ELi arengupoliitika

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 4

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 208

Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 punkt d

ELI ARENGUPOLIITIKA EUROOPA LIIDU ALUSLEPINGUTES

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 4 antakse ELile pädevus võtta arengukoostöö valdkonnas meetmeid ja viia ellu ühist poliitikat. Samuti võivad ELi riigid kõnealuses valdkonnas oma pädevust teostada.

ELi arengupoliitika peamine eesmärk on ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Artiklis 208 nõutakse samuti, et EL ja liikmesriigid täidaksid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide raames võetud kohustusi.

ELi arengupoliitikas järgitakse ka ELi välistegevuse eesmärke, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärke, mis toetavad arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist.

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega aitab arengupoliitika muu hulgas kaasa demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste toetamisele, rahu säilitamisele ja konfliktide ennetamisele, keskkonna kvaliteedi parandamisele, üleilmsete loodusvarade säästvale majandamisele, nende rahvaste, riikide ja piirkondade abistamisele, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused, ning rahvusvahelise süsteemi edendamisele, mis põhineb tugevamal mitmepoolsel koostööl ja paremal üleilmsel juhtimisel.

PÕHIPUNKTID

Rahvusvahelised kohustused

EL kui tugev ülemaailmne jõud

EL püüab koondada kõik ELi ja liikmesriikide võimalikud vahendid rahumeelsema ja jõukama maailma saavutamiseks. ELi välis- ja julgeolekupoliitika üldist strateegiat hakati täielikult rakendama 2017. aastal. Selles strateegias on sätestatud ELi põhihuvid, osaluse põhimõtted ja tulevikuvisioon usaldusväärsemast, vastutustundlikumast ja osavõtlikumast EList maailmas. ÜRO kestliku arengu eesmärgid on ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia elluviimisel valdkondadevahelise olemusega elemendid.

EL koos oma liikmesriikidega on ametliku arenguabi suurimad rahastajad. Euroopa Arengufond (EAF) on ELi peamine vahend Cotonou lepingu alusel arenguabi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele.

Arengukoostöö rahastamisvahendi abil loodab EL vähendada vaesust arenguriikides ning edendada säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaarengut, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja head valitsemistava.

Kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Euroopa arengukonsensus

Kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärki, mille ÜRO 193 liikmesriiki võtsid vastu 2015. aastal, on uus üleilmne raamistik vaesuse kaotamiseks ja üleilmse kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030.

Kooskõlas ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga sätestab EL oma 2017. aasta uues Euroopa arengukonsensuses põhimõtted ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele arengumaadega tehtavaks koostööks, et aidata kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava (mille kiitis ÜRO heaks 2015. aastal) ning Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe saavutamisele.

Konsensus ühtlustab ELi arengumeetmed kestliku arengu eesmärkidega ja rajaneb viiel põhimõttel (inimesed, planeet, jõukus, rahu ja partnerlus), mis kujundavad 2030. aasta tegevuskava.

Kestliku arengu rahastamine

EL on osaline Addis Abeba tegevuskavas, kokkuleppes, mis saavutati 193 ÜRO liikmesriigi partnerluse abil ÜRO kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil. See on 2030. aasta tegevuskava lahutamatu osa ja loob uue rakendamise süsteemi rahaliste ja mitterahaliste vahendite tõhusa kasutamise ning kohalike meetmete ja usaldusväärse poliitika kesksele kohale seadmise kaudu. See hõlmab järgmisi meetmeid:

• siseriiklikud ressursid
• kodumaine ja rahvusvaheline eraettevõtlus ja rahandus
• rahvusvaheline arengukoostöö
• rahvusvaheline kaubandus kui arengumootor
• võlg ja võla jätkusuutlikkus
• süsteemsed küsimused
• teadus, tehnoloogia, innovatsioon ja suutlikkuse suurendamine.

Välisinvesteeringute kava

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning avaliku ja erasektori investeeringute võimendamiseks asutas EL 2017. aastal Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) ja EFSD tagatise. Need kuuluvad ELi välisinvesteeringute kavasse, milles käsitletakse Sahara-taguses Aafrikas esile kerkinud kestliku arengu probleeme ning samuti üleminekut ELi naabruspoliitika reformide abil.

Cotonou lepingu järgne periood

Käimas on läbirääkimised, et uuesti määratleda ELi tulevased suhted AKV riikidega. Praegu on see määratletud Cotonou lepinguga, mis lõpeb 2020. aastal. Leping on aidanud vähendada vaesust, suurendada stabiilsust ja integreerida AKV riigid maailmamajandusse.

Arengu tõhusus ja ühine programmitöö – parem koostöö ELi riikidega

EL on võtnud kohustuse tagada, et arenguabi kulutatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks võimalikult tõhusalt. Sellega seoses on ta kiitnud heaks mitmed rahvusvahelised lepingud, sealhulgas:

• 2005. aasta Pariisi deklaratsioon ja 2008. aasta Accra tegevuskava;
• 2011. aastal Pusanis koostatud dokument ning
• 2016. aastal Nairobis koostatud dokument.

2016. aastal Nairobi kõrgetasemelisel kohtumisel uuesti määratletud arengu tõhususe peamised põhimõtted on järgmised:

• arengumaade vastutus arengu prioriteetide eest;
• läbipaistvus ja vastastikune vastutus;
• tulemustele keskenduv arengukoostöö ning
• kõik sidusrühmad osalevad kaasavas arengupartnerluses.

Neid põhimõtteid rakendatakse nii programmides kui ka projektides, aga ka ühise programmitöö kaudu koos ELi eri arengupartneritega (EL ja liikmesriigid), kes töötavad arengukoostööd kavandavas partnerriigis.

Poliitikavaldkondade arengusidusus

Poliitikavaldkondade arengusidususe kaudu püüab EL vähendada oma poliitika negatiivset kõrvalmõju arengumaadele. Selle eesmärgid on:

• edendada sünergiat ELi poliitikavaldkondade vahel partnerriikide ja kestliku arengu eesmärkide toetamiseks;
• suurendada arengukoostöö tõhusust.

Selleks et see jääks kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohalt asjakohaseks, on EL integreerinud poliitikavaldkondade arengusidususe komisjoni üldisesse töösse tegevuskava 2030 rakendamisel. Liikmesriikidel on ka oma mehhanismid, et tagada poliitikavaldkondade arengusidusus oma riiklikes poliitikavaldkondades. ELi 2019. aasta aruandes poliitikavaldkondade arengusidususe kohta vaadeldakse ELi institutsioonide ja liikmesriikide edusamme poliitikavaldkondade arengusidususe vallas ajavahemikul 2015–2018.

Inimesed

Vaesus ja ebavõrdsuse vähendamine

1. kestliku arengu eesmärk (vaesuse kaotamine) ja 10. eesmärk (ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine) on ELi arengupoliitika keskmes.

Komisjoni poolt 2017. aastal algatatud ebavõrdsuse analüüsi esialgsed tulemused näitavad järgmist:

• arengumaades on sissetulekute ebavõrdsuse tase kõrge ja keskmiselt kõrgem kui 30 aastat tagasi;
• sissetulekute ebavõrdsus on mõnes Ladina-Ameerika riigis (Brasiilia, Peruu, Mehhiko) vähenenud, samas on see mõnes Aasia riigis (Hiina ja Vietnam) suurenenud ning
• Ladina-Ameerika ja Sahara-tagune Aafrika on maailma kõige ebavõrdsemad piirkonnad.

Ebavõrdsus riiklikul tasandil takistab jätkuvalt märkimisväärselt kiiret majanduskasvu ja vaesuse vähendamist. Kuigi äärmine vaesus väheneb endiselt kogu maailmas, on see Aafrikas, eriti Sahara-taguses Aafrikas, ikka veel väga levinud.

Inimareng

ELi arengupoliitika prioriteedid hõlmavad vaesuse kaotamist (1. kestliku arengu eesmärk), ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist (10. kestliku arengu eesmärk) ning põhimõtet, mille kohaselt kedagi ei jäeta tagaplaanile. Inimarengu lähenemisviisis keskendutakse inimestele, nende võimalustele ja valikutele. EL toetab partnerriikide ühiskondi ja majandusi, et need muutuksid kaasavamaks ja jätkusuutlikumaks, nii et kõik saaksid kasu arengust ja et kedagi ei jäetaks tagaplaanile.

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine

Sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2) ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud poliitiline eesmärk (ELi toimimise lepingu artikkel 19). Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise edendamisega aitab EL kaasa 5. kestliku arengu eesmärgi ja üldise 2030. aasta tegevuskava elluviimisele, nagu rõhutati ka 2017. aasta Euroopa arengukonsensuses.

Sooline võrdõiguslikkus on õiglase ja kaasava kestliku arengu oluline eeltingimus, arvestades, et naised ja tüdrukud moodustavad poole maailma elanikkonnast. ELi eesmärk on tagada, et naised ja tüdrukud saaksid täiel määral ja võrdselt osaleda majandus-, poliitilises ja ühiskondlikus elus. Eelkõige toetab see soolise võrdõiguslikkuse takistuste kõrvaldamist, nagu diskrimineerivad õigusaktid, ebavõrdne juurdepääs teenustele ja õigusemõistmisele, haridusele, tervishoiule ja töökohtadele, majandusliku mõjuvõimu suurendamist ning poliitikas osalemist ning seksuaalse ja soolise vägivalla kaotamist, sealhulgas tegeledes sotsiaalsete normide ja sooliste stereotüüpidega ning toetades naiste liikumisi ja kodanikuühiskonda.

ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) loob raamistiku nende esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks kogu maailmas ELi välissuhete poliitika abil. 2017. aastal avaldas Euroopa Komisjon ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava 2016–2020 esimese rakendamise aruande.

Üks ELi juhtalgatusi on 500 miljoni euro suurune algatus „Spotlight“ , mis on ainulaadne partnerlus ÜROga naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamiseks. Algatus koondab Aasia, Sahara-taguse Aafrika, Ladina-Ameerika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna partnerriikide valitsusi ja kodanikuühiskonda.

Ränne, sundränne ja varjupaiga andmine

Kuigi rände ja liikuvuse teemad ei ole uued, on rahvusvaheliste rändajate arv viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2017. aastal 258 miljoni inimeseni (2010. aastal oli see 220 miljonilt ja 2000. aastal 173 miljonilt). Enamik rahvusvahelisi rändajaid on arengumaade kodanikud ja arengumaades on üle 85% sunniviisiliselt ümberasustatud isikutest kogu maailmas.

Rändeprobleemid on Euroopas endiselt kõige tähtsamal kohal. 2017. aastal jätkas Euroopa Komisjon arengu ja rände vahelise seose ennetavat käsitlemist kooskõlas 2030. aasta tegevuskavaga ja arengukonsensusega. ELi arengukoostöö aitas otsustavalt kaasa ELi üldistele jõupingutustele rändega tegelemisel Euroopa rände tegevuskava, Valletta deklaratsiooni, rändealase partnerlusraamistiku ja ELi uue lähenemisviisi kontekstis sundrände kohta, järgides täielikult arengueesmärke ja põhimõtteid.

Euroopa Komisjon rakendas mitme arenguvahendi, nagu Aafrika hädaolukorra usaldusfondi ja ELi piirkondliku Süüria usaldusfondi abil, kuid ka tavapäraste geograafiliste vahendite abil partnerriikides meetmeid nii lühi- kui ka pikaajaliste probleemidega ja rändest tulenevate võimalustega tegelemiseks.

Eelkõige keskenduti kolmele aspektile:

• 1)

  ebaseadusliku rände / sundrände juhtide / algpõhjustega tegelemine;

• 2)

  partnerite suutlikkuse suurendamine rände / pagulaste parema haldamise alal;

• 3)

  rände arengu mõju suurendamine.

Selle laiahaardelise lähenemisviisi abil aitas toetus 2017. aastal kaasa dialoogi ja partnerluse tugevdamisele partnerriikidega rände valdkonnas ning käegakatsutavate tulemuste saavutamisele rände juhtimise parandamisel, kaitstes ebasoodsamas olukorras olevaid rändajaid ja pagulasi ning suurendades rände positiivse arengu mõju.

Muude 2017. aasta saavutuste hulgas EL:

• eraldas 3 miljardit eurot Türgi pagulasrahastule ja
• töötas välja 90 miljoni euro suuruse programmi, et pakkuda Liibüas abi vajavatele inimestele kaitset ja abi ning muuta vastuvõttev kogukond stabiilsemaks, pöörates erilist tähelepanu Vahemere keskosa rändeteele;
• kiitis 31. detsembri 2017. aasta seisuga heaks Aafrika Liidu sihtfondi raames kokku 143 projekti, mille väärtus oli 2 388 miljonit eurot;
• võttis komisjoni kaudu Aasias, Afganistanis, Bangladeshis, Pakistanis ja Iraagis 2017. aasta septembris vastu 196 miljoni euro suuruse erimeetme, et tegeleda Aasias ja Lähis-Idas pikaleveninud sundrände ja rände probleemidega.

Kultuur, haridus ja tervis

EL tunnistab kultuuri rolli majanduskasvus ja kui olulist komponenti, et hõlbustada:

• sotsiaalset kaasatust
• väljendusvabadust
• identiteedi tugevdamist
• kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamist
• konfliktide ennetamist.

2017. aastal võttis EL vastu:

• järeldused rahvusvahelistele kultuurisuhetele kohaldatava ELi strateegilise lähenemisviisi kohta;
• mitu programmi, näiteks „ Investeerimine kultuuri ja loovusse “, mille eesmärk on:
  • parandada kultuurivaldkonna juhtimist partnerriikides;
  • soodustada töökohtade loomist ja
  • tugevdada kultuuripärandit.

4. kestliku arengu eesmärk on tagada kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigile aastaks 2030. Haridus on põhiline inimõigus ja avalik hüve. Samuti on sellel tähtis roll teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisel õppimise, oskuste ja teadlikkuse kaudu.

2017. aastal EL:

• toetas rohkem kui 45 riiki nende jõupingutustes haridussüsteemide tugevdamisel;
• tegi koostööd ülemaailmse haridusalase partnerlusega, mis toetab põhiharidust, keskendudes kõige vaesematele ja/või ebakindlas olukorras olevatele riikidele;
• võttis vastu 21 miljoni euro suuruse programmi, mille eesmärk on toetada haridusalaseid vajadusi pikaleveninud kriisi ajal, keskendudes hariduse kvaliteedi parandamisele turvalises õpikeskkonnas ja ülemaailmse tõendusbaasi loomisele, et koguda tulevase toetuse jaoks teavet.

Tervist ja heaolu käsitleva 3. kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks jätkas EL tööd tervishoiu valdkonnas, toetades ülemaailmset fondi ja ülemaailmset vaktsineerimise liitu GAVI ning viies läbi teadusuuringuid vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaiguste vastu võitlemiseks. Samuti toetas ta piirkondlikke algatusi, nagu teine Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlusprogramm ning muud rahvusvahelised algatused.

Koostöös ÜRO Rahvastikufondiga toetab EL jõupingutusi kvaliteetsete reproduktiivtervise ja emadusega seotud tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Toiduga ja toitumisalane kindlustatus ning säästev põllumajandus

Kuna ühel inimesel üheksast puudub toiduga ja toitumisalane kindlustatus, siis on 2. kestliku arengu eesmärk teha lõpp näljahädale, saavutada toiduga kindlustatus ja parandada toitumist ning edendada säästvat põllumajandust 2030. aastaks.

Säästev põllumajandus koos säästva kalanduse ja vesiviljelusega on näljahäda lõpetamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks hädavajalik ning on endiselt vaesuse kaotamise ja kestliku arengu peamine liikumapanev jõud. Nii põllumajandus kui ka toiduga kindlustatus on hädavajalikud tegurid heade toitumisalaste tulemuste saavutamiseks.

EL oli üks peamine eestvedaja toidukriisi ülemaailmse aruande avaldamisel 2017. aastal, millest selgus, et peaaegu 108 miljonit inimest oli toidukriisis või hädaolukorras, ning mis selgitas vajadust:

• analüüsida toiduga kindlustamatuse peamisi tegureid ja
• tegeleda probleemidega.

ELil on mitu algatust, mis aitavad vähendada kuni viie aasta vanuste alakaaluliste laste arvu vähemalt seitsme miljoni võrra aastaks 2025, eraldades 2014.–2020. aastal 3,5 miljardit eurot.

Säästev põllumajandus on majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast lähtudes ELi arengukoostöö tegevuskavas keskne teema partnerriikidega. EL keskendub selles sektoris järgmisele:

• väikestesse põllumajandusettevõtetesse investeerimine;
• valitsuste selliste algatuste ja programmide toetamine, mis soodustavad jätkusuutlikkust ja innovatsiooni põllumajandussektoris;
• selliste põllumajandustavade ja -tehnoloogia edendamine, mis suurendavad maapiirkondade sissetulekuid ning on samas vee, pinnase ja ökosüsteemide ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt säästvad;
• põllumajandustootjate juurdepääsu parandamine tootmisvaradele, nagu maa, kapital jne, soodustades eelkõige kohalikku koostööd ja partnerlust põllumajandustootjate vahel;
• erasektori investeeringute suurendamine põllumajandussektoris;
• naiste mõjuvõimu suurendamine põllumajanduses.

Planeet

Kliimamuutused

EL toetab ülemaailmse kliimamuutuse vastast võitlust kooskõlas 2015. aasta Pariisi kokkuleppe ja 13. kestliku arengu eesmärgiga. Me seame riiklikult kindlaks määratud osamaksete rakendamise meie partnerriikidega peetava poliitilise dialoogi keskmesse, et lisada kliimamuutuste teema meie poliitikasse, strateegiatesse, investeerimiskavadesse ja -projektidesse, et need saaksid täiel määral kaasa aidata Pariisi kokkuleppele ja 13. kestliku arengu eesmärgi saavutamisele. Meie töö kliimamuutuste ja 2030. aasta tegevuskava kallal peab käima käsikäes.

EL on suurendanud oma jõupingutusi riskijuhtimisel ning vastupanu- ja muutustega kohanemise võime saavutamiseks, mis on kooskõlas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga. EL toetab ka üleminekut vähese heitega, kliimale vastupidavale ja keskkonnahoidlikule majandusele, mis on kooskõlas majanduskasvu käsitleva 8. kestliku arengu eesmärgiga ning säästvat tarbimist ja tootmist käsitleva 12. eesmärgiga. Kliimamuutust käsitletakse peaaegu kõigis kestliku arengu eesmärkides.

Aastatel 2014–2018 investeeris EL kliimameetmete toetamisse 8,2 miljardit eurot. Suurim osa ELi kliimatoetustest eraldati kohanemismeetmetele (41%), millele järgnesid sünergiat toetavad meetmed, mis käsitlevad nii kohanemist kui ka leevendamist (31%), ning leevendusmeetmed (28%). Meie eesmärk on edendada selliseid meetmeid, mis aitavad kaasa nii kohanemisele kui ka leevendamisele.

Keskkond ja loodusvarade säästev majandamine

Keskkond ja loodusvarad, nagu maa, veevarud, metsad, kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus, on arenguriikide majanduse ja nende kodanike elatusvahendite jaoks väga tähtsad. Nende kaitsmine ja säästev majandamine on olulised kestliku arengu tegevuskava 2030 (sealhulgas 6., 12., 14. ja 15. kestliku arengu eesmärgi) täitmiseks, vaesuse ja nälja kaotamiseks ning tervise, heaolu, joogiveele ja kanalisatsioonile juurdepääsu ning säästva majanduskasvu tagamiseks, et säilitada ökosüsteeme ja võidelda kliimamuutuste vastu. EL toetab partnerriike keskkonna- ja loodusvarade juhtimise haldamisel, maa, vee, metsade ja muude loodusvarade säästval haldamisel, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, reostuse vastu võitlemisel ja kaasava keskkonnasäästliku majanduse edendamisel.

Säästev energia

Juurdepääs kaasaegsetele ja säästvatele energiateenustele on üks ELi arenguabi peamisi sihtvaldkondi. 2017. aastal avaldas komisjon dokumendi, millest selgub, et säästva energia alane koostöö aitab kaasa Euroopa arengukonsensusele.

2014.–2020. aasta finantsperspektiivi raames on säästva energia alase koostöö arendamiseks ette nähtud 3,7 miljardit eurot, et aidata kaasa kolme ELi eesmärgi saavutamisele, mille tähtaeg on 2020. aasta: võimaldada energiale ligipääsu umbes 40 miljonile inimesele, suurendada taastuvenergia tootmist umbes 6,5 gigavatti ja aidata võidelda kliimamuutustega, säästes umbes 15 miljonit tonni CO₂ aastas.

Näiteks püüab EL anda oma panuse Aafrika taastuvenergia algatuse eesmärkidesse ja saavutada 2020. aastaks taastuvenergia tootmisvõimsus 5 GW, tagades samal ajal säästvale energiale juurdepääsu 30 miljonile inimesele Aafrikas ja säästes 11 miljonit tonni CO₂ aastas.

Heaolu

Koostöö erasektoriga

Kuna partnerriikide investeerimisvajadused on märkimisväärsed ja nende rahastamiseks on valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide rahastajate vahendid ebapiisavad, kasutab EL segarahastamist, kus ELi toetused ühendatakse avaliku ja erasektori rahastajate laenude või omakapitaliga, aidates seeläbi kaasa 17. kestliku arengu eesmärgile (tugevdada eesmärkide saavutamise vahendeid ja partnerlusi). ELi segarahastamisraamistik koosneb järgmistest piirkondlikest segarahastamisvahenditest:

• Ladina-Ameerika investeerimisrahastu;
• Aasia investeerimisrahastu;
• Kesk-Aasia investeerimisrahastu;
• Kariibi investeerimisrahastu;
• Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastu;
• ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfond;
• Aafrika investeerimisplatvorm ja naabruspoliitika investeerimisplatvorm (mida haldab naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (NEAR)), mis on mõlemad integreeritud Euroopa Kestliku Arengu Fondi välisinvesteeringute kava esimese samba osana (vt välisinvesteeringute kava eespool).

Suureks uuenduseks on EFSD tagatis piiratud avaliku sektori vahenditega, et võimendada eelkõige erainvesteeringuid elujõuliste projektide jaoks, mille käivitamine või laienemine oleks raskendatud, keskendudes samal ajal kestliku arengu eesmärkidele partnerriikides. Välisinvesteeringute kavas tervikuna keskendutakse jätkusuutlike erainvesteeringute piirangute kõrvaldamisele ja esmatähtsate reformide toetamisele dialoogi tõhustamise abil erasektori ja asjaomaste sidusrühmadega. Jätkusuutlike investeeringute ja töökohtade arvu suurendamine (8. kestliku arengu eesmärk) on samuti üks peamisi septembris 2018 loodud Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi eesmärke.

Kaubanduse valdkonnas võttis EL koos liikmesriikidega 2017. aasta novembris vastu uue kaubandusabistrateegia, et saavutada heaolu kaubanduse ja investeeringute abil. Strateegia eesmärk on soodustada ELi kaubandusabi andmist, et aidata arenguriikidel oma arengus täielikult ära kasutada mitmesuguseid ELi poliitikavahendeid, eelkõige ELi kaubanduslepinguid ja sooduskavasid (sealhulgas majanduspartnerluslepingud ja üldiste tariifsete soodustuste kava) jätkusuutlikul ja kaasaval viisil.

Põllumajanduse kasv

Kaks kolmandikku maailma vaestest sõltuvad põllumajandusest ning paljud arenguriigid on endiselt väga sõltuvad vaid paari tootega kaubandusest.

EL on veendunud, et põllumajanduses ja põllumajandusettevõtetes tuleb saavutada vastutustundlike investeeringute kõrgem tase nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning riiklikul ja erasektori tasandil, et luua arengumaade maapiirkondades jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja vastupanuvõimeks vajalik dünaamika. Kooskõlas selle lähenemisviisiga kuulutas president Jean-Claude Juncker 2018. aasta septembris välja uue Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi.

Erasektori investeeringuid tuleb suurendada, luues hästi reguleeritud ja hooldatud ärikeskkonna; avalikul sektoril on tähtis roll selle saavutamisel. Samas on tootmis-, rahastamis- ja tururiskidega seotud kõrgendatud riskitase erasektori investeeringute suurendamise peamine takistus. EL aitab vähendada selliseid riske Euroopa välisinvesteeringute kava kaudu. EL toetab maa haldamise meetmeid ligikaudu 40 riigis kogueelarvega ligi 240 miljonit eurot. Peruus ja Hondurases kaitsevad ELi rahastatavad meetmed põlisrahvaste maaõigusi ja tagavad neile põhivarad (aitab kaasa 2. kestliku arengu eesmärgi saavutamisele).

Taristu, linnad ja digiteerimine

2030. aasta tegevuskava eduks on vaja:

• luua vastupidav taristu;
• edendada kaasavat ja jätkusuutliku industrialiseerimist ning
• toetada innovatsiooni (9. kestliku arengu eesmärk).

Käimasolev digiüleminek annab võimaluse suurendada töökohtade loomist ja kiirendada juurdepääsu kvaliteetsetele põhiteenustele, parandada valitsuste läbipaistvust ja vastutust ning suurendada demokraatiat. Eeltingimuseks on hea ühenduvus ja kohandatud reguleerimine, et toetada 9. kestliku arengu eesmärki.

EL aitab koordineerida Aafrika ja ELi ühist taristu tegevuskava ning kuulub Aafrika transpordipoliitika programmi juhatusse, et toetada Aafrika valitsuste ja piirkondlike majandusühenduste poliitikat ja strateegiat.

Kiire linnastumine, eriti Aasias ja Aafrikas, tekitab suuri arenguprobleeme. 2017. aastal töötati välja rahvusvaheline linnade koostööprogramm, mis jagab linnade parimaid tavasid ELi linnade ja strateegiliste partnerriikide, nagu India ja Hiina linnade vahel, ning lisati välisinvesteeringute kavasse konkreetne investeerimissuund „säästvate linnade“ jaoks (11. kestliku arengu eesmärk).

Rahu

Demokraatia, inimõigused, hea valitsemistava

EL rajaneb demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhiväärtustel (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2). Nende väärtuste edendamine on välissuhete põhiprioriteet (Euroopa Liidu lepingu artikkel 21), mis on üle kantud ELi üldisesse välis- ja julgeolekupoliitika strateegiasse. EL toetab partnerriike oma arenguabi programmitöö kaudu 16. kestliku arengu eesmärgi saavutamisel, mis käsitleb demokraatiat, õiguskaitse kättesaadavust, korruptsioonivastast võitlust, inimõigusi ja head valitsemistava. Koostöös kolmandate riikide valitsustega hõlmavad meetmed valimisabi ja demokraatia toetamist, justiits- ja korruptsioonivastaseid reforme ning meedia sõltumatuse ja põhivabaduste edendamist.

Lisaks on ELil juhtiv ülemaailmne roll demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu. Vahendite prioriteetidest teavitatakse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas (2014–2019). Selles pööratakse erilist tähelepanu inimõiguste rahvusvaheliste asutuste ja kohtute tugevdamisele ning see on peamiselt mõeldud kodanikuühiskonnale ja sõltumatutele järelevalveasutustele, et tagada inimõiguste ja demokraatia edendamine ja kaitse.

Näiteks võimaldab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend erakorralisi meetmeid ja konfidentsiaalseid projekte inimõiguste organisatsioonide ja inimõiguste aktivistide kaitseks, kes tegutsevad kõige raskemates keskkondades.

ELi delegatsioonidele antakse sihtotstarbelist toetust, et suurendada inimõiguste edendamise suutlikkust. Näiteks väljendusvabaduse puhul toimub see kahe programmi kaudu:

• demokraatia toetamine ja
• „ Media4Democracy “.

Ebakindlus ja vastupanuvõime

2017. aastal võttis EL vastu mitut valdkonda hõlmava kohustuse vastupanuvõime kohta. Kuues riigis (Tšaadis, Iraagis, Myanmaris, Nigeerias, Sudaanis ja Ugandas) käivitati katseprotsess, et katsetada laiemat humanitaarabi/arengu/rahu seost ebakindlas keskkonnas.

2017. aastal tegeleti endiselt vastupanuvõime ja ebakindlusega järgmises neljas valdkonnas.

• Vastupanuvõime raamistiku tugevdamine, eelkõige ühise teatise „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ vastuvõtmisega.
• Väliskonfliktide ja -kriiside integreeritud lähenemisviisi väljatöötamine ja rakendamine. Integreeritud lähenemisviis koondab asjaomaseid ELi institutsioone ja vahendeid, samuti liikmesriike, et saavutada välistegevuse parem kooskõlastatus ja sidusus. Üldine eesmärk on tugevdada ELi mõju konfliktide ja kriiside ennetamisele, juhtimisele ja lahendamisele.
• Vastupanuvõime tähtsuse suurendamine konfliktides ja kriisides, sealhulgas riigireformi ja vastupanuvõime suurendamise lepingute abil, on eelarvetoetuse toimingute osa.
• Sellise rahu tagamist ja riigi ülesehitamist käsitleva rahvusvahelise dialoogi toetamine, mida juhivad ebakindlate riikide valitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ise.

Julgeolek

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend on komisjoni peamine vahend, mille eesmärk on parandada partnerriikide stabiilsust, rahu ja vastupidavust. Ülemaailmse ulatusega ja turvalisusele suunatud rahastamisvahend täiendab teisi rahastamisvahendeid; eelkõige juhul, kui ei saa kasutada ametliku arenguabi kriteeriumidega seotud geograafilisi või temaatilisi vahendeid, kuid ka piirkondadevahelise või globaalse iseloomuga küsimustega tegelemisel. Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DEVCO) hallatava stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi programmi osa hõlmab praegu üle 260 projekti, millest saavad kasu 70 riiki. Partnerriikide ja ELi riikide asutused viivad neid projekte ellu ühiselt.

Projektid hõlmavad paljusid küsimusi, näiteks: vägivaldse ekstremismi vastu võitlemine; tehniline abi õiguskaitseasutustele terrorismi, keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu, organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse või rahapesu vastu võitlemiseks; suutlikkuse suurendamine õigussüsteemide tõhustamiseks; elutähtsa taristu kaitsmine. Abivahendid võivad hõlmata koolitajate koolitamist, kohapealset abi, mudelõppusi ja reaalseid õppusi piiriüleses valdkonnas, samuti riiklike vajaduste ja riskihindamiste alusel koostatavate tegevuskavade väljatöötamist. Alates 2018. aasta jaanuarist on EL suurendanud suutlikkust julgeoleku ja arengu toetamiseks. Erakorralistel asjaoludel võib partnerriikide sõjaväelastele pakkuda väljaõpet ja varustust arengueesmärkide toetamiseks.

Mitmemõõtmelise lähenemisviisi abil, mis käsitleb tahtlikke (terrorism, kuritegevus), kuid ka juhuslikke (Seveso, Fukushima) olukordi ning keskkonnakaitset (ebola), aitab stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend kaasa paljudele ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja Euroopa arengukonsensuse põhivaldkondadele, sealhulgas esmatähtsatele meetmetele ELi naaberriikides.

Tuumaohutus

Euroopa Komisjon ei edenda tuumaenergiat, mis on valitsuste ainupädevuses, vaid edendab tuumaohutust. Igasugune tuumaavarii avaldab ühiskonnale ülemaailmset mõju, mistõttu on tuumaohutusalane koostöö Euroopa kodanike ning keskkonna ohutuse ja turvalisuse seisukohast ülimalt oluline.

Tuumaohutuse, tervise, keskkonna ja sellega seotud küsimuste mitmemõõtmelise käsitluse abil aitab tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend kaasa Euroopa arengukonsensuse paljudele põhivaldkondadele, sealhulgas esmatähtsatele meetmetele ELi naaberriikides, Kesk-Aasias ja Iraanis.

ELi naaberriikides esineb probleeme. Seda peamiselt riikides, kus kasutatakse tuumaenergiat, nagu Valgevene ja Türgi, pikendatakse reaktorite eluiga, nagu Armeenia ja Ukraina, ning dekomisjoneeritakse ja käideldakse radioaktiivseid jäätmeid.

Partnerlused

17. kestliku arengu eesmärk hõlmab arengupartnerlust ja rõhutab kaasavate, mitut sidusrühma hõlmavate platvormide tähtsust tegevuskava 2030 tõhusaks rakendamiseks. EL on pühendunud selle eesmärgi saavutamisele nii omaenda välistegevuse ja ressursside kaudu kui ka hõlbustades teistel nende rakendamist. EL osaleb jätkuvalt ÜRO arenguga seotud protsessides, eelkõige tulemusliku arengukoostöö ülemaailmses partnerluses (GPEDC), mis tegeleb praegu arengu tõhususe jälgimisega riigi tasandil.

Koostöö kodanikuühiskonnaga

2012. aasta teatise vastuvõtmisega tunnustas Euroopa Komisjon kodanikuühiskonna organisatsioone kui valitsemistegevuses osalejaid, mitte lihtsalt kui teenuseosutajaid. EL kasutab kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ka kogu ühiskonda kaasavat lähenemisviisi, hõlmates ebatraditsioonilisi kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu sihtasutused, diasporaad, ametiühingud, ettevõtjate ühendused jne. Eelkõige on sihtasutustel kasvav ja mõjuvõimas roll.

Euroopa Komisjon on tõhustanud kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavat dialoogi ja nendega konsulteerimist, eelkõige arengupoliitika foorumi kaudu, kuhu kaasatakse paljusid sidusrühmi arvamuste vahetamiseks arengupoliitika kohta. Ta on sõlminud 25 partnerluse raamlepingut rahvusvaheliste ja piirkondlike kodanikuühiskonna võrgustikega, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone piirkondliku ja ülemaailmse poliitika kujundamisel, eelkõige seoses kestliku arengu eesmärkide eduka rakendamisega.

Riigi tasandil on EL koostanud 107 tegevuskava kodanikuühiskonna kaasamiseks. Tegevuskavad on riigi strateegiline ja terviklik raamistik, mis hõlmab kogu ELi toetust, sealhulgas delegatsioonide ja liikmesriikide toetust kodanikuühiskonnale. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühisalgatusena loodi tegevuskavad, et tugevdada Euroopa koostööd kodanikuühiskonnaga.

EL on aastateks 2014–2020 eraldanud 1,4 miljardit eurot, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ülemaailmsel ja riigi tasandil, kasutades kodanikuühiskonna organisatsioonide kohalike omavalitsuste programmi, mis keskendub osalemisele, partnerlusele ja sidusrühmadevahelistele dialoogidele, et kajastada tegevuskava 2030 põhiväärtusi.

2017. aasta aruandes ELi koostöö kohta kodanikuühiskonnaga kirjeldatakse toetuse eri vorme ja näiteid ning seda, kuidas Euroopa tugevdab oma koostööd kodanikuühiskonnaga.

Koostöö rahastajatega

Euroopa Liit koos oma liikmesriikidega on maailma juhtiv ametliku arenguabi pakkuja. Euroopa arenguabi moodustab peaaegu 57% ülemaailmsest arenguabist, mille rahastaja on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee. Samuti viib EL ellu ühist poliitikat ja seda ka riikide tasandil, et rakendada ühiseid lähenemisviise, sealhulgas ühist kavandamist.

Lisaks peab Euroopa Komisjon partnerluse saavutamiseks tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava rakendamisel, samuti mitmepoolsete suhete tugevdamiseks, korrapäraselt arengualast dialoogi ELi mittekuuluvate partneritega, nagu Austraalia, Kanada, Jaapan, Korea ja USA. Tema partnerite ring laieneb pidevalt uute rahastajate, näiteks Araabia maade kaasamise kaudu.

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

EL teeb strateegilist koostööd ka ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning rahvusvaheliste finantsasutustega. Lisaks nende organisatsioonide ja institutsioonide kaudu jagatavale olulisele abile peetakse korrapäraselt kõrgetasemelist strateegilist dialoogi. EL osaleb eriti aktiivselt:

• arenguga seotud ÜRO protsessides, sealhulgas kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ja arenguabi rahastamise foorumil, väljendades oma toetust ÜRO-le, eelkõige ELi ja ÜRO uuendatud arengupartnerluse (2018) kaudu;
• Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni aruteludes ja nõupidamistel arenguabikomitee kaudu;
• G20 ja G7 töös, rõhutades kindlalt oma pühendumust tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide rakendamisele;
• partnerlussuhete tugevdamises rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Maailmapanga Grupp ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), samuti muude rahvusvaheliste ja Euroopa finantsasutuste ja piirkondlike arengupankadega.

Ülemaailmne ulatus

Arenguabi saamiseks kõlblike riikide loetelu

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – I osa – põhimõtted – I jaotis – liidu pädevuse liigid ja valdkonnad – artikkel 4 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 51-52)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Viies osa – Liidu välistegevus – III jaotis – Koostöö kolmandate riikidega ja humanitaarabi – 1. peatükk – Arengukoostöö – Artikkel 208 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 177) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 141)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 1. peatükk – Üldsätted liidu välistegevuse kohta – Artikkel 21 lõike 2 punkt d (ELT C 202, 7.6.2016, lk 28-29)

Viimati muudetud: 09.07.2019