Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine

PÕHIPUNKTID

Määrusega kehtestatakse ELi ühine õigusraamistik ühtlustatud keskkonnamajanduslikuks arvepidamiseks Euroopas. Keskkonnaalase arvepidamise abil on võimalik näha nii positiivseid kui ka negatiivseid keskkonna ja majanduse vahelisi seoseid. See on raamistik, milles on integreeritud statistika ja analüüs ja millest saab lähtuda ELi ressursitõhususe, säästva arengu ja loodussäästliku majanduskasvu poliitikas.

2011. aasta määrusega kehtestati moodulid õhuheitmete arvepidamise, keskkonnamaksude ning materjalivoogude arvepidamise (tooraine, mineraalainete, biomassi jms panus majandusse) statistika kohta.

2014. aasta muutmismäärusega (määrus (EL) nr 538/2014) arendati edasi algset 2011. aasta määrust Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, tuues sisse kolm lisamoodulit:

• keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine (keskkonnakaitseks eraldatavad majandusressursid);
• keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine (riigi tootmistegevus, mille tulemuseks on keskkonnakaubad ja -teenused);
• energia arvepidamine (aruanded füüsikalise energiavoo kohta majandusharude sees, majandusse suubuva füüsikalise energiavoo kohta (nt elektrienergia, mida väljendatakse teradžaulides) ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunatava väljundi kohta).

2024. aastal laiendati määrusega (EL) 2024/3024 määrust veelgi, võttes kasutusele kolm lisamoodulit:

• metsa arvepidamine, mis hõlmab andmeid metsaressursside ja majandustegevuse kohta metsandus- ja raiesektoris;
• keskkonnatoetuste ja samalaadsete ülekannete arvepidamine, milles salvestatakse rahaülekanded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ja loodusvarade säästvat kasutamist;
• ökosüsteemi arvepidamine, mis annab teavet ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja teenuste kohta, sealhulgas nende panuse kohta majandusse ja inimeste heaolusse.

Need moodulid on kooskõlas rahvusvaheliste statistikastandarditega, eelkõige standarditega SEEA Central Framework (SEEA keskne raamistik) ja SEEA Ecosystem Accounting (SEEA ökosüsteemi arvepidamine). Need parandavad suutlikkust jälgida ELi statistika abil bioloogilist mitmekesisust, hinnata kliimamuutustega kohanemist ning jälgida avaliku sektori toetuse kasutamist rohepöördeks.

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud määrusega (EL) 2016/172 kehtestati füüsilise energiavoo arvepidamises kasutatavate energiatoodete loetelu (määruse (EL) nr 691/2011 VI lisa).

2025. aastal tehti delegeeritud määrusega (EL) 2025/1131 täiendavaid parandusi, mille eesmärk on

• nõuda andmeid pikaajalistesse varadesse tehtud investeeringute kohta (kapitali kogumahutus põhivarasse) ning kaupade ja teenuste kasutamisega (lõpptarbimine) seotud kliimamuutuste leevendamise kohta, jaotatuna institutsionaalsete sektorite kaupa (ettevõtted, valitsused, kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid), ning
• ajakohastada keskkonnaeesmärkide klassifikatsiooni (CEP) mitmes moodulis kasutatavat klassifikatsiooni, mille on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis võimaldab üksikasjalikumalt ja järjepidevamalt jälgida selliseid keskkonnaeesmärke nagu puhas õhk, jäätmekäitlus, elurikkus ja taastuvenergia.

Selleks et hõlbustada määruse (EL) nr 691/2011 V lisa ühetaolist kohaldamist, kehtestati rakendusmäärusega (EL) 2015/2174 määruse (EL) nr 691/2011 V lisaga hõlmatud keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovituslik loend.