1.   Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastu („rahastu“), et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks kooskõlas ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktiga c juhtudel, kui vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 ei kaeta nendest meetmetest tulenevaid tegevuskulusid liidu eelarvest.

2.   Rahastut kasutatakse selleks, et rahastada:

Punktis b osutatud abimeetmed on:

3.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ka lõike 2 punktis b osutatud abimeetmete vastuvõtmise ja rakendamise raamistik, mis põhineb artiklis 56 sätestatud põhimõtetel ja eesmärkidel ning järgib artiklis 9 osutatud strateegilisi prioriteete ja suundi.

1.   Kõnealuse rahastu rakendamise rahaline ülemmäär ajavahemikuks 2021–2027 on 5 692 000 000 eurot jooksevhindades.

2.   Rahalise ülemmäära iga-aastane jaotus on esitatud I lisas.

1.   Rahastul on õigus- ja teovõime, mis võimaldab tal eelkõige omada pangakontosid, omandada, omada ja võõrandada vara, varustust ja teenuseid, värvata töötajaid, sõlmida lepinguid ja halduskokkuleppeid, täita oma kohustusi ning olla kohtus menetlusosaliseks, kui see on käesoleva otsuse rakendamiseks vajalik. Rahastu tegevuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla kasumi tootmine.

2.   Vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 3 teisele lõigule võtavad liikmesriigid võimaluse korral asjakohaseid meetmeid, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud või vabastada nende maksmisest, kui rahastu teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Selliseid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul liidu piires kahjustataks konkurentsi. Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 4 esimesele lõigule on rahastu vabastatud ka kõikidest tollimaksudest, kui ta impordib liitu kaupu.

1.   Kui lõigetest 2, 3 ja 4 ei tulene teisiti, osalevad liikmesriigid otsuste tegemises ning aitavad rahastada operatsioone ja abimeetmeid, mida rahastatakse rahastu raames vastavalt käesoleva otsuse sätetele.

2.   Vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõike 2 teisele lõigule ei ole liikmesriik, kes on operatsiooni käsitleva nõukogu otsuse üle hääletamisel hoidunud hääletamisest ja teinud ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu kohase avalduse, kohustatud operatsiooni rahastamises osalema.

3.   Juhul kui liikmesriik on hoidunud hääletamisest ja teinud ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu kohase avalduse abimeetme kohta, sest meede võimaldab tarnida surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelist varustust või platvorme, ei osale see liikmesriik meetme kulude katmises. Sellisel juhul annab kõnealune liikmesriik täiendava panuse sellistesse abimeetmetesse, mis ei ole seotud sellise varustuse või selliste platvormide tarnimisega.

4.   Kooskõlas Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikliga 5 ei osale Taani kaitsepoliitilise tähendusega operatsioone käsitlevates otsustes, mille nõukogu võtab vastu ELi lepingu artiklite 42–44 alusel, ega panusta nende operatsioonide rahastamisse.

5.   Liikmesriigid, kes panustavad, osalevad artiklis 11 osutatud rahastu komitee otsuste tegemisel kõnealuse operatsiooni või abimeetme kohta.

1.   Mis tahes operatsiooni või abimeetme rahastamiseks rahastu raames on vaja eelnevalt vastu võtta põhiõigusakt nõukogu otsuse vormis, millega luuakse operatsioon ELi lepingu artikli 42 lõike 4 ja artikli 43 lõike 2 alusel või võetakse abimeede ELi lepingu artikli 28 alusel. Erandina ei nõuta põhiõigusakti, et rahastada ühiseid kulusid operatsiooni ettevalmistava etapi ajal või operatsiooni tegevuse lõpetamiseks vajalikke kulusid, millele on vastavalt viidatud käesoleva otsuse artikli 44 lõigetes 1 ja 3. Samuti ei ole põhiõigusakti vaja, kui nõukogu on lubanud rahastada abimeedet ettevalmistavaid meetmeid või kiireloomulisi meetmeid kuni abimeedet käsitleva otsuse vastuvõtmiseni vastavalt käesoleva otsuse artikli 57 lõikele 2 ja artiklile 58.

2.   Lõikes 1 osutatud põhiõigusaktides sätestatakse asjaomase operatsiooni või abimeetme eesmärgid, kohaldamisala, kestus ja rakendamise tingimused ning need sisaldavad rahastu kaudu rahastatavate rahaliste vahendite lähtesummat.

1.   Vastavalt ELi lepingu artikli 26 lõikele 2 tagavad nõukogu ja Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) kooskõla rahastust rahastatavate meetmete ja muude ÜVJP valdkonna meetmete vahel. Vastavalt ELi lepingu artikli 21 lõikele 3 tagavad nõukogu ja komisjon, keda abistab kõrge esindaja, kooskõla rahastust rahastatavate meetmete ja liidu välistegevuse muude valdkondade rahastamisvahendite raames võetavate meetmete ning liidu muude poliitikavaldkondade vahel ja teevad sel eesmärgil koostööd.

2.   Vastavalt ELi lepingu artikli 18 lõikele 4 ja artikli 27 lõikele 1 aitab kõrge esindaja tagada käesoleva otsuse rakendamise järjepidevuse ja vajaliku koordineerimise, ilma et see piiraks rahastu finantsjuhtimise korra kohaldamist, nagu on sätestatud käesoleva otsuse 2. peatükis.

3.   Haldurid ja muud rahastu raames operatsioonide ja abimeetmete rahastamise juhtimise eest vastutavad isikud teevad koostööd ja kooskõlastavad oma tegevust, et tagada rahastu tõhus toimimine.

1.   Operatsioonid ja abimeetmed järgivad strateegilisi prioriteete, mille Euroopa Ülemkogu ja nõukogu on kehtestanud ÜVJP raames võetavate liidu meetmete jaoks, sealhulgas oma asjakohastes järeldustes.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud strateegiliste prioriteetide raames esitab poliitika- ja julgeolekukomitee strateegilised suunised rahastu raames rahastatavate operatsioonide ja abimeetmete kohta, mille eesmärgiks on rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine. Sel eesmärgil korraldab komitee kaks korda aastas arutelu. Abimeetmete osas tugineb poliitika- ja julgeolekukomitee artiklis 56 sätestatud eesmärkidele ja põhimõtetele ning võtab nõuetekohaselt arvesse kõrge esindaja poolt kooskõlas artikliga 63 esitatud aruandeid.

3.   Nõukogu kehtestab rahastust rahastatavate abimeetmete jaoks riski- ja kaitsemeetmete metoodika ning poliitika- ja julgeolekukomitee vaatab selle korrapäraselt läbi.

4.   Lõikes 2 osutatud strateegilistes suunistes nähakse ette nii temaatiline kui ka geograafiline suunitlus, võttes rahastu raames rahastatavate operatsioonide ja abimeetmete kaudu liidu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel tõhususe ja järjepidevuse saavutamiseks arvesse rahvusvahelist olukorda, asjakohaseid nõukogu järeldusi, kohaldatavate rahastamisvahendite raames tehtavat liidu välistegevust ning kõrge esindaja, haldurite ja operatsiooni ülemate asjakohaseid aruandeid.

5.   Lõikes 3 osutatud riski- ja kaitsemeetmete metoodika hõlmab võimalikke leevendavaid ja kaasnevaid elemente, järelevalve ja hindamise korda ning kontrolle ja kaitsemeetmeid, sealhulgas sõjaliste kaupade ühisesse liidu nimekirja kantud kaupu hõlmavate abimeetmete puhul.

1.   Rahastut juhivad artiklis 11 osutatud rahastu komitee alluvuses ja juhtimisel:

2.   Rahastu kasutab võimalikult suures ulatuses liidu institutsioone, organeid ja asutusi. Ta kasutab peamiselt olemasolevaid haldusstruktuure ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste töötajaid ning asjaomase halduri taotlusel liikmesriikide lähetatud töötajaid.

3.   Nõukogu peasekretär tagab operatsioonide halduri ja operatsioonide eest vastutava peaarvepidaja koos nende ülesannete täitmiseks vajaliku personali ja haldusressursiga.

4.   Kõrge esindaja vastutab selliste nõukogu otsuste rakendamise tagamise eest, millega kehtestatakse abimeetmed vastavalt ELi lepingu artikli 27 lõikele 1.

5.   Abimeetmete rahalisel rakendamisel (välja arvatud abimeetmed või nende osad, mida rakendab operatsioon) abistavad kõrget esindajat abimeetmete haldur ja abimeetmete peaarvepidaja. Kõrge esindaja täidab seda kohustust nõukogu otsuse 2010/427/EL (4) artikli 9 lõikes 6 osutatud komisjoni talituse ja vajaduse korral muude komisjoni talituste toetusel.

1.   Luuakse rahastu komitee (edaspidi „komitee“), millesse kuulub iga liikmesriigi esindaja.

2.   Komitee esimeheks on nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja. Esimees kutsub kokku ja juhatab komitee koosolekuid.

3.   Komitee teostab oma pädevust vastavalt käesolevale otsusele. Komitee tegutseb vastavalt lõikes 14 sätestatud hääletuskorrale.

4.   Komitee võtab vastu rahastu aastaeelarve ja paranduseelarved, võttes arvesse iga operatsiooni ja abimeetme lähtesummat.

5.   Komitee kiidab heaks raamatupidamise aastaaruande ning annab heakskiidu haldurite ja iga operatsiooni ülema tegevusele küsimustes, mille eest nad vastutavad.

6.   Komitee võtab haldurite ühisel ettepanekul vastu järgmised rahastu raames rahastatavate kulude rakendamise eeskirjad, mis täiendavad käesolevas otsuses sätestatud norme:

Komitee vaatab punktides a ja b osutatud kavandatud rakenduseeskirjad läbi tihedas koostöös halduritega, eelkõige eesmärgiga tagada, et rakenduseeskirjad on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, mittediskrimineerimise ja põhiõiguste austamise põhimõtetega.

7.   Komitee võtab esimehe ettepanekul ja haldurite toetusel vastu oma töökorra.

8.   Kui komitee arutab operatsiooni või abimeetme rahastamist:

9.   Operatsioonide haldur osutab komiteele sekretariaaditeenuseid operatsioonidega ja operatsioonide poolt rakendatavate abimeetmetega seotud küsimustes ning abimeetmete haldur teeb seda abimeetmetega seotud küsimustes. Iga haldur osaleb komitee koosolekutel ja koostab koosolekute protokollid oma vastutusalaga seotud küsimuste kohta. Haldur võib koosolekutel osaleda ka muude päevakorrapunktide arutamisel. Haldurid ei osale komitee hääletustel.

10.   Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esindajaid kutsutakse võtma osa komitee koosolekutest, kuid nad ei võta osa selle hääletustest.

11.   Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) esindajaid võib kutsuda osa võtma komitee koosolekutest EDA tegevusvaldkonda puudutavate aruteluteemade puhul, kuid nad ei võta osa komitee hääletustest ega viibi hääletuste juures.

12.   Rahastu peaarvepidajad osalevad vajaduse korral komitee töös oma vastutusalaga seotud küsimustes, kuid ei võta osa komitee hääletustest.

13.   Liikmesriigi, halduri või operatsiooni ülema taotluse korral kutsub esimees komitee kokku 15 päeva jooksul.

14.   Võttes arvesse lõigetes 1 ja 8 määratletud komitee koosseisu, teeb komitee otsused ühehäälselt. Menetlusküsimustes, näiteks päevakorra ja protokolli kinnitamisel ning kodukorra vastuvõtmisel, teeb ta otsuseid oma liikmete lihthäälteenamusega.

15.   Komitee otsused on siduvad.

16.   Kiireloomulistel juhtudel võib otsuse vastu võtta kirjaliku menetluse teel esimehe algatusel vastavalt komitee poolt kindlaks määratavatele eeskirjadele, välja arvatud juhul, kui komitee liige taotleb komitee kokkukutsumist.

17.   Haldurid, iga operatsiooni ülem ja peaarvepidajad teavitavad komiteed vajaduse korral oma vastutusalaga seotud küsimustest. Eelkõige annab asjaomane haldur komiteele piisavalt teavet iga rahastuga seotud kahjunõude või vaidluse kohta.

18.   Eelarvele ja muudele komitee poolt vastu võetud aktidele kirjutavad alla esimees ja asjaomane haldur oma vastutusalaga seotud küsimustes.

19.   Kui komitees arutluse all olevas küsimuses kokkulepet ei saavutata, võib komitee otsustada edastada küsimuse nõukogule otsuse tegemiseks.

1.   Nõukogu peasekretär nimetab pärast komitee teavitamist kolmeks aastaks ametisse operatsioonide halduri ja vähemalt ühe operatsioonide asehalduri.

2.   Kõrge esindaja nimetab pärast komitee teavitamist kolmeks aastaks ametisse abimeetmete halduri.

3.   Haldurid täidavad oma ülesandeid rahastu nimel.

4.   Eelarve konkreetsed jaotised, mis on seotud abimeetmete või nende mis tahes osa rakendamisega operatsiooni poolt, kuuluvad operatsioonide halduri vastutusalasse.

5.   Iga haldur on oma vastutusalaga seotud küsimustes rahastu seaduslik esindaja, sealhulgas kohtumenetluses ja vaidluste lahendamisel.

6.   Iga haldur:

7.   Iga haldur tagab oma vastutusalaga seotud küsimustes käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja komitee otsuste rakendamise. Selleks võib abimeetmete haldur anda rakendajatele vajalikke juhiseid, sealhulgas kiireloomuliste meetmete võtmiseks.

8.   Igal halduril on õigus võtta oma vastutusalaga seotud küsimustes kooskõlas käesoleva otsuse ja komitee poolt vastavalt artikli 11 lõikele 6 kehtestatud eeskirjadega meetmeid, mida nad peavad vajalikuks rahastu raames rahastatavate kulude katmiseks. Nad teatavad sellest komiteele.

9.   Iga haldur kooskõlastab oma vastutusalaga seotud küsimustes tööd, mida tehakse operatsioonide ja abimeetmetega seotud rahalistes küsimustes. Kõnealustes küsimustes on haldurid riikide ametiasutuste ja vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonide kontaktisikuks.

10.   Iga haldur tagab, oma vastutusalaga seotud küsimustes, vajaduse korral oma ülesannete järjepidevuse.

11.   Iga haldur annab aru komiteele oma vastutusalaga seotud küsimustes.

1.   Nõukogu peasekretär nimetab kolmeks aastaks ametisse operatsioonide peaarvepidaja ja vähemalt ühe operatsioonide asepeaarvepidaja.

2.   Kõrge esindaja nimetab kolmeks aastaks ametisse abimeetmete peaarvepidaja.

3.   Peaarvepidajad täidavad oma ülesandeid rahastu nimel.

4.   Iga peaarvepidaja teeb oma ülesannetega seotud küsimustes järgmist:

5.   Rahavoogude juhtimiseks avab iga peaarvepidaja rahastu nimel ühe või mitu pangakontot või korraldab selliste kontode avamise. Samuti on ta vastutav selliste kontode sulgemise eest või korraldab nende sulgemise. Peaarvepidajad võivad delegeerida teatavad ülesanded alluvatele töötajatele.

6.   Haldurid ja kõik operatsiooni ülemad edastavad asjaomasele peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik finantsolukorda ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad kinnitavad sellise teabe usaldusväärsust.

7.   Peaarvepidajad annavad aru komiteele.

1.   Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2.   Operatsioonide asehaldur allub operatsioonide haldurile. Operatsioonide asepeaarvepidaja allub operatsioonide peaarvepidajale.

3.   Operatsioonide asehaldur asendab operatsioonide haldurit, kui viimane ei ole kohal. Operatsioonide asepeaarvepidaja asendab operatsioonide peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal.

4.   Kui liidu ametnikud ja muud teenistujad täidavad rahastu nimel ülesandeid, kohaldatakse nende suhtes jätkuvalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) („personalieeskirjad“).

5.   Töötajad, kelle liikmesriigid on andnud rahastu käsutusse, alluvad eeskirjadele, mida kohaldatakse nende töötajate haldusjuhtimise eest vastutavas liidu institutsioonis lähetatud riiklike ekspertide suhtes, ning sätetele, mille osas nende riigi ametiasutused ja liidu institutsioon või asjaomane haldur on rahastu nimel kokku leppinud.

6.   Rahastu käsutusse antud töötajad või rahastu poolt värvatud töötajad peavad eelnevalt olema saanud loa juurdepääsuks vähemalt kuni „SECRET UE/EU SECRET“ tasemel salastatud teabele või saanud samaväärse juurdepääsuloa liikmesriigilt.

1.   Iga operatsiooni ülem täidab oma ülesandeid rahastu nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega ning mis tahes abimeetme või selle osa rahastamisega, mida operatsioon võib rakendada.

2.   Enda juhatatava operatsiooni puhul ja mis tahes abimeetme või selle osa puhul, mida see operatsioon võib rakendada, teeb iga operatsiooni ülem järgmist:

3.   Igal operatsiooni ülemal on õigus võtta kooskõlas käesoleva otsusega ja komitee poolt vastavalt artikli 11 lõikele 6 kehtestatud eeskirjadega meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et katta rahastu raames rahastatavad kulud seoses enda juhatatava operatsiooniga ning mis tahes abimeetme või selle osaga, mida operatsioon võib rakendada. Operatsiooni ülem teavitab sellest operatsioonide haldurit ja komiteed.

4.   Iga operatsiooni ülem peab raamatupidamisarvestust rahastult saadud rahastuse, enda tehtud kulutuste ja tehtud väljamaksete ning saadud tulu üle, samuti rahastu eelarvest rahastatud vallasvara kontrollimise üle, mida kasutatakse tema juhatatava operatsiooni jaoks ning mis tahes abimeetme või selle osa jaoks, mida operatsioon võib rakendada. Kõnealune raamatupidamisarvestus tuleb operatsioonide peaarvepidajale tema taotluse korral kättesaadavaks teha.

5.   Iga operatsiooni ülem kasutab rahastu raamatupidamis- ja varahaldussüsteemi, välja arvatud neil nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille haldur ja operatsioonide peaarvepidaja on heaks kiitnud.

1.   Rahastu heaks tegutsevate töötajate üleastumise või hooletuse korral, mis pannakse toime käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmisel, reguleeritakse liidu töötajate distsiplinaarvastutust ELi personalieeskirjadega ning liikmesriigi poolt rahastu juurde lähetatud või kättesaadavaks tehtud töötajate distsiplinaarvastutust reguleeritakse liikmesriigi asjaomaste eeskirjade ja korra kohaselt. Ilma et see piiraks protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) kohaldamist, mida kohaldatakse liidu töötajate suhtes, reguleeritakse rahastu heaks tegutsevate töötajate kriminaalvastutust kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega. Lisaks võib komitee omal algatusel või panustava liikmesriigi või panustava kolmanda poole taotlusel otsustada, et rahastu algatab eespool mainitud töötajate suhtes tsiviilhagi. Liidu töötajate tsiviilvastutus piirdub kahjuga, mis on põhjustatud raskest hooletusest või tahtlikust üleastumisest nende kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega, ning seda reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjad ja rakenduseeskirjad.

2.   Panustav liikmesriik või panustav kolmas pool ei või ühelgi juhul pidada liitu, nõukogu peasekretäri, kõrget esindajat või komisjoni vastutavaks selle eest, kuidas haldurid, peaarvepidajad või rahastu juurde määratud või lähetatud personal on oma ülesandeid täitnud.

3.   Panustavad liikmesriigid või asjakohasel juhul panustavad kolmandad pooled täidavad vajaduse korral rahastu kaudu kõik lepingulised kohustused, mis tekkivad rahastu nimel sõlmitud lepingute tulemusena. Seda reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

4.   Panustavad liikmesriigid või asjakohasel juhul panustavad kolmandad pooled täidavad vajaduse korral rahastu kaudu mittelepingulised kohustused kahju hüvitamiseks, mille on tekitanud operatsiooni peakorter, vägede peakorter või väeliigi peakorter või nende personal oma ülesannete täitmise käigus või mis on tekitatud abimeetme rakendamisel, tehes seda vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele.

5.   Ühelgi juhul ei või panustav liikmesriik või panustav kolmas pool pidada liitu või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või operatsiooni või selle töötajate poolt nende ülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest.

6.   Käesolev artikkel ei piira ühegi sellise kokkuleppe kohaldamist, mis käsitleb operatsiooni töötajate puutumatust jurisdiktsiooni suhtes vastuvõtva riigiga sõlmitud vägede staatuse või missiooni staatuse lepingu või Euroopa Liidu vägede staatuse lepingu (7) alusel.

1.   Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega kehtestatakse igaks eelarveaastaks rahastu hallatavad tulud ja kulud ning kiidetakse need heaks.

2.   Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril. Need peavad hõlmama kulukohustuste assigneeringuid ja maksete assigneeringuid.

3.   Eelarvesse kantud kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud kiidetakse heaks I lisas sätestatud iga-aastaste rahaliste ülemmäärade piires. Tingimusel et peetakse kinni artikli 2 lõikes 1 osutatud üldisest ülemmäärast, võib komitee siiski vajaduse korral või erandlikel asjaoludel vastu võtta aasta- või paranduseelarve, mis ületab vastavat iga-aastast rahalist ülemmäära kuni 15 %. Sellisel juhul võib kõrge esindaja esitada nõukogule ettepaneku kohandada I lisas sätestatud iga-aastaseid ülemmäärasid, võttes kõigepealt arvesse eelmiste aastate ülemmäärade kasutamata osi.

4.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooni või abimeetmega, välja arvatud juhul, kui tegu on II ja III lisades loetletud kuludega.

6.   Kasutada võib ainult teatavasse eelarvejaotisesse kuuluvaid tulusid ja kulusid, mis ei ületa sinna kirjendatud assigneeringute ülemmäära, välja arvatud artikli 51 lõigete 2 ja 6 ning artikli 58 kohaldamisel.

1.   Aastaeelarve koosneb kulukohustuste ja maksete assigneeringutest, mis on jaotatud jaotisteks, mis on omakorda jaotatud peatükkideks ja artikliteks.

2.   Iga haldur koostab igal aastal järgmise eelarveaasta eelarveprojekti ettevalmistamisel hinnangulise vajaduse alusel ja I lisas sätestatud vastava iga-aastase rahalise ülemmäära piires jaotised, mille eest ta vastavalt artikli 12 lõigetele 1 ja 2 vastutab. Operatsiooni ülemad abistavad operatsioonide haldurit.

3.   Eelarveprojekt peab sisaldama järgmisi elemente:

4.   Igale lõike 3 punktis a osutatud operatsioonile või abimeetmele ning igale operatsioonide ja abimeetmetega seotud toetus- ja ettevalmistuskulude üldosale eraldatakse eraldi jaotis. Kui osa abimeetmest rakendatakse operatsiooni kaudu, pühendatakse meetme sellele osale eraldi jaotis, mille eest vastutab operatsioonide haldur, ning see eraldatakse operatsiooni ühiste kulude jaotisest.

5.   Toetus- ja ettevalmistavad kulud, mis on ühised nii operatsioonide kui ka abimeetmete puhul, jaotatakse iga üldosa vahel vastavalt protsendimäärale, mida operatsioonide jaotised ja abimeetmete jaotised esindavad rahastu esialgses aastaeelarves, mille võtab vastu komitee vastavalt artikli 11 lõikele 4.

6.   Iga jaotis võib sisaldada peatükki pealkirjaga „määratlemata otstarbega assigneeringud“. Kõnealused assigneeringud kirjendatakse sellesse peatükki, kui vajalike assigneeringute summa või kirjendatud assigneeringute kasutusvaldkond on mõjuvatel põhjustel ebaselge.

7.   Jaotistesse jaotatud tulud koosnevad järgmistest elementidest:

8.   Haldurid esitavad aastaeelarve projekti komiteele hiljemalt 30. septembriks. Komitee võtab eelarveprojekti vastu 30. novembriks. Haldurid teavitavad liikmesriike ja panustavaid kolmandaid riike eelarve vastuvõtmisest.

1.   Operatsioonide haldur või abimeetmete haldur esitab järgmistel juhtudel komiteele paranduseelarve:

2.   Operatsiooni või abimeetme loomisest või pikendamisest tulenev paranduseelarve projekt esitatakse komiteele nelja kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on lähtesumma heaks kiitnud, välja arvatud juhul, kui komitee otsustab kasutada pikemat tähtaega.

3.   Iga halduri esitatud paranduseelarvega kompenseeritakse assigneeringute suurenemine nii palju kui võimalik vähendamisega muudes jaotistes, mille eest haldur vastutab.

4.   Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks, kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Komitee arutab paranduseelarvet ja võtab selle vastu, võttes arvesse selle kiireloomulisust.

1.   Iga haldur võib teha assigneeringute ümberpaigutamisi oma vastutusalasse kuuluvate eelarvejaotiste piires. Operatsioonide haldur tegutseb asjaomase operatsiooni ülema ettepaneku alusel, välja arvatud jaotised, mille puhul ta on eelarvevahendite käsutaja. Asjaomane haldur teavitab komiteed oma kavatsusest vähemalt ühe nädala ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda võimaldab.

2.   Komitee peab ümberpaigutamise siiski vastavalt artikli 51 lõikele 5 eelnevalt heaks kiitma, kui kavandatavad peatükkide vahelised ümberpaigutused ületavad 10 % operatsioonidega seotud jaotistes ja 20 % abimeetmetega seotud jaotistes assigneeringutest, mis on kirjendatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust assigneeringud võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks. Seda nõuet ei kohaldata üldise programmi vormis abimeetme puhul jaotise piires tehtavate ümberpaigutamiste suhtes.

3.   Operatsioone või abimeetmeid käsitleva eelarveosa jaotiste vahelise assigneeringute ümberpaigutamise jaoks on vaja komitee eelnevat heakskiitu. Assigneeringute ümberpaigutamine jaotiste vahel on võimalik ainult juhul, kui päritolu- ja sihtkoha jaotisesse panustavad samad liikmesriigid. Kui abimeetme osa rakendab operatsioon, nagu see on sätestatud artikli 60 lõikes 1, ei ole komitee eelnev heakskiit nõutav assigneeringute vajalikuks ümberpaigutamiseks abimeetme jaotise ja selle jaotise vahel, mis käsitleb abimeetme osa rakendamist operatsiooni poolt.

4.   Operatsioone käsitleva jaotise ja abimeetmeid käsitleva jaotise vahel ei tohi assigneeringuid ümber paigutada.

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, ja mida ei ole järgmisse eelarveaastasse üle kantud, tühistatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevas artiklis on sätestatud teisiti.

2.   Komitee võib iga aasta 31. märtsiks otsustada iga asjaomase halduri ettepaneku põhjal kanda üle kulukohustuste assigneeringud, mis ei olnud eelmise eelarveaasta lõpuks kulukohustustega seotud, ja vajaduse korral vastavad maksete assigneeringud, millisel juhul võib need kulukohustustega siduda ja välja maksta kuni 31. detsembrini.

3.   Haldurid esitavad oma vastavad ettepanekud komiteele iga aasta 1. märtsiks.

4.   Järgmistel juhtudel võib assigneeringud üle kanda ka üksnes vastutava halduri otsusega:

Iga haldur teavitab komiteed ülekandmise otsustest iga aasta 1. märtsiks.

5.   Operatsioonide haldurit abistab käesoleva artikli rakendamisel iga operatsiooni ülem.

1.   Haldurid esitavad aasta n 30. juuniks:

2.   Komitee teeb otsuse aasta n+1 maksete ülemmäära kohta aasta n 31. juuliks.

3.   Haldurid esitavad aasta n 30. septembriks komiteele:

1.   Aasta jooksul teatava eelarvejaotise jaoks tasutavad panused võrduvad sellesse jaotisse kirjendatud maksete assigneeringutega, millest on maha arvatud samasse jaotisse kirjendatud tulud.

2.   Iga operatsiooni või abimeetme maksete assigneeringud kaetakse sellesse operatsiooni või abimeetmesse panustavate liikmesriikide panustest.

3.   Eelarve üldosa maksete assigneeringud artikli 18 lõike 3 punktis b osutatud operatsioonide toetus- ja ettevalmistuskuludeks kaetakse liikmesriikide, välja arvatud Taani panustest.

4.   Eelarve üldosa maksete assigneeringud artikli 18 lõike 3 punktis c osutatud abimeetmete toetus- ja ettevalmistuskuludeks kaetakse liikmesriikide panustest.

5.   Panuste jaotumine panustavate liikmesriikide vahel määratakse kindlaks ELi lepingu artikli 41 lõikes 2 osutatud rahvamajanduse kogutoodangu skaala alusel ja kooskõlas nõukogu otsusega 2014/335/EL, Euratom (8) või muu nõukogu otsusega, mis võib seda asendada.

6.   Panuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud liidu viimasele vastuvõetud üldeelarvele lisatud tabeli „Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa“ veerus „kogurahvatulul põhinevad omavahendid“. Iga panustava liikmesriigi panus on proportsionaalne selle liikmesriigi kogurahvatulu osaga panustavate liikmesriikide kogurahvatulu koondsummast.

7.   Kui liikmesriik hoidub artikli 5 lõike 3 kohaselt abimeetme üle hääletamisest ega osale selles meetmes, eraldab ta täiendava summa muudele abimeetmetele kui need, mis on seotud surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse või platvormide tarnimisega. Täiendava summaga tagatakse, et kõnealuse liikmesriigi kogupanus abimeetmetesse on kooskõlas tema osaga kogurahvatulust. Sellised täiendavad panused ei mõjuta nende panuste summat, mida teised liikmesriigid peavad maksma meetmete jaoks, mille jaoks selliseid täiendavaid panuseid tehakse.

8.   Liikmesriikide panused ei ületa ühelgi aastal nende vastavat osa artikli 25 lõikes 2 osutatud maksete ülemmäärast. Seda piirangut ei kohaldata käesoleva artikli lõike 7 kohaste täiendavate panuste suhtes, mis tulenevad eelmistel aastatel abimeetmete üle hääletamisest hoidumisest.

1.   Liikmesriik, kes on teatanud oma kavatsusest hoiduda artikli 5 lõike 3 kohaselt abimeetme vastuvõtmise üle hääletamisest, võib määratleda muud abimeetmed, millesse ta annab täiendava panuse. Ta võib määratleda kas olemasolevad või võimalikud tulevased meetmed, mille kohta nõukogu on esitanud või heaks kiitnud kontseptsioonidokumendi, või taotleda sel eesmärgil muude uute meetmete võtmist.

2.   Kui lõikes 1 osutatud liikmesriik ei määratle ega taotle muid meetmeid kuue kuu jooksul, määravad kõrge esindaja või teised liikmesriigid kindlaks meetmed, mille jaoks sellised täiendavad panused tehakse.

3.   Kõrge esindaja esitab pärast käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud muude abimeetmete vajaduste hindamist ja liidu strateegiliste prioriteetide ning artiklis 56 sätestatud eesmärkide ja põhimõtete nõuetekohast arvessevõtmist nõukogule vastuvõtmiseks vajalikud ettepanekud.

4.   Abimeetmete haldur peab arvestust täiendavate panuste üle, mida peavad tegema liikmesriigid, kes hoiduvad artikli 5 lõike 3 kohaselt abimeetme üle hääletamisest.

5.   Käesoleva artikli rakendamisel järgitakse vajadustel põhineva kavandamise ja rahastu usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ning säilitatakse selle tõhusus kooskõlas aluslepingutega.

1.   Rahastul on minimaalsete hoiuste süsteem liidu kiirreageerimisoperatsioonide ja artiklis 58 osutatud kiireloomuliste meetmete varajaseks rahastamiseks, kui piisavad vahendid ei ole kättesaadavad ja tavapärane panuste kogumise menetlus ei võimalda neid vajadusi õigeaegselt rahuldada. Kiirreageerimisoperatsioonide ja kiireloomuliste meetmete minimaalseid hoiuseid haldab iga asjaomane haldur.

2.   Minimaalsete hoiuste summa otsustab ja vajaduse korral muudab komitee halduri ettepanekul.

3.   Minimaalsete hoiuste varajaseks rahastamiseks liikmesriigid kas:

1.   Panused rahastusse tehakse eurodes.

2.   Iga haldur saadab oma vastutusalasse kuuluvate assigneeringutega seotud panuste tegemise kutsed kirja teel riikide pädevatele ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud.

3.   Kui abimeedet või selle osa rakendab operatsioon, saadab panuste tegemise kutse pädevale riiklikule ametiasutusele operatsioonide haldur. Kui abimeetmete haldur on juba esitanud panuste tegemise kutse abimeetme jaoks enne, kui nõukogu on otsustanud, et meedet või selle osa rakendab operatsioon, kannab ta selle rakendamiseks vajalikud vahendid üle operatsioonide haldurile.

4.   Panuste tegemise kutsed saadetakse, kui:

5.   Operatsioonide haldur ja abimeetmete haldur kutsuvad panustavaid liikmesriike panustama siis, kui nõukogu võtab vastu operatsiooni või abimeetme loomist käsitleva otsuse ja kui operatsioonide või abimeetmete jaoks kättesaadavatest vahenditest ei piisa, et rahastada maksete summat, mille nõukogu kiitis heaks kõnealuses otsuses esitatud lähtesumma alusel.

6.   Liikmesriikide poolt artikli 28 lõike 3 punkti a kohaselt tehtud panustelt kogunenud intresse võetakse arvesse nende panuste arvutamisel järgnevates tavapärastes panuste tegemise kutsetes.

7.   Igas panuste tegemise kutses esitatakse panuste suurendamise ja vähendamise jaotus eelarvejaotiste kaupa.

8.   Ilma et see piiraks käesoleva otsuse muude sätete kohaldamist, tuleb panused teha 30 päeva jooksul alates asjaomase kutse saatmisest, välja arvatud uue eelarveaasta eelarve jaoks esitatava esimese panuste tegemise kutse puhul, kus makse tegemise tähtaeg on 40 päeva alates vastava kutse saatmisest.

9.   Mis tahes kasutatud osa minimaalsetesse hoiustesse tehtavatest ettemakstud panustest täiendatakse asjaomaste liikmesriikide panuste suurendamisega järgmise tavapärase panuste tegemise kutse raames, välja arvatud juhul, kui nad on oma panust eelnevalt täiendanud. Kui on vaja kasutada minimaalset hoiust ja asjaomased liikmesriigid ei ole vahepeal oma panust täiendanud, maksavad nad vajaduse korral vajaliku summa viie päeva jooksul vastavalt artikli 28 lõike 3 punktile b.

10.   Iga liikmesriik, kes panustab eelnevalt minimaalsesse hoiusesse, võib volitada vastutavat haldurit kasutama kuni 75 % sellisest panusest oma panuse katmiseks operatsiooni või abimeetmesse. Sellisel juhul täiendab asjaomane liikmesriik ettemakstud panust 90 päeva jooksul pärast seda, kui vastutav haldur on kutse saatnud.

11.   Kui eelarveprojekt on komiteele esitatud, võib iga haldur enne käesoleva eelarveaasta lõppu esitada oma vastutusalasse kuuluvate assigneeringutega seotud panuste tegemise kutse sellistele liikmesriikidele, kelle eelarve- ja finantsmenetlused ei võimalda nende panuste tegemist kindlaksmääratud tähtaegade jooksul, ettemaksuna nende järgmise eelarveaasta eelarve panustesse.

12.   Iga panustav liikmesriik ja kolmas riik kannab oma panuse tasumisega seotud pangateenuste kulud.

13.   Haldurid esitavad vastavalt nende kutsetel tehtud panuste kättesaamise kohta kinnituse.

14.   Kui tuleb teha tagasimakseid ja neid ei ole võimalik täielikult teha rahastule makstavatest panustest mahaarvamise teel, makstakse need asjaomastele liikmesriikidele tagasi 30 päeva jooksul.

1.   Kooskõlas operatsiooni või abimeedet reguleeriva õigusraamistiku asjakohaste sätetega ning pärast poliitika- ja julgeolekukomitee heakskiitvat otsust võib komitee anda loa selleks, et liikmesriigi või kolmanda poole vabatahtliku rahalise panuse haldamine usaldatakse rahastule. Selline vabatahtlik rahaline panus võib olla ette nähtud konkreetse projekti jaoks, millega toetatakse operatsiooni või abimeedet.

2.   Vabatahtliku panuse haldamisega seotud halduskulud kaetakse vabatahtlikust panusest, välja arvatud juhul, kui komitee otsustab teisiti.

3.   Asjaomane haldur sõlmib komitee heakskiidul asjaomase liikmesriigi või kolmanda poolega vajaliku halduskokkuleppe, milles määratakse kindlaks vabatahtliku panuse eesmärk, sellega kaetavad kulud ja vabatahtliku panuse haldamine.

4.   Vabatahtlikku panust võib kasutada üksnes eesmärgil, milleks see on rahastule antud ja mis on sätestatud liikmesriigi või asjaomase kolmanda poolega sõlmitud halduskokkuleppes.

5.   Asjaomane haldur tagab, et vabatahtlikke panuseid hallatakse vastavalt asjaomasele halduskokkuleppele. Haldur esitab igale panuse tegijale otse või vajaduse korral operatsiooni ülema kaudu kogu asjakohase teabe, mis on seotud vabatahtliku panuse haldamisega vastavalt sõlmitud halduskokkuleppele.

1.   Kui liikmesriik või kolmas pool ei tee rahastule makset maksetähtpäevaks, kohaldatakse viivisemäära, mis võrdub Euroopa Keskpanga põhilise refinantseerimismääraga, mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

2.   Kui makse hilineb vähem kui 30 päeva, siis viivist ei nõuta. Kui makse hilineb rohkem kui 30 päeva, nõutakse viivist kogu viivitatud aja eest.

1.   Rahastu assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, st säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttega.

2.   Eelarvevahendite käsutajad vastutavad selle eest, et rahastu tulusid ja kulusid hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, ning seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmise tagamise eest.

Kulude haldamisel võtavad eelarvevahendite käsutajad:

3.   Eelarvevahendite käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsusega, milles on kindlaks määratud:

4.   Assigneeringute kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on üksteist välistavad.

1.   Operatsiooni ühiste kulude rahastamist teostab rahastu nimel ja eelarvevahendite käsutajana operatsiooni ülem, kui ta on ametis, või operatsioonide haldur.

2.   Abimeedet võib rakendada eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu. Kui abimeedet rakendatakse eelarve kaudse täitmise korral võib nõukogu määrata rakendajad ühest järgmistest kategooriatest:

3.   Erandlikel asjaoludel võib eespool loetletud kategooriatesse mittekuuluvad üksused määrata rakendajateks pärast seda, kui haldur on nad lõike 5 kohaselt kinnitanud, tingimusel et abimeedet rakendatakse vastavalt lõike 2 punktile c.

4.   Abimeetmeid võivad kas täielikult või osaliselt rakendada ka toetusesaaja või tema määratud asutused. Sellisel juhul kohaldatakse selliste toetusesaajate või asutuste kui rakendajate suhtes käesoleva otsuse sätteid, mis käsitlevad rakendajaid.

5.   Ilma et see piiraks artiklite 56 lõike 3 ja 66 lõike 8 kohaldamist, annab haldur abimeetme ettevalmistamise etapis nõu võimalike rakendajate suutlikkuse kohta rakendada abimeedet või selle osi kooskõlas 10. peatükiga ning vajaduse korral ilma projektikonkursita antud toetuse saaja suutlikkuse kohta toetust rakendada. Nõukogu määrab rakendaja või toetuse saaja pärast seda, kui haldur on kinnitanud, et rakendajal või toetuse saajal on selline suutlikkus. Kui sellist suutlikkust ei ole võimalik kinnitada, teatab haldur nõukogule mis tahes muudest võimalikest meetme rakendamise viisidest. Vajaduse korral kaalub haldur kooskõlas artikli 66 lõikega 6, kuidas tuleks käsitleda võimalike rakendajate suutlikkuse konkreetseid piiranguid.

6.   Nõukogu võib artikli 60 kohaselt otsustada, et abimeetmeid võib täielikult või osaliselt rakendada ka operatsioon, eelkõige selleks, et pakkuda integreeritud abi, sealhulgas sõjalist väljaõpet, nõustamist, materiaalse abi andmist ja järelevalvet selle üle, kuidas abisaaja abi kasutab.

7.   Liikmesriik, liidu institutsioon, rahvusvaheline organisatsioon, piirkondlik organisatsioon või muu osaline, kellele on usaldatud rahastu raames rahastatava operatsiooni kulude kandmine, kohaldab norme, mida kohaldatakse tema enda kulude kandmise suhtes. Samamoodi võib abimeetme rakendaja kohaldada norme, mida kohaldatakse tema enda kulude kandmise suhtes, kasutades artiklis 66 osutatud hindamist. Kui nimetatud normide ja käesoleva otsuse sätete ning komitee poolt artikli 11 lõike 6 kohaselt vastuvõetud normide vahel on olulisi erinevusi, on ülimuslikud kaks viimast. Sel eesmärgil võib vastutav haldur võtta vajalikke parandusmeetmeid, et tagada rahastu finantshuvide piisav kaitse.

1.   Rahastu pangakonto avatakse esmaklassilises finantsasutuses, mille peakontor asub mõnes liikmesriigis, ja see peab olema lühiajalise tähtajaga arvelduskonto, mille valuutaks on euro.

2.   Kui asjaolud seda nõuavad ja kui asjaomane haldur on selle heaks kiitnud, võib konto avada finantsasutustes, mille peakontorid asuvad väljaspool liitu ja mille valuutaks ei ole euro.

3.   Ühegi rahastu pangakonto saldo ei tohi muutuda negatiivseks.

4.   Liikmesriikide sissemaksed tuleb teha spetsiaalselt selleks ette nähtud pangakontodele. Neid sissemakseid kasutatakse selleks, et teha:

5.   Sissemaksed, mis põhinevad riigi poolt kantavatel kuludel ja vabatahtlikel sissemaksetel, tuleb teha spetsiaalselt selleks ette nähtud pangakontodele. Neid kasutatakse selliste kulude katmiseks, mille haldamise eest vastutab rahastu.

1.   Rahastu kaudu rahastatavad või eelrahastatavad hanked, mille eesmärk on saada tasu eest vallas- või kinnisvara, mis saadakse ostu, liisimise, rentimise või järelmaksuga müügi teel koos väljaostuvõimalusega või ilma, samuti saada teenuseid või ehitustöid, toimuvad rahastu nimel sõlmitud lepingute alusel, kui rahastu rakendab neid otse või operatsiooni kaudu.

2.   Hankemenetluste eesmärk on tagada ausa ja avatud konkurentsi abil kõige tõhusam hange, mis vastab operatsioonide või abimeetmete nõuetele.

3.   Normid, mille komitee on artikli 11 lõike 6 kohaselt vastu võtnud rahastu kaudu rahastatavate kulutuste tegemiseks, sisaldavad sätteid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohased hankemenetlused.

1.   Abimeetmeid võib rakendada toetuste kaudu, mis antakse projektikonkursiga või ilma selleta.

2.   Komitee poolt artikli 11 lõike 6 kohaselt vastu võetud normid rahastust rahastatavate kulude rakendamiseks sisaldavad sätteid toetuste andmise ja rakendamise kohta, sealhulgas nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui toetusi saab anda ilma projektikonkursita. Nende sätetega tagatakse, et haldur teostab toetuste rakendamise üle ranget järelevalvet, ning võetakse erilise tähelepanuga arvesse kontrolle, mida haldur kohaldab otsese eelarve täitmise korral.

1.   Rahastu võib sõlmida halduskokkuleppeid liikmesriikidega, liidu institutsioonide, organite ja asutustega, samuti ka kolmandate riikidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja piirkondlike organisatsioonidega ning nende allasutustega, et hõlbustada hankelepingute või vastastikuse toetuse finantsaspekte käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige kulutõhusamal viisil.

2.   Lõikes 1 osutatud halduskokkulepete puhul tuleb:

3.   Lõikes 1 osutatud halduskokkulepetele kirjutavad alla vastutav haldur või vajaduse korral vastava operatsiooni ülem, kes tegutseb rahastu nimel, ja lõikes 1 osutatud muude poolte pädevad haldusasutused.

4.   Hangete kõige parematel kulutasuvuse tingimustel läbiviimise soodustamiseks võib sõlmida raamlepinguid. Raamlepingud esitatakse komiteele heakskiitmiseks, enne kui vastutav haldur need allkirjastab. Liikmesriigid ja operatsiooni ülemad võivad soovi korral raamlepinguid kasutada. Raamlepingute sõlmimine rahastu poolt ei kohusta liikmesriike, kes ei ole nende lepingute osalised, hankima kaupu ja teenuseid nende lepingute alusel.

1.   Iga peaarvepidaja peab arvet oma vastutusalasse kuuluvate kutse alusel tehtud panuste ja ülekannete üle. Samuti koostab ta raamatupidamisaruanded kulude ja tulude kohta, mida hallatakse asjaomase halduri vastutusel.

2.   Operatsioonide peaarvepidaja koostab operatsiooni ülemate toetusel raamatupidamise aastaaruande operatsioonide ja abimeetmete või nende mis tahes osa kohta, mida rakendavad operatsioonid. Abimeetmete peaarvepidaja koostab abimeetmete iga-aastase raamatupidamise aastaaruande, tehes seda rakendajate toetusel.

1.   Rahastu teeb oma esindajate või võimalike enda poolt määratud kontrolli- või auditeerimisasutuste kaudu operatsioonide ja rakendajate kohapealseid kontrolle, et tagada käesoleva otsusega ja komitee otsustega kehtestatud normide nõuetekohane rakendamine ning rakendajatega sõlmitud lepingute sätete järgimine.

2.   Enne oma ülesannete täitmist peavad rahastu tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud loa juurdepääsuks vähemalt „SECRET UE/EU SECRET“ tasemel salastatud teabele või vajaduse korral samaväärse juurdepääsuloa liikmesriigilt või NATOlt. Kõnealused isikud tagavad sellise teabe konfidentsiaalsuse ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealuse teabe ja kõnealuste andmete suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

3.   Rahastu tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma etteteatamise nõudeta juurdepääs kõnealuste tulude ja kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha nendest koopiaid. Rahastu tulude ja kulude haldamisega tegelevad isikud pakuvad halduritele ning kõnealuste tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

4.   Kui avastatakse rikkumisi, millega kaasneb rahaline kahju, võtab rahastu koos asjaomase operatsiooni, rakendaja või tarnijaga vajalikud meetmed, et tagada asjaomaste summade sissenõudmine või tagastamine.

1.   Nõukogu peasekretär määrab operatsioonide halduri ettepanekul ja pärast komitee teavitamist operatsioonide jaoks siseaudiitori ja vähemalt ühe asesiseaudiitori. Kõrge esindaja määrab abimeetmete halduri ettepanekul ja pärast komitee teavitamist abimeetmete jaoks siseaudiitori.

2.   Siseaudiitorid nimetatakse ametisse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib pikendada kokku kuni kaheksa aastani. Siseaudiitoril peab olema vajalik kvalifikatsioon ja ta peab pakkuma piisavad julgeoleku- ja sõltumatusealased tagatised. Siseaudiitorid ei või olla eelarvevahendite käsutajad ega peaarvepidajad; nad ei või osaleda raamatupidamisaruannete ettevalmistamisel.

3.   Iga siseaudiitor annab vastutavale haldurile riskidega tegelemise kohta aru, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning soovitusi usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks. Siseaudiitorite vastutusel on eelkõige selle hindamine, kui sobivad ja tulemuslikud on sisemised juhtimissüsteemid ning kuidas asjaomased teenistused rakendavad poliitikameetmeid ja saavutavad eesmärke, pidades silmas nendega seotud riske.

4.   Siseaudiitorid täidavad oma ülesandeid oma vastutusalaga seotud küsimustes seoses kõikide talitustega, mis on kaasatud rahastu tulude kogumisse ning selle kaudu rahastatavate kulude katmisesse.

5.   Iga siseaudiitor viib eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele läbi ühe auditi või mitu auditit ning esitab aruande vastutavale haldurile. Vastutav siseaudiitor teavitab operatsiooni ülemaid ja vajaduse korral rakendajaid oma leidudest ja soovitustest. Operatsiooni ülematele ja rakendajatele muu hulgas vajalikke juhiseid andes tagab iga haldur oma vastutusalaga seotud küsimustes, et auditite tulemusel halduri poolt tehtud soovituste põhjal võetakse meetmeid.

6.   Iga haldur esitab igal aastal komiteele oma vastutusalaga seotud küsimustes tehtud siseauditi kohta aruande, milles on märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, esitatud märkused, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

7.   Siseaudiitorite töö ja aruanded tehakse koos kõigi asjakohaste lisadokumentidega kättesaadavaks artikli 42 kohaselt loodud audiitorite kolleegiumile.

1.   Moodustatakse audiitorite kolleegium. Audiitorite kolleegium auditeerib tulusid ja kulusid, mis tulenevad käesoleva otsuse rakendamisest vastavalt artikli 1 lõikele 2, samuti operatsioonide ja abimeetmete raamatupidamise aastaaruandeid.

2.   Komitee määrab kindlaks nõutava audiitorite arvu ja nimetab liikmesriikide esitatud kandidaatide seast kuni kolmeks aastaks ametisse audiitorite kolleegiumi liikmed, keda võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Komitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi kõrgeima auditeerimisasutuse liikmed või selle asutuse poolt soovitatud isikud ning pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi.

3.   Komitee võib audiitorite kolleegiumi taotluse korral nimetada ametisse audiitorite kolleegiumi liikmete assistendid. Assistendid peavad tagama piisava turvalisuse ja sõltumatuse. Audiitorite kolleegiumi taotlusel võib komitee kiita heaks, et audiitorite kolleegium kasutab rahastu välisauditiks kvalifitseeritud välist toetust.

4.   Audiitorite kolleegium kontrollib nii eelarveaasta jooksul kui ka tagantjärele kohapealsete kontrollide abil ja tõendavaid dokumente kontrollides, kas rahastu rahastatud või eelrahastatud kulud on tehtud kooskõlas käesoleva otsusega ja artikli 12 lõike 6 kohaselt vastu võetud eeskirjadega ning asjakohasel juhul kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega ning kas need on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, st säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega, ning kas sisekontroll on olnud piisav.

5.   Audiitorite kolleegiumi liikmetele ja nende assistentidele maksab palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus; rahastu katab nende lähetuskulud vastavalt komitee poolt vastu võetavatele eeskirjadele ning katab kvalifitseeritud välise toetuse kulud.

6.   Oma ametiajal audiitorite kolleegiumi liikmed ja nende assistendid:

7.   Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema ametiaega. Audiitorite kolleegium võtab vastu oma liikmete läbiviidavatele audititele kohaldatavad normid, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega. See kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui need edastatakse halduritele ja komiteele.

8.   Lisaks võivad haldurid või ühe või mõlema halduri määratud isikud viia igal ajal läbi rahastu kaudu rahastatud kulude auditi. Samuti võib komitee ühe või mõlema halduri või liikmesriigi ettepanekul määrata igal ajal täiendavad ajutised välisaudiitorid, määrates kindlaks nende ülesanded ja teenistustingimused.

1.   Iga rahastu peaarvepidaja koostab ja esitab vastutava halduri abiga audiitorite kolleegiumile eelarveaastale järgneva aasta 15. maiks rahastu raamatupidamise aastaaruande projekti oma vastutusalaga seotud küsimuste kohta. Operatsioonide peaarvepidaja kasutab operatsiooni ülemate esitatud kontosid, sealhulgas abimeetmete või nende mis tahes osa kontosid, mida operatsioon on rakendanud. Abimeetmete peaarvepidaja kasutab rakendajate esitatud raamatupidamisarvestust. Iga peaarvepidaja esitab komiteele samaks kuupäevaks eelarveaasta ülejäägi iga oma vastutusalasse kuuluva eelarvejaotise kohta. Iga haldur esitab komiteele iga-aastase tegevusaruande oma vastutusalaga seotud küsimuste kohta.

2.   Audiitorite kolleegium esitab tehtud auditi põhjal, sealhulgas artikli 42 lõikes 3 osutatud kvalifitseeritud välise toetuse abil tehtud auditi põhjal igale peaarvepidajale ja igale operatsiooni ülemale 15. juuliks oma vastavate raamatupidamisaruannete auditi tulemused.

3.   Iga peaarvepidaja, keda abistab vastutav haldur, edastab 30. septembriks komiteele rahastu lõpliku auditeeritud raamatupidamise aastaaruande oma vastutusalaga seotud küsimuste kohta.

4.   Audiitorite kolleegium esitab komiteele järgmise eelarveaasta 30. septembriks auditiaruande, mis sisaldab auditiarvamust. Komitee vaatab auditiaruande, auditiarvamuse ja raamatupidamise aastaaruande läbi, et anda iga halduri ja iga operatsiooni ülema tegevusele heakskiit.

5.   Rahastu raamatupidamise aastaaruannetega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse viis aastat alates vastava heakskiidu andmise kuupäevast. Operatsiooni lõpetamisel tagab operatsiooni ülem operatsioonide haldurile kõigi täiendavate dokumentide edastamise, sealhulgas operatsiooni poolt rakendatud mis tahes abimeetme või selle osa rakendamise kohta.

6.   Komitee teeb otsuse eelarve täitmise tulemuse ülekandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast kas tulude või kuludena. Komitee võib siiski otsustada enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist kanda eelarvesse eelarve täitmise eelarvestuse, kui ta on saanud audiitorite kolleegiumilt auditiarvamuse. Vastutav haldur esitab vajalikud paranduseelarved, võttes arvesse vahendite ülekandmist.

7.   Kui tagastamine ei ole täies mahus võimalik rahastule tehtavatest sissemaksetest mahaarvamise teel, tagastatakse eelarve täitmise tulemus asjaomastele liikmesriikidele vastavalt tagasimakse tegemise aastal kehtivale kogurahvatulu baasmäärale.

1.   Rahastu katab III lisas loetletud ühised kulud operatsiooni ettevalmistava etapi jooksul, mis kestab alates kriisiohjekontseptsiooni heakskiitmisest kuni operatsiooni ülema nimetamiseni. Eriolukordades võib komitee pärast konsulteerimist poliitika- ja julgeolekukomiteega pikendada ajavahemikku, mille jooksul rahastu neid kulusid kannab.

2.   Operatsiooni aktiivse etapi jooksul, mis kestab operatsiooni ülema nimetamise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, katab rahastu ühiste kuludena:

3.   Operatsiooni ühised kulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikke kulusid, mis on loetletud V lisas.

4.   Liidu operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja taristule on leitud lõppotstarve ja operatsiooni raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud.

5.   Ühised kulud piirduvad lisakuludega, nimelt kuludega, mida üks või mitu panustavat liikmesriiki või kolmandat riiki, liidu institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon ei oleks igal juhul kandnud, sõltumata liidu operatsiooni korraldamisest.

6.   Nõukogu võib operatsioonide loomise või pikendamise otsustes kindlaks määrata, et lisaks nendele kuludele, mida sel ajal loetakse ühisteks kuludeks, käsitatakse konkreetse operatsiooni ühiste kuludena teatavaid lisakulusid.

7.   Lisaks lõike 2 punktist b tulenevatele volitustele võib komitee juhtumipõhiselt otsustada, et konkreetset olukorda silmas pidades käsitatakse teatavaid lisakulusid, mis ei ole II–V lisas loetletud kulud, asjaomase operatsiooni ühiste kuludena.

1.   Liidu õppuste ühiseid kulusid rahastatakse rahastu kaudu vastavalt eeskirjadele ja menetlustele, mis on sarnased selliste operatsioonide jaoks kehtestatud eeskirjade ja menetlustega, millesse panustavad kõik liikmesriigid, välja arvatud Taani.

2.   Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest lisakuludest ja teiseks lisakuludest, mis tekivad, kui liit kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud NATO ühiseid vahendeid ja võimeid.

3.   Ühiste õppusekulude hulka ei kuulu kulud, mis on seotud järgmisega:

1.   Liikmesriik, kolmas riik või asjakohasel juhul rahvusvaheline organisatsioon, kes on saanud nõukogult loa eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib rahastust asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist operatsioonide haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2.   Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni ülem (kui ta on veel ametis) ja operatsioonide haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3.   Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud panustav liikmesriik või panustav kolmas riik, võib selle arvata maha järgmise panuste tegemise kutsest, mille operatsioonide haldur kõnealusele riigile esitab.

4.   Kui taotluse heakskiitmise ajaks ei ole kavas esitada ühtki sissemaksete tegemise kutset või kui raha tagastamise heakskiidetud taotluse kohane summa on suurem kui kavandatud panuse summa, maksab operatsioonide haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse rahastu rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5.   Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui kavandatud operatsioon tühistatakse.

6.   Summade tagastamisel makstakse tagasi ka eelrahastamisel kättesaadavaks tehtud summalt teenitud intress.

1.   Komitee võib operatsioonide halduri (keda abistab operatsiooni ülem) või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulutuste („riigi kantavad kulud“) haldamine usaldatakse rahastule, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2.   Komitee võib oma otsusega anda operatsiooni ülemale loa sõlmida lepinguid operatsioonis personali või vahenditega osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate poolte nimel, et osta teenuseid ja varusid, mida käsitatakse riigi kantavate kuludena.

3.   Komitee kehtestab oma otsusega riigi kantavate kulude haldamise korra, sealhulgas nende eelrahastamise korra ja vajaduse korral operatsiooni ülemale antud volituste kestuse.

4.   Rahastu peab arvestust talle usaldatud riigi kantavate kulude üle, mis tekivad igal liikmesriigil ja asjakohasel juhul kolmandatel pooltel. Operatsioonide haldur saadab igal kuul igale liikmesriigile ja asjakohasel juhul asjaomastele kolmandatele pooltele väljavõtte kulutustest, mis nad on teinud või nende personal on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulutuste tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul asjaomased kolmandad pooled maksavad taotletud vahendid rahastule välja 30 päeva jooksul pärast rahastamisnõude saatmist.

1.   Kui operatsiooniga seotud konkreetne olukord seda nõuab, võib komitee operatsioonide halduri (keda abistab operatsiooni ülem) või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et operatsiooniga seotud eelrahastamine ja teatavate kulude haldamine usaldatakse rahastule, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile, et hõlbustada algset vägede operatsiooni toimumiskohta siirmist enne seda, kui on kinnitatud, millised liikmesriigid osalevad operatsioonis personali või vahenditega.

2.   Neid kulusid hallatakse olemasolevate vahendite ja ressursside piires ning algsete kulude ülemmääraks kehtestatakse 20 % operatsiooni lähtesummast. Sellisel juhul esitab komitee oma otsuses operatsioonis personali või vahenditega osalevate liikmesriikide ja kolmandate poolte poolt eelrahastamise ja eelrahastatud summade hüvitamise korra põhijooned.

1.   Operatsiooni ülem täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid ühiste kulude puhul, mis tekivad tema juhitava operatsiooni aktiivses etapis.

2.   Erandina artikli 17 lõikest 6 annab lähtesumma vastuvõtmine nõukogu poolt operatsioonide haldurile ja operatsiooni ülemale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi kuni 30 % piires lähtesummast, juhul kui nõukogu ei otsusta kehtestada erinevat protsendimäära.

3.   Komitee võib operatsioonide halduri või operatsiooni ülema ettepaneku alusel ning operatiivvajadusi ja olukorra kiireloomulisust arvesse võttes otsustada, et tohib võtta ja vajaduse korral täita täiendavaid kulukohustusi. Kõnealune erand kaotab kehtivuse alates asjaomase operatsiooni eelarve vastuvõtmisest.

4.   Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad operatsioonide haldur ja operatsiooni ülem või tema esindaja kumbki neid puudutavates küsimustes komiteele igakuiselt aru kulude kohta, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Komitee võib operatsioonide halduri, operatsiooni ülema või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja juhiseid kulude tegemise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5.   Kolme kuu jooksul pärast operatsiooni käivitamist ja kui operatsiooni ülem peab seda operatsiooni nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta assigneeringuid operatsioonile pühendatud jaotise artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni ülem teavitab sellest operatsioonide haldurit ja komiteed.

6.   Vahetu ohu korral isikkoosseisule, kes on kaasatud liidu operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni ülem erandina artikli 17 lõikest 6 teha kõnealuse isikkoosseisu liikmete elu päästmiseks kulutusi, mis ületavad eelarvesse kirjendatud assigneeringuid. Operatsiooni ülem teavitab sellest võimalikult kiiresti operatsioonide haldurit ja komiteed. Sellisel juhul teeb operatsioonide haldur koostöös operatsiooni ülemaga ettepaneku ümberpaigutusteks, mis on vajalikud kõnealuste ootamatute kulutuste rahastamiseks. Kui selliste kulutuste jaoks ei ole võimalik tagada piisavat rahastamist ümberpaigutuse teel, esitab operatsioonide haldur paranduseelarve ettepaneku.

1.   Komitee kiidab heaks kõigi operatsioonide varustuse ja muu vara amortisatsioonimäära, tehes seda operatsioonide halduri ettepanekul. Operatsiooni ülem võib kohaldada teistsugust amortisatsioonimäära, kui operatsiooniga seotud olukord seda nõuab ja kui komitee selle heaks kiidab.

2.   Operatsiooni lõpetamise korral teeb operatsiooni ülem komiteele ettepaneku kõnealuse operatsiooni jaoks ühiselt rahastatud varustuse ja taristu lõppotstarbe kohta.

3.   Operatsioonide haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse etapi lõppu järele jäänud varustust ja taristut, pidades vajaduse korral silmas sellele lõppotstarve leidmist.

4.   Komitee kiidab ühiselt rahastatud varustuse ja taristu lõppotstarbe heaks, pidades silmas tegevusvajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

5.   Müümise korral müüakse varustus ja taristu nende turuhinnaga või, kui turuhinda ei ole võimalik kindlaks määrata, siis õiglase ja mõistliku hinnaga, võttes arvesse kohalikke eritingimusi.

6.   Müümine või üleandmine vastuvõtjariigile või kolmandale poolele peab toimuma kooskõlas asjaomaste kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7.   Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks ühiselt rahastatud varustus jääb rahastule, võivad panustavad liikmesriigid taotleda rahalist hüvitist teistelt liikmesriikidelt, välja arvatud Taanilt. Komitee võtab asjakohased otsused vastu ilma Taani osaluseta operatsioonide halduri ettepaneku alusel.

1.   Iga operatsiooni ülem peab raamatupidamisarvestust rahastult saadud rahaülekannete üle, enda poolt tehtud kulutuste ja tehtud väljamaksete ning saadud tulu üle, samuti rahastu eelarvest rahastatud ja enda poolt juhitava operatsiooni jaoks kasutatava vallasvara kontrollimise üle.

2.   Iga operatsiooni ülem esitab operatsioonide peaarvepidajale korrapäraselt lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse ja inventarinimestikud. Eelkõige esitab iga operatsiooni ülem operatsioonide peaarvepidajale eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. märtsiks või nelja kuu möödumisel tema juhitud operatsiooni lõppemisest (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem) teabe, mida on vaja ühiste kulude, riigi kantavate kulude ja operatsioonide poolt rakendatavate abimeetmete või nende mis tahes osaga seotud raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks ning tegevusaruande koostamiseks.

3.   Operatsioonide raamatupidamisarvestuse ja inventarinimestiku koostamise ja esitamise üksikasjalik kord kehtestatakse komitee otsuses, millega kehtestatakse artikli 11 lõike 6 kohane rahastu kaudu rahastatavate kulutuste tegemise kord, ning operatsioonide peaarvepidaja kehtestatud raamatupidamissuunistes ja -eeskirjades.

1.   Abimeetmete peamised eesmärgid on:

2.   Abimeetmete aluseks on järgmised põhimõtted:

3.   Abimeetmete puhul, mis hõlmavad sõjaliste kaupade ühises liidu nimekirjas olevate kaupade eksporti või üleandmist, järgitakse ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP sätestatud põhimõtteid ning need ei piira menetlust, mida liikmesriigid järgivad sellise ekspordi või üleandmise puhul kooskõlas nimetatud ühise seisukohaga, sealhulgas hindamise osas. Lisaks ei mõjuta sellised abimeetmed liikmesriikide kaalutlusõigust kaitseotstarbelise varustuse liidusisese üleandmise ja ekspordi poliitika suhtes.

4.   Abimeetmete ettepanekutele lisatakse kõrge esindaja hinnang, sealhulgas konfliktitundlikkuse ja konteksti analüüs, riski- ja mõjuhinnang ning need hõlmavad asjakohaseid kaitsemeetmeid, kontrolle, leevendavaid ja kaasnevaid elemente ning järelevalve ja hindamise korda, vastavalt artikli 9 lõikele 3 ning lõikes 2 osutatud põhimõtetele. Vajaliku tõhususe ja sidususe tagamiseks peaks selline analüüs ja hindamine tuginema vajaduse korral kogemustele, mille liidu osalejad on selles valdkonnas omandanud. Samuti käsitlevad eespool nimetatud küsimusi artiklis 63 osutatud korrapärased aruanded abimeetmete rakendamise kohta, mille kõrge esindaja esitab poliitika- ja julgeolekukomiteele.

1.   Kõrge esindaja või liikmesriik võib esitada nõukogule kontseptsioonidokumendi, milles kirjeldatakse võimalikku abimeedet, sealhulgas selle kohaldamisala, kestust, meetmete liiki ja võimalikke rakendajaid, ning millele lisatakse konfliktitundlikkuse, konteksti ja riskide esialgne analüüs koos esialgsete kaalutlustega mõju hindamiseks, samuti kaitsemeetmed ja leevendavad meetmed, mida arendatakse edasi artiklis 59 osutatud ettepanekus.

2.   Sellise kontseptsioonikirjelduse heakskiitmisel võib nõukogu lubada rahastu raames rahastada meetmeid võimaliku abimeetme ettevalmistamiseks.

3.   Kui võimalik abimeede hõlmab artikli 5 lõikes 3 osutatud surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse või platvormide tarnimist, sisaldab kontseptsioonidokument meetme esialgset hinnangulist maksumust. Liikmesriik, kes kavatseb hoiduda meetme vastuvõtmisel hääletamisest ja teha ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu kohase avalduse, peaks sellest kavatsusest teatama nõukogule kirjalikult aegsasti pärast kontseptsioonidokumendi esitamist. Kõnealune teatis võib sisaldada ka märget muude abimeetmete kohta, millesse ta soovib selle asemel panustada.

4.   Kooskõlas otsuse 2010/427/EL artikli 3 lõikega 2 konsulteerib Euroopa välisteenistus kontseptsioonidokumentide ja abimeetmeid käsitlevate kõrge esindaja järgnevate ettepanekute ettevalmistamisel asjaomaste komisjoni talitustega, et tagada liidu poliitikavaldkondade vajalik sidusus kooskõlas artikliga 8.

1.   Kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, võib nõukogu kuni abimeedet käsitleva otsuse vastuvõtmiseni kiita heaks rahastu raames rahastatavad vajalikud kiireloomulised meetmed, võttes arvesse artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud riski- ja kaitsemeetmete metoodikat. Kiireloomulised meetmed ja nende hinnangulised kulud võib kindlaks määrata artikli 57 kohases kontseptsioonikirjelduses, milles kirjeldatakse võimalikku abimeedet, või artikli 59 lõike 1 kohases ettepanekus kehtestada abimeede.

2.   Kiireloomulised meetmed ei hõlma artikli 5 lõikes 3 osutatud varustusega varustamist.

3.   Erandina artikli 17 lõikest 6 annab kiireloomuliste meetmete heakskiitmine nõukogu poolt abimeetmete haldurile õiguse võtta kulukohustusi ja tasuda asjaomase kiireloomulise meetmega seotud kulusid lubatud kulude ulatuses.

1.   Nõukogu võtab artiklis 6 osutatud ettepaneku või algatuse põhjal ja võimaliku toetusesaaja taotlusel vastu otsused, millega kehtestatakse abimeetmed.

2.   Igas nõukogu otsuses abimeetme kehtestamise kohta täpsustatakse abimeetme toetusesaaja, selle eesmärgid, ulatus, kestus, antava abi laad ning selle rakendamiseks prognoositavate kulude katmiseks vajalik lähtesumma. Vajaduse korral määrab nõukogu kindlaks artikli 36 kohaselt ilma projektikonkursita antud toetuste rakendajad või toetuse saajad. Otsuses sätestatakse toetusesaajalt või vajaduse korral rakendajatelt nõutavad kontrollid ja tagatised ning vajalikud sätted järelevalve ja hindamise kohta kooskõlas artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud riski- ja kaitsemeetmete metoodikaga. Samuti sisaldab see sätteid meetme peatamise ja lõpetamise kohta vastavalt artiklile 64.

3.   Abimeetmed on erimeetme või konkreetse geograafilise või temaatilise suunitlusega üldise toetusprogrammi vormis. Nõukogu otsuses, millega kehtestatakse üldine programm, määratakse kindlaks selle programmi alusel abikõlblike meetmete ulatus. Abimeetmed võivad olla mitmeaastased.

4.   Abimeetmete vahendid võivad hõlmata eraldisi, mis on vajalikud nende järelmeetmeteks, järelevalveks, hindamiseks, auditeerimiseks, nendest teavitamiseks ja nende nähtavuse suurendamiseks.

5.   Artikli 5 lõikes 3 osutatud surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse või platvormide tarnimiseks ette nähtud abimeetmed ei hõlma muid toetusvahendeid või -vorme. Abimeetmeid ei kasutata selliste vahendite tarnimiseks, mis on vastuolus liidu õiguse või liidu või kõigi liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

6.   Üldise programmi vormis võetavad abimeetmed ei hõlma artikli 5 lõikes 3 osutatud varustuse või platvormide osutamist.

7.   Üldise programmi alusel võetavate meetmete toetamine toimub toetusesaaja taotluse alusel ning selle peab eelnevalt läbi vaatama ja heaks kiitma poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud nõukogu otsuses üldise programmi kehtestamise kohta.

1.   Nõukogu võib otsustada, et konkreetne abimeede rakendatakse täielikult või osaliselt operatsiooni poolt kooskõlas artikli 59 lõikes 2 sätestatud nõuetega. Osalise rakendamise korral märgitakse otsuses konkreetsed meetmed, mida operatsioon peab rakendama, ja sellega seotud rahasumma.

2.   Selleks teeb nõukogu otsuse asjaomase operatsiooni volituste vajalike muudatuste kohta.

1.   Abimeetmete haldur tagab, et teostatakse vajalikud, artiklis 66 osutatud hindamised rakendajate suutlikkuse kohta, eelkõige finantsjuhtimise osas. Need hindamised on seotud rahastust rahastatavate kulutuste rakendamisega vastavalt artiklile 67 ning rahastust rahastatavate varade haldamisega vastavalt artiklile 68.

2.   Abimeetmete haldur nõuab, et rakendajad esitaksid vajalikud dokumendid, sealhulgas rakendusaruanded, raamatupidamisaruanded, liidu vahendite haldaja kinnitused ja auditiaruannete kokkuvõtte.

3.   Abimeetmete haldur teavitab komiteed lõikes 1 osutatud hindamiste tulemustest ja rakendajatega sõlmitavatest lepingutest. Iga komitee liige võib nõuda lisateavet selliste hinnangute ja lepingute kohta.

4.   Abimeetmete haldur, kes tegutseb rahastu nimel, sõlmib rakendajatega lepingud.

1.   Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga asjakohased kokkulepped, et tagada nõukogu poolt artiklite 56 ja 59 kohaselt abimeetmetega seoses kehtestatud nõuete ja tingimuste täitmine, sealhulgas vajaduse korral rahastust rahastatavate vahendite haldamise ja kasutamise ning varade vajaliku kontrollimise osas.

2.   Lõike 1 kohaselt sõlmitud kokkulepped sisaldavad vastavalt abimeetme tingimustele või mis tahes asjakohasele nõukogu või komitee otsusele sätteid, sealhulgas kaitsemeetmete kohta, millega tagatakse:

3.   Kõrge esindaja teavitab nõukogu lõikes 1 osutatud kokkulepetest õigeaegselt.

4.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped ei piira mis tahes täiendavate tingimuste kohaldamist, mida liikmesriik võib kehtestada ekspordilitsentsi väljastamisel vastavalt ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP.

5.   Üldise programmi vormis abimeetmete puhul võib abimeetmete haldur sõlmida toetusesaajaga sellise programmi alusel rahastamislepingu. Abimeetmete haldur teavitab komiteed sellisest sõlmitavast lepingust. Iga komitee liige võib nõuda lisateavet selliste lepingute kohta.

1.   Iga abimeedet käsitlev nõukogu otsus sisaldab järgmisi sätteid meetme peatamise ja lõpetamise kohta, ilma et see piiraks liikmesriikide ametiasutuste pädevust seoses ekspordilitsentside peatamisega, kui sellised litsentsid on nõutavad:

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee võib soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

1.   Kui kulutuste tegemine on usaldatud rakendajatele, kontrollib haldur, kas nad pakuvad rahastu finantshuvide kaitset tasemel, mis on samaväärne tasemega, mida võimaldatakse, kui rahastu teeb kulutusi otse.

2.   Selleks viib haldur enne artiklis 61 osutatud lepingute allkirjastamist läbi hindamise, tagamaks et rakendajate kohaldatavad süsteemid, eeskirjad ja menetlused annavad piisava kindluse, et nad täidavad kõnealustes lepingutes kooskõlas artiklitega 67 ja 68 sätestatud tingimusi.

3.   Lõikes 2 osutatud hindamine viiakse läbi proportsionaalselt ja võttes nõuetekohaselt arvesse kaasnevaid finantsriske.

4.   Rakendajad, keda haldur on hinnanud vastavalt lõikele 2, teatavad haldurile viivitamata, kui nende eeskirjades, süsteemides või menetlustes tehakse olulisi muudatusi.

5.   Kui rakendaja on saanud lõike 2 kohase positiivse hinnangu, võib ta kohaldada eeskirju, mida kohaldatakse tema enda kulutuste tegemise suhtes.

6.   Kui rakendajate puhul on täidetud ainult osa käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise nõuetest, võtab haldur rahastu huvide kaitse tagamiseks asjakohaseid parandusmeetmeid. Need meetmed täpsustatakse artikli 61 kohastes asjaomastes lepingutes.

7.   Rahastu võib täielikult või osaliselt tugineda komisjoni või vajaduse korral muude üksuste hinnangutele, kui haldur leiab, et need hinnangud vastavad komitee poolt artikli 11 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjades sätestatud nõuetele. Sel eesmärgil propageerib rahastu rahvusvaheliselt heaks kiidetud standardite või rahvusvaheliste parimate tavade tunnustamist.

8.   Haldur ei hinda liikmesriikide ministeeriume või valitsusasutusi, kui need on määratud rakendajateks. Haldur võib otsustada mitte hinnata:

9.   Kui vastavalt lõikele 8 hindamist ei tehta, võtab haldur kõik vajalikud meetmed, et tagada rahastu usaldusväärne finantsjuhtimine, sealhulgas selle finantshuvide piisav kaitse. Haldur võib rakendajate üle teostada asjakohast kontrolli ja tagada rahastuga samaväärsete finants- ja raamatupidamiseeskirjade ja -menetluste järgimise.

10.   Haldur teavitab komiteed hindamise tulemustest, et komitee saaks kaaluda võimalikke edasisi meetmeid. Kui suutlikkust teha rahastu raames rahastatavaid kulutusi ei ole võimalik kinnitada, teatab haldur mis tahes muudest võimalikest meetme rakendamise viisidest. Vajaduse korral kaalub haldur kooskõlas lõikega 6, kuidas tuleks käsitleda konkreetseid piiranguid võimalike rakendajate suutlikkusele.

1.   Rakendajatega vastavalt artiklile 61 sõlmitavates lepingutes rahastust rahastatavate kulutuste tegemiseks järgitakse artikli 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning artiklis 59 sätestatud nõudeid. Sellised lepingud sisaldavad üksikasjalikku korda, millega tagatakse rahastu huvide kaitse, nimelt et rakendamine on suunatud tegevuse tõhususele abimeetme eesmärkide täitmisel ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimisele, st säästlikkusele, tõhususele ja tulemuslikkusele. Abimeetmete haldur nõuab, et rakendajad tagaksid vajaduse korral alltöövõtjate poolt kõnealuste eesmärkide ja põhimõtete ning artikli 33 lõike 2 punktis c nimetatud eesmärkide ja põhimõtete järgimise.

2.   Lisaks sisaldavad need lepingud konkreetseid sätteid, millega tagatakse, et:

1.   Kui rakendajale on usaldatud sellised rahastust rahastatavad varad nagu taristu, seadmed või tarvikud või kui talle on tehtud ülesandeks eelnimetatu hangete korraldamine, määratakse artiklites 61 ja 68 sätestatud korras halduriga rahastu nimel sõlmitavates lepingutes kindlaks tingimused, millega tagatakse, et selliseid varasid hallatakse:

2.   Lõikes 1 osutatud lepingud peavad sisaldama konkreetseid sätteid, millega tagatakse, et varasid:

3.   Lõikes 1 osutatud lepingud sisaldavad sätteid, mille kohaselt rakendajad:

4.   Rakendajate poolt lepingute sõlmimist käsitlevad sätted lisatakse rakenduseeskirjadesse, mille komitee võtab vastu vastavalt artikli 11 lõikele 6, tagamaks, et alltöövõtjate kaasamine abimeetmete rakendamisse on kooskõlas käesoleva otsusega, sealhulgas artikli 56 lõikes 2 ja artikli 33 lõike 2 punktis c nimetatud põhimõtetega.

1.   Kõrge esindaja teostab seoses rahastu, selle meetmete ja tulemustega vajalikke teavitus- ja teabevahetusmeetmeid, konsulteerides seejuures komiteega. Kui komitee nii otsustab, võib neid tegevusi erandkorras rahastada rahastust.

2.   Rahastu raames toetuse saajatelt võidakse nõuda, et nad teeksid teatavaks toetuse päritolu ja tagaksid liidu nähtavuse, eelkõige meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, pakkudes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, sidusat, tõhusat ja proportsionaalset sihipärast teavet.

1.   Kõrge esindaja, nõukogu peasekretär ja komisjon korraldavad vajadusel koos sujuva ülemineku Athena mehhanismilt ja Aafrika rahutagamisvahendilt, mis kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2015/322 (12). Komiteele antakse nendest korraldustest teada.

2.   Otsuses (EL) 2020/1422 (13) osutatud 113 000 000 euro suurust summat või mis tahes selle osa, mille kohta on sõlmitud leping 30. juuniks 2021 (kaasa arvatud), ei kasutata rahastust 2021. aastal või hiljem rahastatavate meetmete jaoks.

3.   Athena mehhanismi kaudu rahastatavate kulutuste suhtes kohaldatavaid finantsreegleid kohaldatakse rahastu rahastatavate operatsioonide kulutuste suhtes kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama reegleid, mille komitee võtab vastu artikli 11 lõike 6 kohaselt.

4.   Otsuse (ÜVJP) 2015/528 alusel tehtud Athena mehhanismi halduri, peaarvepidaja, siseaudiitori ja nende asetäitjate ning Athena mehhanismi välisaudiitorite ametissenimetamisi kohaldatakse käesoleva otsuse kohaste samaväärsete ametikohtade suhtes kuni uute ametissenimetamiste tegemiseni.

5.   Athena erikomitee 29. mai 2012. aasta akti 12-0392, sealhulgas liidu lahingugruppide siirmise suhtes kohaldatavat lisakulude kirjeldust, kohaldatakse käesoleva otsuse rakendamisel seni, kuni see akt asendatakse komitee või nõukogu samateemalise otsusega.

6.   Athena erikomitee otsuseid, sealhulgas otsuseid, mis käsitlevad rahastamiskõlblikkuse eritingimusi teatavate ühiste lisakulude rahastamiseks vastavalt otsuse (ÜVJP) 2015/528 artikli 15 lõikele 7 või III lisa C osale, ning otsuseid, mis käsitlevad hankemenetlustega seotud erandeid vastavalt Athena mehhanismi kaudu rahastatavate kulutuste suhtes kohaldatavate finantsreeglite II osale, samuti Athena mehhanismi halduri otsuseid selliste erandite kohta, kohaldatakse käesoleva otsuse rakendamisel seni, kuni sellised otsused asendatakse komitee või operatsioonide halduri samateemaliste otsustega.

7.   Operatsioonide puhul on rahastu 2021. aasta esialgne eelarve Athena erikomitee poolt 2021. aastaks heaks kiidetud eelarve.

8.   Rahastu rahastab operatsioone ja abimeetmeid alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab üksikjuhtudel kohaldada erinevat kuupäeva.

1.   Otsus (ÜVJP) 2015/528 tunnistatakse kehtetuks. Kõiki nõukogu õigusaktides ja muudes operatsioone käsitlevates meetmetes sisalduvaid viiteid otsusele (ÜVJP) 2015/528 või selle mis tahes sätetele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele või selle samaväärsetele sätetele.

Otsuse (ÜVJP) 2015/528 sätteid kohaldatakse siiski jätkuvalt kuni käesoleva otsuse jõustumiskuupäevani võetud operatsioonide kulukohustuste täitmise suhtes ning nendega seotud raamatupidamise ja inventeerimise, auditeerimise ja raamatupidamisaruannete esitamise ning vastutuse suhtes, kuni Athena mehhanismi halduri ja operatsiooni ülemate tegevus on selliste kulutuste osas heaks kiidetud.

2.   Athena mehhanismi sõlmitud lepingud, raamlepingud ja halduskokkulepped loetakse rahastu poolt sõlmituks ning rahastu võtab üle nendest tulenevad Athena mehhanismi õigused ja kohustused. Athena mehhanismile kuuluvate varade ja pangakontode omandiõigus antakse üle rahastule ning rahastu võtab üle kõik Athena mehhanismi nõuded ja kohustused.

1.   Nõukogu vaatab käesoleva otsuse läbi iga kolme aasta järel pärast selle jõustumist või liikmesriigi taotlusel.

2.   Iga läbivaatamise käigus võidakse kõiki menetlusega seotud eksperte kutsuda osalema aruteludes, sealhulgas komitees ja rahastu juhtorganites toimuvates aruteludes.