(1)

Õigusraamistik, mis reguleerib liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastatel 2021–2027 järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, aitab täita liidu kohustusi rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (5) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), millega püütakse piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke, keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega tuleks rakendada ühte prioriteetidest, mis on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“), ning see on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnakuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse sidumisega.

(2)

Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja paneb kõiki proovile, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist ning neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest jõudnud kaugemale ning üleminekul on laiem sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad energia tarbimisel suurel määral fossiilkütustest – eriti kivisöest, pruunsöest, turbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste erinevuste suurenemise ohu, mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke.

(3)

Edu saavutamiseks ja et olla kõigi jaoks sotsiaalselt vastuvõetav, peab üleminek olema õiglane ja kaasav. Seetõttu peavad liit, liikmesriigid ning nende piirkonnad võtma algusest peale arvesse ülemineku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll.

(4)

Nagu on sätestatud Euroopa roheleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muid meetmeid. See peaks aitama tegeleda 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsusele ülemineku ja eeskätt selle protsessi poolt mõjutatud töötajatele avalduvate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnatagajärgedega, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil ning seades eesmärgiks kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid.

(5)

Käesoleva määrusega tuleks asutada Õiglase Ülemineku Fond, mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi sambaid. Õiglase Ülemineku Fondi eesmärk on leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid, ning edendada tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku üleminekut. Õiglase Ülemineku Fondi ainsa erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, leevendades negatiivset mõju tööhõivele ning rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist. Õiglase Ülemineku Fondi ainus erieesmärk on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos poliitikaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (6).

(6)

Kajastades Euroopa rohelepet kui liidu kestliku majanduskasvu strateegiat ja kliimamuutustega tegelemise olulisust, et täita liidu kohustusi rakendada Pariisi kokkulepet ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on Õiglase Ülemineku Fond mõeldud selleks, et aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on suunata 30 % liidu eelarvekuludest kliimaeesmärkide toetamiseks, ning aitab püüelda eesmärgi poole eraldada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kattuvust. Õiglase Ülemineku Fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk eraldada liidu eelarvekulutustest 30 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need vahendid peaksid aitama täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (7) loodud Regionaalarengu Fondist (ERF) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (8) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) vabatahtlikult ümberpaigutatud vahenditega. Sellega seoses tuleks Õiglase Ülemineku Fondist toetada tegevusi, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (9) artikli 17 tähenduses ning mis tagavad ülemineku vähese CO2 heitega majandusele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit.

(7)

Õiglase Ülemineku Fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid.

(8)

Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on katsumus kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad või on kuni viimase ajani sõltunud suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstustegevustest, mis tuleb järk-järgult lõpetada või mida tuleb kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tõttu kohandada ja mille puhul puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks Õiglase Ülemineku Fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotus peaks olema keskendatud territooriumidele, mida kliimaga seotud üleminekuprotsess kõige enam mõjutab, ning see jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga.

(9)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) („finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(10)

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite tulemusliku kasutamise tagamiseks peaks Õiglase Ülemineku Fondi kasutamine piirduma 50 % riikliku eraldisega liikmesriikide puhul, kes veel ei ole võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, ning ülejäänud 50 % tehakse programmitöö jaoks kättesaadavaks siis, kui kõnealune kohustus on võetud. Õigluse ja liikmesriikide võrdväärse kohtlemise tagamiseks tuleks juhul, kui liikmesriik ei ole 2022. aasta või mis tahes sellele järgneva aasta 31. detsembriks võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit, vabastada eelneva aasta eelarvelised kulukohustused täies ulatuses järgmisel aastal.

(11)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (11) ja selle kohaselt eraldatud vahendite piires tuleks Õiglase Ülemineku Fondi raames rakendada taaste- ja vastupidavusmeetmeid, et oleks võimalik toime tulla COVID-19 kriisi enneolematu mõjuga. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud kõnealuses määruses sätestatud tähtaegade järgimine.

(12)

Käesolevas määruses tuleks määrata kindlaks investeeringute liigid, mille puhul saab väljaminekuid toetada Õiglase Ülemineku Fondist. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsete kohustuste ning prioriteetidega. Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad kohalikku majandust, stimuleerides selle sisemist kasvupotentsiaali kooskõlas vastavate aruka spetsialiseerumise strateegiatega, sealhulgas ka kestlikku turismi, kui see on asjakohane. On vaja, et investeeringud on pikas perspektiivis kestlikud, võttes arvesse kõiki Euroopa roheleppe eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama üleminekut kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele ning ringmajandusele, hõlmates ressursitõhususe suurendamisele suunatud meetmeid. Toetust ei tohiks anda jäätmete põletamiseks, kuna see tegevus kuulub ringmajanduse jäätmehierarhia alumisse osasse. Rahastamiskõlblikud peaksid olema konsultatsiooniteenused, mis aitavad kaasa Õiglase Ülemineku Fondist toetatavate meetmete rakendamisele. Maapinna korrastamise projekti osana peaks saama toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja veemajandust. Energiatõhususe meetmete toetamisel peaks Õiglase Ülemineku Fondist saama toetada investeeringuid, mis aitavad vähendada energiaostuvõimetust, tehes seda enamjaolt elamute energiatõhususe parandamise kaudu. Õiglase Ülemineku Fondist peaks saama toetada ka innovaatiliste salvestustehnoloogiate väljatöötamist.

(13)

Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks Õiglase Ülemineku Fond hõlmama ka mõjutatud töötajate täiendus- ja ümberõpet, sealhulgas koolitust, olenemata sellest, kas neil on töökoht või on nad selle ülemineku tõttu kaotanud. Õiglase Ülemineku Fondi eesmärk peaks olema aidata neil kohaneda uute töövõimalustega. Samuti tuleks Õiglase Ülemineku Fondiga pakkuda tööotsijatele asjakohasel kujul toetust, sealhulgas abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule. Õiglase Ülemineku Fondist peaks saama toetada kõiki tööotsijaid, kes on kaotanud töö õiglase ülemineku territoriaalse kavaga hõlmatud piirkondades ülemineku poolt mõjutatud sektorites, isegi kui koondatud töötajad kõnealuses piirkonnas ei ela. Tuleks pöörata piisavalt tähelepanu kodanikele, kes on energiaostuvõimetuse ohus, seda eelkõige energiatõhususe meetmete rakendamisel sotsiaaleluruumide tingimuste parandamiseks.

(14)

Lubatud peaks olema toetada tegevusi hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas, lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste sotsiaaltaristu heaks ning koolituskeskustes, eeldusel et need tegevused on piisavalt põhjendatud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Eakate hoolduse puhul tuleks alal hoida kogukonnapõhise hoolduse edendamise põhimõtet. Investeeringute kombinatsiooni võiksid täiendada nende valdkondade sotsiaal- ja avalikud teenused. Kogu toetus kõnealustes valdkondades peaks eeldama piisavat põhjendamist õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades ning see peaks olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega.

(15)

Selleks et käsitleda naiste erilist olukorda ja rolli kliimaneutraalsele majandusele üleminekus, tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust. Naiste osalemine tööturul ja ettevõtluses ning võrdne töötasu mängivad võrdsete võimaluste tagamises tähtsat rolli. Õiglase Ülemineku Fond peaks eritähelepanu pöörama ka ülemineku negatiivse mõju tõttu ebaproportsionaalselt suurel määral kannatavatele kaitsetutele rühmadele, näiteks puuetega töötajatele. On vaja säilitada kaevanduskogukondade identiteet ning kaitsta varasemate ja tulevaste kogukondade järjepidevust. See hõlmab eritähelepanu pööramist nende materiaalsele ja mittemateriaalsele kaevanduspärandile, sealhulgas kultuurile.

(16)

Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks Õiglase Ülemineku Fond toetama ettevõtjaid ja majandusala sidusrühmi, sealhulgas toetades tulusaid investeeringuid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (12) („VKEd“). Tulusa investeeringu all tuleks mõista investeeringut ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (13) alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse. Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabireeglitega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, ning eelkõige peaks muudesse ettevõtjatesse kui VKEdesse tehtavate tulusate investeeringute toetamine piirduma ettevõtjatega, mis asuvad piirkondades, mis on määratletud abi saavate piirkondadena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c tähenduses.

(17)

Selleks et tagada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev Õiglase Ülemineku Fondi programm või kavandada Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määrusele (EL) 2021/1060 võiks Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid vabatahtlikult suurendada ERFist ja ESF+ist saadava täiendava rahastamisega. Sellisel juhul peaksid ERFist ja ESF+ist ümberpaigutatud asjaomased summad olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega.

(18)

Õiglase Ülemineku Fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid sotsiaalses dialoogis ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega kindlaks määratud partnerluspõhimõttele ja komisjoni toetusel koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, millega kehtestatakse üleminekuprotsess ning mis on kooskõlas nende lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites. Liikmesriigid peaksid tagama, et Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamisse oleksid kaasatud omavalitsusüksused ja linnad ning et nende vajadusi võetakse sellega seoses arvesse.

(19)

Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu Õiglase Ülemineku Fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aastaks liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega. Need territooriumid peaksid olema täpselt määratletud ning vastama ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandile (NUTS 3. tasandi piirkonnad), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, (14) või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide ees seisvaid katsumusi ja vajadusi, võttes arvesse rahvastikukao ohtusid, ning määrata kindlaks kavast toetuse saajate tasandil töökohtade loomisele kaasa aitamiseks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga ja Euroopa roheleppe eesmärkidega kokku sobiva majandustegevuse ühtse arengu. Kui need territooriumid on määratud, tuleks lisatähelepanu pöörata selliste saarte, saarepiirkondade ning äärepoolseimate piirkondade iseärasustele, mille puhul võib geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tunnusjoonte tõttu olla kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi toetamiseks vaja erinevat lähenemisviisi. Õiglase Ülemineku Fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa komisjoni heakskiidetud programmidest, mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või Õiglase Ülemineku Fond.

(20)

Selleks et suurendada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamise tulemustele orienteeritust, peaks komisjonil kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega olema võimalik kohaldada finantskorrektsioone, kui Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärgi saavutamiseks seatud sihid on suures ulatuses saavutamata.

(21)

Selleks et kehtestada Õiglase Ülemineku Fondile asjakohane finantsraamistik, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada olemasolevate vahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide lõikes.

(22)

Kuna käeoleva määruse eesmärki, nimelt toetada inimesi, majandust ja keskkonda territooriumidel, kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada erinevuste tõttu eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämuse tõttu kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratuse tõttu, küll aga saab seda vajaduse tõttu ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et Õiglase Ülemineku Fondi on vaja rakendada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning eesmärgiga tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,