Kohtuasi C-625/13 P

Villeroy & Boch AG

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vannitoa seadmete ja sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – ELTL artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Üks rikkumine – Tõend – Trahvid – Täielik pädevus – Mõistlik aeg – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. jaanuari 2017. aasta otsus

1. Apellatsioonkaebus–Väited–Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine–Vastuvõetamatus–Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus–Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral–Põhjendamiskohustuse täitmise kontrollimine Euroopa Kohtu poolt–Hõlmamine

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik, Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

2. Apellatsioonkaebus–Väited–Ebapiisavad põhjendused–Põhjendamiskohustuse ulatus–Üldkohtu kohustus põhjendada lahknevusi erinevate kohtuotsuste vahel, mis puudutavad komisjoni sama otsust–Puudumine

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

3. Keelatud kokkulepped–Keeld–Rikkumised–Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus–Vastutuse omistamine ettevõtjale kogu rikkumise eest–Tingimused–Rikkuv tegevus ja toimingud, mis kuuluvad tervikplaani–Hindamine–Osalevate ettevõtjate vahelise konkurentsisuhte olemasolu tingimus–Puudumine

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

4. Apellatsioonkaebus–Väited–Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine–Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine–Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik, Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 169 lõige 2)

5. Apellatsioonkaebus–Väited–Ebapiisavad põhjendused–Põhjendamiskohustuse ulatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

6. Kohtumenetlus–Uute väidete esitamine menetluse käigus–Tingimused–Käsitlemine Üldkohtu poolt–Üksikasjalikud eeskirjad

   (Üldkohtu kodukord (1991), artikkel 48 lõige 2)

7. Konkurents–Haldusmenetlus–Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta–Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta–Tõendamiskoormise ulatus–Tõend, mis seisneb teatud hulgas kaudsetes tõendites ja kokkusattumustes, mis annavad tunnistust vältava konkurentsivastase tegevuse olemasolust ja kestusest–Lubatavus

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

8. Konkurents–Haldusmenetlus–Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta–Tõendi laad–Dokumentaalsed tõendid–Dokumendi tõendusliku väärtuse hindamine–Kriteeriumid–Teise kartellis osalenud äriühingute avaldused

   (ELTL artikli 101 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

9. Konkurents–Liidu eeskirjad–Rikkumised–Süüks panemine–Emaettevõtja ja tütarettevõtjad–Majandusüksus–Hindamiskriteeriumid–Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% või peaaegu 100% osalust–Ümberlükatavus–Süütuse presumptsiooni rikkumine–Puudumine–In dubio pro reo ning süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtete rikkumine–Puudumine

   (ELTL artikli 101 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1)

10. Konkurents–Ettevõtja–Mõiste–Majandusüksus–Rikkumiste süükspanemine–Emaettevõtja ja tütarettevõtjad–Asjassepuutuvate äriühingute solidaarvastutus–Komisjoni kohustus määrata kindlaks solidaarvõlgnike osad–Puudumine

    (ELTL artikkel 101, nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

11. Konkurents–Trahvid–Summa–Kindlaksmääramine–Kohtulik kontroll–Liidu kohtu täielik pädevus–Ulatus–Kohustus kontrollida trahvi määramise otsust omal algatusel–Puudumine–Õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine–Puudumine

    (ELTL artiklid 261 ja 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

12. Apellatsioonkaebus–Euroopa Kohtu pädevus–Trahvisumma kindlaksmääramiseks komisjoni poolt rikkumise raskusele antud hinnangu kontrollimine–Välistamine–Kontroll, mis piirdub sellega, kas Üldkohus võttis arvesse rikkumise raskuse hindamise olulisi tegureid ja kõiki määratud trahvi vastu esitatud argumente

    (ELTL artikkel 256;Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)

13. Apellatsioonkaebus–Euroopa Kohtu pädevus–Aluslepingu konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtjatele määratud trahvide summale Üldkohtu poolt antud hinnangu kahtluse alla seadmine õigluse kaalutlusel–Välistamine–Selle hinnangu vaidlustamine proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest tulenevatel kaalutlustel–Lubatavus

    (ELTL artiklid 256 ja 261; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

14. Konkurents–Trahvid–Kindlaksmääramine–Haldus- ja kohtumenetluse mõistliku kestuse põhimõtte rikkumine–Rikkumine, mis üksinda ei õigusta trahvisumma vähendamist

    (ELTL artiklid 101 ja 102; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 38, 39, 96, 107, 135, 138)

2.  Üldkohtu kohustus põhjendada oma otsuseid ei saa põhimõtteliselt ulatuda nii kaugele, et ta peaks põhjendama ühes kohtuotsuses tehtud lahendust, võrreldes ühe teise kohtuasjaga, mida ta peab lahendama, ehkki see puudutab komisjoni sama otsust ELTL artikli 101 kohaldamise menetluses.

   (vt punktid 42, 61)

3.  Ettevõtja, kes osales oma käitumisega ühes mitmeosalises rikkumises, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe mõistele või kooskõlastatud tegevusele ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk oli aidata kaasa rikkumise toimepanemisele tervikuna, võib olla ühtlasi vastutav sama rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud tegude eest kogu selle aja jooksul, mil ta selles rikkumises osales. See on nii juhul, kui on tõendatud, et kõnealune ettevõtja nõustus oma käitumisega panustama kõigi osavõtjate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik teiste ettevõtjate poolt samadel eesmärkidel kavandatavast või ellu viidud õigusvastasest tegevusest või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma.

   ELTL artikli 101 lõike 1 sõnastus viitab üldiselt kõigile kokkulepetele ja igasugusele kooskõlastatud tegevusele, mis kas horisontaalsetes või vertikaalsetes suhetes kahjustavad konkurentsi siseturul, sõltumata sellest, millisel turul pooled tegutsevad, ja ka sellest, et asjaomaste kokkulepete tingimused puudutavad neist ainult ühe äritegevust.

   Sellest tuleneb, et Üldkohus võis õigusnormi rikkumata järeldada, et äriühing on osalenud konkurentsieeskirjade ühes rikkumises, mis hõlmab eelkõige kindlat territooriumi, kuna ta oli teadlik konkurentsivastase tegevuse läbiviimisest sellel territooriumil, see tegevus oli aga osa üldisest plaanist piirata konkurentsi ja seda ka vaatamata asjaolule, et see äriühing nimetatud tegevust ise ellu ei viinud.

   (vt punktid 56, 59, 60)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 69, 70, 130)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 72, 73, 137)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 86, 87)

7.  Enamikul juhtudest tuleb konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu ühtse selgituse puudumisel võivad moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta. Niisiis, mitu aastat kestva rikkumise puhul ei takista asjaolu, et esitatud ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et äriühing osales nimetatud rikkumises teatava kindla ajavahemiku jooksul, rikkumise toimunuks lugemist ka nimetatud ajavahemiku jooksul, kui selline järeldus põhineb objektiivsetel ja omavahel kooskõlas olevatel kaudsetel tõenditel, kusjuures selle äriühingu poolt avalikult taganemata jätmist võib sellega seoses arvesse võtta.

   (vt punkt 111)

8.  Komisjon tõendab ettevõtja osalemist ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumises õiguslikult piisavalt, kui ta ei tugine pelgalt ühe kartellis osalenud äriühingu leebema kohtlemise taotlusele, vaid õigusvastase koosoleku käsikirjalisele protokollile, mille on koostanud selle äriühingu esindaja koosoleku päeval ning mis ei pärine ajast, kui see äriühing esitas oma leebema kohtlemise taotluse komisjoni teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, vaid asjaolude toimumise ajast. Sellise tõendi puhul ei ole vaja muid kokkulangevaid tõendeid.

   (vt punkt 134)

9.  Väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt niisuguses spetsiifilises olukorras, kus emaettevõtjale kuulub ainu- või peaaegu ainuosalus liidu konkurentsieeskirju rikkunud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis, esineb ümberlükatav eeldus, et nimetatud emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja tegevusele, mis võimaldab talle omistada tütarettevõtja rikkuva tegevuse, ei riku põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1 tagatud süütuse presumptsiooni õigust ega in dubio pro reo põhimõtet ega ka süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet. Nimelt ei vii eeldus, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtjale, kui talle kuulub tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis ainu- või peaaegu ainuosalus, selleni, et eeldatakse ühe või teise äriühingu süüd, mistõttu ei riku see ei süütuse presumptsiooni õigust ega ka in dubio pro reo põhimõtet. Mis puudutab süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtet, siis nõuab see, et rikkumised ja nende eest määratavad karistused oleksid seaduses selgelt määratletud; see tingimus on täidetud, kui õigussubjekt saab asjaomase sätte sõnastusest ja vajaduse korral kohtute poolt sellele antud tõlgenduse abil aru, millised teod või milline tegevusetus toovad kaasa kriminaalvastutuse.

   (vt punktid 146, 147, 149)

10.  Kuigi määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikest 2 tuleneb, et komisjon võib panna ühe trahvi eest solidaarvastutuse mitmele äriühingule, kui nad kuuluvad samasse ettevõtjasse, ei võimalda selle sätte sõnastus ega solidaarvastutuse mehhanismi eesmärk järeldada, et see karistamispädevus ulatuks kaugemale solidaarvastutuse välimise suhte kindlaksmääramisest, st pädevuseni määrata kindlaks solidaarvõlgnike osad nende omavahelises sisemises suhtes.

    Vastupidi, solidaarvastutuse mehhanismi eesmärk seisneb selles, et tegemist on täiendava õigusliku instrumendiga, mis komisjonil on selleks, et toetada tema tegevuse tõhusust konkurentsiõiguse rikkumiste eest määratud trahvide sissenõudmisel, kuna see mehhanism vähendab komisjoni – kui nendest trahvidest tekkinud võla võlausaldaja – jaoks maksejõuetusriski, ja see on osa hoiatavast eesmärgist, mida konkurentsiõiguses üldjuhul taotletakse.

    Solidaarvõlgnike vahelises sisemises suhtes nende omavaheliste osade kindlaksmääramine seda kahekordset eesmärki aga ei puuduta. Nimelt on tegemist vaidlusküsimusega, mis tuleb lahendada hiljem ja mis ei oma komisjoni jaoks üldjuhul enam tähtsust, kuna üks või mitu kõnealust kaasvõlgnikku on kogu trahvi talle juba tasunud. Seetõttu ei saa komisjonilt nõuda, et ta need osad kindlaks määraks.

    (vt punktid 151–153)

11.  Mis puudutab konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi määravate komisjoni otsuste kohtulikku kontrolli, siis on täiendab ELTL artiklis 263 sätestatud seaduslikkuse kontrolli täiendab täielik pädevus, mis liidu kohtule on ELTL artiklist 261 tulenevalt antud määruse nr 1/2003 artikliga 31. See pädevus annab kohtule õiguse lisaks pelgale karistuse seaduslikkuse kontrollile asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

    Põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses täieulatusliku kohtuliku kontrolli nõuete täitmiseks seoses trahviga peab liidu kohus ELTL artiklites 261 ja 263 ette nähtud pädevuse teostamisel analüüsima igat õiguslikku või faktilist argumenti, millega soovitakse tõendada, et trahvisumma ei ole kooskõlas rikkumise raskuse ja kestusega. Selle täieliku pädevuse teostamine ei tähenda siiski omaalgatuslikku kontrolli; samuti on menetlus võistlev. Üldjuhul peab apellant esitama väited vaidlusaluse otsuse kohta ning nende väidete põhjendamiseks ka tõendid.

    Omaalgatusliku kontrolli puudumine terve vaidlustatud otsuse üle ei riku tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks ei ole vältimatult vaja, et Üldkohus, kellel tuleb küll vastata esitatud väidetele ning kontrollida nii õiguslikke kui ka faktilisi asjaolusid, peab omal algatusel uuesti läbi viima toimiku täieliku uurimise.

    (vt punktid 178–182)

12.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 183, 187–189)

13.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 184, 192)

14.  Konkurentsi valdkonnas ei saa haldusmenetluse pikkuse tõttu mõistliku aja põhimõtte rikkumine üksinda kaasa tuua asjaomase rikkumise eest ettevõtjale määratud trahvi summa vähendamist.

    (vt punkt 190)