Keywords
Summary

Keywords

1. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Asutamislepingu sätted – Isikuline kohaldamisala

(EÜ artikkel 39)

2. Euroopa Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Maksuõigusnormid

(EÜ artikkel 18)

Summary

1. Isikud, kelle kogu ametialane tegevus on möödunud samas liikmesriigis, mille kodanikud nad on, ja kes on õigust elada muus liikmesriigis kasutanud alles pärast pensionile jäämist ning soovimata seal tegeleda palgalise tegevusega, ei või tugineda EÜ artikliga 39 tagatud liikumisvabadusele.

(vt punkt 16)

2. EÜ artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tulumaks vanaduspensionilt, mida asjaomase liikmesriigi asutus maksab teises liikmesriigis elavale isikule, kelle jaoks mainitud pension on kogu või peaaegu kogu tulu, on teatud juhtudel kõrgem kui maks, mis kuuluks tasumisele siis, kui kõnesolev isik elaks esimesena mainitud liikmesriigis.

Liikmesriigi õigusnormid, mis seavad mõned liikmesriikide kodanikud ebasoodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et nad on kasutanud oma vabadust liikuda ja elada teises liikmesriigis, toovad nimelt kaasa ebavõrdse kohtlemise, mis on vastuolus ühenduse kodaniku staatuse aluseks olevate põhimõtetega ehk seaduse ees võrdse kohtlemisega liikumisvabaduse kasutamisel.

On tõsi, et otseste maksude osas ei ole residendist ja mitteresidendist maksukohustuslaste olukord üldreeglina võrreldav. Kui ühes liikmesriigis makstav vanaduspension on mitteresidendist pensionäride kogu või peaaegu kogu tulu, siis on nad tulumaksu puudutavas osas siiski objektiivselt samas olukorras kui pensionärid, kes elavad selles liikmesriigis ja saavad samasugust vanaduspensioni.

(vt punktid 22, 26, 31, 39 ja resolutiivosa)