Keskkonnakaitse aspektide integreerimine Euroopa standardimisse

 

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(2004) 130 (lõplik)) – keskkonnakaitse aspektide integreerimine Euroopa standardimisse

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatise eesmärk on tagada, et keskkonnaaspekte integreeritakse süstemaatilisemalt Euroopa standarditesse ja et kõik, kes neid standardeid koostavad, võtaksid arvesse keskkonnakaitset.

PÕHIPUNKTID

• Euroopa standardimine võimaldab kohaldada Euroopa Liidu (EL) riikides ühtlustatud tehnilisi standardeid. Seega hõlbustab see kauplemist ühtsel turul.
• Standardimine mängib rolli ELi poliitika väljatöötamisel ja tehniliste teadmiste levitamisel. Integreerides keskkonnaalaseid aspekte, võivad standardid seega aidata kaasa säästvale arengule ja sellega seotud ELi poliitikale.

Euroopa standardimise areng

• Euroopa standardid on vabatahtlikud dokumendid, mida koostavad Euroopa või rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. See töö põhineb proaktiivsel protsessil ja konsensusel kõigi sidusrühmadega.
• Standardite koostamise protsess toimub tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue lähenemisviisi vaimus.
• Standardimisega seotud valdkondade hulk kasvab pidevalt. Seda peetakse keskkonnakaitse seisukohast kasulikuks vahendiks, sest
  • see mõjutab toodete ja teenuste mõju keskkonnale, eelkõige seoses ringmajanduse tegevuskavaga;
  • selle puhul rakendatakse standardiseeritud katse- ja mõõtmismeetodeid, et hõlbustada keskkonnaalaste õigusaktide jõustamist. See kehtib horisontaalsete standardite puhul, millega lihtsustatakse saasteainete taseme mõõtmist settes, aga ka pinnases või biojäätmetes;
  • see soodustab keskkonnatehnoloogiate kasutamist ning toetab algatusi, millest on kasu keskkonnale. Standardimisest võib olla abi näiteks selliste tehnoloogiate turustamisel nagu mikrokoostootmine, mis võimaldab toota hoones samaaegselt nii soojust kui ka elektrit;
  • selle käigus töötatakse välja keskkonnajuhtimisstandardeid, mille eesmärk on parandada ettevõtete keskkonnategevuse tulemuslikkust (näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) 14 000 seeria rahvusvahelised standardid).
• Euroopa võime luua keskkonnastandardeid võib viia rahvusvaheliste standardite väljatöötamiseni.

Keskkonnastandardid

• ELis välja töötatud standardite keskkonnakvaliteeti on võimalik parandada. Erilist tähelepanu pööratakse ka ühinevates riikides väljatöötatud standardite kvaliteedile. Peamine eesmärk on
  • parandada Euroopa standardeid koostavate või läbi vaatavate ekspertide keskkonnakoolitust ja tagada kõigile sidusrühmadele juurdepääs keskkonnateabele. Tuleks soodustada tehnilise oskusteabe levitamist Euroopa ja riiklikul tasandil;
  • määrata kindlaks prioriteedid seoses käsitlemist vajavate teemadega, võttes arvesse avalikku huvi pakkuvaid küsimusi, mis on seotud ELi keskkonnapoliitikaga. Euroopa Komisjon võib kasutada nende prioriteetide esiletõstmiseks Euroopa standardimisvolitusi;
  • edendada kõigi standardimisega seotud osapoolte aktiivset osalemist. Euroopa standardiorganisatsioonid, naguEuroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) töötavad riikide delegatsioonide toel. Seega peaksid ELi riigid toetama kodanikuühiskonna ja teadusringkondade osalemist standardite väljatöötamise protsessis. Komisjon taotleb sama eesmärki, tehes koostööd keskkonnaorganisatsioonide konsortsiumiga ECOS;
  • kasutada süstemaatiliselt vahendeid, mis aitavad standardimisse integreerida keskkonnakaitse aspekte. Kogemuste vahetamiseks ja tehtud edusammude hindamiseks toimuvad korrapärased kohtumised.

Stimuleerivad meetmed

• Komisjon soovib edendada kõige tõhusamate integreerimisvahendite süstemaatilist kasutamist. Euroopa standardiorganisatsioonid on välja töötanud spetsiaalsed vahendid, nagu
  • keskkonnale pühendatud töörühmad;
  • tehnilised nõuandekogud;
  • keskkonnateemalised andmebaasid;
  • valdkondlikud juhendid ja kontrollnimekirjad, mille on koostanud eksperdid ekspertidele.
• Standardimisega seotud sidusrühmad osalevad protsessis vabatahtlikult. Keskkonnastandardite leviku tagamiseks on vaja suurendada ka nende vastavust turu vajadustele.

TAUST

• Kui 2002. aastal võeti vastu kuues ühenduse keskkonnaalane tegevusprogramm, soovitas komisjon võtta standardimisel arvesse keskkonnakaitset.
• Selle teatise koostamisele eelnes arutelu internetis. Ettevõtluse ja tööstuse, valitsusväliste organisatsioonide, riigiasutuste ja standardiorganisatsioonide esindajatel oli võimalus avaldada arvamust, kuidas oleks kõige parem keskkonna huvides tegutseda.
• Komisjoni ringmajanduse teatises rõhutatakse standardite tähtsust üleminekul ringmajandusele. Eelkõige on vaja välja töötada standardid paljudes prioriteetsetes valdkondades, näiteks
  • materjalitõhususe standardid, mis toetavad ökodisaini direktiivi rakendamist;
  • teisese toorme, samuti elektroonikajäätmete, patareide ja muude asjaomaste kasutuks muutunud keeruliste toodete materjali tõhusa ringlussevõtu standardid.
• Lisateave:
  • Standardimispoliitika (Euroopa Komisjoni veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele. Keskkonnakaitse aspektide integreerimine Euroopa standardimisse (KOM(2004) 130 (lõplik), 25.2.2004)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 1. märtsi 2002. aasta järeldused standardimise kohta (EÜT C 66, 15.3.2002, lk 1–2)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile sammude kohta, mida on astutud pärast Euroopa standardimist käsitlevate resolutsioonide vastuvõtmist nõukogus ja Euroopa Parlamendis 1999. aastal (KOM(2001) 527 (lõplik), 26.9.2001)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Ringmajanduse loomine – ELi ringmajanduse tegevuskava (COM(2015) 614 final, 2.12.2015)

Viimati muudetud: 22.02.2017