Kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmed

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Kõnealuse direktiivi eesmärk on muuta kiire elektroonilise side võrkude (kiire interneti lairibaühenduse kiirusega üle 30 Mbps) ELis kasutusele võtmine lihtsamaks ja odavamaks. Põhiline takistus on rahaline, kuna füüsilise taristu kasutuselevõtukulud (nt teede üleskaevamine valguskaablite paigaldamiseks) moodustavad kuni 80% kogukuludest.
• Üldiselt pakutakse nelja lähenemisviisi:
  • edendada olemasolevate taristute taaskasutamist;
  • luua tingimused ehitustööde koordineerimiseks ja uute füüsiliste taristute tõhusamaks ehitamiseks;
  • varustada uued hooned ja põhjalikult renoveeritud hooned füüsilise taristuga ning
  • kiirendada ehitustööde lubade andmise menetlusi.

PÕHIPUNKTID

Direktiivi põhipunktid

• 1.

  Juurdepääs olemasolevale füüsilisele taristule

  • ELi riigid peaksid tagama, et võrguoperaatorid* (telekommunikatsioon, samuti energia, transport ja vesi) lubavad telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele juurdepääsu oma füüsilisele taristule.
  • Võrguoperaatorid on kohustatud lubama juurdepääsu oma füüsilisele taristule õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas õiglase hinna eest.
• 2.

  Ehitustööde koordineerimine

  • ELi riigid peaksid tagama, et võrguoperaatorid saaksid pidada läbirääkimisi telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvate ettevõtjatega ehitustööde koordineerimiseks.
  • Riiklikest vahenditest rahastatavate ehitustööde puhul peab võrguoperaator rahuldama õigeaegsed ja põhjendatud taotlused koordineerimise kohta, kui see ei too kaasa lisakulusid ega takista koordineerimise kontrollimist. See tähendab, et kõik kasutuselevõtuga seotud lisakulud tuleb katta, muidu võidakse taotlus tagasi lükata.
  • Ehitustööde koordineerimise lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks peavad ELi riigid tagama, et võrguettevõtjad esitaksid üldkasutatavate sidevõrkude pakkuja taotlusel miinimumteabe käimasolevate või kavandatavate ehitustööde kohta: a) tööde asukoht ja liik; b) asjaomased võrguelemendid; c) tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus ning d) kontaktpunkt.
• 3.

  Läbipaistvus

  Kasutuselevõtu parandamiseks peavad ELi riigid tagama, et lairibavõrku pakkuval ettevõtjal on juurdepääs järgmisele miinimumteabele olemasoleva füüsilise taristu kohta:

  • asukoht ja trass;
  • taristu liik ja praegune kasutus;
  • kontaktpunkt.

Sellise teabe saamine tagab nende projektide puhul kulude hoidmise minimaalsel tasemel (nt olemasolevale füüsilisele taristule juurdepääsu ja ehitustööde koordineerimisega). Juudepääsu miinimumteabele võib piirata järgmistel põhjustel:

• võrkude terviklikkuse ja turvalisuse;
• riigi julgeoleku;
• ohutuse või rahvatervise ning
• konfidentsiaalsuse või tegevus- ja ärisaladuste tõttu.

Lubade andmine

• ELi riigid peavad tagama, et kogu asjakohane teave kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtuks vajalike ehitustööde lubade andmise tingimuste ja korra kohta on kättesaadaval ühtse teabepunkti kaudu.
• ELi riigid võivad lubada loataotluste esitamist elektrooniliselt.
• Loa andmise otsus tuleb teha nelja kuu jooksul ning keeldumist tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

Lairibavalmidusega hooned

• Uued ja põhjalikult renoveeritavad hooned tuleb varustada kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristuga (nt kaablikanalitega). Hoonetel peab olema juurdepääsupunkt, millele on üldkasutatava sidevõrgu pakkujal vaba juurdepääs. Seda tuleb teha tehnoloogilist neutraalsel viisil, s.t nimetatud taristu ei tohi eeldada ega nõuda kindla tehnoloogilise lahenduse kasutamist. Võimalik on lubada erandeid (nt mälestusmärkide või suvilate puhul).
• Teenusepakkujatel peab olema õigus juurdepääsupunktile ligi pääseda õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Kohtuvälised menetlused

ELi riigid peavad ette nägema kohtuvälised menetlused selle direktiivi kohaldamisega seotud vaidluste lahendamiseks.

Karistused

ELi riigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike meetmete rikkumise korral. Ettenähtud karistused on asjakohased, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Soovitus meetmepaketi kohta majanduse taastamiseks COVID-19 kriisist

2020. aasta septembris võttis Euroopa Komisjon vastu soovituse, milles antakse ELi riikidele juhised selle kohta, kuidas töötada välja ja leppida 30. märtsiks 2021 kokku ühtses parimate tavade meetmepaketis, et hõlbustada kiire püsi- ja traadita ühenduvuse kasutuselevõttu, kõrvaldades tarbetud halduslikud takistused ja eraldades kooskõlastatult raadiospektrit viienda põlvkonna (5G) võrkude jaoks investeerimissõbralikel tingimustel, eeskätti piiriülese tööstusliku kasutuse eesmärgil. Sellest tulenevalt peaksid ELi riigid esitama komisjonile rakendamise tegevuskava (30. aprill 2021) ja aruande meetmepaketi rakendamise kohta (30. aprill 2022).

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

See pidi ELi riikides jõustuma 1. jaanuariks 2016 ja eeskirju rakendatakse alates 1. juulist 2016.

Komisjon vaatab praegu seda direktiivi läbi, nagu anti teada teatises Euroopa digituleviku kujundamise kohta.

TAUST

Lisateave:

• Euroopa digituleviku kujundamine (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1–14)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 18. septembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1307, mis käsitleb liidu ühtset meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise toetamiseks ühenduvust liidus (ELT L 305, 21.9.2020, lk 33–41)

Viimati muudetud: 25.11.2020