Rahvusvahelised kultuurisuhted – ELi strateegia

PÕHIPUNKTID

Kultuur ei ole ainult kunst või kirjandus. See hõlmab suurt hulka tegevusi, alates kultuuridevahelisest dialoogist¹ kuni turismini, haridusest ja teadusest loomemajanduseni, pärandi kaitsmisest uue tehnoloogia arendamiseni ning käsitööst arengukoostööni.

Samuti mängib see olulist rolli ELi välispoliitikas, kus kultuurialane koostöö aitab võidelda stereotüüpide ja eelarvamuste vastu ning dialoog võib ennetada konflikte ja aidata kaasa leppimisele. See aitab reageerida ülemaailmsetele probleemidele, näiteks pagulaste integreerimine, vägivaldse radikaliseerumise vastu võitlemine ning maailma kultuuripärandi kaitsmine.

Kultuur võib olla vahend olulise sotsiaalse ja majandusliku kasu toomiseks, näiteks kodanike osaluse ja turismist saadava tulu nöol nii ELi sees kui ka väljaspool ELi.

Strateegia tugineb eelnevatele teatistele „Kultuur ja ELi rahvusvahelised suhted“ ning „Kultuuri roll ELi arengukoostöös“ ja ajakohastab neid ning keskendub kultuurialase koostöö tugevdamisele kolmes põhivaldkonnas.

• Kestliku sotsiaalse ja majandusliku arengu juhtimine kultuuri- ja loometööstuse tugevdamise ja kohalike ametiasutuste rolli toetamise kaudu. Näited sellest tegevusest:
  • Aasia ja Euroopa Sihtasutuse programm „Loovad võrgustikud“;
  • Vahemere lõunapiirkonnas toetab EL koos ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooniga projekti, millega aidatakse välja töötada kultuuri- ja loomemajanduse klastreid;
  • loomekeskuste Euroopa võrgustik, mis hõlmab kõiki programmis „Loov Euroopa“ osalevaid riike (sealhulgas Serbia, Moldova, Türgi, Gruusia ja Ukraina).
• Rahumeelsete suhete edendamine erinevate usuliste tõekspidamistega kogukondade ja inimeste vahel. Dialoog võib aidata edendada õiglaseid, rahumeelseid ja kaasavaid kogukondi, kus austatakse inimõigusi ja arvestatakse kohalikke tundlikke teemasid ning tegevused on kooskõlas konkreetse kultuurikonteksti ja asjaomaste huvidega. See hõlmab järgmist:
  • programmid kultuuri edendamiseks idapartnerluse raames, hõlmates Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat;
  • Anna Lindhi sihtasutuse ja selle 42 Vahemere Liidu organisatsioonist koosneva võrgustiku toetamine.

• Kultuuripärandiga seotud koostöö parandamine, edendades teadusuuringuid, tõkestades kultuuriväärtustega ebaseaduslikku kauplemist ja toetades kultuuripärandisse kuuluvate paikade kaitset. Kultuuripärandi taastamine ja tutvustamine meelitab ligi turiste ja hoogustab majanduskasvu. Näidetena võib tuua:
  • teadustöö programmi „Horisont 2020“ raames, millega otsitakse uusi mooduseid, kuidas kaitsta ja hallata kliimamuutuste tõttu ohustatud kultuuripärandit ning milles saavad osaleda ka kolmandad riigid;
  • pärandiga kauplemise vastase võitluse, sealhulgas tollitöötajate koolitamise toetamine, et aidata kaasa varastatud kunstiväärtuste varajasele avastamisele piirikontrollis;
  • koostöö UNESCOga, et luua kiirreageerimismehhanism kultuuripärandi objektide kaitsmiseks. Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi abil aidatakse samuti kaitsta kultuuripärandit ja edendada kultuurilist mitmekesisust.

ELi kultuurialane koostöö hõlmab nii ELi liikmesriike kui ka arengumaid ning koostööd saab suurendada:

• koondades vahendeid ja tegutsedes koos kolmandates riikides;
• tehes liidusiseselt tihedamat koostööd riiklike kultuuriinstituutidega;
• kasutades senisest enam ELi saatkondi kolmandates riikides (delegatsioonid);
• asutades Euroopa kultuurimajasid, mille eesmärgiks on pakkuda kohalikule elanikkonnale teenuseid, osaleda ühisprojektides, pakkuda stipendiume ning kultuuri- ja haridusvahetust;
• ELi ühisprojektide abil;
• keskendudes strateegilistele rahvusvahelistele partneritele;
• üliõpilaste, teadlaste ja vilistlaste vahetuse kaudu ELi ja kolmandate riikide vahel.

Kultuuristrateegiat saab edendada, kasutades ära olemasolevaid ressursse, nagu:

• partnerluse rahastamisvahend (ELi teavitustegevuse vahend)
• Euroopa rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks
• stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend
• programm „Loov Euroopa“ (kultuuripärandi edendamiseks)
• ELi laienemispoliitika (hõlmab kultuuripoliitikat)
• Euroopa naabruspoliitika (suhted 16 naaberriigiga)
• arengukoostöö rahastamisvahend
• Cotonou leping (ELi koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega)