Liidetud kohtuasjad T‑60/06 RENV II ja T‑62/06 RENV II

Itaalia Vabariik ja Eurallumina SpA

versus

Euroopa Komisjon

„Riigiabi — Direktiiv 92/81/EMÜ — Mineraalõlidele kehtestatud aktsiis — Alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatavad mineraalõlid — Aktsiisivabastus — Meetme valikuline iseloom — Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks — Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised — 1998. aasta piirkondlikku riigiabi käsitlevad suunised — Õiguspärane ootus — Õiguskindlus — Põhimõte lex specialis derogat legi generali — Institutsioonide aktide õiguspärasuse eelduse ja kasuliku mõju põhimõte — Hea halduse põhimõte — Põhjendamiskohustus”

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 22. aprilli 2016. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

   (EÜ artikkel 230 ja artikli 233 esimene lõik)

2. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Olemasoleva väite täiendamine – Lubatavus

   (Üldkohtu kodukorra (1991) artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Ulatus – Institutsioonide aktide muutumatus – Pädevus- ja menetlusnormide järgimine – Kohustus vältida vastuolusid, mis võivad tekkida liidu õiguse erinevate sätete rakendamisel – Ulatus ja tagajärjed riigiabi valdkonnas

   (EÜ artikkel 88)

4. Riigiabi – Mõiste – Objektiivsest olukorrast lähtuv ja institutsioonide tegevusest sõltumatu hindamine – Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiivile 92/81 liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus – Selle raames komisjoni antav hinnang konkurentsimoonutuste ja siseturu nõuetekohase toimimise takistuse puudumisele – Mõju puudumine komisjoni hindamisõigusele riigiabi valdkonnas – Mõju puudumine nende pädevuste aluslepinguga ette nähtud jaotusele – Pädevuse ületamise ja direktiivi 2003/96 artikli 18 rikkumise puudumine

   (EÜ artiklid 87, 88 ja 93; nõukogu direktiivi 92/81 artikli 8 lõiked 4 ja 5 ning direktiivi 2003/96 artikkel 18; nõukogu otsus 2001/224)

5. Riigiabi – Mõiste – Objektiivsest olukorrast lähtuv ja institutsioonide tegevusest sõltumatu hindamine – Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiivile 92/81 liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus – Selle raames komisjoni antav hinnang konkurentsimoonutuste ja siseturu nõuetekohase toimimise takistuse puudumisele – Mõju puudumine komisjoni hindamisõigusele riigiabi valdkonnas – Õiguskindluse ja kasuliku mõju põhimõtete ning direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 5 rikkumise puudumine

   (EÜ artiklid 87, 88 ja 93; nõukogu direktiivi 92/81 artikli 8 lõiked 4 ja 5 ning direktiivi 2003/96 artikkel 18; nõukogu otsus 2001/224)

6. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest – Analoogilised nõuded väite toetuseks esitatud etteheidetele – Etteheite ebatäpne sõnastus – Vastuvõetamatus

   (EÜ artikkel 225; Üldkohtu kodukorra (1991) artikli 44 lõige 1)

7. Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Erand üldisest maksusüsteemist – Majandusliku eelise olemasolu kindlakstegemise võrdlusraamistik

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

8. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Riigiabi kontrollimenetlus – Erimenetlused – Kokkusobimatuse otsuse mõju

   (EÜ artikkel 88)

9. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Kvalifitseerimine olemasolevaks abiks – 88284 / Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiividele 92/81 ja 2003/96 liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus – Otsus, mida ei saa kvalifitseerida abikava heakskiitmise otsuseks – Vabastus, mida ei saa kvalifitseerida olemasolevaks abiks

   (EÜ artiklid 87, 88 ja 93; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 1 punkt b; nõukogu direktiivi 92/81 artikli 8 lõige 4 ning direktiivi 2003/96 artikkel 18 ja II lisa; nõukogu otsuse 2001/224 artikli 1 lõige 2)

10. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kehtestatud suuniste mõju

    (EÜ artikli 87 lõige 3; komisjoni teatised 2001/C 37/03 ja 98/C 74/06)

11. Riigiabi – Komisjoni otsus – Kohtulik kontroll – Piirid – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel

    (EÜ artikli 88 lõige 3 ja artikkel 230)

12. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Piirkondlik abi – Kriteeriumid – Konkreetsete piirkondlike puuduste olemasolu – Kohustus tõendada abi vajalikkust piirkondlikuks arenguks

    (EÜ artikli 87 lõike 3 punkt a; komisjoni teatise 98/C 74/06 punktid 4.15 kuni 4.17)

13. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine EÜ artiklis 88 sätestatud menetlusnõudeid rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Tingimused ja piirid – Komisjoni tegevusetus – Õiguspärase ootuse puudumine – Erakorralised asjaolud – Puudumine

    (EÜ artiklid 87 ja 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 14 lõige 1; nõukogu direktiivid 92/81 ja 2003/96)

14. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine EÜ artiklis 88 sätestatud menetlusnõudeid rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Tingimused ja piirid – Õiguspärase ootuse lõppemine alates ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisest ka erandlike asjaolude esinemise korral

    (EÜ artiklid 87 ja 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 14 lõige 1; nõukogu direktiivid 92/81 ja 2003/96)

15. Riigiabi – Komisjoni otsus algatada riikliku meetme uurimiseks ametlik uurimismenetlus – Kohustus teha otsus mõistliku aja jooksul – Mõju puudumine komisjonile nõuetekohaselt teatamata abi korral – Rikkumine – Abi tagasinõudmise takistuse puudumine – Piirid – Kaitseõiguste rikkumine

    (EÜ artikkel 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 7 lõige 6 ja artikli 13 lõige 2)

16. Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide

    (EÜ artiklid 230 ja 253)

17. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kohtuvaidluse võitnud poole ühe osa kohtukulude jätmine tema enda kanda

    (EÜ artikkel 225; Üldkohtu kodukorra (1991) artikkel 135)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 43)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 45 ja 46)

3.  Õiguskindluse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mille eesmärk on tagada liidu õigusega reguleeritavate olukordade ja õigussuhete ootuspärasus. Selleks on väga oluline, et institutsioonide vastu võetud aktid, mis mõjutavad õigussubjektide õiguslikku ja varalist olukorda, oleksid muutumatud, mistõttu võivad nad nimetatud akte muuta ainult kooskõlas pädevus- ja menetlusnormidega.

   Õiguskindluse põhimõtte järgimine nõuab ka seda, et institutsioonid väldivad põhimõtteliselt vastuolusid, mis võivad tekkida liidu õiguse erinevate sätete rakendamisel, eriti juhul, kui nendel sätetel on sama eesmärk, nagu kahjustamata konkurents ühisturul. Riigiabi valdkonnas nõuab õiguskindluse põhimõte, et kui ebakindluse ja ebaselguse tõttu kohaldatavates õigusnormides, millele lisandub komisjoni reaktsiooni kauaaegne puudumine, kuigi ta asjaomasest abist teadis, tekkis ebaselge olukord, mis on vastuolus komisjoni hoolsuskohustusega, peab komisjon sellesse olukorda selgust tooma enne, kui ta võtab meetmeid juba antud abi tagasinõudmiseks.

   (vt punktid 63 ja 183)

4.  Direktiivi 92/28 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 8 lõikes 4 ette nähtud menetlusel, mis andis nõukogule õiguse komisjoni ettepanekul ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada teatavatel poliitilistel kaalutlustel niisuguse aktsiisivabastuse või aktsiisimäära vähenduse, mida ei ole nimetatud direktiivis ette nähtud, on teistsugune eesmärk ja kohaldamisala kui EÜ artiklis 88 ette nähtud korral.

   (vt punktid 65–67, 69 ja 72)

5.  Nõukogu otsus, mis annab direktiivi artikli 8 lõike 4 kohaselt liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastuse, ei saa seega takistada komisjonil selle pädevuse teostamist, mis tal on aluslepingust tulenevalt, ning järelikult ei saa takistada komisjonil EÜ artiklis 88 ette nähtud menetluse rakendamist selleks, et kontrollida, kas see vabastus kujutab endast riigiabi, ja selle menetluse tulemusel vajadusel abi olemasolu tuvastava otsuse vastuvõtmist.

6.  Lisaks ei mõjuta asjaolu, et nõukogu heakskiitvate otsustega antakse täielik aktsiisivabastus, määrates kindlaks täpsed geograafilised ja ajalised tingimused, mida liikmesriigid hoolikalt järgivad, pädevuse jaotust nõukogu ja komisjoni vahel ega saa seega võtta komisjonilt tema pädevuse teostamise võimalust.

   Järelikult ei riku komisjon direktiivi 92/81 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud menetlust eelnevalt algatamata EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust rakendades, et kontrollida, kas aktsiisivabastus on riigiabi, ning võttes selle menetluse tulemusel vastu abi olemasolu tuvastamise otsuse, kuigi otsuse 2001/224 teatavate eriotstarbeliste mineraalõlide vähendatud aktsiisimäärade ja aktsiisist vabastamise kohta artikli 1 lõikega 2 lubati liikmesriigil sõnaselgelt jätkata maksuvabastuse kohaldamist, õiguskindluse ja institutsioonide aktide kasuliku mõju põhimõtteid ega ka direktiivi 92/81 artikli 8 lõiget 5. Nimelt saavad komisjoni ettepanekul vastu võetud nõukogu heakskiitvad otsused tekitada tagajärgi üksnes aktsiisi reguleerivate õigusaktide ühtlustamise valdkonna eeskirjadega hõlmatud reguleerimisalas ega piira niisuguse võimaliku otsuse tagajärgi, mille komisjon võib vastu võtta temal riigiabi valdkonnas oleva pädevuse teostamisel.

7.  Riigiabi mõiste vastab objektiivsele olukorrale ega sõltu institutsioonide tegevusest või avaldustest. Asjaolu, et komisjon leidis nõukogu heakskiitvate otsuste vastuvõtmise ajal direktiivi 92/81 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 8 lõike 4 alusel, et alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava mineraalõli aktsiisivabastused ei põhjustanud konkurentsimoonutusi ega kahjustanud ühisturu nõuetekohast toimimist, ei saa seega takistada nende vabastuste kvalifitseerimist riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on tingimused, mille kohaselt on tegemist riigiabiga. Sellest tuleneb a fortiori, et komisjon ei ole aktsiisivabastuste kvalifitseerimisel riigiabiks seotud hinnangutega, mille nõukogu on andnud aktsiisi reguleerivate õigusaktide ühtlustamise valdkonnas tehtud otsustes, mille kohaselt ei too need vabastused kaasa konkurentsimoonutusi ega kahjusta ühisturu nõuetekohast toimimist.

   Rakendades EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust, et kontrollida, kas vaidlusalune maksuvabastus on riigiabi, ning võttes selle menetluse tulemusel vastu otsuse, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ja nõutakse selle tagastamist, komisjon üksnes kasutas talle riigiabi valdkonnas EÜ asutamislepinguga antud pädevust ning et selliselt toimides ei rikkunud ta õiguskindluse ja institutsioonide aktide kasuliku mõju põhimõtteid ega direktiivi 92/81 artikli 8 lõiget 5.

   (vt punktid 72–74, 77 ja 81–84)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 89–91)

9.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 97–99 ja 101)

10.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 108)

11.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 110 ja 111)

12.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 127, 128 ja 147)

13.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 132)

14.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 143, 152 ja 157)

15.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 174–176, 187, 188 ja 192)

16.  Liikmesriik, kelle ametiasutused on abi andmisel rikkunud EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlusnorme, võib tugineda abi saanud ettevõtja õiguspärasele ootusele, et vaidlustada liidu kohtus komisjoni otsuse kehtivus, millega teda kohustati abi tagasi nõudma, mitte aga selleks, et vabaneda kohustusest võtta meetmeid, mis on vajalikud, et täita komisjoni otsust. Kuid arvestades teatamiskohustuse keskset rolli, et komisjoni poolt riigiabi suhtes läbiviidav kohustuslik kontroll oleks tõhus, siis võivad abisaajad tugineda õiguspärasele ootusele, et abi on seaduslik, põhimõtteliselt vaid juhul, kui abi andmisel on järgitud EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti.

    Kui komisjon viivitab otsustamisega, et abi on ebaseaduslik ja tuleb lõpetada ning liikmesriik peab selle tagasi nõudma, võib nimetatud abi saajatel teatud asjaoludel tekkida õiguspärane ootus, mis võib takistada komisjoni kohustamast liikmesriiki abi tagastamist nõuda. Kuid arvestades õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtetest tulenevaid nõudeid, takistab komisjoni ettepanekul vastu võetud nende nõukogu otsuste sõnastusega, millega lubatakse liikmesriigil kehtestada aktsiisivabastusi või aktsiisimäära vähendamisi vastavalt direktiivile 92/81 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta, tekitatud ebaselge olukord üksnes selle abi tagasinõudmist, mis oli antud vaidlusaluse maksuvabastuse alusel kuni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseni. Alates sellest avaldamisest peab aga abisaaja teadma, et kui vaidlusalune abi on riigiabi, peab komisjon seda vastavalt EÜ artiklile 88 lubama. Sellest järeldub, et ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamine lõpetab tegelikult õiguspärase ootuse, mis võis abisaajal varem olla maksuvabastuse seaduslikkuse suhtes. Nimelt kaotatakse avaldamisega igasugune ebamäärasus, mis on seotud nõukogu heakskiitvate otsuste sõnastusega, asjaolu suhtes, et komisjon peab kõnealused meetmed EÜ artikli 88 kohaselt heaks kiitma, kui need kujutavad endast riigiabi.

    Mis puudutab erandlikke asjaolusid, mis võisid tekitada ebaseadusliku abi saajal õiguspärase ootuse, et abi on seaduslik, siis komisjoni ilmselge tegevusetus ei oma tähtsust, kui abikavast ei ole talle teatatud. Selline on lahendus ka juhul, kui abikava rakendati ilma, et sellest oleks ette teatatud, nagu on nõutud 11. detsembri 1973. aasta kohtuotsuses Lorenz, 120/73, ning järelikult ilma et oleks täies ulatuses järgitud EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust.

    (vt punktid 179–181, 188–190 ja 217)

17.  Ainuüksi see, et välja arvatud kümneaastane aegumistähtaeg (alates abi andmisest), mille lõppedes ei saa abi tagastamist enam nõuda, ei näe määrus nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, ette ühtegi kas või soovituslikku tähtaega, mille jooksul võib komisjon ebaseaduslikku abi uurida, vastavalt selle määruse artikli 13 lõikele 2, milles on sätestatud, et komisjonile ei ole selle määruse artikli 7 lõikes 6 kehtestatud tähtaeg siduv, ei takista liidu kohtul kontrollimast seda, kas kõnealune institutsioon on jätnud mõistliku aja järgimata või on liigselt viivitanud.

    Määruse nr 659/1999 artikli 7 lõike 6 kohaselt on teatatud riigiabi ametliku uurimismenetluse läbiviimise tähtaeg 18 kuud. Kuigi vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 13 lõikele 2 ei ole see tähtaeg kohaldatav ebaseadusliku abi suhtes, annab see hea lähtepunkti selle hindamiseks, kas niisuguse ametliku uurimismenetluse kestus, mis puudutab ebaseaduslikult rakendatud meedet, on mõistlik.

    Veidi üle 49 kuu pikkune aeg ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse vastuvõtmisest riigiabi tuvastamise ja selle tagasinõudmise otsuse vastuvõtmiseni, mis on veidi üle kahe korra pikem sellest, mis on ette nähtud määruse nr 659/1999 artikli 7 lõikes 6 ametliku uurimismenetluse läbiviimiseks teatatud riigiabi korral, näib ebamõistlik. See aeg ei ole põhjendatud ka juhtumitega, mille puhul ei esine mingit ilmset raskust ja mille kohta oli komisjonil võimalik oma arvamus kujundada juba ammu enne ametliku uurimismenetluse algatamist.

    Kuid mõistliku aja põhimõtte rikkumine põhjendab selle aja möödudes vastu võetud otsuse tühistamist vaid juhul, kui sellega kaasneb ka asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste rikkumine.

    (vt punktid 182, 196, 199–201 ja 210)

18.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 234)

19.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 245 ja 247)