EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

21. juuli 2016

HB

versus

Euroopa Komisjon

„Avalik teenistus — Ametnikud — 2014. aasta edutamine — Personalieeskirjade artikli 45 lõige 1 — Teenete võrdlemine — 2011. ja 2012. aasta hindamisaruanded — Mitmel kuul puudumine rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu aastal 2013 — Hindamisaruanne, milles puudub igasugune sisuline hinnang asjaomase aasta kohta — Otsus jätta hageja 2014. aastal edutamata — Põhjendamiskohustus — Teenete võrdlev hindamine — Ühise edutamiskomitee soovituse puudumine — Õigus tutvuda hageja elektroonilise isikutoimikuga — Ühise edutamiskomitee koosseis — Sooline diskrimineerimine — Mittevaraline kahju”

Ese:

Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, ja millega HB palub tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse otsuse, millest anti institutsiooni personalile teada 14. novembril 2014 ja millega teda ei edutatud 2014. aasta edutamise raames palgaastmele AD 8, ning hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju.

Otsus:

Jätta hagi rahuldamata. Jätta pool HB kohtukuludest tema enda kanda. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool HB kohtukuludest.

Kokkuvõte

1. Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

   (Personalieeskirjad, artikkel 45)

2. Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

   (Personalieeskirjad, artikkel 45)

3. Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Kandidaatide isikutoimikutega tutvumine – Kättesaadava teabe kasutamise põhjendamine – Administratsiooni kohustus – Puudumine

   (Personalieeskirjad, artikkel 45)

4. Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Ühise edutamiskomitee osalemine – Tema poolt soovituste andmata jätmine – Tagajärjed – Administratsiooni kohustus need heastada

   (Personalieeskirjad, artikkel 45)

5. Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Mees- ja naissoost ametnike võrdõiguslikkus – Põhiõigused – Järgimise tagamine liidu kohtu poolt – Edutamata jätmise otsus – Diskrimineerimine seoses raseduse ja sünnitusega – Tõendamiskoormis

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 23 lõige 1; nõukogu direktiiv 76/207)

1.  Ehkki ametisse nimetav asutus ei pea põhjendama edutamata jäetud ametnikke puudutavaid otsuseid, peab ta põhjendama otsust, millega jäetakse rahuldamata edutamata jäetud ametniku kaebus, kuna selle otsuse põhjendust peetakse kokkulangevaks otsuse põhjendusega, mille peale kaebus esitati.

   Kuna edutamine toimub valiku alusel, peab kaebuse rahuldamata jätmise põhjendus puudutama seadusega kehtestatud tingimusi, mille täitmisest seavad personalieeskirjad sõltuvusse menetluse õiguspärasuse.

   Eriti ei ole ametisse nimetav asutus kohustatud kõrvalejäetud kandidaadile tema ja edutatud kandidaadi kohta läbi viidud võrdlevast hindamisest teada andma. Piisab, kui kaebuse rahuldamata jätmise otsuses toob ametisse nimetav asutus asjaomasele ametnikule välja tema kandidatuuri tagasilükkamist põhjendava isikliku ja asjakohase põhjuse. Lisaks ei pea ametisse nimetav asutus kõrvalejäetud kandidaadile kuidagi selgitama, mis põhjustel on iga edutatud kandidaadi teened tema teenetest suuremad.

   (vt punktid 29, 30 ja 33)

   Viited:

   Euroopa Kohus: kohtuotsus, 7.2.1990, Culin vs. komisjon, C‑343/87, EU:C:1990:49, punkt 13, ja kohtumäärus, 25.10.2007, Nijs vs. kontrollikoda, C‑495/06 P, EU:C:2007:644.

   Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 3.10.2006, Nijs vs. kontrollikoda, T‑171/05, EU:T:2006:288, punkt 42.

   Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus, 16.9.2013, Bouillez vs. nõukogu, T‑31/13 P, EU:T:2013:521, punkt 26.

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 15.12.2011, Sabbag Afota vs. nõukogu, F‑9/11, EU:F:2011:196, punkt 62, ja 15.12.2015, Bonazzi vs. komisjon, F‑88/15, EU:F:2015:150, punktid 98 ja 99 ja seal viidatud kohtupraktika.

2.  Edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus ning selles osas peab liidu kohtu kontroll piirduma uurimisega, kas administratsioon on jäänud menetluse ja väidete osas oma kaalutlusõiguse piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud ega kasutanud oma kaalutlusõigust selgelt vääralt. Liidu kohus ei saa seega asendada omaenda hinnanguga ametisse nimetava asutuse hinnangut nende ametnike kvalifikatsioonidele ja teenetele.

   Selleks et säilitada selles osas ametisse nimetavale asutusele seadusandja poolt edutamise vallas usaldatud kaalutlusruumi kasulikku mõju, ei saa liidu kohus tühistada otsust ainult sel põhjusel, et ta leiab, et tegemist on ametisse nimetava asutuse hinnanguga seoses tõenäolisi kahtlusi tekitavate faktiliste asjaoludega, ega ka tuvastada hindamisvea olemasolu. Üksnes ilmse vea tuvastamine võib viia edutamisotsuse tühistamiseni ning selles suhtes peavad tõendid, mis tuleb esitada hagejal, olema piisavad, et muuta otsuses jätta asjaomane ametnik edutamata asjaoludele antud hinnang ebaveenvaks. Teisisõnu tuleb ilmse hindamisvea kohta esitatud väide tagasi lükata, kui hageja esitatud tõenditele vaatamata võib vaidlustatud hinnangu tunnistada igal juhul tõenäoliseks.

   Siiski piirab ametisse nimetava asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust vajadus viia toimikute võrdlev hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

   (vt punktid 44–46)

   Viited:

   Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 15.1.2014, Stols vs. nõukogu, T‑95/12 P, EU:T:2014:3, punktid 29 ja 32.

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 15.12.2015, Bonazzi vs. komisjon, F‑88/15, EU:F:2015:150, punkt 48, ja 2.3.2016, Loescher vs. nõukogu, F‑84/15, EU:F:2016:29, punktid 56, 57 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika.

3.  Kuigi ametisse nimetaval asutusel peab olema võimalus tutvuda edutamiseks kõlblike ametnike isikutoimikutega, ei saa sellelt asutuselt nõuda, et ta igal üksikjuhul põhjendaks, kuidas ta tema valduses olevat teavet kasutas.

   (vt punkt 57)

   Viide:

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 15.12.2015, Bonazzi vs. komisjon, F‑88/15, EU:F:2015:150, punkt 52.

4.  Edutamismenetluses ei tähenda ühise edutamiskomitee soovituste täielik puudumine kuidagi seda, et teenete tegelikku võrdlemist ei toimunud, kuna seda viib igal juhul läbi ametisse nimetav asutus ise. Ühise edutamiskomitee tegevusetus ei muuda edutamismenetlust õigusvastaseks, kuna edutamisotsused ja teenete võrdlev hindamine on vastavalt personalieeskirjade artiklile 45 igal juhul üksnes ametisse nimetava asutuse kohustus.

   (vt punkt 58)

   Viide:

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 15.12.2015, Bonazzi vs. komisjon, F‑88/15, EU:F:2015:150, punktid 82 ja 83.

5.  Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte töövaldkonnas ning sellest tulenev igasuguse otsese või kaudse soolise diskrimineerimise puudumine, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 lõikes 1, kuulub põhiõiguste hulka, mille järgimise tagab liidu kohus.

   Nimelt tuleb tagada liidu enda poolt personalieeskirjade raames tööle võetud mees- ja naistöötajate töötingimuste võrdsus, arvestades seda, et sellest põhimõttest tulenevad nõuded liidu institutsioonide ja nende teenistujate vahelistes suhetes ei piirdu aluslepingutest ja selles valdkonnas vastu võetud liidu direktiividest tulenevate nõuetega.

   Lisaks on direktiiviga 76/207 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võtavad naissoost isikult õiguse saada oma tööle hinnang ja seetõttu võimaluse olla ametialaselt edutatud, kuna ta puudus ettevõttest rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu.

   Siiski ei saa soolise diskrimineerimise olemasolu eeldada üksnes raseduse tõttu. Asjaomane isik peab just esitama kasvõi mõned viited, mis võimaldavad sellist diskrimineerimist eeldada, see tähendab esitama konkreetsel juhul tõendid, mis võivad jätta mulje, et ametisse nimetav asutus võttis edutamata jätmise otsuse vastu tema raseduse ja rasedusest tulenevate puudumiste tõttu.

   (vt punktid 74–76 ja 78)

   Viited:

   Euroopa Kohus: kohtuotsused, 15.6.1978, Defrenne, 149/77, EU:C:1978:130, punkt 29; 20.3.1984, Razzouk ja Beydoun vs. komisjon, 75/82 ja 117/82, EU:C:1984:116, punkt 17, ja 30.4.1998, Thibault, C‑136/95, EU:C:1998:178, punkt 33.

   Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 23.1.2003, Hectors vs. parlament, T‑181/01, EU:T:2003:13, punktid 117 ja 124.