Üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik hariduse ja koolituse alal Euroopa haridusruumis ja kaugemal

 

KOKKUVÕTE:

resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

resolutsioon, mis käsitleb juhtimisstruktuuri strateegilisele raamistikule üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

MIS ON RESOLUTSIOONIDE EESMÄRK?

• Esimeses resolutsioonis (vastu võetud 2021. aasta veebruaris) sätestatakse peamine vahend Euroopa Liidu (EL) tasandil koostööks hariduse ja koolituse valdkonnas käesoleval kümnendil. Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö strateegiline raamistik ajavahemikuks 2021–2030, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale, on ette nähtud ELi liikmesriikide jõupingutuste toetamiseks riiklike haridus- ja koolitussüsteemide täiustamisel täiendavate ELi tasandi vahendite, vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise teel, kasutades avatud koordinatsioonimeetodit. Kuni 2030. aastani on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine strateegilise raamistiku poliitiline üldeesmärk.
• Teine resolutsioon (vastu võetud 2021. aasta novembris) sätestab strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri suunised ja juhtpõhimõtted, et selles kontekstis toimuvat tööd saaks asjakohaselt juhtida ja koordineerida.

PÕHIPUNKTID

Viis strateegilist prioriteeti

• 1.

  Hariduse ja koolituse valdkonnas parema kvaliteedi, võrdsete võimaluste, kaasatuse ja edu tagamine kõigile.

• 2.

  Elukestva õppe ja liikuvuse võimaldamine kõigile.

• 3.

  Pädevuste ja motivatsiooni suurendamine haridustöötajate kutsealal.

• 4.

  Euroopa kõrghariduse tugevdamine.

• 5.

  Rohe- ja digipöörde toetamine hariduses ja koolituses ning hariduse ja koolituse kaudu.

Eesmärgid ELi tasandil

2021. aasta veebruari resolutsioonis leppisid liikmesriigid kokku seitsmes ELi tasandi eesmärgis, mis tuleb saavutada.

• 1.
  Madala baasoskuste tasemega 15-aastased

  Selliste 15-aastaste noorte osakaal, kelle lugemisoskuse ja teadmiste tase matemaatikas ja loodusteadustes on madal, peaks 2030. aastaks olema alla 15 %.

• 2.
  Madala digioskuste tasemega kaheksanda klassi õpilased

  Madala arvutikirjaoskuse ja infopädevuse tasemega 8. klassi õpilaste osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 15 %.

• 3.
  Osalus alushariduses ja lapsehoius

  Alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks vähemalt 96 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni osalema alushariduses ja lapsehoius.

• 4.
  Madala haridustasemega mitteõppivad noored

  Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema väiksem kui 9 %.

• 5.
  Kõrghariduse omandamine

  Kõrghariduse omandanud 25–34-aastaste inimeste osakaal peaks 2030. aastaks olema vähemalt 45 %.

• 6.
  Töökohapõhise õppe kogemusega kutseõppe lõpetanud

  Töökohapõhise õppe kogemusega hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanuid peaks 2025. aastaks olema vähemalt 60 %.

• 7.
  Täiskasvanute osalus elukestvas õppes

  Vähemalt 47 % täiskasvanutest vanuses 25–64 peaks 2025. aastaks olema osalenud elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul.

Järelevalve ja aruandlus

Protsessi jälgimiseks teevad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tihedat koostööd, et hinnata tehnilisel tasandil tehtud tööd ning protsessi ja selle tulemusi. Iga-aastane järelevalve toimub ka komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu, mis jälgib edusamme kõigi kokkulepitud ELi tasandi eesmärkide ja näitajate (sh allvaldkondade) saavutamise suunas hariduse ja koolituse valdkonnas ning aitab kaasa ka Euroopa poolaasta protsessile.

Määratakse kindlaks edusammude kohta aruannete esitamise mitu etappi. Komisjon avaldas 2022. aasta novembris Euroopa haridusruumi eduaruande. Vahehindamine toimub 2023. aastal ja täielik aruanne Euroopa haridusruumi kohta avaldatakse 2025. aastal.

Juhtimisstruktuur

Vastavalt 2021. aasta novembris vastu võetud resolutsioonile on strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri juhtpõhimõtted järgmised:

• isevastutus ja kaasatus;
• vastutus;
• läbipaistvus, järjepidevus ja tõhusus ning
• koostöö.

Resolutsiooniga asutatakse hariduse ja koolituse kõrgetasemelise töörühma alluvuses uus organ – hariduse ja koolituse kõrgetasemelise töörühma koordineerimiskomitee. Sellel uuel organil on koordineeriv ja toetav roll. Eesistuja võtab koostöös eesistujakolmiku eesistujariigi ja komisjoniga juhtrolli seoses kõrgetasemeline töörühma tegevuse kooskõlastamisega strateegilise raamistiku raames.

TAUST

Lisateave

• Euroopa haridusruumi selgitus (Euroopa Komisjon)
• Euroopa haridusruum (Euroopa Liidu Nõukogu)

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT L 66, 26.2.2021, lk 1–21)

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb juhtimisstruktuuri strateegilisele raamistikule üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT L 497, 10.12.2021, lk 1–4)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi loomisel tehtud edusammude kohta (COM(2022) 700 final, 18.11.2022)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1–33)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final, 30.9.2020)

Viimati muudetud: 31.01.2023