Kohtuasi C‑577/13

Actavis Group PTC EHF

ja

Actavis UK Ltd

versus

Boehringer Ingelheim Pharma GmbH & Co. KG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division (Patents Court))

„Eelotsusetaotlus — Inimtervishoius kasutatavad ravimid — Määrus (EÜ) nr 469/2009 — Artikkel 3 — Täiendava kaitse tunnistus — Selle tunnistuse saamise tingimused — Osaliselt või ainuüksi sama toimeainet sisaldavad ravimid — Igakordne turuleviimine — Toimeainete kombinatsioon — Toimeaine varasem turustamine ühe toimeainega ravimi kujul — Ühe patendi alusel mitme tunnistuse saamise tingimused — Aluspatendiga kaitstud toimeainete muutmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 12. märts 2015

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ühtsed õigusaktid – Tööstus- ja kaubandusomand – Patendiõigus – Ravimite täiendava kaitse tunnistus – Saamise tingimused – Toimeainete kombinatsiooni kaitsev patent – Seda toimeainete kombinatsiooni sisaldavale ravimile antud müügiluba ja täiendava kaitse tunnistus – Selle patendiga eraldi kaitstud ühe asjaomase toimeaine kohta esitatud tunnistuse taotlus – Lubatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 469/2009, artikli 1 punktid b ja c ning artikli 3 punkt a)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ühtsed õigusaktid – Tööstus- ja kaubandusomand – Patendiõigus – Ravimite täiendava kaitse tunnistus – Eesmärk

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 469/2009, põhjendused 4, 5, 9 ja 10)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ühtsed õigusaktid – Tööstus- ja kaubandusomand – Patendiõigus – Ravimite täiendava kaitse tunnistus – Saamise tingimused – Ühtainsat uudset toimeainet kaitsev patent – Ainuüksi või osaliselt seda toimeainet sisaldava kahe ravimi igakordne turuleviimine – Ainuüksi seda toimeainet sisaldavale ravimile antud täiendava kaitse tunnistus – Seda toimeainet kombinatsioonis patendiga kaitsmata teise ainega sisaldavale ravimile teise tunnistuse saamise taotlus – Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 469/2009, artikli 1 punkt c ja artikli 3 punktid a ja c)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 33)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 34–36)

3.  Määruse nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta artikli 3 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et kui aluspatendi ühes nõudluses on nimetatud toimeaine, mis ainsana on sellise leiutise ese ja mille kohta asjaomase patendi omanik on juba saanud täiendava kaitse tunnistuse, ning aluspatendi hilisemas nõudluses on nimetatud toode, mis sisaldab mainitud toimeaine ja muu aine kombinatsiooni, siis on selle sättega vastuolus patendiomanikule teise täiendava kaitse tunnistuse andmine selle kombinatsiooni kohta.

   Nimelt ei saa lubada, et kehtiva aluspatendi omanik võib saada uue – ka pikema kehtivusajaga – täiendava kaitse tunnistuse iga kord, kui ta viib liikmesriigi turule ravimi, mis sisaldab ühelt poolt toimeainet, mis sellisena on selle aluspatendiga kaitstud ja on selle aluspatendiga kaitstud leiutise ese, ning teist toimeainet, mis ei ole aluspatendiga kaitstud leiutise ese. Järelikult peab selleks, et aluspatent kaitseks määruse nr 469/2009 artikli 1 punkt c ja artikli 3 punkti a tähenduses toimeainet „kui sellist”, olema asjaomane toimeaine selle patendiga kaitstud leiutise ese.

   (vt punktid 37–39 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑577/13

Actavis Group PTC EHF

ja

Actavis UK Ltd

versus

Boehringer Ingelheim Pharma GmbH & Co. KG

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division (Patents Court))

„Eelotsusetaotlus — Inimtervishoius kasutatavad ravimid — Määrus (EÜ) nr 469/2009 — Artikkel 3 — Täiendava kaitse tunnistus — Selle tunnistuse saamise tingimused — Osaliselt või ainuüksi sama toimeainet sisaldavad ravimid — Igakordne turuleviimine — Toimeainete kombinatsioon — Toimeaine varasem turustamine ühe toimeainega ravimi kujul — Ühe patendi alusel mitme tunnistuse saamise tingimused — Aluspatendiga kaitstud toimeainete muutmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 12. märts 2015

1. Õigusaktide ühtlustamine — Ühtsed õigusaktid — Tööstus- ja kaubandusomand — Patendiõigus — Ravimite täiendava kaitse tunnistus — Saamise tingimused — Toimeainete kombinatsiooni kaitsev patent — Seda toimeainete kombinatsiooni sisaldavale ravimile antud müügiluba ja täiendava kaitse tunnistus — Selle patendiga eraldi kaitstud ühe asjaomase toimeaine kohta esitatud tunnistuse taotlus — Lubatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 469/2009, artikli 1 punktid b ja c ning artikli 3 punkt a)

2. Õigusaktide ühtlustamine — Ühtsed õigusaktid — Tööstus- ja kaubandusomand — Patendiõigus — Ravimite täiendava kaitse tunnistus — Eesmärk

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 469/2009, põhjendused 4, 5, 9 ja 10)

3. Õigusaktide ühtlustamine — Ühtsed õigusaktid — Tööstus- ja kaubandusomand — Patendiõigus — Ravimite täiendava kaitse tunnistus — Saamise tingimused — Ühtainsat uudset toimeainet kaitsev patent — Ainuüksi või osaliselt seda toimeainet sisaldava kahe ravimi igakordne turuleviimine — Ainuüksi seda toimeainet sisaldavale ravimile antud täiendava kaitse tunnistus — Seda toimeainet kombinatsioonis patendiga kaitsmata teise ainega sisaldavale ravimile teise tunnistuse saamise taotlus — Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 469/2009, artikli 1 punkt c ja artikli 3 punktid a ja c)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 33)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 34–36)

3.  Määruse nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta artikli 3 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et kui aluspatendi ühes nõudluses on nimetatud toimeaine, mis ainsana on sellise leiutise ese ja mille kohta asjaomase patendi omanik on juba saanud täiendava kaitse tunnistuse, ning aluspatendi hilisemas nõudluses on nimetatud toode, mis sisaldab mainitud toimeaine ja muu aine kombinatsiooni, siis on selle sättega vastuolus patendiomanikule teise täiendava kaitse tunnistuse andmine selle kombinatsiooni kohta.

   Nimelt ei saa lubada, et kehtiva aluspatendi omanik võib saada uue – ka pikema kehtivusajaga – täiendava kaitse tunnistuse iga kord, kui ta viib liikmesriigi turule ravimi, mis sisaldab ühelt poolt toimeainet, mis sellisena on selle aluspatendiga kaitstud ja on selle aluspatendiga kaitstud leiutise ese, ning teist toimeainet, mis ei ole aluspatendiga kaitstud leiutise ese. Järelikult peab selleks, et aluspatent kaitseks määruse nr 469/2009 artikli 1 punkt c ja artikli 3 punkti a tähenduses toimeainet „kui sellist”, olema asjaomane toimeaine selle patendiga kaitstud leiutise ese.

   (vt punktid 37–39 ja resolutsioon)