Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Summaries of EU Legislation

    ELi pikaajaline eelarve – prioriteetide tõhus saavutamine pärast 2020. aastat

    Date of last review:
    09/04/2018
    Author:
    Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
    Responsible entity(ies):
    Eelarve peadirektoraat
    Summarised document(s):

    ELi pikaajaline eelarve – prioriteetide tõhus saavutamine pärast 2020. aastat

     

    KOKKUVÕTE:

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 312

    Teatis (COM(2018) 98 final) ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta

    MIS ON ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 312 JA TEATISE EESMÄRK?

    ELi toimimise lepingu artiklis 312 nõutakse, et mitmeaastane finantsraamistik peab tagama ELi kulude korrapärase kujunemise selle omavahendite piires. Selles sätestatakse ka menetlus, mille abil mitmeaastane finantsraamistik kokku lepitakse.

    Käesolevas Euroopa Komisjoni teatises, mis esitati enne 2018. aasta veebruaris toimunud ELi riigijuhtide mitteametlikku kohtumist, on uut pikaajalist eelarvet käsitlevad valikud, mis on kavandatud ELi prioriteetide tõhusaks saavutamiseks pärast 2020. aastat, ning teatises vaadeldakse ka nende valikute finantstagajärgi.

    PÕHIPUNKTID

    ELi eelarve on ELi riikide eelarvetest väga erinev – see on peamiselt ette nähtud investeeringuteks, sel on pikemaajaline kavandamisperiood ja see peab alati tasakaalus olema.

    2018. aasta maiks esitatud komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud tuginevad Euroopa lisaväärtuse põhimõttel, st ELi kulutustest tuleneval väärtusel, mis täiendab väärtust, mida oleks võinud saavutada ELi riigi eraldiseisva meetmega.

    Teatises osutatakse, et riigijuhtide mitteametlik kohtumine on nii õigeaegne kui ka vajalik. Esimese sammuna tuleb otsustada, mida Euroopa tahab koos teha, ja leppida kokku prioriteetides. Järgmise sammuna antakse ELile asjakohased rahalised vahendid nende prioriteetide saavutamiseks.

    Teatises loetletakse poliitilisi valikuid ja püütakse kindlaks määrata nende finantsmõju.

    Kaks näidet:

    • Kui ELi riigid jätkuvalt kohustuvad parandama ELi välispiiride kaitset, oleks selleks vaja seitsme aasta jooksul 20–25 miljardit eurot ning kuni 150 miljardit eurot täiemahulisele ELi piirihaldussüsteemile.
    • Pidades silmas noorte liikuvuse toetamist, on suur toetus ka seoses vajadusega suurendada liikuvust ja vahetusi, sealhulgas oluliselt laiendatud programmi „Erasmus+“ kaudu. Sõltuvalt sellest, kui kõrgele eesmärgid seatakse, võib kaaluda erinevaid stsenaariume. Selleks et kahekordistada programmis „Erasmus+“ osalevate ELi noorte hulka, tuleb investeerida 30 miljardit eurot seitsme aasta jooksul. Selleks et anda igast kolmest noorest ühele võimalus osaleda programmis „Erasmus+“, oleks ajavahemikul 2021–2027 vaja umbes 90 miljardi euro suurust eelarvet.

    Teatises käsitletakse ka järgmist:

    • kuidas teha tõhusamate finantsinstrumentide abil vähemaga rohkem ja garantiide olulisus;
    • paindlikkuse suurendamine, et kohandada pikaajaline eelarve uute vajadustega ja reageerida kiiresti ettenägematutele sündmustele, näiteks kasutades kõige paremini ära vabastatud vahendeid*, ja võimalus luua reserve;
    • ELi eelarve ajakohastamine, sealhulgas ELi eelarve eesmärkide ja selle rahastamisviisi vahelise seose tugevdamine, kasutades ära võimalikke uusi omavahendeid;
    • võimalused tugevdada sidet (nn eeltingimused) ELi rahastamise ja ELi põhiväärtuste järgimise vahel.

    Teatises tuletatakse meelde, et lõpliku otsuse mitmeaastase finantsraamistiku kohta teeb Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendi nõusolekul.

    Teatises rõhutatakse ka õige ajastuse olulisust: järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2019. aastal kokkuleppe saavutamine oleks signaal tugevast ja ühtsest 27 liikmesriigiga Euroopast, kes suudab veenvalt tegutseda, ning see tagaks ühtlasi rahastamise prognoositavuse ja järjepidevuse, mis on kasuks kõigile.

    TAUST

    Komisjoni teatis on jätk:

    Lisateave:

    PÕHIMÕISTED

    Vabastatud vahendid: ELi eelarves katavad kulukohustuste assigneeringud nende juriidiliste kohustuste üldmaksumuse, mida eelarvepädevad institutsioonid (Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) võivad jooksval eelarveaastal sõlmida. Need juriidilised kohustused võivad olla lepingud, toetuslepingud ja otsused. Komisjonil on õigus vabastada rakenduskavast summad, mida ei ole programmi alguse eelmaksete, iga-aastaste eelmaksete ja vahemaksete tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks kolmandal majandusaastal, mis järgneb eelarvelise kulukohustuse võtmise aastale.

    PÕHIDOKUMENDID

    Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – kuues osa – institutsioonilised ja rahandussätted – II jaotis – rahandussätted – 2. peatükk – mitmeaastane finantsraamistik – artikkel 312 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 182–183)

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat – Euroopa Komisjoni panus 23. veebruaril 2018 toimuvasse riigijuhtide mitteametlikku kohtumisse“ (COM(2018) 98 final, 14.2.2018)

    SEONDUVAD DOKUMENDID

    Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017) 358 final, 28.6.2017)

    Valge raamat Euroopa tuleviku kohta. Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL-27 jaoks aastaks 2025 (COM(2017) 2025 final, 1.3.2017)

    Viimati muudetud: 09.04.2018

    Top