Kohtuasi C‑527/13

Lourdes Cachaldora Fernández

versus

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

ja

Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Galicia)

„Eelotsusetaotlus — Mees- ja naistöötajad — Võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas — Direktiiv 79/7/EMÜ — Artikkel 4 — Direktiiv 97/81/EÜ — Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni raamkokkulepe osalise tööaja kohta — Hüvitiste arvutamine — Osamaksete tegemise katkestamise arvessevõtmise süsteem — Osalise tööajaga töötajad ja täistööajaga töötajad”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 14. aprill 2015

1. Sotsiaalpoliitika – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse valdkonnas – Direktiiv 79/7 – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et osamakselise töövõimetuspensioni arvutamisel kohaldatakse osalise tööajaga töötamisele järgnevate osamaksete tegemise katkestamise ajavahemike arvessevõtmisel sellisele töötamisele vastavat vähendamiskordajat – Samaväärse vähendamise puudumine juhul, kui niisugune katkestamine järgneb täistööajaga töötamisele – Diskrimineerimise puudumine – Niisuguse õigusnormi lubatavus

   (Nõukogu direktiiv 79/7, artikli 4 lõige 1)

2. Sotsiaalpoliitika – Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni raamkokkulepe osalise tööaja kohta – Direktiiv 97/81 – Kohaldamisala – Töötingimused – Mõiste – Riikliku sotsiaalkindlustusskeemi pensionitingimused – Välistamine – Õiguslikku laadi takistused, mis võivad piirata osalise tööajaga töötamise võimalusi – Mõiste

   (Nõukogu direktiiv 97/81, muudetud direktiiviga 98/23, lisa, klausli 4 punkt 1 ja klausli 5 punkti 1 alapunkti a)

1.  Direktiivi 79/7 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et selliste osamaksete tegemise katkestamise ajavahemike arvessevõtmisel, mis esinevad osamakselise töövõimetuspensioni baassumma arvutamisel aluseks võetava ajavahemiku vältel ja järgnevad osalise tööajaga töötamisele, lähtutakse igal konkreetsel ajahetkel kohaldatavast osamaksete miinimumbaasist, mida vähendatakse sellisele töötamisele vastava kordaja alusel, samas kui vähendamist ei toimu juhul, kui niisugune katkestamine järgneb täistööajaga töötamisele.

   Niisugust õigusnormi ei saa nimelt käsitada peamiselt ühele teatavale töötajate rühmale, käesoleval juhul osalise tööajaga töötajatele ja eriti naistele ebasoodsana. Seda sätet ei saa niisiis pidada kaudselt diskrimineerivaks meetmeks direktiivi 79/7 artikli 4 lõike 1 tähenduses.

   (vt punktid 33 ja 34 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivile 97/81 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (muudetud direktiiviga 98/23) lisatud osalist tööaega käsitlevat raamkokkulepet tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse ei kuulu liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt lähtutakse selliste osamaksete tegemise katkestamise ajavahemike arvessevõtmisel, mis esinevad osamakselise töövõimetuspensioni baassumma arvutamisel aluseks võetava ajavahemiku vältel ja järgnevad osalise tööajaga töötamisele, igal konkreetsel ajahetkel kohaldatavast osamaksete miinimumbaasist, mida vähendatakse niisugusele töötamisele vastava kordaja alusel, samas kui vähendamist ei toimu juhul, kui niisugune katkestamine järgneb täistööajaga töötamisele.

   Niisugune pension kujutab endast nimelt riiklikul sotsiaalkindlustusel põhinevat pensioni, mida ei saa pidada töötingimuseks. Seega ei kuulu see raamkokkuleppe kohaldamisalasse.

   Lisaks, kui anda raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punktis a nimetatud „õiguslikku laadi takistusele” tõlgendus, mille kohaselt liikmesriigid peavad töötingimuste valdkonnast väljaspool võtma vastu pensioniga seotud meetmeid, tähendaks see neile üldise sotsiaalpoliitika valdkonda kuuluvate kohustuste panemist seoses meetmetega, mis ei kuulu kõnealuse raamkokkuleppe kohaldamisalasse

   Niisugust liikmesriigi õigusnormi ei saa pidada õiguslikuks takistuseks, mis piiraks osalise tööajaga töötamise võimalusi, kuna selle mõju osalise tööajaga töötajatele on juhuslik. Nimelt, esiteks ei mõjuta see õigusnorm kõiki osalise tööajaga töötajaid, vaid ainult töötajaid, kelle osamaksete tegemine katkestatakse vahetult pärast osalise tööajaga töötamist. Teiseks on see säte soodne töötajatele, kes vaatamata sellele, et suurema osa töötatud ajast töötasid nad osalise tööajaga, töötasid vahetult enne maksete tegemise katkestamist täistööajaga.

   (vt punktid 38–41 ja resolutsiooni punkt 2)