23.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/7

(1)

Direktiiviga 2014/59/EL antakse kriisilahendusasutustele õigus kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi alla hinnata ja konverteerida.

(2)

Teatavate krediidiasutuste kohustuste struktuuris võivad moodustada olulise osa tuletisinstrumendilepingud. Selliste lepingute väärtuse hindamine on aga keerukas, sest lepingute väärtus on seotud nende alusvaraks olevate finantsinstrumentide, varade või üksuste väärtusega, mis on ajas muutuv ning fikseerub üksnes lõpptähtajal või lepingu tasaarvestusel.

(3)

Varasem kogemus näitab, et tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise keerukus ühe vastaspoole maksejõuetuse korral võib muuta hindamise aeganõudvaks, tuua kaasa väga suured kulud ja kutsuda esile kohtuvaidlusi.

(4)

Peale selle näitab kogemus, et tuletisinstrumendilepingud võivad sisaldada erinevaid metoodikaid, kuidas määratakse kindlaks tasaarvestusel vastaspoolte vahel maksmisele kuuluv summa, kusjuures mõni nendest metoodikatest jätab kas tasaarvestussumma või tasaarvestuskuupäeva või need mõlemad täielikult selle vastaspoole määrata, kes kohustusi täidab.

(5)

Seetõttu peaksid kriisilahendusasutused moraaliriski vältimiseks ja kriisilahendusmeetmete tõhususe tagamiseks võtma vastu ja rakendama asjakohased metoodikad tuletisinstrumendilepingutest tulenevate kohustuste hindamiseks kriisilahendusprotsessi kiirusega sobiva aja jooksul ning objektiivse ja võimaluse korral hõlpsalt kättesaadava teabe põhjal. Hindamismetoodikas on oluline sätestada menetlused, kuidas kriisilahendusasutus tasaarvestusotsustest teatab ning kuidas saadakse tasaarvestatud lepingute vastaspooltelt asendustehingute andmeid.

(6)

Tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tuletisinstrumendilepingute puhul kehtib lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ühtne tasaarvestussumma. Direktiivi 2014/59/EL artiklis 49 on sätestatud, et selliste lepingute väärtus määratakse kindlaks netoväärtusena kokkuleppe tingimuste alusel. Kriisilahendusasutus või sõltumatu hindaja peab seega järgima tasaarvestuskokkuleppes määratletud tasaarvestatavate tehingute kogumeid, saamata valida teatavaid lepinguid ja välistada teisi.

(7)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 49 kohaselt määrab tuletisinstrumendilepingute väärtuse kriisilahendusasutus või sõltumatu hindaja osana sama direktiivi artikli 36 kohasest väärtuse hindamisest. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse hindamise menetluse eesmärk peaks olema määrata kiiresti esialgne väärtus kohustuste teisendamise otstarbel; samal ajal peaks hindamismenetlus olema piisavalt paindlik, et kriisilahendusasutus saaks nõudesummasid hiljem korrigeerida.

(8)

Seda, kas rakendada tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes kohustuste teisendamise vahendit või välistada need kohustuste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikele 3, tuleks hinnata sama direktiivi artikli 36 kohase hindamise raames enne tasaarvestusotsuse tegemist.

(9)

Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaksmääramine peaks võimaldama kriisilahendusasutustel hinnata enne tasaarvestusotsuse tegemist, millises ulatuses võiks pärast tasaarvestust rakendada nende kohustuste suhtes kohustuste teisendamise vahendit ning kui suur võiks olla tasaarvestusest tulenev väärtuse vähenemine.

(10)

Tuletisinstrumendilepingute tasaarvestusel võivad tekkida lisakahjud, mis jätkuvuseelduslikus väärtuses ei kajastu ning mis võivad tuleneda näiteks vastaspoole tegelikest asenduskuludest, mis suurendavad kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt maksmisele kuuluvaid tasaarvestuskulusid, või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kuludest seoses uute tehingute tegemisega positsioonide suhtes, mis on tasaarvestuse tulemusena tururiskile avatud. Kui tuletisinstrumendilepingute tasaarvestuse tõttu kantud kulud või eeldatavalt kantavad kulud on suuremad kui see osa asjaomastest kohustustest, mille suhtes saaks reaalselt rakendada kohustuste teisendamise vahendit, võib lisakahjum suurendada kohustuste teisendamise koormust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude võlausaldajate jaoks. Sellisel juhul kannaksid kohustused, mis ei tulene tuletisinstrumendilepingutest, kohustuste teisendamisel suuremat kahju kui ilma tuletisinstrumendilepingute tasaarvestuse ja nende suhtes kohustuste teisendamise vahendi rakendamiseta, mistõttu kriisilahendusasutus võib kaaluda tuletisinstrumendilepingute välistamist kohustuste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 3 punktile d ja sama direktiivi artikli 44 lõike 11 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2016/860 (2). Kohustuste teisendamise õiguse kasutamisel selliste kohustuste suhtes tuleks kohaldada direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikes 2 sätestatud erandeid ja sama direktiivi artikli 44 lõikes 3 sätestatud valikulisi erandeid, mida on täpsustatud delegeeritud määruses (EL) 2016/860.

(11)

Kuna on vajalik direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõigete 3 ja 4 järjekindel tõlgendamine, tuleb sätestada metoodikad ja põhimõtted, mille kohaselt sõltumatud hindajad ja kriisilahendusasutused tuletisinstrumentide väärtust hindavad.

(12)

Tasaarvestatud kohustuste väärtuse hindamine tegelikul või oletataval asenduskulul põhineva metoodikaga annaks valitseva turutavaga sarnase tulemuse ning oleks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 74 kohaste väärtuse hindamise põhimõtetega, mille eesmärk on kindlaks teha, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus (põhimõte, et ühegi võlausaldaja olukord ei tohi olla halvem kui tavalises maksejõuetusmenetluses).

(13)

Kriisilahendusasutus peaks väärtuse hindamise metoodikat rakendades saama toetuda eri andmeallikatele, sealhulgas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu, vastaspoolte ja kolmandate isikute allikatele. Siiski on asjakohane kehtestada põhimõtted selle kohta, millist liiki andmeid tuleb väärtuse hindamisel arvesse võtta, et väärtuse kindlaksmääramine oleks objektiivne.

(14)

Kriisilahendusasutuste poolt tasaarvestatud tuletisinstrumendilepingute vastaspooled võivad otsustada sõlmida ühe või mitu asendustehingut, et tasaarvestusel oma riskipositsioon asendada. Selliseid asendustehinguid tuleks hindamisel käsitleda eelistatud andmeallikana, kui need on sõlmitud majanduslikult mõistlikel tingimustel tasaarvestuskuupäeval või nii ruttu pärast seda, kui on mõistlikult teostatav. Seetõttu peaksid kriisilahendusasutused tasaarvestusotsusest teatades andma vastaspooltele võimaluse esitada majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta tõendeid tähtaja jooksul, mis on kooskõlas väärtuse hindamise eeldatava ajahetkega. Kui vastaspooled on tähtajaks sellised tõendid esitanud, peab hindaja määrama tasaarvestussumma kõnealuste asendustehingute hinna põhjal. Kui vastaspooled ei ole majanduslikult mõistlike asendustehingute kohta tähtajaks tõendeid esitanud, peavad kriisilahendusasutused saama väärtust hinnata turul kättesaadava teabe põhjal nagu ostu- ja müügihinna keskmine hind ja ostu-müügikursi vahed, et hinnata oletatavaid asenduskulusid, st kahjumit või kulusid, mis oleksid tekkinud seoses riskimaandustehingu või seonduva positsiooni taastamisega netoriskipositsiooni alusel.

(15)

Tuletisinstrumenditooted ja -turud on väga heterogeensed ning ei ole võimalik kindlaks teha ühte turutava asendustehingute tegemiseks. Mõiste „majanduslikult mõistlikud asendustehingud“ tuleb seetõttu määratleda laialt, et hindaja saaks väärtuse kindlaks määrata igas turukontekstis. Selle mõiste all tuleks seega mõista asendustehingut, mis on tehtud netoriskipositsiooni alusel, üldise turutavaga kooskõlas olevatel tingimustel ja mõistliku jõupingutusega majanduslikult soodsaima tulemuse saavutamiseks. Hindaja võiks muude asjaolude kõrval arvesse võtta, kui mitme diileri poole vastaspool pöördus, mitu hinnapakkumist sai ja kas väljavalitud hinnapakkumine oli parim. Samuti peaks kriisilahendusasutus saama tasaarvestusteates märkida, milliseid kriteeriume ta hindamisel kasutab.

(16)

Viimastel aastatel vastu võetud liidu õigusaktidega on püütud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega suurendada läbipaistvust ja riskide maandamist tuletisinstrumendilepingute turul, nähes ette standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide kohustusliku kliirimise kesksete vastaspooltega, kesksete vastaspooltega kliiritud tuletisinstrumentide ja paljude eri liiki börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse hindamise ja võimendustagatise kasutamise nõuded ning kõiki börsiväliseid tuletisinstrumente hõlmava kohustusliku aruandluse kauplemisteabehoidlatele.

(17)

Kui keskse vastaspoole kliiriva liikme suhtes on algatatud kriisilahendusmenetlus ning kriisilahendusasutus on tasaarvestanud enne kohustuste teisendamist tuletisinstrumendilepinguid, on kõnealune kliiriv liige keskse vastaspoole suhtes konkreetse(te) tasaarvestatavate tehingute kogumi(te) seisukohalt kohustusi mittetäitev kliiriv liige. Sisemenetlused ja -mehhanismid, mida keskne vastaspool rakendab kliiriva liikme poolse kohustuste mittetäitmise korral (edaspidi „keskse vastaspoole rikkumismenetlus“) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (3) nõuetele, on usaldusväärne alus kogu tasaarvestatavate tehingute kogumi ulatuses tasaarvestusel tekkivate tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse kindlaksmääramiseks, seda ka kriisilahendusmenetluses toimuva kohustuste teisendamise olukorras.

(18)

Keskse vastaspoole rikkumismenetlus võib kesta mitu päeva või kauemgi pärast selle käivitanud sündmust. Kui oodata kriisi lahendamise olukorras tuletisinstrumentide väärtuse kindlaksmääramiseks väga pikka aega rikkumismenetluse lõppu, võib see kahjustada kriisi lahendamise ajakava ja eesmärke ning põhjustada finantsturgudel tarbetu häire. Seetõttu on vajalik, et kriisilahendusasutus lepiks keskse vastaspoolega ja keskse vastaspoole pädeva asutusega kokku tähtaja, milleks ennetähtaegse lõpetamise summa tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse nii keskse vastaspoole kui ka kriisilahendusasutuse piiranguid.

(19)

Kui keskne vastaspool on ennetähtaegse lõpetamise summa kooskõlas oma rikkumismenetlusega kokkulepitud tähtajaks kindlaks määranud, peab hindaja selle kinnitama. Kui keskne vastaspool ei määra ennetähtaegse lõpetamise summat kokkulepitud tähtajaks kindlaks või kui ta ei rakenda keskse vastaspoole rikkumismenetlust, peaks kriisilahendusasutus saama määrata ennetähtaegse lõpetamise summa kindlaks omaenda hinnangute põhjal. Samuti peaks kriisilahendusasutus saama määrata summa omaenda hinnangute põhjal kindlaks esialgselt, kui see on kriisilahendusprotsessi kiireloomulisuse tõttu põhjendatud ning tingimusel, et ta ajakohastab oma hinnangut, kui keskse vastaspoole rikkumismenetlus tähtaja saabudes lõpule jõuab. Kriisilahendusasutus peaks saama keskse vastaspoole poolt pärast tähtaja möödumist esitatud teavet arvesse võtta lõplikus järelhindamises, kui see on sel ajal kättesaadav, ja igal juhul direktiivi 2014/59/EL artikli 74 kohase kohtlemise erinevuse hindamise ajal. Käesolev määrus ei tohiks piirata rikkumismenetlusi, mida kesksed vastaspooled korraldavad vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012.

(20)

Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõike 4 kohaselt kehtestatud keskse vastaspoole sisemenetlusi kohustusi mittetäitva kliiriva liikme ja selle klientide varade ja positsioonide ülekandmiseks ning peaksid olema kooskõlas kõikide muude asjakohaste sätete või loa saamise tingimustega, mis võivad mõjutada asjaomaste tuletisinstrumendilepingute tasaarvestust.

(21)

Tuletisinstrumendilepingute väärtuse hindamise ajahetk peaks lähtuma põhimõttest, mille kohaselt hindamisel tuginetakse vastaspoolte kantud tegelikele või oletatavatele asenduskuludele. Et hindamine oleks võimalikult täpne, peaks see toimuma tasaarvestuskuupäeval, või kui see ei oleks majanduslikult mõistlik, siis esimesel kuupäeval ja kellaajal, millal alusvara hind turul teatavaks saab. Kui ennetähtaegse lõpetamise summa määrab kindlaks keskne vastaspool või kui see määratakse kindlaks asendustehingute hinna põhjal, peaks hindamise ajahetk olema keskse vastaspoole hinnangu või asendustehingute ajahetk.

(22)

Kui kriisilahendusasutus otsustab asja kiireloomulisuse tõttu teha direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 9 kohase esialgse hindamise, peaks kriisilahendusasutus või hindaja saama selle esialgse hindamise raames määrata juba enne asjaomast hindamise ajahetke kindlaks tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste esialgse väärtuse, tuginedes hinnangulisele väärtusele ja sel ajal kättesaadavatele andmetele. Kui kriisilahendusasutus võtab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikega 12 esialgse hinnangu põhjal kriisilahenduse meetme, võetakse turul jälgitavaid asjakohaseid muutusi või hindamise ajahetkel tehtud tegelikel asendustehingutel põhinevaid tõendeid arvesse kas järgmisel esialgsel hindamisel või sama direktiivi artikli 36 lõike 10 kohasel lõplikul hindamisel.

(23)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(24)

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldas käesoleva määruse aluseks oleva tehniliste standardite eelnõu avatud avaliku konsultatsiooni, pidas nõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, analüüsis võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust (4),

a)

asutatud liidus ja saanud tegevusloa vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 14–21 sätestatud menetlusele

b)

või asutatud kolmandas riigis ja tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud menetlusele;

a)

tuletisinstrumendilepingute kantava kahjumi suurus, kui nende suhtes rakendataks kohustuste teisendamise vahendit; selle saamiseks korrutatakse omavahel järgmised suurused:

ja

b)

väärtuse vähenemine, lähtudes hinnangust, kui suured kulud või muud väärtuselangused tuletisinstrumendilepingute tasaarvestuse tulemusena eeldatavalt tekiksid; selle saamiseks leitakse järgmiste suuruste summa:

a)

maksmata summad, tagatised ja muud summad, mille kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing peab maksma vastaspoolele, miinus maksmata summad, tagatised ja muud summad, mille vastaspool peab maksma kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasaarvestuskuupäeval;

b)

tasaarvestussumma, mis hõlmab tuletisinstrumendilepingute vastaspoolte kantud kahjumeid või kulusid või nende saadud kasumeid seoses tasaarvestatud lepingute oluliste tingimuste majandusliku ekvivalendi ja nende lepingute kohaste poolte optsiooniõiguste asendamise või saamisega.

a)

summad, mille maksmise kohustus tekkis tasaarvestuskuupäeval või enne seda ning mis on sellel kuupäeval maksmata;

b)

selle vara õiglase turuväärtusega võrdne summa, mis kuulus ülekandmisele tuletisinstrumendilepingute kõikide kohustuste kohaselt, mis kuulusid ülekandega arveldamisele tasaarvestuskuupäeval või enne seda ja mis ei ole tasaarvestatud kuupäeva seisuga arveldatud;

c)

summad seoses intressi või hüvitisega, mis on kogunenud makse- või ülekandekohustuse tekkimise kuupäeva ja tasaarvestuskuupäeva vahelisel perioodil.

a)

parima ostu- ja müügihinna keskmised päevalõpuhinnad vastavalt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu tavapärastele menetlustele artikli 8 kohaselt kindlaks määratud kuupäeval;

b)

ostu- ja müügihinna keskmise hinna ja ostukursi vahe või ostu- ja müügihinna keskmise hinna ja müügikursi vahe, olenevalt netoriskipositsiooni suunast;

c)

vajaduse korral punktides a ja b osutatud hindade ja vahede korrektsioonid, et võtta arvesse alusriskide või -instrumentide turulikviidsust ning riskipositsiooni suurust turusügavuse suhtes, samuti võimalikku mudeliriski.

a)

kolmandatelt isikutelt saadud andmed, nagu jälgitavad turuandmed või hindamisnäitajate andmed ja turutegijate noteeringud või keskselt kliiritud lepingute puhul kesksetelt vastaspooltelt saadud väärtused või hinnangud;

b)

standardtoodete puhul hindaja enda süsteemide abil genereeritud hinnangud;

c)

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu enda andmed, nagu sisemudelid ja -hinnangud, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) artikli 105 lõike 8 kohased sõltumatud hinnakontrollid;

d)

muud vastaspooltelt saadud andmed lisaks artikli 3 lõike 3 kohaselt esitatud tõenditele asendustehingute kohta, sealhulgas andmed käimasolevate või varasemate hindamisvaidluste kohta seoses sarnaste või seotud tehingute ja noteeringutega;

e)

kõik muud asjakohased andmed.

a)

rikkumismenetlus, mis on sätestatud keskse vastaspoole juhtimiseeskirjades kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 48;

b)

kriisilahenduse ajakava.

a)

keskne vastaspool ei esita kriisilahendusasutuse poolt lõike 5 kohaselt määratud tähtajaks ennetähtaegse lõpetamise summa hinnangut või

b)

keskse vastaspoole hinnang ennetähtaegse lõpetamise summa kohta ei ole kooskõlas keskse vastaspoole rikkumismenetlusega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 48.

a)

asendustehingute sõlmimise kuupäev ja kellaaeg, kui hindaja määrab ennetähtaegse lõpetamise summa asendustehingute hinna alusel, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 1;

b)

kuupäev ja kellaaeg, millal keskne vastaspool määras kindlaks ennetähtaegse lõpetamise summa, kui hindaja määrab ennetähtaegse lõpetamise summa kindlaks vastavalt keskse vastaspoole rikkumismenetlusele, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1;

c)

kõikidel muudel juhtudel tasaarvestuskuupäev või, kui see ei oleks majanduslikult mõistlik, siis päev ja kellaaeg, millal alusvara turuhind teatavaks saab.