Keywords
Summary

Keywords

1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 63 ja artikli 74 lõige 1)

Summary

1. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt sõltub segiajamise tõenäosuse hindamine mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest avalikkuse seas asjaomasel turul. Tavalisest tugevam eristusvõime, mis kaubamärgil on tuntuse tõttu avalikkuse seas vastaval turul, eeldab tingimata, et seda kaubamärki tunneks vähemalt märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest, ilma et sellel tingimata peaks olema maine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses. Seda, et kaubamärgil on tugev eristusvõime tuntuse tõttu avalikkuse seas, ei saa tõendada üldisel viisil, nt viidates konkreetsetele suhtarvudele selle kohta, millisel määral on kaubamärk asjaomase avalikkuse seas tuntud. Sellegipoolest tuleb möönda teatava vastastikuse sõltuvuse olemasolu kaubamärgi eristusvõime ja selle tuntuse vahel asjaomase avalikkuse seas selles mõttes, et mida enam on kaubamärk sihtrühma seas tuntud, seda tugevam on selle eristusvõime.

Selle hindamiseks, kas kaubamärgil on tugev eristusvõime tuntuse tõttu avalikkuse seas, tuleb arvestada kõik antud juhul olulisi asjaolusid, milleks on eelkõige kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus; selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatus; see, millises ulatuses asjaomases sihtrühmas tuntakse selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused ära teatavate ettevõtjate kaupade või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti.

(vt punktid 33–35)

2. Võimaliku tuntuse tõttu avalikkuse seas tugeva eristusvõime omamiseks peab varasem kaubamärk olema avalikkuse seas tuntud kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeval või, kui see on asjakohane, selle taotluse toetuseks välja toodud prioriteedikuupäeval. Sellegipoolest ei saa a priori välistada, et uuring, mis on läbi viidud teataval ajahetkel enne või pärast nimetatud kuupäeva, võib sisaldada vajalikke andmeid, kui seejuures arvestada, et selle tõenduslik väärtus võib kõikuda sõltuvalt asjaolust, kui lähedal on selle läbiviimise aeg vaadeldava kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise või prioriteedikuupäevale.

(vt punkt 38)

3. See, et lemmiklooma omavatest keskmistest Saksa tarbijatest koosnev sihtrühm võiks omavahel segi ajada tähise VITACOAT, mille registreerimist taotletakse kaupade „Šampoonid, palsamid, karva- ja nahahooldusvahendid, deodorandid; kõik lemmikloomadele”, „Lesta-, täi- ja kirbutõrjevahendid; kõik lemmikloomadele” ning „Harjad ja kammid lemmikloomadele” jaoks, mis kuuluvad Nizza kokkuleppe vastavatesse klassidesse 3, 5 ja 21, ja osaliselt identsete ja osaliselt sarnaste kaupade tähistamiseks Saksamaal registreeritud varasema kaubamärgi VITAKRAFT ei ole tõenäoline määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Kuna sõnal „Kraft” on Saksa tarbija jaoks täpne ja vahetult tajutav tähendus, samas kui sõnal „coat” pole nende jaoks mingit tähendust või seda tuntakse ingliskeelse sõnana, millel on teistsugune tähendus, siis on tähiste vahel märkimisväärne kontseptuaalne erinevus, mis võib suures ulatuses neutraliseerida vaadeldavate tähiste vähese visuaalse ja foneetilise sarnasuse. Niisiis on need tähised eelkõige kontseptuaalsest küljest piisavalt erinevad selleks, et välistada segiajamise tõenäosus isegi kaupade identsuse korral, ja seda isegi arvestades vaadeldavale kaubavalikule osaks saanud vähest tähelepanu.

(vt punktid 61, 68)

4. Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikodade otsuste peale Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi eesmärk on nende otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 63 tähenduses. Samas saavad asjaolud, millele tuginetakse Esimese Astme Kohtus, ilma et neid oleks varem esitatud ühtlustamisameti teiste osakondade menetluses, mõjutada sellise otsuse õiguspärasust ainult juhul, kui ühtlustamisamet oleks neid pidanud arvesse võtma omal algatusel.

Seoses sellega tuleneb sama määruse artikli 74 lõike 1 viimasest osast, mille kohaselt registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub ühtlustamisamet kontrollimisel menetluspoolte esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega, et ühtlustamisamet ei pea omal algatusel arvesse võtma asjaolusid, mida pooled ei ole välja toonud. Järelikult ei saa sellised asjaolud mõjutada apellatsioonikoja otsuse õiguspärasust.

Teisalt ei peaks ei pooltel ega Esimese Astme Kohtul endal olema ühenduse õiguse tõlgendamisel takistusi ühenduse, liikmesriigi või rahvusvahelise kohtupraktika kasutamisel. Pool võib seega liikmesriigi kohtuotsustele esimest korda viidata alles Esimese Astme Kohtus, kuna antud juhul ei ole küsimuse all apellatsioonikojale konkreetse siseriikliku kohtuotsuse faktiliste asjaolude arvestamata jätmise etteheitmine, vaid määruse nr 40/94 teatava sätte rikkumise etteheitmine ning selle toetuseks kohtupraktikale.

(vt punktid 69–71)