Liikmesriikide eelarveraamistiku nõuded

PÕHIPUNKTID

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriikide valitsused tegema järgmist.

• Rakendama avaliku sektori raamatupidamisarvestuse süsteeme, mis hõlmavad põhjalikult ja ühetaoliselt kõiki valitsemissektori allsektoreid ning sisaldavad tekkepõhiste andmete koostamiseks vajalikku teavet eesmärgiga valmistada ette Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil põhinevad andmed. Nende suhtes kohaldatakse sisekontrolli ja sõltumatut auditeerimist.
• Tegema eelarveandmed üldsusele kättesaadavaks ja avaldama need enne järgmise kvartali lõppu või pärast asjaomaste andmete avaldamist ELi statistikaameti Eurostat poolt.
• Tagama, et nende aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve planeerimine põhineb realistlikel makromajandus- ja eelarveprognoosidel, mille koostamisel kasutatakse kõige ajakohasemat teavet. Eelarve planeerimine peab põhinema kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil. Makromajandus- ja eelarveprognoose tuleb võrrelda kõige ajakohasemate Euroopa Komisjoni prognoosidega ja vajaduse korral teiste sõltumatute asutuste prognoosidega. Liikmesriigi prognoosi ning komisjoni prognoosi vahelisi olulisi erinevusi tuleb selgitada.
• Aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognoosidele tuleb teha korrapäraseid, objektiivseid ja põhjalikke järelhindamisi, mille viib läbi sõltumatu asutus või muud asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest ja kes ei ole samad kui prognoosi koostanud asutused. Selle hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks ja neid võetakse tulevaste makromajandus- ja eelarveprognooside puhul asjakohaselt arvesse.
• Looma ühe või mitu sõltumatut eelarveasutust – avaliku sektori asutust, mille eesmärk on edendada riigi rahanduse kestlikkust, jälgides sõltumatult, kas valitsused täidavad eelarve-eeskirju, ning mis koosnevad liikmetest, kes on ametisse nimetatud või määratud läbipaistvate menetluste alusel vastavalt nende kogemusele ja pädevusele riigi rahanduses, makromajanduses ja eelarve haldamises. Sõltumatutel eelarveasutustel peab olema õigus üldsust teavitada; neil peavad olema piisavad ja stabiilsed vahendid ning piisav ja õigeaegne juurdepääs teabele. Nad täidavad muu hulgas järgmisi ülesandeid:
  • iga-aastaste ja mitmeaastaste makromajandusprognooside koostamine, hindamine või kinnitamine;
  • riigispetsiifiliste arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade järgimise jälgimine;
  • riigi eelarveraamistiku sidususe, ühtsuse ja tulemuslikkuse hindamine;
  • kutse korral osalemine korrapärastel kuulamistel ja aruteludel riigi parlamendis;
  • esmakordselt kutse alusel ja hiljem alates 1. maist 2032 kohustuslikus korras arvamuste esitamine makromajandusprognoosi ja makromajanduslike eelduste kohta kooskõlas määrusega (EL) 2024/1263 – vt kokkuvõte; ning
  • kutse korral ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames aruande koostamine valitsemissektori kulueesmärkidega seoses võetud ja kavandatavate meetmete piisavuse kohta.
• Keskpika perioodi usaldusväärse ja tõhusa eelarveraamistiku² kehtestamine, millega nähakse ette eelarve planeerimine vähemalt kolmeks aastaks. Need raamistikud peaksid sisaldama terviklikke mitmeaastaseid eelarve-eesmärke, peamisi kulu- ja tuluartikleid käsitlevaid prognoose, keskpika perioodi poliitika kirjeldust, sealhulgas reforme ja investeeringuid, ning riigi rahanduse pikaajalise kestlikkuse hinnangut.
• Aastaeelarves ja keskpika perioodi planeerimise dokumentatsioonis tuleb võimaluse piires avaldada teave tingimuslike kohustuste ning loodusõnnetustest ning kliimaga seotud vapustustest tulenevate eelarvekulude kohta. Lisaks tuleb hinnangus selle kohta, kuidas kavandatud poliitika võib mõjutada riigi rahanduse kestlikkust, võtta võimaluse piires arvesse kliimamuutustest tulenevaid makromajanduslikke eelarveriske. Makromajanduslikud riskid viitavad makromajanduslikest prognoosidest, eelarveprognoosidest või eelarvetest võimalike suurte kõrvalekaldumiste allikatele. Õnnetuste ja kliimamuutustega seotud eelarveriskid on kõrvalekaldumised, mis on põhjustatud õnnetustest ja kliimaga seotud vapustustest.
• Tuleb tagada kõigi raamatupidamiseeskirjade ja -menetluste ühetaolisus ja koordineerimine valitsemissektori kõigis valdkondades, samuti nende aluseks olevate andmete kogumise ja töötlemise süsteemide terviklikkus.