Kohtuasi C‑357/20

IE

versus

Magistrat der Stadt Wien

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien)

Euroopa Kohtu (teine koda) 28. oktoobri 2021. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43/EMÜ – Artikli 12 lõige 1 – Loomaliikide range kaitse süsteem – IV lisa punkt a – Harilik hamster (Cricetus cricetus) – Puhke- ja paljunemispaigad – Kahjustamine või hävitamine

1. Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse – Puhke- või paljunemispaikade kahjustamise või hävitamise keeld – Mõiste „paljunemispaik“ – Paljunemispaiga ümbruskond – Hõlmamine

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 12 lõike 1 punkt d ja IV lisa punkt a)

   (vt punktid 21–34 ja resolutsiooni punkt 1)

2. Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse – Puhke- või paljunemispaikade kahjustamise või hävitamise keeld – Ulatus – Paljunemispaikade, kus kaitstud loomaliik enam ei ela, kaitse – Hõlmamine – Tingimus – Kaitstud loomaliigi tagasituleku piisavalt suur tõenäosus

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 12 lõike 1 punkt d ja IV lisa punkt a)

   (vt punktid 37–43 ja resolutsiooni punkt 2)

3. Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse – Puhke- või paljunemispaikade kahjustamise või hävitamise keeld – Vahetegemine mõistetel „kahjustamine“ ja „hävitamine“ – Kriteerium – Puhke- või paljunemispaiga ökoloogilise toimivuse kahjustamise tase

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 12 lõike 1 punkt d ja IV lisa punkt a)

   (vt punktid 47–54 ja resolutsiooni punkt 3)

Kokkuvõte

Kinnisvaraarendaja ehitas hoonet maatükil, millel elutses harilik hamster (Cricetus cricetus), elupaikade direktiivi ( 1 ) IV lisa punkti a alusel kaitstud loomaliik. Enne tööde tegemist võttis kinnisvaraarendaja ilma, et pädevalt asutuselt oleks saadud varem selleks luba, meetmed eesmärgiga eelkõige eemaldada see loomaliik ehitusplatsilt ning suunata see muudele, eriliselt kaitstud aladele, mis tõi kaasa vähemalt kahe urusissepääsu hävitamise.

Magistrat der Stadt Wien (Viini linnavalitsus, Austria) määras seetõttu IE-le kui kinnisvaraarendaja töötajale hariliku hamstri paljunemis- ja puhkepaikade kahjustamise ja hävitamise eest rahatrahvi.

IE esitas Verwaltungsgericht Wienile (Viini halduskohus, Austria) kaebuse, milles vaidlustas selle trahvi määramise eelkõige seetõttu, et esiteks ei kasutanud harilik hamster (Cricetus cricetus) kahju tekitanud meetmete rakendamise ajal oma urge, mis asusid asjaomasel maatükil, ja teiseks ei kahjustatud või hävitatud nende meetmete mõjul selle loomaliigi paljunemis- või puhkepaiku.

Selles kontekstis otsustas see kohus küsida Euroopa Kohtult mõiste „paljunemiskoht“ nii ruumilise kui ka ajalise ulatuse kohta ning kriteeriumide kohta, mille alusel eristatakse mõisteid paljunemis- ja/või puhkepaiga „kahjustamine“ ja „hävitamine“ elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punkti d tähenduses.

Euroopa Kohtu hinnang

Esmalt andis Euroopa Kohus osas, mis puutub paljunemispaikade kaitse ruumilisse ulatusse, elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktile d grammatilise, süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgenduse.

Esiteks märgib Euroopa Kohus osas, mis puutub selle sätte sõnastusse, et see kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada selle direktiivi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

Teiseks rõhutab Euroopa Kohus osas, mis puutub selle sätte konteksti, et seal sätestatud keelu eesmärk on kaitsta paljunemispaikade ökoloogilist toimivust ja säilitada kaitstud loomaliikide elupaikade olulised osad nii, et neile oleks tagatud vajalikud tingimused, muu hulgas seal paljunemiseks. Sellest tuleneb, et mõistet „paljunemispaik“ tuleb mõista nii, et see hõlmab kõiki alasid, mis on vajalikud, et võimaldada asjaomasel loomaliigil edukalt paljuneda, sealhulgas nimetatud ala ümbruskond.

Seda tõlgendust kinnitavad ka elupaikade direktiivi eesmärgid. Viimase eesmärk on nimelt tagada liidu tähtsusega looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilimine või taastamine. Sellest tuleneb, et nimetatud direktiivi artikli 12 lõikes 1 ette nähtud kaitsesüsteem peab võimaldama tõhusalt vältida kaitstud loomaliikide elupaikade kahjustamist.

Mõiste „paljunemispaik“ selline tõlgendus, mille eesmärk on piirata selle mõiste ulatust üksnes hariliku hamstri urgude sissepääsudega, võib aga selle kaitse alt välja jätta alad, mis on vajalikud selle kaitstud loomaliigi paljunemiseks ja järglaste sünniks. Lisaks kaotaks paljunemispaiga kaitse oma kasuliku mõju, kui selle ala ümbruskonnas toimuva inimtegevuse eesmärk või tagajärg oleks, et see loomaliik ei käi enam asjaomases paljunemiskohas.

Seejärel kasutab Euroopa Kohus osas, mis puutub paljunemispaikade kaitse ajalisse ulatusse, selle laia tõlgendust samamoodi nagu laia tõlgendust, mille ta on andnud mõiste „puhkepaik“ ajalisele ulatusele ( 2 ).

Elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktiga d pakutava range kaitse tagamiseks peavad kaitstud loomaliigi paljunemispaigad olema seega kaitstud nii kaua, kuni see on vajalik selleks, et see loomaliik saaks edukalt paljuneda. Seda arvesse võttes laieneb see kaitse ka paljunemispaikadele, mida enam ei kasutata, kuna on piisavalt suur tõenäosus, et nimetatud loomaliik tuleb neisse kohtadesse tagasi, selleks et seal paljuneda.

Euroopa Kohus selgitas lõpuks kriteeriume, mille alusel eristatakse mõisteid paljunemis- ja/või puhkepaiga „kahjustamine“ ja „hävitamine“ elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punkti d tähenduses.

Võttes arvesse nende mõistete harjumuspärast tähendust tavakeeles, konteksti, milles neid kasutatakse, ning elupaikade direktiiviga edendatavaid eesmärke, järeldas Euroopa Kohus, et otsustav kriteerium selleks, et teha vahet ühelt poolt paljunemis- või puhkepaika kahjustava teo ja teiselt poolt nende hävitamist põhjustava teo vahel, on nimetatud paikade ökoloogilise toimivuse kahjustamise – olgu see tahtlik või mitte – aste. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta igale asjaomasele loomaliigile omaseid ökoloogilisi nõudeid ning asjaomast paljunemis- või puhkepaika kasutavate sellesse loomaliiki kuuluvate isendite olukorda.

Sellest tuleneb, et elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktis d kasutatud mõisteid „kahjustamine“ ja „hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et need tähistavad vastavalt kaitstud loomaliigi paljunemis- või puhkepaiga ökoloogilise toimivuse järkjärgulist vähendamist ja sellise toimivuse täielikku kadumist sõltumata sellest, kas see kahjustamine on tahtlik või mitte.

( 1 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102; edaspidi „elupaikade direktiiv“).

( 2 ) Põhikohtuasja vaidluse kohta on juba esitatud eelotsusetaotlus, mille kohta Euroopa Kohus tegi 2. juuli 2020. aasta kohtuotsuse Magistrat der Stadt Wien (harilik hamster) (C‑477/19, EU:C:2020:517). Euroopa Kohus otsustas selles kohtuotsuses, et hariliku hamstri (Cricetus cricetus) puhkepaikade kaitse hõlmab ka puhkepaiku, mida see loomaliik enam ei kasuta, kuna on piisavalt suur tõenäosus, et nimetatud loomaliik tuleb neisse puhkepaikadesse tagasi.