This document is an excerpt from the EUR-Lex website
A single EU market for capital to boost jobs and growth
ELi ühtne kapitaliturg majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamiseks
ELi ühtne kapitaliturg majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamiseks
ELi ühtne kapitaliturg majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamiseks
Euroopa Liidu ettevõtjad tuginevad rahastamisel oluliselt pankadele ja suhteliselt vähem finantsturgudele*, mis võiksid samuti rahastamisallikaid pakkuda ja laiemas mõttes majanduskasvu hoogustada. Aitamaks kaasa nende juurdepääsule sellistele alternatiivsetele rahastamisallikatele, on Euroopa Komisjon loonud projekti Euroopa kapitaliturgude liidu arendamiseks.
ÕIGUSAKT
Roheline raamat „Kapitaliturgude liidu loomine” (COM(2015) 63 (final), 18.2.2015)
KOKKUVÕTE
Euroopa Liidu ettevõtjad tuginevad rahastamisel oluliselt pankadele ja suhteliselt vähem finantsturgudele*, mis võiksid samuti rahastamisallikaid pakkuda ja laiemas mõttes majanduskasvu hoogustada. Aitamaks kaasa nende juurdepääsule sellistele alternatiivsetele rahastamisallikatele, on Euroopa Komisjon loonud projekti Euroopa kapitaliturgude liidu arendamiseks.
MIS ON ROHELISE RAAMATU EESMÄRK?
Rohelises raamatus kirjeldatakse kapitaliturgude liidu loomisel 2019. aastani seatud põhilisi eesmärke 28 ELi riigi (1) jaoks. Selles käsitletakse võimalusi, kuidas saaks julgustada kasutama Euroopa finantsturge ning neid paremini lõimida.
PÕHIPUNKTID
Eesmärgid
Kapitaliturgude liidu eesmärk on:
Lühiajalised meetmed
Rohelises raamatus tuuakse esile valdkondi, milles on vaja teha kiireid edusamme.
Jätkusuutliku kvaliteetse Euroopa väärtpaberistamisturu rajamine. Väärtpaberistamine, mille puhul koondatakse varad (nt hüpoteeklaenud) kogumisse, et investorid saaksid sellesse turgudel investeerida. Selle üheks eeliseks on, et pangad saavad need laenud (nt laenud VKEdele) ning nende riskid oma bilansist eemaldada ning seega suurendada oma laenuandmisvõimet. Eesmärk on seada sisse Euroopa raamistik lihtsaks, läbipaistvaks ja standardseks väärtpaberistamiseks.
Kapitaliturgudele juurdepääsu lihtsustamine ettevõtjatele (eriti VKEdele). Üheks algatuseks on vaadata läbi praegused eeskirjad, mis nõuavad ettevõtjatelt kapitaliturgudele juurdepääsuks ja kapitali hankimiseks prospekti* koostamist. Selle eesmärk on tagada, et need nõuded ei oleks ettevõtjatele liiga kulukad, ei tekitaks halduskoormust ega oleks investoritele liiga keerukad.
Muud meetmed. Muude meetmete hulgas on kavas arendada Euroopa suunatud pakkumiste* turgu, toetada Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide* rakendamist ning parandada juurdepääsu VKEde krediiditeabele.
Pikaajalised meetmed
Rohelises raamatus uuritakse, kuidas ületada mitmesuguseid tõkkeid, mis takistavad Euroopa kapitaliturgude arengut ja lõimimist. Väljakutseteks on:
TAUST
Kapitaliturgude liit on 2014. aasta novembris kasutusele võetud „ Investeerimiskava Euroopa jaoks ” põhiline osa.
Lisateavet leiate kapitaliturgude teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.
PÕHIMÕISTED
* Finantsturud - turud, kus ostjad ja müüjad kauplevad võlakirjade, valuutade ja tuletisinstrumentidega (toodetega, mille väärtus tuleneb alusvara, nagu kauba ja valuuta (nt futuurid ja optsioonid) väärtusest).
* Prospekt - dokument, milles on üksikasjalikku teavet äriühingu ning investeeringu tingimuste ja riskide kohta.
* Suunatud pakkumine - väärtpaberite pakkumine müügiks piiratud arvule valitud investoritele, erinevalt avalikust pakkumisest, mille puhul on väärtpaberid avatud turul müügiks saadaval.
* Euroopa pikaajalised investeerimisfondid - pikaajalisse või noteerimata varasse (nt taristud või noteerimata VKEd) investeerivad fondid. Nende suhtes kohaldatavad eeskirjad avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2015. aasta aprillis.
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale. Investeerimiskava Euroopa jaoks (COM(2014) 903 (final), 26.11.2014)
Viimati muudetud: 11.08.2015
(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).