19.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/28

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia („strateegia“), mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui kolmandates riikides.

(2)

Liit viib strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada mitmepoolset massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi ja mitmepoolseid usaldust suurendavaid meetmeid. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend („tegevusjuhend“) on nimetatud mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi lahutamatu osa.

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1). Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse liitu üles muu hulgas veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti edasi arendama ja rakendama tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni („ÜRO“) mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel.

(4)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses“. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning et massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa.

(5)

Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) tegevusjuhendi toetuseks strateegia rakendamise raames.

(6)

Nõukogu võttis 23. juulil 2012 vastu otsuse 2012/423/ÜVJP (3). See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist.

(7)

Nõukogu võttis 15. detsembril 2014 vastu otsuse 2014/913/ÜVJP (4). See otsus on aidanud tegevusjuhendit propageerida ja seeläbi soodustati tegevusjuhendi allkirjastamist uute liikmete poolt. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja täiustamist. Käesolev otsus peaks nimetatud protsessi toetama.

(8)

Üldisemalt põhjustab rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige raketiprogrammid Lähis-Idas, Kirde-Aasias ja Kagu-Aasias.

(9)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu („ÜRO Julgeolekunõukogu“) rõhutas resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1977 (2011) ja 2325 (2016), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta,

a)

edendada tegevusjuhendi allakirjutamist üha suurema arvu riikide poolt ja lõpuks selle ülemaailmset kohaldamist;

b)

toetada tegevusjuhendi täielikku rakendamist;

c)

edendada tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelist dialoogi, et aidata suurendada usaldust ja läbipaistvust, julgustada vaoshoitust ning suurendada stabiilsust ja julgeolekut kõigi jaoks;

d)

parandada tegevusjuhendi nähtavust ja suurendada üldsuse teadlikkust ballistiliste rakettide leviku riskidest ja ohtudest;

e)

uurida, eelkõige teadusuuringute abil, võimalusi täiustada tegevusjuhendit ning edendada tegevusjuhendi ja teiste asjakohaste mitmepoolsete instrumentide nagu raketitehnoloogia kontrollirežiimi, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni avakosmosesse lennutatud objektide registri vahelist koostööd.