Kohtuasi C‑222/13

TDC A/S

versus

Erhvervsstyrelsen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Teleklagenævnet)

„Eelotsusetaotlus — Elektroonilised sidevõrgud ja ‑teenused — Direktiiv 2002/22/EÜ — Artikkel 32 — Kohustuslikud lisateenused — Teenuse osutamisega seotud kulude kompenseerimismehhanism — Kohtu mõiste ELTL artikli 267 tähenduses — Euroopa Kohtu pädevuse puudumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 9. oktoober 2014

Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Siseriiklik kohus ELTL artikli 267 tähenduses – Mõiste – Teleklagenævnet (Taani telekommunikatsiooni valdkonna vaidekomisjon) – Väljaarvamine

(ELTL artikkel 267)

Euroopa Liidu kohus ei ole Teleklagenævneti esitatud eelotsusetaotlusele pädev vastama.

Selleks, et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on „kohus” ELTL artikli 267 tähenduses – mis on üksnes liidu õiguse valdkonda kuuluv küsimus –, võtab Euroopa Kohus arvesse järgmiste asjaolude kogumit: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine organi poolt ning tema sõltumatus.

Eelotsusetaotluse esitanud organi sõltumatuse osas sisaldab see mõiste kahte aspekti. Esimene, väline aspekt eeldab, et organ oleks kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võiks ohtu seada selle liikmete otsustamise sõltumatuse neile lahendamiseks antud vaidluste osas. Teine, sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärgiks on võrdse distantsi säilitamine menetlusosaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades.

Teleklagenævnet, mis on Taani telekommunikatsiooni valdkonna vaidekomisjon, ei vasta sõltumatuse kriteeriumile ja seega ei ole tegemist kohtuga ELTL artikli 267 tähenduses. Selle liikmete tagasikutsumisele ei näi olevat kehtestatud erilisi tagatisi, mis lubaksid ümber lükata põhjendatud kahtlusi selles osas, kas nimetatud organ on sõltumatu. Tema liikmed, kelle suhtes kohaldatakse haldus- ja tööõigust käsitlevaid üldreegleid, võib ametist vabastada ettevõtluse ja majanduskasvu minister, kellel on ka nende ametisse nimetamise pädevus. Lisaks võib Teleklagenævneti otsuse peale esitada kaebuse tavakohtutele. Sellise kaebuse korral esineb Teleklagenævnet kostjana. Teleklagenævneti osalemine menetluses, milles vaidlustatakse tema enda otsus, tähendab seda, et kui ta teeb sellise otsuse, ei ole Teleklagenævnet olemasolevate huvide suhtes kolmandaks isikuks ning seega ei ole ta erapooletu. Teleklagenævneti otsuste selline edasikaebamise kord rõhutab asjaolu, et kõnealuse organi otsused ei ole kohtulikku laadi.

(vt punktid 27, 30, 31, 34–38 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑222/13

TDC A/S

versus

Erhvervsstyrelsen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Teleklagenævnet)

„Eelotsusetaotlus — Elektroonilised sidevõrgud ja ‑teenused — Direktiiv 2002/22/EÜ — Artikkel 32 — Kohustuslikud lisateenused — Teenuse osutamisega seotud kulude kompenseerimismehhanism — Kohtu mõiste ELTL artikli 267 tähenduses — Euroopa Kohtu pädevuse puudumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 9. oktoober 2014

Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtusse pöördumine — Siseriiklik kohus ELTL artikli 267 tähenduses — Mõiste — Teleklagenævnet (Taani telekommunikatsiooni valdkonna vaidekomisjon) — Väljaarvamine

(ELTL artikkel 267)

Euroopa Liidu kohus ei ole Teleklagenævneti esitatud eelotsusetaotlusele pädev vastama.

Selleks, et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on „kohus” ELTL artikli 267 tähenduses – mis on üksnes liidu õiguse valdkonda kuuluv küsimus –, võtab Euroopa Kohus arvesse järgmiste asjaolude kogumit: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine organi poolt ning tema sõltumatus.

Eelotsusetaotluse esitanud organi sõltumatuse osas sisaldab see mõiste kahte aspekti. Esimene, väline aspekt eeldab, et organ oleks kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võiks ohtu seada selle liikmete otsustamise sõltumatuse neile lahendamiseks antud vaidluste osas. Teine, sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärgiks on võrdse distantsi säilitamine menetlusosaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades.

Teleklagenævnet, mis on Taani telekommunikatsiooni valdkonna vaidekomisjon, ei vasta sõltumatuse kriteeriumile ja seega ei ole tegemist kohtuga ELTL artikli 267 tähenduses. Selle liikmete tagasikutsumisele ei näi olevat kehtestatud erilisi tagatisi, mis lubaksid ümber lükata põhjendatud kahtlusi selles osas, kas nimetatud organ on sõltumatu. Tema liikmed, kelle suhtes kohaldatakse haldus- ja tööõigust käsitlevaid üldreegleid, võib ametist vabastada ettevõtluse ja majanduskasvu minister, kellel on ka nende ametisse nimetamise pädevus. Lisaks võib Teleklagenævneti otsuse peale esitada kaebuse tavakohtutele. Sellise kaebuse korral esineb Teleklagenævnet kostjana. Teleklagenævneti osalemine menetluses, milles vaidlustatakse tema enda otsus, tähendab seda, et kui ta teeb sellise otsuse, ei ole Teleklagenævnet olemasolevate huvide suhtes kolmandaks isikuks ning seega ei ole ta erapooletu. Teleklagenævneti otsuste selline edasikaebamise kord rõhutab asjaolu, et kõnealuse organi otsused ei ole kohtulikku laadi.

(vt punktid 27, 30, 31, 34–38 ja resolutsioon)