artiklis 263 ( 2 ) seoses hagi esitamisega toodud mõiste „avaldamine“ ei pea tingimata vastama ELTL artiklis 297 ( 3 ) kasutatud mõistele „avaldamine“. Esiteks kinnitab seda järeldust asjaolu, et ELTL artikli 263 sõnastusest nähtuvalt ei puuduta mõiste „avaldamine“ ainult avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, vaid see viitab aktide avaldamisele üldiselt. Teiseks, kuigi Euroopa Kohus on hagi esitamise kontekstis mõiste „avaldamine“ tõlgendamise eesmärgil analüüsinud ELTL artikleid 263 ja 297 koos, puudutas see kohtupraktika avaldamise kriteeriumi täiendavat laadi võrreldes akti adressaadile teatavakstegemise kriteeriumiga, mitte ainult avaldamise kriteeriumi tõlgendamist, nagu käesolevas asjas.

Seejärel märkis Üldkohus, et argument, mille kohaselt ei ole ECHA veebisaidil levitamine Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega võrreldes kontrollitav, muudab mõttetuks kõik muud avaldamise vormid, mis ei vasta Euroopa Liidu Teatajas avaldamise suhtes kohaldatavatele nõuetele. Asjaolu, et liidu seadusandja reguleeris Euroopa Liidu Teataja elektroonilist avaldamist, ei tähenda, et analoogsed nõuded peaksid reguleerima levitamist ECHA veebisaidil. Lisaks tõdes Üldkohus, et kuna nimetatud otsuses ei ole adressaati märgitud, siis ei sõltu selle otsuse jõustumine 16. jaanuaril 2020 teatavale adressaadile või hagejale teatavaks tegemisest. Peale selle täpsustas Üldkohus, et kandidaatainete loetelu avaldamiseks on nähtud ette konkreetne avaldamise viis. Nimelt avaldab ja ajakohastab ECHA oma veebisaidil kandidaatainete loetelu niipea, kui on tehtud otsus aine kandmise kohta sellesse loetellu. ( 4 ) Lisaks, kuna otsused, millega määratakse kindlaks kandidaatainete loetelu ajakohastamine, avaldatakse ainult selles loetelus, siis vastab sellise otsuse avaldamise kuupäev kandidaatainete ajakohastatud loetelu avaldamise kuupäevale. Seetõttu võis ECHA õiguspäraselt esiteks avaldada oma veebisaidil vaidlustatud otsuse, ning teiseks võis sellest avaldamisest hakata kulgema hagi esitamise kahekuuline tähtaeg.

Käesoleva hagi esitamise tähtaja kohta tõdes Üldkohus esimesena, et see hakkas kulgema ajast, mil möödus neliteist päeva vaidlustatud otsuse avaldamise kuupäevast. Hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamine ajast, mil on möödunud neliteist päeva avaldamise päevast, on nimelt kohaldatav üksnes Euroopa Liidu Teatajas avaldatud aktidele. ( 5 ) Siinkohal tõi Üldkohus välja esiteks, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatud aktide ja ainult veebis ja täpsemini ECHA saidil avaldatud aktide vahel on objektiivne erinevus seoses avaldamise viisiga. Üldkohus võib seega ette näha erinorme hagi esitamise tähtaja pikendamise kohta üksnes institutsioonide selliste aktide suhtes, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Teiseks avaldati vaidlusalune otsus üksnes ECHA saidil, mistõttu kõigile potentsiaalsetele hagejatele kehtib sama hagi esitamise tähtaeg. Kolmandaks ei ole see, kas otsus teatava aine määratlemise kohta väga ohtliku ainena – ning selle eeskirja kohaldamine, mille kohaselt hagi esitamise tähtaega pikendatakse neljateistkümne päeva võrra – avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas või ECHA veebilehel, mitte ECHA valik, vaid see sõltub sellest, kas vastava otsuse teeb ECHA või komisjon vastavalt määruse nr 1907/2006 artiklis 59 ette nähtud juhtudele.

Teisena tõi Üldkohus välja, et Euroopa Kohus oli tõepoolest laiendanud ECHA veebisaidil avaldamisele eeskirja, mis oli ette nähtud Üldkohtu eelmises kodukorras, mille kohaselt institutsiooni akti peale hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil möödub neliteist päeva otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. ( 6 ) Siiski täpsustas Üldkohus, et kuigi Euroopa Liidu Teatajas avaldamine oli ainus mõeldav avaldamisviis kõnealuse eelmise kodukorra vastuvõtmise ajal, siis ei ole see kaalutlus asjakohane seoses Üldkohtu praeguse kodukorraga, mis võeti vastu 4. märtsil 2015, s.o kuupäeval, mille seisuga oli avaldamine internetis eraldi Euroopa Liidu Teatajas avaldamisest – olgu tegemist selle elektroonilise või trükiversiooniga – täiesti mõeldav. Peale selle viidatakse esiteks selles eeskirjas üksnes Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ja teiseks muudeti kodukorda just selleks, et piirata neljateistkümne päeva pikkuse lisatähtaja kohaldamisala. Lisaks rõhutas Üldkohus, et tema kodukord ja Euroopa Kohtu kodukord on eraldiseisvad aktid, mille on vastu võtnud eraldiseisvad kohtud, mis reguleerivad eri kohtutes eri menetlusi ja mis seega ei ole identsed. ( 7 ) Seetõttu ei kujuta lahknevus neis eri aktides esinevate ja hagi esitamise tähtaega neljateistkümne päeva võrra pikendavate artiklite sõnastuse vahel endast põhjendamatut diskrimineerimist.

Eeltoodut arvestades otsustas Üldkohus, et 27. märtsil 2020 esitatud hagi tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult. Nimelt, kuna vaidlustatud otsus avaldati ECHA veebisaidil 16. jaanuaril 2020 ja hagi esitamise tähtaeg hakkas kulgema 17. jaanuaril 2020, siis möödus kahe kuu pikkune tähtaeg 16. märtsil 2020, kuna kuudes väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase kuu päeval, mis kannab sama kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse. Võttes arvesse kümnepäevast tähtaega seoses vahemaadega, möödus hagi esitamise tähtaeg 26. märtsil 2020, s.o hagi esitamisele eelnenud päeval.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1; parandus ELT 2007, L 136, lk 3), artikli 57 punkti f alusel.

( 2 ) ELTL artikli 263 kuuendas lõigus on sätestatud: „[k]äesolevas artiklis sätestatud menetlus tuleb algatada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai“.

( 3 ) Artikli 297 lõike 2 teises lõigus on sätestatud: „[m]äärused ja direktiivid, mis on adresseeritud kõigile liikmesriikidele, ja otsused, milles ei ole adressaati märgitud, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.“ ja kolmandas lõigus, et „[m]uud direktiivid ja otsused, milles on märgitud adressaat, tehakse teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning jõustuvad sellisel teatavakstegemisel“.

( 4 ) Määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõige 10.

( 5 ) Üldkohtu 4. märtsi 2015. aasta kodukorra artiklis 59 on sätestatud: „[k]ui institutsiooni õigusakti peale hagi esitamiseks ette nähtud tähtaeg hakkab kulgema õigusakti avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, arvutatakse seda tähtaega […] ajast, mil on möödunud neliteist päeva avaldamise päevast“.

( 6 ) 26. septembri 2013. aasta kohtuotsus PPG ja SNF vs. ECHA (C‑625/11 P, EU:C:2013:594). Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukord, artikli 102 lõige 1.

( 7 ) Protokoll Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT 2016, C 203, lk 72), artikkel 63.