Kohtuasi T‑530/18

Rumeenia

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kaheksas koda) 30. aprilli 2019. aasta määrus

Tühistamishagi – EAGF ja EAFRD – Komisjoni rakendusotsus – Adressaadile teatamine – Otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas – Hagi esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – Hilinemine – Vastuvõetamatus

1. Tühistamishagi – Tähtaeg – Avalik huvi – Tähtaja algus – Teatamine – Komisjoni otsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud EAGFi ja EAFRD raames – Otsuse hilisem Euroopa Liidu Teatajas avaldamine – Mõju puudumine

   (ELTL artikli 263 kuues lõik ja artikli 297 lõike 2 kolmas lõik)

   (vt punktid 22–25, 27–32, 36–38 ja 42–47)

2. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Teatamine – Mõiste

   (ELTL artikli 263 kuues lõik ja artikli 297 lõike 2 kolmas lõik)

   (vt punkt 26)

3. Tühistamishagi – Tähtaeg – Avalik huvi – Tähtaja algus – Teatamine – Mõju puudumine, kui esinevad pelgalt vormilised vead

   (ELTL artikli 263 kuues lõik ja artikli 297 lõike 2 kolmas lõik)

   (vt punktid 48–58)

Kokkuvõte

Kohtuasjas, milles 30. aprillil 2019 on tehtud kohtumäärus Rumeenia vs. komisjon (T‑530/18), esitas Rumeenia Üldkohtule hagi nõudega tühistada osaliselt komisjoni rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa põllumajandusfondide raames. ( 1 ) Komisjon oli selles otsuses muu hulgas kohaldanud Rumeenia suhtes finantskorrektsiooni kogusummas üle 90 miljoni euro. See kohtuasi andis Üldkohtule võimaluse täpsustada, millal hakkab kulgema tühistamishagi esitamise tähtaeg niisuguse üksikakti puhul, nagu ELTL artikli 297 lõike 2 kolmanda lõigu alusel vastu võetud otsus, kui see akt on adressaadile teatavaks tehtud kahel viisil. Käesoleval juhul teatati vaidlustatud otsusest nii Rumeenia alalisele esindusele Euroopa Liidu juures 14. juunil 2018, kui ka avaldati see 15. juunil 2018Euroopa Liidu Teatajas.

Üldkohus kordas esmalt, et ELTL artikli 263 kuues lõik näeb ette, et tühistamishagi tuleb esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Peale selle pikendatakse esiteks vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 60 menetlustähtaegu seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra ning teiseks, vastavalt selle kodukorra artiklile 59, kui institutsiooni õigusakti peale hagi esitamiseks ette nähtud tähtaeg hakkab kulgema õigusakti avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, arvutatakse seda tähtaega ajast, mil on möödunud neliteist päeva avaldamise päevast.

Seejärel märkis Üldkohus, et tühistamishagi korral tuleb hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise aja kindlakstegemisel arvestada akti Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva, kui avaldamine, mis määrab akti jõustumise aja, on ette nähtud EL toimimise lepingus, ning et muudel juhtudel, mida on mainitud ELTL artikli 297 lõike 2 kolmandas lõigus ja mille hulka kuuluvad otsused, milles on märgitud adressaat, tuleb arvestada nende teatavakstegemise kuupäeva. Seega akti puhul, milles on märgitud adressaat, on isegi juhul, kui see akt on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, siduv üksnes adressaatidele teatavaks tehtud tekst. Kuna käesolevas asjas on vaidlustatud otsuses selle adressaadina konkreetselt nimetatud Rumeeniat, siis hakkas see tema suhtes kehtima alates selle teatavaks tegemisest. Peale selle hakkas hagi esitamise tähtaeg kulgema alates sellest teatamisest ning kuna kodukorra artikkel 59 ei olnud kohaldatav, siis möödus see tähtaeg, kaasa arvatud tähtaja pikendus seoses suurte vahemaadega, 24. augustil 2018. Üldkohus otsustas seega, et Rumeenia 7. septembri 2018 hagi on esitatud hilinenult ning tuleb seega jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

Lõpetuseks rõhutas Üldkohus, et hageja argumendid ei lükka seda järeldust ümber.

Rumeenia väitis selles osas esiteks, et kuna puudub automaatne seos ühelt poolt institutsiooni akti peale tühistamishagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise hetke ja teiselt poolt selle õigusakti jõustumise või õiguslike tagajärgede tekkimise aja vahel, võib käesolevas asjas vaidlustatud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva lugeda selle tähtaja alguseks, isegi kui see otsus oli juba tema suhtes õiguslikke tagajärgi tekitanud, tulenevalt selle varasemast teatamisest. Üldkohus leidis eelkõige, et nendes argumentides aetakse segamini ELTL artiklis 263 ette nähtud tühistamishagi vastuvõetavuse tingimused ning sellise hagiga vaidlustatud akti kehtivuse tingimused.

Teiseks viitas Rumeenia komisjoni pika aja jooksul välja kujunenud tavale, mis seisneb selles, et sellised otsused, nagu on vaatluse all käesolevas asjas, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas, kuigi need tehakse teatavaks ka nende adressaatidele. Ta väitis, et sellistel ebatüüpilistel juhtudel peab tähtaja alguseks olema nimetatud otsuste avaldamise kuupäev. Üldkohus märkis, et isegi kui eeldada sellise tava olemasolu, tuleb seetõttu, et otsus on teatavaks tehtud varem, hagi esitamise tähtaja arvutamisel arvesse võtta seda varasemat kuupäeva, mitte otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, mida tehti hiljem. Lisaks sellele tagab see, kui niisuguste aktide, mille adressaadid on neis nimetatud, peale tühistamishagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise ainus kriteerium on nende teatavaks tegemine, õiguskindluse ja tõhusa kohtuliku kaitse, vastupidi sellisele hübriidlahendusele, mille kohaselt peaks akti adressaat, kellele see on nõuetekohaselt teatavaks tehtud, veel uurima, kas see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, mis on ainult võimalik ega pole kindel, kuna see ei ole kohustuslik.

Kolmandaks kordas Üldkohus argumendi kohta, et esineb erinevusi Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ja teatavaks tehtud ebatäieliku teksti vahel, et teatavakstegemine on toiming, millega üksikakti autor edastab selle akti adressaatidele ja võimaldab neil nii tutvuda akti sisu ja selle aluseks olevate põhjendustega. Nimetatud erinevused – mis olid väheolulised – ei takistanud aga Rumeenial vaidlustatud otsusest piisavalt selgelt ja täpselt aru saada ning mõista selle aluseks olevaid põhjendusi. Need ei mõjuta seega tühistamishagi esitamise tähtaegade kohaldamist.

( 1 ) Komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/873, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT 2018, L 152, lk 29).