Kohtuasi C‑671/13

Menetlustes, mille algatasid „Indėlių ir investicijų draudimas ” VĮ

ja

Virgilijus Vidutis Nemaniūnas

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas)

„Eelotsusetaotlus — Direktiivid 94/19/EÜ ja 97/9/EÜ — Hoiuste ja investeeringute tagamise skeemid — Säästmis‑ ja investeerimisvahendid — Finantsinstrument direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses — Tagatisskeemi alt väljajätmine — Vahetu õigusmõju — Direktiivi 97/9/EÜ kohaldamise tingimused”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 25. juuni 2015. aasta otsus

1. Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Krediidiasutused — Hoiuste tagamise skeem — Direktiiv 94/19 — Liikmesriikide õigus jätta teatavad hoiustajad või hoiused tagatisskeemi alt välja — Tingimused — Võimalus jätta tagatisskeemi alt välja ainult sertifikaadid, millel on kõik finantsinstrumendi tunnused — Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 punkt 1 ja artikli 7 lõige 2, ning I lisa punkt 12, ja direktiiv 2004/39, I lisa C jagu)

2. Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Krediidiasutused — Hoiuste ja investeeringute tagamise skeemid — Direktiivid 94/19 ja 97/9 — Samaaegselt mõlema direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid — Liikmesriikide õigus jätta teatavad hoiustajad või hoiused nende direktiividega ette nähtud tagatisskeemide alt välja — Riigisisesed õigusnormid, mis jätavad krediidiasutuse suhtes esinevad nõuded välja direktiivide 94/19 ja 97/9 kaitseskeemide alt — Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 7 lõige 2, ja I lisa punkt 12, ning direktiiv 97/9, põhjendus 9 ja artikli 4 lõige 2)

3. Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Investeerimisteenused — Investeeringute tagamise skeemid — Direktiiv 97/9 — Kohaldamise tingimused — Riigisisesed õigusnormid, mis teevad hüvitise saamise sõltuvaks tingimusest, mida direktiivis ei ole sätestatud — Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9, artikli 2 lõige 2 ja artikli 4 lõige 2, ning I lisa)

4. Institutsioonide aktid — Direktiivid — Vahetu õigusmõju — Tingimused — Tagajärjed

   (ELTL artikli 288 kolmas lõik)

5. Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Investeerimisteenused — Investeeringute tagamise skeemid — Direktiiv 97/9 — Kohaldamise tingimused — Vahetu õigusmõju — Ulatus

   (ELTL artikli 288 kolmas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9)

1.  Direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 7 lõiget 2 ja sama direktiivi I lisa punkti 12 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad jätta selle direktiiviga ette nähtud tagatisskeemi alt välja krediidiasutuse emiteeritud hoiusesertifikaadid, kui need sertifikaadid on üleantavad, mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus, ilma et oleks vaja veenduda selles, et neil sertifikaatidel on kõik finantsinstrumendi tunnused direktiivi 2004/39 finantsinstrumentide turgude kohta tähenduses.

   Direktiivi 94/19 artikli 7 lõikes 2 ega direktiivi I lisa punktis 12 ei ole hoiuste tagamise skeemi alt välja jätmise korral ette nähtud, et asjassepuutuvatel instrumentidel peavad olema kõik finantsinstrumendi tunnused direktiivi 2004/39 tähenduses. Lisaks on direktiivi 94/19 artikli 1 punktis 1 sätestatud, et selle direktiivi tähenduses on mõistega „hoius” hõlmatud esiteks igasugune kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud vahenditest või tavalisest pangandustegevusest tulenevates ajutistes olukordades, ning teiseks igasugune krediidiasutuse võlg, mida tõendab tema väljastatud sertifikaat. Seega nähtub selle sätte sõnastusest, et mõiste hoius määratlemisel selle direktiivi tähenduses ei ole viidatud direktiivis 2004/39 sätestatud finantsinstrumendi tunnustele. Nimetatud sättest nähtub ka, et teist liiki hoiust iseloomustab asjaolu, et see väljendub sertifikaadis, mida saab üle anda, mistõttu on seega selles sisalduv nõudeõigus kaubeldav.

   (vt punktid 33, 35, 36 ja 40 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, ning direktiivi 97/9 investeeringute tagamise skeemide kohta tuleb tõlgendada nii, et kui krediidiasutuse suhtes esinevad nõuded võivad kuuluda samal ajal mõiste hoius alla direktiivi 94/19 tähenduses ja mõiste instrument alla direktiivi 97/9 tähenduses, kuid seadusandja on kasutanud direktiivi 94/19 I lisa punktis 12 sätestatud võimalust jätta need nõuded selle direktiiviga ette nähtud kaitseskeemi alt välja, siis ei saa selline väljajätmine tuua kaasa seda, et need nõuded on välja jäetud ka direktiiviga 97/9 ette nähtud kaitseskeemist, arvestamata viimati nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

   Arvestades mõistete hoius ja instrument määratlusi, mis sisalduvad vastavalt direktiivides 94/19 ja 97/9, võib sama võlaväärtpaber kuuluda samal ajal mõlema mõiste alla ning seega mõlema direktiivi kohaldamisalasse. Nende kahe direktiiviga ette nähtud tagatisskeemide suhtes kehtivad samas erinevad tingimused, eelkõige nende alt väljajätmise osas. Kui nimelt direktiivi 94/19 artikli 7 lõikes 2 ja I lisas ette nähtud erandid põhinevad kas hoiustajate või hoiuse tüübil, siis direktiivi 97/9 artikli 4 lõikes 2 on erandid ette nähtud ainult investorite tüübist lähtuvalt. Neil tingimustel, kuigi liidu õigusega ei ole küll vastuolus see, kui liikmesriik otsustab direktiivid 94/19 ja 97/9 ühe ja sama õigusaktiga üle võtta, peab selle õigusaktiga kehtestatud kord, nagu on rõhutatud ka direktiivi 97/9 põhjenduses 9, vastama nende kahe direktiivi nõuetele.

   (vt punktid 43–45 ja 47 ning resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 97/9 investeeringute tagamise skeemide kohta artikli 2 lõiget 2 ja artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis teevad direktiivis ette nähtud tagatisskeemi alla kuulumise võimaluse sõltuvaks asjaolust, et asjassepuutuv krediidiasutus on üle andnud või kasutanud asjaomaseid rahalisi vahendeid või väärtpabereid ilma investori nõusolekuta. Direktiivis 97/9 ei ole selleks, et investorid saaksid kuuluda selle kaitseskeemi alla, sellist tingimust tegelikult ette nähtud. Peale selle ei ole niisuguste instrumentide omanikke nimetatud nende investorite hulgas, keda võib direktiivi 97/9 I lisa alusel selle skeemi alt välja jätta.

   (vt punktid 51 ja 52 ning resolutsiooni punkt 3)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 56 ja 57)

5.  Direktiivi 97/9 investeeringute tagamise skeemide tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus peab siis, kui ta leiab, et sellele direktiivile on tuginetud niisuguse üksuse vastu, kes vastab neile tingimustele, et tema vastu saab kõnealuse direktiivi sätetele tugineda, jätma kohaldamata sellise riigisisese õigusnormi, mis teeb selles direktiivis ette nähtud tagatisskeemi alla kuulumise võimaluse sõltuvaks asjaolust, et asjassepuutuv krediidiasutus on üle andnud või kasutanud asjaomaseid rahalisi vahendeid või väärtpabereid ilma investori nõusolekuta.

   Direktiiv 97/9 on nimelt skeemi alla kuuluvate juhtude määratlemisega seoses piisavalt selge, täpne ja tingimusteta, et eraõiguslikud isikud saaksid sellele riigisisestes kohtutes antud liikmesriigi vastu vahetult tugineda. Järelikult, kui hagi on esitatud asutuse vastu, kellele on, olenemata tema õiguslikust vormist, tehtud ametiasutuse korraldusel ülesandeks viimase kontrolli all olevate avalike teenuste osutamine ja kellel on sellega seoses märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad üksikisikute vahelistele suhetele kohaldatavatest eeskirjadest, peab riigisisene kohus kõrvale jätma mis tahes riigisisese direktiiviga 97/9 vastuolus oleva sätte ning seega nende investeeringute kindlakstegemisel, mis kuuluvad selles direktiivis ette nähtud kaitseskeemi alla, mitte kohaldama tingimust, mis puudutab investori nõusolekuta rahaliste vahendite kasutamist.

   (vt punktid 58–61 ja resolutsiooni punkt 4)

Kohtuasi C‑671/13

Menetlustes, mille algatasid „Indėlių ir investicijų draudimas ” VĮ

ja

Virgilijus Vidutis Nemaniūnas

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas)

„Eelotsusetaotlus — Direktiivid 94/19/EÜ ja 97/9/EÜ — Hoiuste ja investeeringute tagamise skeemid — Säästmis‑ ja investeerimisvahendid — Finantsinstrument direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses — Tagatisskeemi alt väljajätmine — Vahetu õigusmõju — Direktiivi 97/9/EÜ kohaldamise tingimused”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 25. juuni 2015. aasta otsus

1. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Krediidiasutused – Hoiuste tagamise skeem – Direktiiv 94/19 – Liikmesriikide õigus jätta teatavad hoiustajad või hoiused tagatisskeemi alt välja – Tingimused – Võimalus jätta tagatisskeemi alt välja ainult sertifikaadid, millel on kõik finantsinstrumendi tunnused – Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 punkt 1 ja artikli 7 lõige 2, ning I lisa punkt 12, ja direktiiv 2004/39, I lisa C jagu)

2. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Krediidiasutused – Hoiuste ja investeeringute tagamise skeemid – Direktiivid 94/19 ja 97/9 – Samaaegselt mõlema direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid – Liikmesriikide õigus jätta teatavad hoiustajad või hoiused nende direktiividega ette nähtud tagatisskeemide alt välja – Riigisisesed õigusnormid, mis jätavad krediidiasutuse suhtes esinevad nõuded välja direktiivide 94/19 ja 97/9 kaitseskeemide alt – Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 7 lõige 2, ja I lisa punkt 12, ning direktiiv 97/9, põhjendus 9 ja artikli 4 lõige 2)

3. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Investeerimisteenused – Investeeringute tagamise skeemid – Direktiiv 97/9 – Kohaldamise tingimused – Riigisisesed õigusnormid, mis teevad hüvitise saamise sõltuvaks tingimusest, mida direktiivis ei ole sätestatud – Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9, artikli 2 lõige 2 ja artikli 4 lõige 2, ning I lisa)

4. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Vahetu õigusmõju – Tingimused – Tagajärjed

   (ELTL artikli 288 kolmas lõik)

5. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Investeerimisteenused – Investeeringute tagamise skeemid – Direktiiv 97/9 – Kohaldamise tingimused – Vahetu õigusmõju – Ulatus

   (ELTL artikli 288 kolmas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9)

1.  Direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 7 lõiget 2 ja sama direktiivi I lisa punkti 12 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad jätta selle direktiiviga ette nähtud tagatisskeemi alt välja krediidiasutuse emiteeritud hoiusesertifikaadid, kui need sertifikaadid on üleantavad, mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus, ilma et oleks vaja veenduda selles, et neil sertifikaatidel on kõik finantsinstrumendi tunnused direktiivi 2004/39 finantsinstrumentide turgude kohta tähenduses.

   Direktiivi 94/19 artikli 7 lõikes 2 ega direktiivi I lisa punktis 12 ei ole hoiuste tagamise skeemi alt välja jätmise korral ette nähtud, et asjassepuutuvatel instrumentidel peavad olema kõik finantsinstrumendi tunnused direktiivi 2004/39 tähenduses. Lisaks on direktiivi 94/19 artikli 1 punktis 1 sätestatud, et selle direktiivi tähenduses on mõistega „hoius” hõlmatud esiteks igasugune kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud vahenditest või tavalisest pangandustegevusest tulenevates ajutistes olukordades, ning teiseks igasugune krediidiasutuse võlg, mida tõendab tema väljastatud sertifikaat. Seega nähtub selle sätte sõnastusest, et mõiste hoius määratlemisel selle direktiivi tähenduses ei ole viidatud direktiivis 2004/39 sätestatud finantsinstrumendi tunnustele. Nimetatud sättest nähtub ka, et teist liiki hoiust iseloomustab asjaolu, et see väljendub sertifikaadis, mida saab üle anda, mistõttu on seega selles sisalduv nõudeõigus kaubeldav.

   (vt punktid 33, 35, 36 ja 40 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, ning direktiivi 97/9 investeeringute tagamise skeemide kohta tuleb tõlgendada nii, et kui krediidiasutuse suhtes esinevad nõuded võivad kuuluda samal ajal mõiste hoius alla direktiivi 94/19 tähenduses ja mõiste instrument alla direktiivi 97/9 tähenduses, kuid seadusandja on kasutanud direktiivi 94/19 I lisa punktis 12 sätestatud võimalust jätta need nõuded selle direktiiviga ette nähtud kaitseskeemi alt välja, siis ei saa selline väljajätmine tuua kaasa seda, et need nõuded on välja jäetud ka direktiiviga 97/9 ette nähtud kaitseskeemist, arvestamata viimati nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

   Arvestades mõistete hoius ja instrument määratlusi, mis sisalduvad vastavalt direktiivides 94/19 ja 97/9, võib sama võlaväärtpaber kuuluda samal ajal mõlema mõiste alla ning seega mõlema direktiivi kohaldamisalasse. Nende kahe direktiiviga ette nähtud tagatisskeemide suhtes kehtivad samas erinevad tingimused, eelkõige nende alt väljajätmise osas. Kui nimelt direktiivi 94/19 artikli 7 lõikes 2 ja I lisas ette nähtud erandid põhinevad kas hoiustajate või hoiuse tüübil, siis direktiivi 97/9 artikli 4 lõikes 2 on erandid ette nähtud ainult investorite tüübist lähtuvalt. Neil tingimustel, kuigi liidu õigusega ei ole küll vastuolus see, kui liikmesriik otsustab direktiivid 94/19 ja 97/9 ühe ja sama õigusaktiga üle võtta, peab selle õigusaktiga kehtestatud kord, nagu on rõhutatud ka direktiivi 97/9 põhjenduses 9, vastama nende kahe direktiivi nõuetele.

   (vt punktid 43–45 ja 47 ning resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 97/9 investeeringute tagamise skeemide kohta artikli 2 lõiget 2 ja artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis teevad direktiivis ette nähtud tagatisskeemi alla kuulumise võimaluse sõltuvaks asjaolust, et asjassepuutuv krediidiasutus on üle andnud või kasutanud asjaomaseid rahalisi vahendeid või väärtpabereid ilma investori nõusolekuta. Direktiivis 97/9 ei ole selleks, et investorid saaksid kuuluda selle kaitseskeemi alla, sellist tingimust tegelikult ette nähtud. Peale selle ei ole niisuguste instrumentide omanikke nimetatud nende investorite hulgas, keda võib direktiivi 97/9 I lisa alusel selle skeemi alt välja jätta.

   (vt punktid 51 ja 52 ning resolutsiooni punkt 3)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 56 ja 57)

5.  Direktiivi 97/9 investeeringute tagamise skeemide tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus peab siis, kui ta leiab, et sellele direktiivile on tuginetud niisuguse üksuse vastu, kes vastab neile tingimustele, et tema vastu saab kõnealuse direktiivi sätetele tugineda, jätma kohaldamata sellise riigisisese õigusnormi, mis teeb selles direktiivis ette nähtud tagatisskeemi alla kuulumise võimaluse sõltuvaks asjaolust, et asjassepuutuv krediidiasutus on üle andnud või kasutanud asjaomaseid rahalisi vahendeid või väärtpabereid ilma investori nõusolekuta.

   Direktiiv 97/9 on nimelt skeemi alla kuuluvate juhtude määratlemisega seoses piisavalt selge, täpne ja tingimusteta, et eraõiguslikud isikud saaksid sellele riigisisestes kohtutes antud liikmesriigi vastu vahetult tugineda. Järelikult, kui hagi on esitatud asutuse vastu, kellele on, olenemata tema õiguslikust vormist, tehtud ametiasutuse korraldusel ülesandeks viimase kontrolli all olevate avalike teenuste osutamine ja kellel on sellega seoses märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad üksikisikute vahelistele suhetele kohaldatavatest eeskirjadest, peab riigisisene kohus kõrvale jätma mis tahes riigisisese direktiiviga 97/9 vastuolus oleva sätte ning seega nende investeeringute kindlakstegemisel, mis kuuluvad selles direktiivis ette nähtud kaitseskeemi alla, mitte kohaldama tingimust, mis puudutab investori nõusolekuta rahaliste vahendite kasutamist.

   (vt punktid 58–61 ja resolutsiooni punkt 4)