EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
You are here
Document 52021BP1657
Resolution (EU) 2021/1657 of the European Parliament of 29 April 2021 with observations forming an integral part of the decision on discharge in respect of the implementation of the budget of the European Union Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom, Security and Justice (eu-LISA) for the financial year 2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2021/1657, 29. aprill 2021, tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2021/1657, 29. aprill 2021, tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
OJ L 340, 24.9.2021, p. 444–448
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 340/444 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1657,
29. aprill 2021,
tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2021), |
|
A. |
arvestades, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) (edaspidi „amet“) kulude ja tulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 288 403 000 eurot, mis oli 2018. aasta eelarvest 40,23 % – s.o palju – suurem; arvestades, et kasv oli seotud 2018. aastast üle kantud summade ning töökoormuse ja töötajate arvu suurenemisega; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest; |
|
B. |
arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
|
1. |
peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 44,51 %, mis on 2018. aasta määrast 30,67 % madalam; märgib, et täitmismäär oli madal seetõttu, et kui uute ülesannete jaoks planeeriti eelarvet, nagu see esitati komisjoni koostatud asjaomastes finantsselgitustes, ei võetud arvesse kuupäeva, mil asjaomased õigusaktid jõustuvad ja nende alusel koostatud õigusaktid kehtima hakkavad, ega seda, et teatavate õigusaktide vastuvõtmine ja jõustumine viibib; märgib, et madala täitmismäära tõttu tagastas amet komisjonile 66 miljoni euro eest maksete assigneeringuid, sealhulgas 23 miljonit eurot, mida eelarve koostamise ajal ei olnud taotletud, ja kandis järgmisse eelarveaastasse üle 159 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid, mille haldusnõukogu oli heaks kiitnud; märgib, et seab kahtluse alla eeldused, millele komisjon õigusakti finantsselgituses tugines; märgib, et kui eelarvesse kantakse suur summa vahendeid, mille eesmärk on rakendada õigusakte, mida ei ole veel vastu võetud, tekib suur oht, et assigneeringuid ei kasutata tõhusalt, eriti kui neid assigneeringuid ei ole taotlenud amet ise; märgib, et eelarve täitmise probleemist teatas kontrollikoda ka 2018. aasta puhul; märgib, et ameti vastuse kohaselt antakse haldusnõukogule alati teada, milline oht tekib, kui ameti eelarvesse kantakse veel vastu võtmata õigusaktide rakendamiseks mõeldud summad; palub ametil koos komisjoniga viia eelarve planeerimine asjaomaste õigusaktide vastuvõtmis- ja jõustumiskuupäevadega paremini kooskõlla; kutsub komisjoni üles kaasama ametit asjaomaste finantsselgituste koostamisse võimalikult varases etapis; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 92,28 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,80 % võrra madalam; |
|
2. |
märgib seoses järelmeetmetega, mida on võetud märkuse põhjal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon esitas eelnenud aastal ja mis käsitleb ametile Strasbourgi uue hoone ehitamise lepingut, et amet esitas 15. mail 2018 ja 15. veebruaril 2019 Strasbourgi esimese astme kohtule kostja vastused, ning et 2019. aasta aprillis alustati kohtuvälise lahenduse leidmiseks uuesti läbirääkimisi; märgib, et ajavahemikus detsember 2019 kuni aprill 2020 toimus Strasbourgi halduskohtus mõlema kohtuasja puhul teine menetlusdokumentide vahetamine (rahaline nõue ja kohtulik ülevõtmisnõue) ning 20. mail 2020 kinnitas halduskohus, et kohtueelne etapp on mõlema kohtuasja puhul lõppenud; märgib, et mõlema juhtumiga seotud kohtuistungid toimusid 23. juulil 2020 ja halduskohus lükkas mõlemad taotlused täielikult tagasi; märgib, et 22. septembril 2020 esitas kaebaja Nancy haldusasjade apellatsioonikohtule kaks kaebust; märgib, et tähtaeg, mille jooksul amet pidi esitama Nancy haldusasjade apellatsioonikohtule kostja vastused, oli 10. veebruar 2021; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kohe, kui Nancy haldusasjade apellatsioonikohus on oma otsuse teinud; |
Tulemuslikkus
|
3. |
peab kiiduväärseks, et amet kasutab teatavaid vahendeid, näiteks peamisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada oma eelarvehaldust, näiteks turvatestide käigus tuvastatud kriitiliste puuduste arv, niisuguste tuvastatud turvariskide protsent, mille suhtes on rakendatud kindlaid turvakontrolle, ja iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, ellu viidud või plaanipärases seisus olevate toimingute osakaal; |
|
4. |
tuletab ametile meelde, et ta vaataks oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja peamised tulemusnäitajad korrapäraselt läbi ning ajakohastaks neid, tagamaks, et amet annaks liidu meetmete rakendamisse tõhusa panuse ja pakuks liidu tasandil eriteadmisi; ergutab ametit tulemuslikkuse mõõtmise tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama seda analüüsi oma strateegia ja tegevuse paremaks kavandamiseks; |
|
5. |
rõhutab, et amet annab suure panuse Euroopa turvalisemaks muutmisse, sest ta tagab talle usaldatud teabe kõrgeima infoturbe ja andmekaitse taseme, ning pakub kvaliteetseid teenuseid ja aitab viia liikmesriikide tehnoloogilist võimekust vastavusse nende vajadustega; juhib tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida ohtu töödeldavale teabele; tuletab meelde, et ameti uute volitustega, mis jõustusid 2018. aasta detsembris, suurendati ameti suutlikkust täiustada olemasolevaid ja arendada uusi infosüsteeme; tuletab meelde, et 2019. aasta oli esimene täisaasta pärast määruse (EL) 2018/1726 (2) jõustumist, ning väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida amet on teinud uute reeglitega kohanemiseks; |
|
6. |
märgib tunnustavalt, et ameti eesmärk on tagada kulutõhusus ja mastaabisääst teiste ametitega ressursside ühendamise kaudu ning selleks osaleb ta institutsioonidevahelistes hangetes ja lepingupõhistes kokkulepetes teiste teenuseosutajatega, et vähendada halduskulusid ja vältida horisontaalsete teenuste dubleerimist; julgustab ametit laiendama institutsioonidevahelises koostöös osalemist ka küberjulgeoleku ja ökoloogilise ülemineku valdkonnale; märgib, et amet teeb tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametitega ning töökord ja koostööplaanid on sõlmitud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; innustab ja kutsub agentuuri üles jätkama igati püüdlemist selle poole, et teha tihedamat ja ulatuslikumat koostööd ning vahetada häid tavasid teiste liidu asutustega, et parandada tõhusust eelkõige seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega; |
|
7. |
märgib tähelepanekute ja märkuste põhjal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon tegi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, et amet haldab kolme eraldiseisvat, integreerimata suuremahulist IT-süsteemi, mis on eraldi ja integreerimata eri arendusajakavade ja piirangute tõttu, mis tulenevad neid süsteeme reguleerivatest eraldiseisvatest õigusraamistikest; märgib, et amet algatas valdkonnaülese tehnilise raamistiku konkursi, mille eesmärk on märkimisväärselt suurendada tõhusust ja mastaabisäästu ning võtta rohkem arvesse operatiivosakonna uut organisatsioonistruktuuri, ning palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende soovituste täitmisel saavutatust aru; |
|
8. |
märgib, et 2019. aastal käivitas amet oma ümberkujundamise programmi eu-LISA 2.0, et viia ameti organisatsioon vastavusse oma uute volituste ja vastutusaladega ning tagada samas, et ümberkorraldusprojekt on avatud ja läbipaistev ning sellesse kaasatakse ameti töötajad; märgib, et amet lõpetas oma organisatsioonistruktuuri muutmise 1. septembril 2019 ning operatiivosakonna ja ameti üldjuhtimise osakonna jaoks töötati välja ja võeti kasutusele täiesti uued organisatsioonilised maatriksstruktuurid; |
|
9. |
peab kiiduväärseks uut organisatsioonistruktuuri, mille amet võttis kasutusele selleks, et tugevdada operatiivtoimingute kavandamise ja nendega seotud hangete korraldamise suutlikkust, sealhulgas õiguslikku ja tehnilist tuge; nõuab aga, et hankereegleid püütaks paremini täita ning et sisekontroll ja aruandlus oleks täpsem; |
|
10. |
väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud kontrollikoja varasemate aastate soovituste järgimisel, ning selle üle, et alates 2019. aasta algusest avaldab amet teadaandeid vabade töökohtade kohta Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil; |
Personalipoliitika
|
11. |
märgib murega, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud vaid 89,53 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 172 (2018. aastal 136) ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 154; märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 61 lepingulist töötajat ja kaheksa lähetatud riiklikku eksperti; |
|
12. |
märgib murega, et 2019. aastal puudus nii kõrgemas juhtkonnas, haldusnõukogus (50 meest ja 8 naist) ka kui personali hulgas sooline tasakaal; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et saavutada kõikidel tasanditel sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; |
|
13. |
innustab ametit töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist; |
|
14. |
märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt näitas töölevõtmismenetluste audit, et taotlusi ei hinnatud kõlblikkuskriteeriumide alusel kõikidel juhtudel piisavalt rangelt, mis viis ühel juhul kandidaatide ebavõrdse kohtlemiseni; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet võtab selle tähelepaneku teadmiseks ja kohustub tagama kõigi taotlejate võrdse kohtlemise; |
|
15. |
märgib, et ameti töökoormus on aastate jooksul järsult suurenenud ning töötajate piiratud arv on ameti jaoks nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis üks peamisi probleeme; märgib, et ameti eelduste kohaselt suureneb töötajate arv 2020. aasta lõpuks enam kui 300ni; tunnistab, et töötajate arvu suurendamise peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu ning et amet püüab personalipuuduse mõju leevendada sellega, et muudab ülesannete tähtsuse järjekorda ja võtab kiiresti tööle uusi töötajaid; juhib tähelepanu sellele, et praegune tava võtta õigusakti rakendamiseks vajalikud töötajad tööle alles siis, kui õigusakt on jõustunud, tähendab seda, et sellise õigusakti rakendamiseks peavad ettevalmistusi tegema olemasolevad töötajad, mis paneb ameti põhitöötajate suutlikkuse tõsiselt proovile ja võib vähendada ameti igapäevatöös tulemuslikkust; palub komisjonil võimaldada võtta osa õigusakti ettepanekus ette nähtud töötajatest tööle varem, et amet saaks sellise õigusakti rakendamiseks tõhusalt valmistuda; |
|
16. |
märgib, et ametil on olnud raske tööle võtta kvalifitseeritud töötajaid ja neid pikka aega tööl hoida; rõhutab, et seda küsimust on palju mõjutanud liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavat paranduskoefitsienti käsitlev iga-aastane otsus; rõhutab, et paranduskoefitsiendid on eri liikmesriikides väga erinevad, mis mõjutab väga palju seda, kuidas suudavad madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvad ametid eksperte ja muid töötajaid tööle võtta ja tööl hoida; kutsub komisjoni üles hindama, kas on võimalik kehtestada eri korrigeerimiskoefitsiendid, mis ei sõltu mitte riigist, vaid piirkonnast; rõhutab, et madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvad ametid tavaliselt pealinnas, kus elukallidus ja elamiskulud on palju suuremad kui liikmesriigi muudes osades; |
|
17. |
märgib, et kuna ameti töö on ulatuslik ja keerukas, ei saa amet vältida eratöövõtjate kasutamist, ja amet kasutab endiselt 96 välise teenuseosutaja teenuseid, välja arvatud nende ettevõtete töötajad, kellega on leping sõlmitud ameti toetamiseks olemasolevate süsteemide operatiivjuhtimises või uute väljatöötamises; märgib, et amet taotles 2019. aastal lisatöötajate (17 lepingulist töötajat) heakskiitmist, kuid komisjon heakskiitu ei andnud; märgib, et eratöövõtjatest sõltumist saab vähendada ainult siis, kui ameti personali suurendatakse väga palju ja rohkem, kui ameti ametikohtade loetelus on praegu ette nähtud; |
|
18. |
märgib, et amet võttis vastu ahistamise ärahoidmise ja inimväärikuse kaitse poliitika; märgib, et pärast seda, kui üks töötaja esitas 2018. aasta oktoobris taotluse, algatas amet 2019. aastal haldusjuurdluse, mis lõpetati 2019. aasta septembris distsiplinaarmeetmega; märgib, et selle distsiplinaarmeetme kohta esitati kaebus ja amet vastas 3. augustiks 2020; märgib, et asjaomane töötaja esitas hagi Üldkohtule; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aru, milliseid edusamme on tehtud ja milliseid võimalikke parandusmeetmeid on Üldkohtu lõpliku otsuse alusel võetud; märgib, et usaldusnõunike andmete kohaselt teatati 2019. aastal üheksast ahistamisjuhtumist, kuid ühtegi juhtumi puhul ei soovinud töötajad abi ei ametliku ega mitteametliku menetluse kaudu; |
Hanked
|
19. |
märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 284 000 euro suuruse makse puhul, mis tehti raamlepingu (MWSi leping) alusel Schengeni infosüsteemi töökorras hoidmise parandamise eest, osutatud ajavahemikule, mida MWSi leping ei hõlmanud, ja seetõttu ei olnud makse lepingu sätetega kooskõlas; märgib, et ameti vastuse kohaselt on see tähelepanek seotud Schengeni infosüsteemi töökorras hoidmise parandamise teenuse tähtaja pikendamisega vältimatutel operatiivpõhjustel ning see sisaldus juba ameti 2018. aasta raamatupidamise aastaaruandes ja parandusmeetmeid ei olnud võimalik võtta; |
|
20. |
märgib seoses järeldustega, mille kontrollikoda tegi eelnenud aasta kohta, et MWSi lepingu sõlmimiseks korraldatud hanke tehnilises kirjelduses sätestatud hindamisvalem ei olnud sama mis pakkujatele edastatud teabedokumendis, ning amet peaks hangetega seotud sisekontrolli tugevdama; märgib, et ameti järelaruande kohaselt järelhindamist hankeprotsessis ei tehta, sest hangete jaoks ei ole ette nähtud piisavalt palju töötajaid, kuid et amet vähendas tähelepanekukohast riski sellega, et suurendas lepingute ja pakkujate haldamise suutlikkust ning paigutas hangete ettevalmistamise ja hankedokumentide hindamise eest vastutavaid töötajaid ümber teistele operatiivülesannetele; |
|
21. |
märgib seoses järeldustega, mille kontrollikoda tegi eelnenud aasta kohta, et amet tõstis raamlepingu hindu lepingut muutmata ja pikendas pärast raamlepingu lõppemist üht konkreetset lepingut; märgib, et amet võttis meetmeid lepingute ja pakkujate haldamise parandamiseks; |
Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine, eetika ning läbipaistvus
|
22. |
võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja pidevad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumistest teatamine; märgib, et amet on kehtestanud oma töötajate huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise eeskirja; märgib, et 2019. aastal korraldas amet ühe eetika- ja usaldusväärsusteemalise koolituse, kus keskenduti rikkumisest teatamisele ja pettusele ning mille korraldas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esindaja, kaks eetika- ja käitumisjuhenditeemalist koolitust, mis hõlmasid ahistamise ennetamist ja rikkumisest teatamist ning kus osalesid ameti usaldusnõunikud, ning kolm huvide konfliktide haldamise teemalist koolitust; märgib, et 2019. aastal esitasid operatiivtöö- ja finantsosakondades agendiks või kontrollijaks määratud töötajad ja uued töötajad 106 huvide deklaratsiooni, millest 21s oli huvi deklareeritud, ja et ühele töötajale soovitati korraga mitmes tegevusvaldkonnas mitte tegutseda, et järgida huvide konflikte ennetavaid reegleid; märgib, et 2020. aasta juunis pidanuks haldusnõukogu võtma vastu uued huvide konflikti käsitlevad reeglid, mis kehtiksid kõikidele ameti töötajatele, sealhulgas kõrgemale juhtkonnale; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks selles valdkonnas tehtud edusammudest aru; |
|
23. |
rõhutab, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on suured puudused, sest see on killustatud ja sätete vahel puudub kooskõla; rõhutab, et nende probleemide lahendamiseks tuleks luua ühtne eetikaraamistik, millega tagatakse kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes kõrgete eetikastandardite kohaldamine; |
|
24. |
rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et iseenda koostatud deklaratsioonid ega hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli; |
|
25. |
märgib, et ameti vastuse kohaselt ei ole tal juriidilist kohustust ameti haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi avaldada; rõhutab sellega seoses, et liidu ametid peaksid olema läbipaistvusküsimustes eeskujuks, ning kutsub haldusnõukogu liikmeid üles oma elulookirjeldused ameti veebisaidil avaldama; märgib, et amet innustab haldusnõukogu esindajaid endiselt esitama oma elulookirjeldusi, et suurendada läbipaistvust; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks selles valdkonnas tehtud edusammudest aru; |
Sisekontroll
|
26. |
märgib, et siseauditi talitus tuvastas 2019. aastal läbi viidud ameti töötajate töölevõtmise, juhtimise ja struktuuriteenuste osutajate kaasamise ning organisatsioonieetika auditi käigus kaks väga olulist probleemi; märgib, et amet koostab soovituste järgimiseks tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile auditi käigus esitatud soovituste täitmisest aru; |
|
27. |
märgib seoses märkuste ja tähelepanekutega, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon tegi täitmata auditisoovituste kohta, et 2019. aasta lõpuks oli auditisoovitustest täidetud 62 % (34st soovitusest oli täidetud 21); märgib, et 2019. aasta lõpus oli täitmata soovitusi kokku 32, millest ükski ei olnud kriitilise tähtsusega; märgib, et amet võttis 2020. aastal otsustavaid ja kiireloomulisi meetmeid niisuguste soovituste järgimiseks, mille täitmine on viibinud, ning esitas sealhulgas ka uued kuupäevad, milleks soovitused tuleb täita; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks auditisoovituste täitmisest aru; |
|
28. |
märgib, et amet võttis muudetud sisekontrolliraamistiku vastu ja hakkas seda kasutama 2019. aasta alguses; |
|
29. |
rõhutab, et ameti sisetoiminguid ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida liidu ametite vahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu ametis töödeldava teabe turvalisusele internetis; |
|
30. |
võtab teadmiseks pingutused, mida on tehtud ameti küberturvalisuse ja andmekaitse parandamiseks; |
Muud kommentaarid
|
31. |
märgib, et enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumist tegi amet kõik vajalikud ettevalmistused Ühendkuningriigi lahutamiseks ning Ühendkuningriigi andmete võimalikuks kustutamiseks Schengeni infosüsteemist ja Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasist, kui see on õigusraamistiku kohaselt vajalik; märgib, et amet tegi vajalikud ettevalmistused, et hakata kohaldama Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) sätteid ning komisjoni asjaomaseid suuniseid, mis puudutavad Ühendkuningriigi osalemist ameti juhtorganite töös, personalijuhtimises, statistikaaruannetes ja muudes asjakohastes küsimustes; |
|
32. |
peab kiiduväärseks, et amet oli 2019. aastal veebis aktiivne; innustab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse tutvustamist, et üldsus teaks neist rohkem; |
|
33. |
viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta. |
(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 172.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).
(3) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.
(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.