Kohtuasi T‑1/17

La Mafia Franchises, SL

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk La Mafia SE SIENTA A LA MESA – Absoluutne keeldumispõhjus – Vastuolu avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt f (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt f)

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 15. märtsi 2018. aasta otsus

1. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Faktiliste asjaolude kontrollimine esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite alusel – Väljajätmine

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

2. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olev kaubamärk – Hindamine selle põhjal, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub – Mõistlik isik, kellel on keskmine tundlikkuse ja tolerantsi lävi

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt f)

3. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olev kaubamärk – Kujutismärk La Mafia SE SIENTA A LA MESA

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt f)

4. Euroopa Liidu kaubamärk – EUIPO otsused – Õiguspärasus – EUIPO varasem otsustuspraktika – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Mõju puudumine

   (nõukogu määrus nr 207/2009)

5. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Tähise registreeritavuse hindamine – Ainult asjaomase liidu õigusnormi arvessevõtmine – Siseriiklike asutuste otsused, mis ei ole liidu asutustele siduvad

   (nõukogu määrus nr 207/2009)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 16)

2.  Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punktis f sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse aluseks olev üldine huvi on vältida selliste tähiste registreerimist, mis rikuvad liidu territooriumil kasutades avalikku korda või üldtunnustatud moraalipõhimõtteid. ELi kaubamärgi registreerimine on selle absoluutse keeldumispõhjusega vastuolus muu hulgas siis, kui see on sügavalt solvav.

   Nimetatud põhjuse olemasolu hindamine ei saa põhineda avalikkuse selle osa tajul, keda miski ei šokeeri, ega ka avalikkuse selle osa tajul, kes solvub väga kergesti, vaid see peab põhinema sellise isiku hindamiskriteeriumidel, kes on mõistlik ja kellel on keskmine tundlikkuse ja tolerantsi lävi.

   Peale selle ei saa nimetatud põhjuse analüüsimisel asjaomase avalikkusena võtta arvesse üksnes avalikkust, kellele taotletud registreeringuga hõlmatud kaubad ja teenused on otseselt suunatud. Tegelikult tuleb võtta arvesse seda, et kõnealuse keeldumispõhjusega hõlmatud tähised šokeerivad mitte üksnes avalikkust, kellele selle tähisega tähistatud kaubad ja teenused on suunatud, vaid ka muid isikuid, kes, ilma et vastavad kaubad ja teenused neid puudutaksid, puutuvad juhuslikult nendega oma igapäevaelus kokku.

   Ka tuleb meenutada, et liidu territooriumil elav asjaomane avalikkus on juba selle mõiste tähenduselt liikmesriigi territooriumil elav avalikkus ning tähised, mida võib pidada avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevaks, ei ole muu hulgas keelelistel, ajaloolistel, sotsiaalsetel ja kultuurilistel põhjustel kõigis liikmesriikides samad.

   Järelikult tuleb nimetud põhjuse kohaldamisel arvestada nii liidu kõigile liikmesriikidele ühiste kaalutlustega kui ka eri liikmesriikide eriomaste asjaoludega, mis võivad mõjutada tähise tajumist nende liikmesriikide territooriumil asuva asjaomase avalikkuse poolt.

   Kui tähis on eriti šokeeriv või solvav, siis tuleb käsitada seda nii, et see on avaliku korra või heade üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus, olenemata milliste kaupade ja teenuste jaoks see on registreeritud. Peale selle nähtub määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 eri lõikude koosmõjust, et nendes viidatakse asjaomase kaubamärgi olemuslikele tunnustele, mitte aga asjaoludele, mis puudutavad kaubamärgitaotlejaks oleva isiku käitumist.

   (vt punktid 25–29 ja 40)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 30–48)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 49)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 50)