19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 225/41

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (2) artikli 7 lõike 1 kohaselt tuleb toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga tagada toetusõiguste tõhus jälgitavus teatavate tegurite puhul, muu hulgas viimase aktiveerimise kuupäev. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) sätetega riikliku või piirkondlike reservi täiendamise kohta põhitoetuskava raames ei nõuta enam seda konkreetset teavet seni, kuni on võimalik teha kindlaks toetusõiguste koguarv põllumajandustootja kohta.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 9 on sätestatud eeskirjad maastikuelementide ja puudega põldude kindlaksmääramiseks. Vaja on täpsustada kõnealuse sätte sõnastust, osutades toetuskõlblikele hektaritele.

(3)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (4) artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et pädev asutus teatab esialgse kontrolli tulemused toetusesaajale 26 kalendripäeva jooksul pärast kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäeva. Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikliga 12 on seoses viimase esitamiskuupäevaga ette nähtud erandid nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (5) artikli 5 lõikest 1. Järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada sama erand viimase võimaliku kuupäeva kohta, millal kõnealuse esialgse kontrolli tulemusi teatada, ning viimase võimaliku kuupäeva kohta, millal toetusesaaja teatab pädevale asutusele kõnealuse esialgse kontrolli tulemusel tehtud muudatused. Samuti tuleks selgitada, et 26 kalendripäeva pikkune ajavahemik esialgse kontrolli tulemuste teatamiseks lõpeb igal juhul üks päev pärast kõige hilisemat võimalikku kuupäeva, mil toetusesaajad võivad esitada toetuse- või maksetaotlusi või toetuseõiguste taotlusi.

(4)

Ümberjaotava toetuse, noorte põllumajandustootjate toetuse ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetuse puhul on delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 18 sätestatud põhimõte, et põllumajandustootjale ei tuleks üledeklareerimise korral kohaldada karistusi, kui üledeklareerimisega ei kaasnenud võimalik kasu tulenevalt selliste hektarite ülemmäärast, millele toetust võib anda. Sarnane säte kehtis komisjoni määruses (EÜ) nr 1122/2009 (6) loomapidamistoetuste puhul ning komisjoni määruses (EL) nr 65/2011 põllumajanduse pindalapõhiste meetmete puhul (7). Lihtsustamise huvides ja selleks, et tagada järjepidevus ja võrdsus põllumajandustootjate käsitlemisel, on asjakohane kehtestada delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014 eeskiri kõigi pindala- ja loomatoetuskavade ning kui on asjakohane, siis pindalaga seotud ja loomadega seotud maaelu arengu meetmete raames antavate toetuse arvutamise põhimõtte kohta.

(5)

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi puhul põhineb sellise toetuse arvutamine, millele toetusesaajal on õigus, põllumajanduskultuuri rühma kontseptsioonil. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 41 ette nähtud ümberjaotava toetuse puhul võivad liikmesriigid otsustada toetuse erinevalt maksmiseks kehtestada teatava arvu hektarite raames astmestiku. Ümberjaotava toetuse puhul aitaks konkreetse põllumajanduskultuurirühma kehtestamine lihtsustada toetusesaaja taotlust ümberjaotava toetuse astmestamise korral, kuna toetusesaaja ei pea osutama, milline maastikuelement kuulub millise toetusmääraga hektarite arvu juurde. Järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada sama säte noorte põllumajandustootjate toetuskava ja vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse meetmete jaoks.

(6)

Selliste pindalatoetuskavade või -meetmete puhul, mis ei kuulu põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava alla, on delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 17 lõike 1 punktis b põllumajanduskultuuri rühm eristatud kui rühm iga muu pindalatoetuskava või -meetme jaoks deklareeritud pindala kohta, mille suhtes kohaldatakse erinevat toetusemäära. Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele antava toetuse puhul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (8) artikli 31 lõikega 4 ette nähtud, et liikmesriigid sätestavad toetuse järkjärgulise vähenemise sellise osa suhtes, mis ületab põllumajandusliku majapidamise suhtes kehtestatud lävendit, mis määratletakse programmis, välja arvatud erijuhud. Kõnealuse toetuse puhul tuleks täpsustada, et järkjärguliselt vähenevate toetussummade kasutamisel tuleb arvestada kõnealuste summade keskmise väärtuse ja vastavate deklareeritud pindalade suhtega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 lõikes 2.

(7)

Lihtsustamise huvides ja võttes arvesse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi arengut, on asjakohane kohandada halduskaristusi selliste toetuskavade või -meetmete puhul, kus saab teostada põldude identifitseerimise süsteemi tõhusat halduslikku ristkontrolli ja kus tagasiulatuv tagasinõudmine on võimalik, seda eelkõige määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1., 2., 4. ja 5. peatükiga ning V jaotisega ette nähtud pindalatoetuskavade puhul ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 30 ja 31 ette nähtud pindalatoetusmeetmete puhul. Seejuures tuleks ühise põllumajanduspoliitika usaldusväärse finantsjuhtimise puhul lähtuda hoiatavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

(8)

Kõnealuste toetuskavade või -meetmete puhul tuleks esimese rikkumise ja väikese üledeklareerimise puhul kehtestada vähendatud karistuste süsteem. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja selleks, et vältida süsteemi kuritarvitamist ning edendada nõuetekohast deklareerimist tulevikus, tuleks summa, mille võrra halduskaristust vähendati, maksta ära juhul, kui toetusesaajale kohaldatakse pindalatoetuskava või -toetusmeetme puhul järgmisel taotlusaastal mõnda muud halduskaristust.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 24 on sätestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse vähendamine põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude rikkumise korral. Selguse huvides tuleks lisada erisäte, mis hõlmaks määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõike 2 rikkumisjuhte.

(10)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 21 kohaselt on loomapidamistoetuse taotluse või loomatoetusmeetmete raames esitatud maksetaotluste puhul toetusesaajal kohustus pidada vajaduse korral loomi oma põllumajanduslikus majapidamises liikmesriigi poolt kindlaksmääratud aja vältel ning esitada teave asukoha või asukohtade kohta, kus loomi kõnealusel ajavahemikul peetakse. On asjakohane kehtestada sätted, mille alusel saab loomi, kes on nimetatud ajavahemiku jooksul toimetatud muusse asukohta kui teavitatud asukoht, käsitada kindlaksmääratuna, tingimusel et neid saab kohapealse kontrolli käigus põllumajanduslikus majapidamises viivitamata kindlaks teha.

(11)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 (9) artikli 53 lõike 4 kohaselt määrab liikmesriik toetuskõlblikkuse tingimusena kindlaks loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuded, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000 (10). Nimetatud määrusele viidatakse kui süsteemsele toetuskõlblikkuse tingimusele, püüdes sel viisil tagada toetuse saamise tingimustele vastavate loomade ühene identifitseerimine. Seoses sellega tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 30 lõike 4 punktis c täpsustada, et registris, loomapassis ja/või loomade elektroonilises andmebaasis sisalduvaid ebaõigeid kandeid looma kohta seoses selliste üksikasjadega nagu sugu, tõug, värv või kuupäev, tuleks käsitada rikkumisena pärast esimest leidu, kui see teave on oluline asjaomase toetuskava või -meetme raames loomade toetuskõlblikkuse hindamisel. Muudel juhtudel tuleks asjaomast looma käsitada kindlaksmääramata loomana, kui sellised ebaõiged kanded avastatakse vähemalt kahe kontrolli käigus 24 kuu jooksul.

(12)

Loomatoetusmeetmete puhul kohaldatavad halduskaristused on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 31 ja neid tuleb kohaldada meetme tasandil. Osutatud artikli puhul ei ole võetud arvesse asjaolu, et meetme alusel toimuv tegevus võib hõlmata eri loomatõuge ja liike, kelle suhtes võib kohaldada maaelu arengu programmi eri toetusmäärasid ja toetuskõlblikkuse tingimusi. Seetõttu on asjakohane osutada kõnealuses artiklis vastavale tegevusele.

(13)

Lisaks on delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 31 osutatud, et nõuete rikkumisi peab olema leitud vähemalt kolme looma puhul. Lühikese tootmistsükliga liikide ja suure taastootmisvõimega loomade puhul ei ole sellise künnisega kohaldatav karistus vastavuses veiste, lammaste ja kitsede puhul kohaldatava karistusega. Lühikese tootmistsükliga liikide puhul peaks liikmesriikidel olema seetõttu lubatud kohandada loomade arvu, mis oleks sisuliselt samaväärne kolme looma ülemmääraga.

(14)

Selleks et tagada rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 21 lõikes 4 väljapakutud toetusetaotlusteta süsteemis kasutatavate andmete usaldusväärsus, tuleb potentsiaalselt toetuskõlblikke loomi kohapeal kontrollida. Määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 31 sätestatud halduskaristusi kohaldatakse rikkumiste leidmisel. Ilma et see piiraks muude toetuskõlblikkustingimuste kohaldamist, tuleks selliseid potentsiaalselt toetuskõlblikke loomi käsitada siiski maksete jaoks toetuskõlblikena, tingimusel et identifitseerimis- ja registreerimisnõuete rikkumised on kõrvaldatud hiljemalt loomapidamisperioodi esimeseks päevaks või hiljemalt alates kuupäevast, mille liikmesriik on valinud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõikega 4. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 31 lõikes 3 sätestada, et potentsiaalselt toetuskõlblikke loomi, kes ei ole korrektselt identifitseeritud või registreeritud, käsitatakse loomadena, kelle puhul esineb rikkumisi, olenemata sellest, kuidas nad täidavad delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõikega 4 kehtestatud toetuskõlblikkuse tingimusi.

(15)

Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 31 on sätestatud metoodika, mille põhjal arvutatakse loomatoetuskavade või loomatoetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud loomadega seoses määratavad halduskaristused. Metoodika põhineb selliste üksikute loomade arvul, kelle puhul leiti nõuete rikkumisi, olenemata sellest, mitu päeva kõnealused loomad põllumajanduslikus majapidamises viibisid. Mõned liikmesriigid on loonud süsteemi, mille puhul ei ole toetuse arvutamisel aluseks mitte ainult üksikute toetuskõlblike loomade arv, vaid ka päevade arv, mille jooksul loom põllumajanduslikus majapidamises toetuskõlblikkuse tingimustele vastas. Proportsionaalsuse huvides peaksid need liikmesriigid kohandama oma metoodika, et halduskaristusi vastavalt arvutada.

(16)

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004 (11) peavad liikmesriigid looma identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis koosneb lammaste ja kitsede keskregistrist või elektroonilisest andmebaasist. Seetõttu on asjakohane laiendada delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 34 kohaldamisala nimetatud loomaliikidele.

(17)

Selguse huvides on asjakohane täpsustada delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklites 43 ja 44, et määruste (EÜ) nr 1122/2009 ja (EL) nr 65/2011 jätkuv kohaldamine ning delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 jätkuv kohaldamine puudutab ka toetusetaotlusi. Samuti on asjakohane selgitada, et määrusi (EÜ) nr 1122/2009 ja (EL) nr 65/2011 kohaldatakse jätkuvalt seoses 2014. ja varasemaid aastaid hõlmavate toetusetaotlustega.

(18)

Lisaks on asjakohane täpsustada delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 43, et nende toetusetaotluste suhtes, mis on seotud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (12) artikli 66 lõikes 2 osutatud tehnilise toe kuludega 2015. aastal, tuleb jätkuvalt kohaldada määruseid (EÜ) nr 1122/2009 ja (EL) nr 65/2011.

(19)

Lisaks on selguse huvides asjakohane asendada viited määruse (EL) nr 1306/2013 õiguslikule alusele viidetega komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (13) artiklile 28.

(20)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 640/2014 vastavalt muuta.

(21)

Muudatusi, millega täpsustatakse delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikleid 43 ja 44, tuleks järjepidevuse huvides kohaldada taotlusaastatel või toetusperioodidel alates samast kuupäevast, mis on sätestatud määruses (EL) nr 640/2014,

1)

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Erandid seoses taotluste esitamise ja teatamise lõpptähtajaga

Kui üks allpool osutatud tähtaegadest langeb riigipühale, laupäevale või pühapäevale, siis erandina nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (*) artikli 5 lõikest 1 lükatakse esimesele järgnevale tööpäevale edasi:

Kui aga esimese lõigu punktis b osutatud hilinenud esitamise viimane võimalik tähtaeg on juba lükatud edasi esimesele järgnevale tööpäevale, lükatakse käesoleva lõigu punktis c osutatud teatamise viimane võimalik tähtaeg teisele järgnevale tööpäevale.

(*)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1)."

(**)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).“"

4)

Lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Individuaalne piir- või ülemmäär

Kui toetuskava või -meetme puhul kohaldatakse individuaalset piir- või ülemmäära ja toetusesaaja poolt deklareeritud pindala või loomade arv seda ületab, kohandatakse deklareeritud pindala või deklareeritud loomade arvu vastavalt asjaomase toetusesaaja puhul kehtestatud piir- või ülemmäärale.“

5)

Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva jaotise kohaldamisel eristatakse vastavalt vajadusele järgmisi põllumajanduskultuuride rühmi:

Esimese lõigu punkti e kohaste toetuste puhul looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 31, kus järkjärguliselt vähenevate toetussummade kasutamisel tuleb arvestada kõnealuste summade keskmise väärtuse ja vastavate deklareeritud pindalade suhtega.“

6)

Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (***) artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

(***)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).“"

7)

Lisatakse artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Halduskaristused üledeklareerimisjuhtude korral, mis hõlmavad põhitoetuskava, ühtse pindalatoetuse kava, ümberjaotavat toetust, noorte põllumajandustootjate toetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid, väikepõllumajandustootjate kava, Natura 2000 ja vee raamdirektiivi kohaseid toetusi ning looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade puhul makstavaid toetusi

1.   Kui määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1., 2., 4. ja 5. peatükiga ning V jaotisega ette nähtud pindalatoetuskavade ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 30 ja 31 ette nähtud pindalapõhiste toetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab artikli 17 lõikes 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse artikli 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3 % või on rohkem kui 2 hektarit.

Halduskaristus ei tohi olla suurem kui 100 % summadest, mis on arvutatud deklareeritud pindala alusel.

2.   Kui toetusesaajale ei ole määratud halduskaristust lõikes 1 osutatud pindala üledeklareerimise eest asjaomase toetuskava või -meetme puhul, vähendatakse kõnealuses lõikes osutatud halduskaristust 50 % võrra, kui erinevus deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahel ei ole suurem kui 10 % kindlaksmääratud pindalast.

3.   Kui toetusesaaja halduskaristust vähendatakse vastavalt lõikele 2 ja tema puhul tuleb seoses asjaomase toetuskava või -meetmega määrata järgmisel taotlusaastal muu halduskaristus, millele on osutatud käesolevas artiklis ja artiklis 21, peab toetusesaaja maksma järgmise taotlusaasta eest halduskaristuse kogu summa ning summa, millega vastavalt lõikele 2 on lõike 1 kohaselt arvutatud halduskaristust vähendatud.

4.   Kui lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvutatud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.“

8)

Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui alusetult makstud summat ja lõikes 1 osutatud halduskaristusi ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.“

9)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 28 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvutatud halduskaristuste summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.“

11)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

12)

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Loomatoetuskavade või loomatoetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud loomadega seoses määratavad halduskaristused

1.   Kui loomatoetuskava alusel esitatud toetusetaotluse või loomadega seotud toetusmeetme alusel esitatud maksetaotluse või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi puhul avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ja artikli 30 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud loomade arvu vahel, vähendatakse toetuse kogusummat, mis toetusesaajal on õigus asjaomasel taotlusaastal selle toetuskava või -meetme või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel saada, käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaks määratava protsendi võrra, kui nõuete rikkumisi ei leita rohkem kui kolme looma puhul.

2.   Kui nõuete rikkumisi avastatakse rohkem kui kolme looma puhul, vähendatakse toetuse kogusummat, mida toetusesaajal on õigus asjaomasel taotlusaastal lõikes 1 osutatud toetuskava või -meetme või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel saada:

Kui lõike 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäär on suurem kui 20 %, ei anta toetusesaajale asjaomasel taotlusaastal toetust, millele tal oleks toetuskava või -meetme või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel artikli 30 lõike 3 kohaselt õigus olnud.

Kui lõike 3 kohaselt kindlaks määratud protsendimäär on suurem kui 50 %, ei anta toetusesaajale asjaomasel taotlusaastal toetust, millele tal oleks toetuskava või -meetme või sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel artikli 30 lõike 3 kohaselt õigus olnud. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud loomade arvu ja artikli 30 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud loomade arvu vahele. Kui kõnealust summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.

Muude liikide puhul kui need, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 30 lõigetes 4 ja 5, võivad liikmesriigid otsustada määrata kindlaks loomade arvu, mis erineb käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ette nähtud kolme looma künnisest. Kõnealuse arvu kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et see on kõnealuse künnisega sisuliselt samaväärne, võttes muu hulgas arvesse loomühikuid ja/või eraldatud abi- või toetuse summat.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud protsendimäärade kehtestamiseks jagatakse loomatoetuskava või loomatoetusmeetme või sellega seotud tegevuse liigi alusel deklareeritud selliste loomade arv, kelle puhul on leitud nõuete rikkumisi, sama loomatoetuskava või loomatoetusmeetme või selle toetusmeetmega seotud tegevuse liigi alusel kindlaksmääratud selliste loomade arvuga, kes on hõlmatud toetuse- või maksetaotlusega või asjaomaseks taotlusaastaks sellise toetusmeetmega seotud tegevuse liigiga.

Kui liikmesriik kasutab kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 21 lõikega 4 võimalust omada ilma nõueteta süsteemi, käsitatakse käesoleva lõike kohaldamisel potentsiaalselt toetuskõlblikke loomi, kes ei ole loomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteemis õigesti identifitseeritud ega registreeritud, loomana, kelle puhul on leitud nõuete rikkumisi, olenemata sellest, kas nad vastavad delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõikega 4 kehtestatud toetuskõlblikkuse tingimustele.

4.   Kui sellise toetuse kogusumma, mida toetusesaajal on asjaomasel taotlusaastal toetuskava või -meetme või sellise toetusmeetme alusel toimuva tegevusliigi raames õigus saada, arvutamine põhineb nende päevade arvul, millal toetuskõlblikkuse tingimustele vastav loom asub põllumajanduslikus majapidamises, põhineb ka nende loomade arvu arvutamine, kelle puhul on lõigetes 1 ja 2 osutatud rikkumisi leitud, selliste päevade arvul, millal loomad viibisid põllumajanduslikus majapidamises.

Lõike 3 teises lõigus osutatud potentsiaalselt toetuskõlblike loomade puhul arvutatakse selliste loomade arv, kelle puhul on avastatud nõuete rikkumisi, lähtuvalt nende päevade arvust, millal loomad kvalifitseerusid toetuse saamiseks.“

13)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Loomade elektroonilise andmebaasi kannete muutmine ja parandamine

Deklareeritud loomade puhul kohaldatakse artiklit 15 loomade elektroonilise andmebaasi kannete selliste vigade ja väljajätmiste suhtes, mis on tehtud pärast toetuse- või maksetaotluse esitamist.“

14)

Artikli 35 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Kui toetuse maksmisest keeldumist või lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 osutatud halduskaristusi ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse.“

15)

Artikli 43 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

16)

Artikli 44 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse 1. jaanuaril 2015 alanud taotlusaasta või toetusperioodide kohta esitatud toetuse- ja maksetaotluste suhtes.“