Teatavate avalike dokumentide ringluse lihtsustamine ELis

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide ELis esitamise nõudeid

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määruse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja kulusid, mis kaasnevad sellega, kui kodanikud esitavad ühe Euroopa Liidu riigi ametiasutustele teise ELi riigi ametiasutuste poolt välja antud avaliku dokumendi.
• Sellega kaotatakse apostilli nõue (vt alljärgnevat lõiku) ning lihtsustatakse formaalsusi seoses kinnitatud ärakirjade ja tõlgetega.

PÕHIPUNKTID

Reguleerimisala

• Määrus hõlmab avalikke dokumente, sealhulgas haldusdokumente, notariaaldokumente, kohtuotsuseid ja konsulaardokumente teatavates valdkondades.
• Määrust kohaldatakse järgmiste valdkondade suhtes:
  • sünd;
  • surm;
  • nimi;
  • abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis;
  • abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;
  • registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus;
  • registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine;
  • vanemlus, sealhulgas lapsendamine;
  • alaline asukoht ja/või elukoht;
  • kodakondsus;
  • karistusregistrikande puudumine;
  • õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel.
• Määrus hõlmab ainult avaliku dokumendi õigsust, mitte aga selle mõju või sisu tunnustamist.

Apostillinõude tühistamine

Kui kodanik esitab ELi riigi ametiasutusele avaliku dokumendi, mille on välja andnud teise ELi riigi ametiasutus, ei saa vastuvõtvad ametiasutused määrusega hõlmatud valdkondade puhul nõuda, et dokumendil oleks apostilli tempel (apostilli tempel on mõeldud välisriigis välja antud avaliku dokumendi autentsuse tõestamiseks).

Kinnitatud ärakirjad

• ELi riigid võivad nõuda avaliku dokumendi originaali või selle kinnitatud ärakirja esitamist, kuid mitte mõlemat korraga.
• Kui ELi riik nõustub originaaldokumendi asemel kinnitatud ärakirja esitamisega, peab ta aktsepteerima teises ELi riigis kinnitatud ärakirja.

Tõlked

ELi riik, kus avalik dokument esitatakse, ei või nõuda tõlget, kui avalik dokument on mõnes ELi riigi ametlikus keeles või mitteametlikus keeles, mida ELi riik saab aktsepteerida.

Samuti ei saa tõlget nõuda, kui avaliku dokumendiga on kaasas mitmekeelne standardvorm. See kehtib tingimusel, et ametiasutus, kellele avalik dokument esitatakse, leiab, et vormis sisalduv teave on avaliku dokumendi töötlemise eesmärgil piisav.

Mitmekeelsed standardvormid

• Määrusega nähakse ette mittekohustuslikud mitmekeelsed standardvormid kõigis ELi keeltes.
• Kodanikud saavad vorme esitada mõnes teises ELi riigis avalikule dokumendile lisatud tõlkimise abivahendina, et vältida tõlkimise vajadust.
• Kui avalik dokument esitatakse koos mitmekeelse standardvormiga, võib vastuvõttev ELi riik nõuda dokumendi tõlget üksnes erakorralistel asjaoludel.
• Selliste erakorralistel asjaolude puhul ja kui vastuvõttev ELi riik nõuab kinnitatud tõlget, peab ta aktsepteerima kinnitatud tõlget, mis on tehtud mõnes teises ELi riigis.
• Mitmekeelsed standardvormid, mis hõlbustavad avalike dokumentide tõlkimist, on saadaval järgmiste dokumentide kohta:
  • sünd;
  • elusolek;
  • surm;
  • abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis;
  • registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus;
  • alaline asukoht ja/või elukoht;
  • karistusregistrikande puudumine.

Võltsitud dokumendid

• Määrusega kehtestatakse mehhanism ELi riikide ametiasutustevaheliseks koostööks, mille eesmärk on võidelda võltsitud avalike dokumentide vastu. Koostöömehhanism põhineb olemasoleval IT-süsteemil (siseturu infosüsteem).
• Koostöömehhanism võimaldab vastuvõtva ELi riigi ametiasutustel rääkida väljaandva ELi riigi ametiasutustega, kui neil on tõsine alus kahelda kodaniku esitatud avaliku dokumendi ehtsuses.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 16. veebruarist 2019, välja arvatud

• artikli 24 lõige 2 (teave, mille ELi riigid peavad esitama riigipõhiste pealkirjade kohta mitmekeelsetes standardvormides), mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2017;
• artikkel 12 ja artikli 24 lõige 3 (riigipõhiste pealkirjade kättesaadavus Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis), mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2018; ning
• artikkel 22 ja artikli 24 lõige 1 (teave, mille ELi riigid peavad esitama Euroopa Komisjonile), mida kohaldatakse alates 16. augustist 2018.

TAUST

Lisateave:

• Teabeleht (Euroopa Komisjoni veebileht)
• Avalike dokumentide vormid (Euroopa e-õiguskeskkonna portaal)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.7.2016, lk 1–136)

Viimati muudetud: 12.01.2017