Kohtuasi C-122/12 P

Bernhard Rintisch

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 74 lõige 2 — Määrus (EÜ) nr 2868/95 — Eeskirja 50 lõike 1 esimene ja kolmas lõik — Varasema kaubamärgi omaniku vastulause — Kaubamärgi olemasolu — Vastulause toetuseks pärast selleks määratud tähtaja möödumist esitatud tõendid — Arvesse võtmata jätmine — Apellatsioonikoja kaalutlusõigus — Teisiti sätestav säte — Lisa- või täiendavate tõendite arvesse võtmise välistavad asjaolud”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 3. oktoober 2013

1. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja poolt läbiviidud kontroll – Ulatus – Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul – Arvessevõtmine – Apellatsioonikoja kaalutlusõigus – Vastupidise sätte puudumine

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 20. reegli lõige 1 ja artikli 50 lõige 1)

2. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja poolt läbiviidud kontroll – Ulatus – Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul – Arvessevõtmine – Apellatsioonikoja kaalutlusõigus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 19. reegli lõike 2 punktid a ja ii)

3. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu esitatud põhjenduse kohta konkreetsete etteheidete ja apellatsioonkaebust toetavate õiguslike argumentide puudumine – Vastuvõetamatus – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; kohtu kodukord, artikli 112 lõike 1 punkt c)

1.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 2 näeb ette, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võib jätta arvesse võtmata faktid ja tõendid, mis asjaomased pooled on esitanud hilinenult. Selle sätte sõnastusest ilmneb, et pooltele jääb üldreeglina – ja kui ei ole sätestatud teisiti – võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast selle tähtaja möödumist, mis on nende esitamisele kehtestatud määruse nr 40/94 sätete alusel, ning Siseturu Ühtlustamise Ametil ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on viidatud või mis on esitatud hilinenult. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada neid faktilisi asjaolusid või tõendeid mitte arvesse võtta, jätab nimetatud säte Siseturu Ühtlustamise Ametile ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, ja samas peab ta oma otsust ka põhjendama.

   Nimelt, kui määruse nr 2868/95, millega kehtestatakse määruse nr 40/94 rakenduseeskirjad, eeskirja 50 lõike 1 esimene lõik kehtestab põhimõtte, mille kohaselt kohaldatakse kaebuse menetlusele mutatis mutandis sätteid, mis kehtivad menetluste puhul osakonnas, kelle otsuse peale kaevatakse, siis selle sätte kolmas lõik kujutab endast erisätet, mis näeb ette erandi sellest põhimõttest. See erisäte on eriomane vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetlusele ja täpsustab pärast esimeses instantsis määratud või täpsustatud tähtaja möödumist esitatud faktide ja tõendite apellatsioonikojas käsitlemise korra. Seega tuleb selles vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetluse konkreetses küsimuses kohaldada määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 kolmandat lõiku nende sätete asemel, mis reguleerivad vastulausete osakonna menetlust ja mille hulka kuulub määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõige 1.

   Määruse nr 2868/95 eekirja 50 lõike 1 kolmandas lõigus on ette nähtud, et kui vaidlustatakse vastulausete osakonna otsus, piirdub apellatsioonikoda kaebuse läbivaatamisel nende faktide ja tõenditega, mis on esitatud vastulausete osakonna määratud või täpsustatud tähtaegade jooksul, välja arvatud juhud, kui apellatsioonikoda leiab, et tuleks arvestada määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 kohaseid lisa- või täiendavaid fakte ja tõendeid. Seega näeb määrus nr 2868/95 selgesõnaliselt ette, et apellatsioonikojal on vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetluses määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 kolmandast lõigust ja määruse nr 40/94 artikli 74 lõikest 2 tulenev kaalutlusõigus otsustamaks, kas võtta arvesse lisa- või täiendavaid fakte ja tõendeid, mida ei esitatud vastulausete osakonna määratud või täpsustatud tähtaja jooksul.

   (vt punktid 22–24, 29, 30, 32 ja 33)

2.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 2 Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 2 näeb ette, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võib jätta arvesse võtmata faktid ja tõendid, mis asjaomased pooled on esitanud hilinenult. Selle sätte sõnastusest ilmneb, et pooltele jääb üldreeglina – ja kui ei ole sätestatud teisiti – võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast selle tähtaja möödumist, mis on nende esitamisele kehtestatud määruse nr 40/94 sätete alusel, ning Siseturu Ühtlustamise Ametil ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on viidatud või mis on esitatud hilinenult. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada neid faktilisi asjaolusid või tõendeid mitte arvesse võtta, jätab nimetatud säte Siseturu Ühtlustamise Ametile ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, ja samas peab ta oma otsust ka põhjendama.

   Kui Siseturu Ühtlustamise Amet lahendab asja vastulausemenetluse raames, siis võib hilinenult esitatud tõendite Siseturu Ühtlustamise Ametis arvesse võtmine olla põhjendatud eelkõige juhul, kui Siseturu Ühtlustamise Amet leiab, et hilinenult esitatud tõendid võivad esiteks olla asjakohased seoses sellega, milline otsus talle esitatud vastulause kohta langetatakse, ja teiseks ei välista seda menetlusstaadium, mil hilinenud esitamine toimub ega hilinenud esitamise asjaolud.

   Siseriiklikul registreeritud kaubamärgil põhineva vastulause puhul on vastulausemenetluses esitatavad tõendid selle kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta loetletud ammendavalt määruse nr 2868/95, millega kehtestatakse määruse nr 40/94 rakenduseeskirjad, eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunktis ii. Seega on kaebuse esitajale juba enne vastulause esitamist teada, millised konkreetsed dokumendid ta peab selle toetuseks esitama. Niisiis peab apellatsioonikoda taolistel asjaoludel teostama oma kaalutlusõigust kitsalt ja saab nõustuda nende tõendite hilinenud esitamisega vaid siis, kui esitamise asjaolud õigustavad seda, et apellant tegutses tõendite esitamisel hilinemisega.

   Lisaks ei pea apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 alusel oma kaalutluspädevust teostades käsitlema eespool nimetatud kolme kriteeriumi, kui ta ka vaid ühe mainitud kriteeriumi alusel saab otsustada, et ei pea kõnealuseid hilinenult esitatud tõendeid arvesse võtma.

   (vt punktid 22–24, 39, 40 ja 45)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 50)

Kohtuasi C-122/12 P

Bernhard Rintisch

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 74 lõige 2 — Määrus (EÜ) nr 2868/95 — Eeskirja 50 lõike 1 esimene ja kolmas lõik — Varasema kaubamärgi omaniku vastulause — Kaubamärgi olemasolu — Vastulause toetuseks pärast selleks määratud tähtaja möödumist esitatud tõendid — Arvesse võtmata jätmine — Apellatsioonikoja kaalutlusõigus — Teisiti sätestav säte — Lisa- või täiendavate tõendite arvesse võtmise välistavad asjaolud”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 3. oktoober 2013

1. Ühenduse kaubamärk — Kaebemenetlus — Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale — Apellatsioonikoja poolt läbiviidud kontroll — Ulatus — Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul — Arvessevõtmine — Apellatsioonikoja kaalutlusõigus — Vastupidise sätte puudumine

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 20. reegli lõige 1 ja artikli 50 lõige 1)

2. Ühenduse kaubamärk — Kaebemenetlus — Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale — Apellatsioonikoja poolt läbiviidud kontroll — Ulatus — Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul — Arvessevõtmine — Apellatsioonikoja kaalutlusõigus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 19. reegli lõike 2 punktid a ja ii)

3. Apellatsioonkaebus — Väited — Üldkohtu esitatud põhjenduse kohta konkreetsete etteheidete ja apellatsioonkaebust toetavate õiguslike argumentide puudumine — Vastuvõetamatus — Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; kohtu kodukord, artikli 112 lõike 1 punkt c)

1.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 2 näeb ette, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võib jätta arvesse võtmata faktid ja tõendid, mis asjaomased pooled on esitanud hilinenult. Selle sätte sõnastusest ilmneb, et pooltele jääb üldreeglina – ja kui ei ole sätestatud teisiti – võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast selle tähtaja möödumist, mis on nende esitamisele kehtestatud määruse nr 40/94 sätete alusel, ning Siseturu Ühtlustamise Ametil ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on viidatud või mis on esitatud hilinenult. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada neid faktilisi asjaolusid või tõendeid mitte arvesse võtta, jätab nimetatud säte Siseturu Ühtlustamise Ametile ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, ja samas peab ta oma otsust ka põhjendama.

   Nimelt, kui määruse nr 2868/95, millega kehtestatakse määruse nr 40/94 rakenduseeskirjad, eeskirja 50 lõike 1 esimene lõik kehtestab põhimõtte, mille kohaselt kohaldatakse kaebuse menetlusele mutatis mutandis sätteid, mis kehtivad menetluste puhul osakonnas, kelle otsuse peale kaevatakse, siis selle sätte kolmas lõik kujutab endast erisätet, mis näeb ette erandi sellest põhimõttest. See erisäte on eriomane vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetlusele ja täpsustab pärast esimeses instantsis määratud või täpsustatud tähtaja möödumist esitatud faktide ja tõendite apellatsioonikojas käsitlemise korra. Seega tuleb selles vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetluse konkreetses küsimuses kohaldada määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 kolmandat lõiku nende sätete asemel, mis reguleerivad vastulausete osakonna menetlust ja mille hulka kuulub määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõige 1.

   Määruse nr 2868/95 eekirja 50 lõike 1 kolmandas lõigus on ette nähtud, et kui vaidlustatakse vastulausete osakonna otsus, piirdub apellatsioonikoda kaebuse läbivaatamisel nende faktide ja tõenditega, mis on esitatud vastulausete osakonna määratud või täpsustatud tähtaegade jooksul, välja arvatud juhud, kui apellatsioonikoda leiab, et tuleks arvestada määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 kohaseid lisa- või täiendavaid fakte ja tõendeid. Seega näeb määrus nr 2868/95 selgesõnaliselt ette, et apellatsioonikojal on vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetluses määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 kolmandast lõigust ja määruse nr 40/94 artikli 74 lõikest 2 tulenev kaalutlusõigus otsustamaks, kas võtta arvesse lisa- või täiendavaid fakte ja tõendeid, mida ei esitatud vastulausete osakonna määratud või täpsustatud tähtaja jooksul.

   (vt punktid 22–24, 29, 30, 32 ja 33)

2.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 2 Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõige 2 näeb ette, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) võib jätta arvesse võtmata faktid ja tõendid, mis asjaomased pooled on esitanud hilinenult. Selle sätte sõnastusest ilmneb, et pooltele jääb üldreeglina – ja kui ei ole sätestatud teisiti – võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast selle tähtaja möödumist, mis on nende esitamisele kehtestatud määruse nr 40/94 sätete alusel, ning Siseturu Ühtlustamise Ametil ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on viidatud või mis on esitatud hilinenult. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada neid faktilisi asjaolusid või tõendeid mitte arvesse võtta, jätab nimetatud säte Siseturu Ühtlustamise Ametile ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, ja samas peab ta oma otsust ka põhjendama.

   Kui Siseturu Ühtlustamise Amet lahendab asja vastulausemenetluse raames, siis võib hilinenult esitatud tõendite Siseturu Ühtlustamise Ametis arvesse võtmine olla põhjendatud eelkõige juhul, kui Siseturu Ühtlustamise Amet leiab, et hilinenult esitatud tõendid võivad esiteks olla asjakohased seoses sellega, milline otsus talle esitatud vastulause kohta langetatakse, ja teiseks ei välista seda menetlusstaadium, mil hilinenud esitamine toimub ega hilinenud esitamise asjaolud.

   Siseriiklikul registreeritud kaubamärgil põhineva vastulause puhul on vastulausemenetluses esitatavad tõendid selle kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta loetletud ammendavalt määruse nr 2868/95, millega kehtestatakse määruse nr 40/94 rakenduseeskirjad, eeskirja 19 lõike 2 punkti a alapunktis ii. Seega on kaebuse esitajale juba enne vastulause esitamist teada, millised konkreetsed dokumendid ta peab selle toetuseks esitama. Niisiis peab apellatsioonikoda taolistel asjaoludel teostama oma kaalutlusõigust kitsalt ja saab nõustuda nende tõendite hilinenud esitamisega vaid siis, kui esitamise asjaolud õigustavad seda, et apellant tegutses tõendite esitamisel hilinemisega.

   Lisaks ei pea apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 alusel oma kaalutluspädevust teostades käsitlema eespool nimetatud kolme kriteeriumi, kui ta ka vaid ühe mainitud kriteeriumi alusel saab otsustada, et ei pea kõnealuseid hilinenult esitatud tõendeid arvesse võtma.

   (vt punktid 22–24, 39, 40 ja 45)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 50)