Kohtuasi T‑455/17

Naser Bateni

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Üldkohtu (esimene koda) 7. juuli 2021. aasta otsus

Lepinguväline vastutus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Nende isikute ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse – Üldkohtu pädevus – Aegumine – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine

1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Liidu kohtu pädevus – Kahju hüvitamise hagi – Nõue hüvitada kahju, mis on tekitatud eksliku kandmise tõttu nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ja nende meetmete elluviimise tõttu – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 340; nõukogu otsused 2011/783 ja 2013/661; nõukogu määrused nr 1245/2011, nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

   (vt punktid 48–51)

2. Kahju hüvitamise hagi – Aegumistähtaeg – Tähtaja algus – Üksikaktist tulenev vastutus – Mittevaraline kahju – Akti kahjulike tagajärgede ilmnemise kuupäev

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46 ja artikli 53 esimene lõik; nõukogu määrused nr 1245/2011, nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

   (vt punktid 61–63 ja 69–71)

3. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Institutsiooni kaalutlusruum akti vastuvõtmisel – Institutsiooni akti või tegevuse õigusvastasuse hindamine – Vajadus võtta arvesse konteksti ja aega puudutavaid asjaolusid – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumise esinemine – Puudumine

   (ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu määrused nr 1245/2011, nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

   (vt punktid 83, 86, 87, 89–93, 114, 115, 119–121, 123, 124, 128 ja 129)

4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kelle puhul nõukogu on kindlaks teinud, et nad osalevad tuumarelvade levikus – Kohustus laiendada see meede ka niisuguse üksuse omandis või kontrolli all olevatele üksustele – Mõiste „omandis või kontrolli all olev üksus“ – Selliste üksuste või asutuste võime mõjutada nende omandis või kontrolli all oleva üksuse valikuid, kelle puhul nõukogu on kindlaks teinud, et nad osalevad tuumarelvade levikus – Selliste isikute ja üksuste loetellu kandmine eesmärgiga vältida piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist – Hõlmamine

   (nõukogu määrused nr 1245/2011, nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

   (vt punkt 94)

5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Tingimus, et institutsioon on ilmselgelt ja oluliselt eiranud oma kaalutlusõiguse piire – Rahaliste vahendite külmutamise meetmed – Institutsioonide tegevuse seaduslikkuse hindamine – Tõend – Avalikud teabeallikad – Loetellu kandmise sisuliste tingimuste piisavalt selge rikkumine – Puudumine

   (ELL artikkel 21; nõukogu määrused nr 1245/2011, nr 267/2012 ja nr 1154/2013)

   (vt punktid 97–107, 110–113, 125–127 ja 130)

6. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundliku tuumaenergiaalase tegevuse toetamine – Mõiste – Isikud ja üksused, kes osutavad Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtjale või tema kontrolli all olevatele üksustele või tema nimel tegutsevatele üksustele kindlustusteenuseid või muid esmatähtsaid teenuseid – Ulatus

   (Nõukogu otsus 2010/413, mida on muudetud otsusega 2013/497, artikli 20 lõike 1 punkt b; nõukogu määrus nr 267/2012, mida on muudetud määrusega nr 971/2013, artikli 23 lõike 2 punkt e, ja määrus nr 1154/2013)

   (vt punktid 116 ja 117)

7. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Kaebeõiguse teostamine, mille tagajärjel tehti tühistav kohtuotsus – Tõhus kohtulik kaitse – Rikkumine – Puudumine

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

   (vt punktid 131 ja 132)

Kokkuvõte

Pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu oli vastu võtnud mitu resolutsiooni, mis puudutavad Iraani Islamivabariigi välja töötatud tuumarelvade leviku programmi ( 1 ) ja millega nõutakse eelkõige liikmesriikidelt, et nad külmutaksid äriühingu Islamic Republic of Iran Shipping Lines (edaspidi „IRISL“) merendustegevuse tõttu selle äriühingu vahendid ja sellega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute vahendid, võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu piiravad meetmed IRISLi vastu, Saksa õiguse alusel asutatud äriühingu HTTS Hanseatic Trade Trust & Shipping (edaspidi „HTTS“) ( 2 ) vastu, kes tegutseb laevaagendina ja tehnilise haldajana, ning Naser Bateni ( 3 ) vastu. Seejärel pikendas nõukogu neid meetmeid korduvalt.

HTTS kanti 25. oktoobril 2010 uuesti nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse neid meetmeid, kuna ta oli IRISLi kontrolli all või tegutses selle nimel, ( 4 ) ja samuti 23. jaanuaril 2012, kuna ta oli registreeritud Saksamaal samal aadressil kui IRISL Europe GmbH ja kuna tema juht Naser Bateni oli varem töötanud IRISLis. ( 5 ) Viimati nimetatu oli kõnealusesse loetellu kantud 1. detsembril 2011, kuna ta oli IRISLi endine õigusdirektor ja liidu poolt juba karistatud äriühingu HTTS direktor. Pärast seda, kui nõukogu oli muutnud loetellu kandmise kriteeriume, viidates otse „[IRISLile] või [tema] omanduses või kontrolli all olevatele või [tema] nimel tegutsevatele üksustele kindlustus- või muid esmatähtsaid teenuseid pakkuva[tele] isiku[tele] ja üksus[tele] […]“, ( 6 ) jäeti Naser Bateni loetellu põhjendusega, et ta oli IRISLi nimel tegutsenud, et ta oli IRISLi direktor kuni aastani 2008 ning seejärel IRISL Europe’i tegevdirektor ja et ta oli HTTSi direktor, kes peaagendina osutas esmatähtsaid teenuseid kahele muule merendusüksusele SAPID ja HDSL, kes on samuti määratud kui üksused, kes tegutsevad IRISLi nimel. ( 7 )

HTTS ja Naser Bateni (edaspidi „hagejad“) ja äriühing IRISL vaidlustasid Üldkohtus suurema osa järjestikusi meetmeid, mille nõukogu oli nende suhtes võtnud, ning nad saavutasid nende tühistamise. ( 8 ) Neil asjaoludel taotlesid hagejad ELTL artiklite 268 ja 340 alusel, mida kohaldatakse liidu lepinguvälisele vastutusele, selle kahju hüvitamist, mis neile väidetavalt tekkis nende nimede kandmise tõttu vaidlusalustesse loeteludesse. Nad väitsid eelkõige, et nende kandmine asjaomastesse loeteludesse kujutab endast isikutele õigusi andvate õigusnormide piisavalt selget rikkumist. ( 9 )

Nendes kahes kohtuasjas jättis Üldkohus rahuldamata hagejate kahju hüvitamise hagid ja meenutas muu hulgas, et liidu õigusakti õigusvastasuse tuvastamisest iseenesest ei piisa, et järeldada automaatselt liidu lepinguvälise vastutuse tekkimist, mis tuleneb ühe tema institutsiooni õigusvastasest tegevusest.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus analüüsis mõlemas kohtuasjas, kas hagejate esitatud asjaolud võimaldavad tõendada, et kõnealused kanded kujutasid endast isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selget rikkumist, nagu nõuab liidu lepinguvälist vastutust käsitlev kohtupraktika.

Selles osas meenutas Üldkohus nendes kohtuasjades, et parameetrid, mida tuleb isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise hindamisel arvesse võtta, on kõik seotud asjaomase institutsiooni otsuse vastuvõtmise või tegevuse toimumise kuupäevaga. Ta meenutas ka, et ilmset hindamisviga tühistamishagi põhjendamiseks esitatud väitena tuleb eristada kaalutlusõiguse piiride ilmselgest ja raskest ületamisest, millele kahju hüvitamise nõude raames tuginetakse selleks, et tuvastada sellist rikkumist.

Üldkohus märkis aga, et nõukogu käsutuses oli rida asjaolusid, mis olid kaudseks tõendiks IRISLi, HTTSi ja Naser Bateni vaheliste seoste kohta.

Üldkohus märkis muu hulgas, et mõiste „teise üksuse omandis või kontrolli all“ olev äriühing jättis nõukogule kaalutlusruumi ja et nõukogu oli esitanud tõendeid, mis tema sõnul võisid tõendada HTTSi, IRISLi ja Naser Bateni vaheliste seoste laadi. Kohtuasjas T‑455/17 tõdes Üldkohus samuti, et hageja loetellu kandmised põhinesid nii isiklikul seosel hageja ja IRISLi vahel kui ka asjaolul, et hagejal oli juhtimisroll sellises äriühingus, mis oli väidetavalt IRISLi kontrolli all või omanduses, nimelt HTTSis, kes osutas esmatähtsaid teenuseid muudele äriühingutele, mis olid väidetavalt IRISLi kontrolli all või omanduses. Üldkohus järeldas sellega seoses, et isegi kui oletada, et vaidlusaluste kannete ajal tegi nõukogu viidatud asjaoludele tuginedes hindamisvea, ei olnud see viga ilmne ja lubamatu ega saa asuda seisukohale, et tavapäraselt ettevaatlik ja hoolas haldusorgan ei oleks seda viga analoogses olukorras teinud.

Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi hagejate etteheited, et nende nimede loetellu kandmine, mis põhines samuti asjaolul, et IRISLi äriühingud, sh SAPID ja HDSL, olid osalenud tuumarelvade levikus, oli ekslik, kuna 16. septembril 2013 tühistati IRISLi suhtes vastu võetud piiravad meetmed. ( 10 ) Üldkohus meenutas eelkõige, et vaidlustatud aktide õiguspärasust tuleb hinnata nende faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis eksisteerisid akti vastuvõtmise ajal, ja rõhutas, et kahtluse alla ei olnud seatud selle asjaolu sisulist õigsust, et IRISL oli rikkunud ÜRO kehtestatud relvaembargot, ja et IRISLi seotus kolme juhtumiga, mis puudutasid sõjalise varustuse vedamist, suurendab ohtu, et see äriühing osaleb ka juhtumites, mis puudutavad tuumarelvade levikuga seotud varustuse vedu, mistõttu nõukogu ei rikkunud loetellu kandmise sisulisi tingimusi, mis tooks kaasa liidu lepinguvälise vastutuse.

Üldkohus jättis seetõttu mõlemad kahju hüvitamise hagid tervikuna rahuldamata.

( 1 ) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 1737 (2006), 1747 (2007), 1803 (2008) ja 1929 (2010).

( 2 ) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39), ja nõukogu 26. juuli 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2010, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõiget 2 (ELT 2010, L 195, lk 25).

( 3 ) Nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2011, L 319, lk 71), ja nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2011, L 319, lk 11).

( 4 ) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007 (ELT 2010, L 281, lk 1).

( 5 ) Nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/35/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 19, lk 22), ja nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 54/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 19, lk 1).

( 6 ) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39), muudetud otsusega 2013/497/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt b ja nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT 2012, L 88, lk 1), muudetud määrusega (EL) nr 971/2013, artikli 23 lõike 2 punkt e.

( 7 ) Nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus 2013/661/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 306, lk 18), ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1154/2013, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 306, lk 3).

( 8 ) Vt 7. detsembri 2011. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu (T‑562/10, EU:T:2011:716), 12. juuni 2013. aasta kohtuotsus HTTS vs. nõukogu (T‑128/12 ja T‑182/12, EU:T:2013:312), 6. septembri 2013. aasta kohtuotsus Bateni vs. nõukogu (T‑42/12 ja T‑181/12, EU:T:2013:409), 16. septembri 2013. aasta kohtuotsus Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt vs. nõukogu (T‑489/10, EU:T:2013:453) ning 18. septembri 2015. aasta kohtuotsus HTTS ja Bateni vs. nõukogu (T‑45/14, EU:T:2015:650).

( 9 ) Kohtuasjas HTTS vs. nõukogu (T‑692/15, EU:T:2017:890) jättis Üldkohus kõigepealt 13. detsembri 2017. aasta otsusega rahuldamata HTTSi kahju hüvitamise nõude. Seejärel tühistas Euroopa Kohus selle kohtuotsuse 10. septembril 2019 kohtuasjas HTTS vs. nõukogu (C‑123/18 P, EU:C:2018:694) ja kohtuasi saadeti tagasi Üldkohtusse.

( 10 ) 16. septembri 2013. aasta kohtuotsus Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt vs. nõukogu (T‑489/10, EU:T:2013:453).