Kohtuasi C‑252/14

Pensioenfonds Metaal en Techniek

versus

Skatteverket

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta förvaltningsdomstolen)

„Eelotsusetaotlus — Kapitali vaba liikumine — ELTL artikkel 63 — Pensionifondide tulu maksustamine — Residendist ja mitteresidendist pensionifondide erinev kohtlemine — Residendist pensionifondide kindlamääraline maksustamine arvestusliku tootluse põhjal — Kinnipidamine, mida kohaldatakse dividenditulu suhtes, mida saavad mitteresidendist pensionifondid — Sarnasus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 2. juuni 2016

1. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Dividendide maksustamine – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt koheldakse mitteresidendist pensionifondidele makstavaid dividende erinevalt dividendidest, mida makstakse residendist pensionifondidele – Residendi ja mitteresidendi olukorra võrdlemise kriteeriumid, mille alusel tuvastada, kas esineb piirang Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt koheldakse mitteresidendist pensionifondidele makstavaid dividende erinevalt dividendidest, mida makstakse residendist pensionifondidele

   (ELTL artikkel 63)

2. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Piirangud – Keeld – Erandid – Kitsas tõlgendamine – Ulatus

   (ELTL artikkel 63 ja artikli 65 lõiked 1 ja 2)

3. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Dividendide maksustamine – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt koheldakse mitteresidendist pensionifondidele makstavaid dividende erinevalt dividendidest, mida makstakse residendist pensionifondidele – Lubatavus – Tingimused – Ainult residendist pensionifondidele antud õigus võtta maksustatava summa väljaarvutamisel arvesse ettevõtluskulusid, mis on seotud dividendi saamisega – Lubamatus

   (ELTL artikkel 63)

1.  Selle kindlaksmääramisel, kas erinev kohtlemine pensionifondidele makstavate dividendide maksustamisel olenevalt sellest, kas fond on resident või mitteresident, viib mitteresidendist pensionifondide ebasoodsama kohtlemiseni võrreldes residendist pensionifondidega ja seega kapitali vaba liikumise piiranguni, on residendile dividendi maksmisel aluseks võetav periood see, mille alusel tuleb võrrelda, kas residendile ja mitteresidendile makstud dividendide maksukoormus on sama. Mitteresidendist pensionifondile makstud dividendide võimalikku ebasoodsamat kohtlemist majandusaasta pikkusel perioodil ei saa heastada nende võimaliku soodsama kohtlemisega teistel majandusaastatel. Sellest tuleneb, et mitteresidendist pensionifondidele makstud dividendide võimaliku ebasoodsama kohtlemise esinemise kohta tuleb hinnang anda iga majandusaasta suhtes eraldi.

   (vt punktid 33, 37, 39, 41)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 45–49)

3.  ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt maksustatakse residendist äriühingu makstud dividend kinnipidamisele kuuluva maksuga, kui dividend makstakse mitteresidendist pensionifondile, samas kui selle dividendi maksmisel residendist pensionifondile maksustatakse see arvestuslikul tootlusel põhineva maksuga kindlamääraliselt, mis peaks aja jooksul hakkama vastama kogu kapitalitulu tavapärasele maksustamisele. Viidatud sättega on aga vastuolus see, et niisugust dividendi saavad mitteresidendist pensionifondid ei saa arvesse võtta võimalikke ettevõtluskulusid, mis on otseselt seotud selle dividendi saamisega, kui samas residendist pensionifondide maksustatava summa arvutusmeetod näeb nende kulude arvessevõtmist ette, mida siseriiklikul kohtul tuleb aga kontrollida.

   Residendist pensionifondide maksustamisel on reguleerimisese erinev võrreldes mitteresidendist pensionifondide suhtes kohaldatavaga. Kui esimeste puhul maksustatakse kogutulu – mis arvutatakse nende vara alusel, millest on maha arvatud nende kohustused –, millele kohaldatakse kindlat tootlusmäära, olenemata tegelikust dividendide saamisest asjassepuutuval majandusaastal, siis teisi maksustatakse dividendide jaotava äriühingu asukoha liikmesriigis sel majandusaastal saadud dividendidelt. Nimelt on vanaduspensioni kogumise korra – mille osaks on pensionifondid – raames nende fondide maksustamist reguleerivate siseriiklike sätete eesmärk tagada neutraalne ning vara eri liikide konjunktuurist ja pensionisäästu vormist sõltumatu maksustamine. Selle eesmärgi saavutamiseks maksustatakse residendist pensionifondi kogu vara igal aastal kindlamääralise maksuga, mis kajastab selle vara tootlust, olenemata sellest, kas sellelt varalt teeniti tulu ja eelkõige, kas sellelt saadi dividende. Liikmesriik maksustab selliselt residendist pensionifondide tulu nende pensionifondide asukohariigina, omades seetõttu nende kogutulu maksustamise õigust. Ent liikmesriigi mitteresidendiks olevate pensionifondide suhtes on sel liikmesriigil vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule ainult selle tulu maksustamise õigus, mis on teenutud nende fondide selles liikmesriigis asuvalt varalt. Kuna mitteresidendist pensionifondide osas on liikmesriigi maksustamispädevus piiratud, ei saa see liikmesriik seega maksustada nende pensionifondide kogu vara.

   Neid asjaolusid arvestades ei saa mitteresidendist pensionifonde puudutavas osas niisuguste siseriiklike õigusnormidega saavutada soovitud eesmärki, milleks on neutraalne ning vara eri liikide konjunktuurist ja pensionisäästu vormist sõltumatu maksustamine, mis eeldab, et maksustataks pensionifondide kogu vara. Seda eesmärki, mis eeldab ka, et pensionifonde maksustataks igal aastal ja sõltumata dividendide väljamaksmisest, ei saa ka saavutada mitteresidendist pensionifondide saadud dividendide maksustamisega kindlamääralise maksumeetodi alusel, tuginedes tasumisele kuuluva maksu väljaarvutamisel maksubaasiks oleva vara väärtusele, kuna mitteresidendist pensionifonde saab igal juhul maksustada ainult siis, kui neile dividende jaotatakse. Seega tuleb järeldada, et arvestades siseriiklike õigusnormide eesmärki, nende reguleerimiseset ja sisu, ei ole mitteresidendist pensionifond residendist pensionifondiga sarnases olukorras. Ent mis puudutab ettevõtluskulusid, mis on otseselt seotud tegevusega, mille tulemusel saadi liikmesriigis maksustatavat tulu, siis on selle liikmesriigi residendid ja mitteresidendid sarnases olukorras. Siseriiklikul kohtul tuleb kontrollida, kas residendist pensionifondidele kohaldatav maksustamismeetod võimaldab nende fondide maksustatava summa arvutamisel ja konkreetselt nende kohustuste arvessevõtmisega omakapitali väljaarvutamisel, võtta arvesse võimalikke ettevõtluskulusid, mis on otseselt seotud dividendide saamisega. Kui see on nii, tuleb ka mitteresidendist pensionifondidele lubada nende kulude arvessevõtmist.

   (vt punktid 52–56, 58–60, 63–66 ja resolutsioon)