12.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/112

(1)

19. novembri 2008. aasta otsusega kiitis komisjon heaks meetmed Kreeka krediidiasutuste toetamiseks (edaspidi „Kreeka pankade toetuskava”), mille eesmärk oli tagada Kreeka finantssüsteemi stabiilsus. Kreeka pankade toetuskava võimaldas anda abi vastavalt selle kolmele põhimeetmele: rekapitaliseerimine, tagatised ja riigivõlakirjad (4). 2009. aasta mais suurendas Kreeka rekapitaliseerimismeetme raames EFG Eurobank Ergasias S.A. kapitali (5).

(2)

19. novembri 2008. aasta otsuse põhjenduses 14 on öeldud, et komisjonile tuleb teatada rekapitaliseerimismeetmega hõlmatud abisaajaid käsitlevast ümberkorralduskavast.

(3)

2. augustil 2010 esitasid Kreeka ametiasutused komisjonile Eurobanki grupi ümberkorralduskava. Komisjon registreeris kava ja selle ajakohastatud versioonid, samuti Kreeka ametiasutuste esitatud täiendava teabe, juhtumina SA.30342 (PN 26/2010) ja seejärel SA.32789 (2011/PN).

(4)

Eurobank on saanud Kreeka pankade toetuskava raames korduvalt oma võlainstrumentidele riigitagatisi ning riigivõlakirju (6). Samuti sai pank riigi tagatud erakorralist likviidsusabi (edaspidi „riigi tagatud likviidsusabi”).

(5)

20. aprillil 2012 edastas Kreeka finantsstabiilsuse fond pangale kohustuste võtmise kinnituse vormis lubaduse osaleda panga aktsiakapitali suurendamises. 28. mail 2012 võimaldas fond pangale ajutise rekapitaliseerimise summas 3 970 miljonit eurot (edaspidi „esimene ajutine rekapitaliseerimine”).

(6)

2012. aasta mais teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile kohustuste võtmise kinnitusest, mille finantsstabiilsuse fond oli pangale andnud. Komisjon registreeris selle teatamata abina (riigiabi SA.34825 (2012/NN)), kuna meede oli juba ellu viidud.

(7)

27. juulil 2012 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse seoses esimese ajutise rekapitaliseerimisega (edaspidi „Eurobanki uurimise algatamise otsus”) (7).

(8)

2012. aasta detsembris võimaldas fond pangale teise ajutise rekapitaliseerimise summas 1 341 miljonit eurot (edaspidi „teine ajutine rekapitaliseerimine”). 21. detsembril 2012 andis fond pangale ka kohustuse võtmise kinnituse lubadusega osaleda panga aktsiakapitali suurendamises ja konverteeritavate kapitaliinstrumentide emiteerimises kogusummas kuni 528 miljonit eurot (8). Kreeka ametiasutused teatasid meetmetest komisjonile 27. detsembril 2012.

(9)

2013. aasta mais osales fond 2012. aasta detsembris kokku lepitud panga aktsiakapitali suurendamises. Esimene ja teine rekapitaliseerimine konverteeriti omakapitaliks ning pangale eraldati täiendavat kapitali summas 528 miljonit eurot (edaspidi „2013. aasta kevadine rekapitaliseerimine”).

(10)

19. detsembril 2013 esitasid Kreeka ametiasutused komisjonile teabe 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise kohta.

(11)

31. märtsil 2014 edastas fond pangale kohustuste võtmise kinnituse vormis lubaduse osaleda panga aktsiakapitali suurendamises.

(12)

16. aprillil 2014 esitasid Kreeka ametiasutused komisjonile panga lõpliku ümberkorralduskava (edaspidi „ümberkorralduskava”). Samuti teatasid nad komisjonile fondi võetud kohustusest osaleda täielikult panga tulevases rekapitaliseerimises. Samal kuupäeval anti ka teavet riigi tagatud likviidsusabi kohta. Märgiti, et sooviti jätkata pangale likviidsustoetuse ja võlainstrumentidele riiklike tagatiste andmist ning Kreeka pankade toetuskava (9) raames riigivõlakirjade eraldamist.

(13)

Komisjon pidas mitmeid koosolekuid ja videokonverentse ning vahetas e-kirju Kreeka ametiasutuste ja panga esindajatega.

(14)

Kreeka nõustub asjaoluga, et erandkorras on käesolev otsus võetud vastu üksnes inglise keeles.

(15)

26. juulil 2012 võttis komisjon vastu otsuse riigiabi nr SA. 34488 (2012/C) kohta „Abi Nea Proton Bankile Nea Proton Banki asutamise ja kapitaliseerimise teel” (10) (edaspidi „Nea Protoni uurimise algatamise otsus”). Nimetatud otsusega algatas komisjon ametliku uurimismenetluse seoses järgmisega: i) kriisilahenduskava raames Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondist ja Kreeka finantsstabiilsuse fondist 1 121,6 miljoni euro eraldamine, et katta Proton Banki vara ja kohustuste rahastamise puudujääk, mis oli kantud üle ettevõttele Nea Proton Bank; ii) Kreeka finantsstabiilsuse fondist 250 miljoni euro suuruse algkapitali eraldamine ettevõtjale Nea Proton Bank; iii) Kreeka finantsstabiilsuse fondist täiendava 300 miljoni euro suuruse kapitalisüsti tegemine ettevõtjasse Nea Proton Bank, mis toimus enne Nea Protoni uurimise algatamise otsuse vastuvõtmist. Komisjon kutsus Kreekat esitama märkusi ja andma igasugust teavet, mis aitaks abimeetmeid hinnata. Nea Protoni uurimise algatamise otsuse punktis 1 kirjeldati üksikasjalikult menetluse algatamist seoses Proton Bankiga, sealhulgas ettevõtte Proton Bank kriisilahendust, Nea Proton Banki asutamist, rahastamispuudujäägi katmist ja Kreeka finantsstabiilsuse fondist Nea Proton Banki kantud algkapitali.

(16)

1. augustil 2012 tegi Kreeka finantsstabiilsuse fond Nea Proton Banki täiendava aktsiakapitali sissemakse summas 230 miljonit eurot.

(17)

5. septembril 2012 esitas Kreeka Nea Protoni uurimise algatamise otsuse kohta oma märkused, mille olid koostanud Kreeka keskpank ja Kreeka finantsstabiilsuse fond.

(18)

31. detsembril 2012 suurendas Kreeka finantsstabiilsuse fond ettevõtjas Nea Proton Bank täiendavalt aktsiakapitali summas 35 miljonit eurot.

(19)

2013. aasta mais käivitas Kreeka finantsstabiilsuse fond Nea Proton Banki müümise protsessi.

(20)

12. juulil 2013 teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile Eurobanki kavatsusest omandada Nea Proton Bank. Komisjon vastas 15. juulil 2013.

(21)

15. juulil 2013 allkirjastas Eurobank finantsstabiilsuse fondiga siduva lepingu, eesmärgiga omandada 100 % Nea Proton Banki aktsiatest ja hääleõigustest. Ostuhind oli 1 euro ning fond võttis kohustuse rekapitaliseerida Nea Proton Bank müügi eelselt rahasummas 395 miljonit.

(22)

29. juulil 2013 teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile asjaomasest 395 miljoni euro suurusest kapitalisüstist Nea Proton Banki.

(23)

6. mail 2013 võttis komisjon vastu otsuse riigiabi nr SA. 31155 (2013/C) kohta State aid to TT Hellenic Postbank S.A. through the creation and the capitalisation of the bridge bank „New TT Hellenic Postbank S.A.” (riigiabi TT Hellenic Postbankile sildasutuse New TT Hellenic Postbank S.A. asutamise ja kapitaliseerimise teel) (edaspidi „New TT uurimise algatamise otsus”) (11). Nimetatud otsusega algatas komisjon ametliku uurimismenetluse seoses järgmisega: i) 500 miljoni euro suurune kapitalisüst finantsstabiilsuse fondi vahenditest panka New TT Hellenic Postbank S.A. (edaspidi „New TT Bank”); ii) Hellenic Postbank S.A. (edaspidi „TT Bank”) tegevuse üleviimisest New TT Banki tekkinud 4,1 miljardi (12) suuruse rahastamispuudujäägi (13) katmine; iii) Kreeka riigi 224,96 miljoni euro suurune kapitalisüst eelisaktsiate kujul TT Banki Kreeka pankade toetuskava raames; iv) Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondist 0,68 miljardi euro eraldamine, millega toetati ettevõttest T Bank S.A. (edaspidi „T Bank”) TT Banki üle kantud vara. Komisjon kutsus Kreekat esitama märkusi ja andma igasugust teavet, mis aitaks ümberkorraldusabi hinnata. New TT uurimise algatamise otsuse punktis 1 kirjeldatakse üksikasjalikult T Banki kriisilahendust, mis hõlmas TT Banki müüki, samuti ettevõtja TT Bank kriisilahendust, mille raames asutati New TT Bank.

(24)

2013. aasta juunis käivitas Kreeka finantsstabiilsuse fond New TT Banki müümise protsessi.

(25)

15. juulil 2013 teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile finantsstabiilsuse fondi otsusest müüa New TT Bank Eurobankile ning põhjendasid otsust.

(26)

15. juulil 2013 allkirjastas Eurobank finantsstabiilsuse fondiga siduva lepingu, eesmärgiga omandada 100 % New TT Banki aktsiatest ja hääleõigusest.

(27)

19. juulil 2013 esitas Kreeka märkused New TT uurimise algatamise otsuse kohta.

(28)

Ajavahemikus 2008–2012 langes Kreeka reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) 20 %, nagu on osutatud tabelis 1. Selle tulemusel tekkisid Kreeka pankadel järjest suuremad makseviivitused Kreeka majapidamistele ja äriühingutele laenamisel (14). See mõjutas kahjulikult Kreeka pankade varade tootlust ja suurendas kapitalivajadust.

Tabel 1

Kreeka SKP reaalkasv 2008–2013

(29)

Lisaks võttis Kreeka veebruaris 2012 kasutusele erasektori võlakirjade vahetamise, mida tuntakse erasektori kaasamise programmina. Kreeka pangad osalesid nimetatud programmis, mille raames pakkus Kreeka valitsus olemasolevatele erasektori võlakirjaomanikele uusi väärtpabereid (sealhulgas uusi Kreeka riigivõlakirju, SKPga seotud väärtpabereid ja erasektori kaasamise programmi võlakirju (nominaalse diskontomääraga 53,5 % ja pikemate tähtaegadega), (15) mille oli väljastanud Euroopa Finantsstabiilsuse Fond vastutasuks Kreeka riigivõlakirjade eest. Kreeka ametiasutused kuulutasid võlakirjade vahetustehingute tulemused välja 9. märtsil 2012 (16). Vahetustehing tõi võlakirjaomanikele kaasa tohutuid kahjumeid (Kreeka keskpanga hinnangul moodustasid Kreeka pankade kahjumid keskmiselt 78 % vanade Kreeka riigivõlakirjade nominaalsummast) ning kapitalivajadused, mis kanti tagasiulatuvalt Kreeka pankade 2011. aasta raamatupidamise aastaaruannetesse.

Tabel 2

Kreeka suurimate pankade kogukahjumid seoses erasektori kaasamise programmiga (eurodes)

(30)

Et Kreeka pankadel olid erasektori kaasamise programmi ja jätkuva majanduslanguse tingimustes tohutud kapitali puudujäägid, eraldati 11. märtsil 2012 Kreeka valitsuse, Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga sõlmitud Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi alusel vahendeid nimetatud pankade rekapitaliseerimiseks. Kreeka ametiasutuste hinnangul moodustasid Eurobanki rekapitaliseerimise vajadused ja kriisilahenduse kulud nimetatud programmi raames kokku 50 miljardit eurot (18). Summa arvutamisel võeti aluseks Kreeka keskpanga tehtud stressitest ajavahemikuks 2011. aasta detsembrist kuni 2014. aasta detsembrini (edaspidi „2012. aasta stressitest”), milles oli võetud arvesse Blackrocki koostatud laenukahjumite prognoosi (19). Vahendid Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks tehti kättesaadavaks Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu. Tabelis 3 on esitatud kokkuvõte Kreeka suurimate pankade kapitalivajaduste arvutusest, nagu need tulenevad 2012. aasta stressitestist.

Tabel 3

2012. aasta stressitest. Kreeka suurimate pankade kapitalivajadus (mln eurodes)

(31)

2012. aasta Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi kohaselt antakse elujõulise kapitali kaasamise kava esitanud pankadele võimalus taotleda ja saada riigiabi viisil, millega säilitatakse erasektori stiimulid kapitalisüstide tegemiseks ning minimeeritakse maksumaksjate koormat (20). Kreeka keskpank pidas elujõuliseks üksnes nelja suurimat panka (Eurobank, Kreeka rahvuspank, Piraeus Bank ja Alpha Bank) (21). Esimesed vahendid rekapitaliseerimiseks saadi fondist 2012. aasta mais.

(32)

Majanduslanguse ja poliitilise ebakindluse tingimustes kahanesid ajavahemikus 2009. aasta lõpust kuni 2012. aasta juunini Kreeka pankade kohalikud hoiused kokku 37 %. Hoiuste säilitamiseks olid pangad sunnitud tagama kõrgemad intressimäärad. Hoiusekulud kasvasid ning sellest tulenevalt langesid pankade netointressimarginaalid. Kreeka pangad kaotasid juurdepääsu hulgirahastamise turgudele, sattusid täielikult sõltuvusse eurosüsteemi (22) rahalistest vahenditest, millest suurem osa eraldati erakorralise likviidsusabina Kreeka keskpangast. 2012. aasta teisel poolaastal said pangad väga suuri abisummasid.

(33)

Pärast 2012. aasta juunis toimunud valimisi hakkasid hoiusereservid taas kasvama. Kreeka pankade rahastamine eurosüsteemist hakkas alates 31. detsembrist 2012 vähenema.

(34)

3. detsembril 2012 käivitas Kreeka erasektori kaasamise programmi raames saadud Kreeka uute riigivõlakirjade tagasiostuprogrammi – hindadega, mis moodustasid 30,2–40,1 % võlakirjade nimiväärtusest (23). Kreeka pangad osalesid selles tagasiostuprogrammis, mis kujundas välja nende edasised kahjumid bilansis, kuna erasektori kaasamise programmi käigus kirjendatud arvestuslik kahjum (st erinevus turu- ja nimiväärtuse vahel) muutus lõplikuks ja tagasipöördumatuks (24).

(35)

2012. aasta detsembris said Kreeka neli suurimat panka Kreeka finantsstabiilsuse fondist teist korda vahendeid rekapitaliseerimise vajadusteks.

(36)

2013. aasta sügisel algatas Kreeka keskpank uue stressitesti, eesmärgiga hinnata Kreeka pankade kapitalipositsiooni tugevust nii alus- kui ka kõige halvemate stsenaariumide korral.

(37)

2013. aasta juulis nimetas Kreeka keskpank nõustaja, kelle ülesanne oli viia läbi diagnostiline uuring kõigi Kreeka pankade laenuportfellide kohta. Nõustaja koostas kõigi Kreeka pankade kohalike laenuportfellide, aga ka välisfiliaalide ja tütarettevõtjate Kreeka jaoks riskiga seotud laenude krediidikahju prognoosid kolme ja poole aasta ja laenude kestuse perspektiivis. Krediidikahju prognoosimiseks tehtud analüüsid põhinesid kahel makromajanduslikul stsenaariumil – baasstsenaariumil ja ebasoodsal stsenaariumil. Välismaiste laenuportfellide krediidikahju prognoosis Kreeka keskpank nõustaja esitatud teatavate sisendite abil.

(38)

Lähtuvalt nõustaja esitatud hinnangust krediidikahju prognoosi kohta viis Kreeka keskpank läbi kapitalivajaduste hindamise, toetudes teise nõustaja tehnilisele toele.

(39)

2013. aasta stressitesti raames koostatud kapitalivajaduste hinnangu põhikomponendid olid järgmised: i) pankade laenuportfellide krediidiriski prognoosid konsolideeritud alusel (25) Kreeka riski ja välismaise riski kohta, olemasolevad laenureservid (neto); pankade prognoositav tegevuskasum ajavahemikul 2013. aasta juunist kuni 2016. aasta detsembrini, mis põhineb Kreeka keskpangale 2013. aasta neljandas kvartalis esitatud ümberkorralduskavade konservatiivsel korrigeerimisel. Tabelis 4 on esitatud kokkuvõte Kreeka suurimate pankade kapitalivajaduste arvutusest konsolideeritud alusel 2013. aasta stressitesti baasstsenaariumi kohaselt.

Tabel 4

2013. aasta stressitest. Kreeka pankade kapitalivajadused konsolideeritud alusel baasstsenaariumi kohaselt (mln eurodes)

(40)

6. märtsil 2013 avalikustas Kreeka keskpank 2013. aasta stressitesti tulemused ning palus pankadel esitada hiljemalt 2014. aasta aprilli keskpaigaks kapitali kaasamise kavad, mis võimaldavad katta baasstsenaariumi kohased kapitalivajadused.

(41)

Eurobank pakub peamiselt Kreekas ning Ida- ja Kagu-Euroopas (Küpros, Rumeenia, Bulgaaria, Serbia ja Ukraina) universaalseid pangandusteenuseid. Kodumajapidamistele ja ärisektorile pakutakse laiaulatuslikke panga- ja finantstooteid ja -teenuseid. Pank tegutseb jaemüügi-, äri- ja erapangandus-, vara valitsemise, kindlustus-, riigikassaga seotud, kapitali- ja muude teenuste turgudel. Eurobanki grupp on asutatud juriidilise isikuna Kreekas, selle aktsiad on noteeritud Ateena börsil. 31. detsembril 2012 töötas pangas kokku 17 427 inimest – umbes pool neist Ida- ja Kagu-Euroopas ja teine pool Kreekas (29).

(42)

Eurobank osales erasektori kaasamise programmis, vahetades Kreeka riigivõlakirju ja riigiga seotud laene nominaalväärtuses 7 336 miljonit eurot. Selle erasektori kaasamise programmi kulud olid kokku 5 781 miljonit eurot enne maksude mahaarvamist ning see kirjendati täielikult 2011. aasta raamatupidamiskontodele (30). 2012. aasta detsembri tagasiostuprogrammi ajal müüs Eurobank erasektori kaasamise programmi raames saadud Kreeka uusi riigivõlakirju nende nominaalväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Müügiga sai selgeks Kreeka uute riigivõlakirjadega tekitatud kahjum.

(43)

Tabelis 5 on näidatud panga põhiandmed 2010. aasta detsembri, 2011. aasta detsembri, 2012. aasta detsembri ja 2013. aasta detsembri seisuga (koondandmed).

Tabel 5

Eurobanki põhiandmed 2010, 2011, 2012 ja 2013

(44)

Tabelist 5 nähtub, et lisaks erasektori kaasamise programmiga seotud 2011. aastal kirjendatud tohutule kahjumile (5 781 miljonit eurot) (32) kandis Eurobank kahju seoses tulude langusega (muu hulgas kõrgemate hoiusekulude tõttu) ning Kreeka ja välismaiste laenuportfellide väärtuse langusest põhjustatud üha märkimisväärsemate kahjumitega. Panga likviidsuspositsioon sai oluliselt kannatada hoiuste väljavoolu tõttu, selle laenude ja hoiuste suhtarv oli 2011. aasta 31. detsembril 148 % ning samal ajal rahastati 42 % bilansist eurosüsteemist.

(45)

Pärast 2013. aasta stressitesti, mille tulemused avalikustati 6. märtsil 2014, hindas Kreeka keskpank Eurobanki kapitalivajaduse 2 945 miljonile eurole baasstsenaariumi realiseerumise korral. Summa puhul ei ole võetud arvesse leevendusmeetmeid, teiste sõnadega, on juba eeldatud, et pank viib kõnealuseid meetmeid ellu investeeringutest väljumise näol ning et need peaksid aitama kapitalivajadust vähendada.

(46)

2 945 miljoni euro suuruse kapitalivajaduse rahuldamiseks pakkus Eurobank tõhustatud leevendusmeetmeid, mis kaasavad paraku üksnes veidi enam kapitali, kui Kreeka keskpank kapitalivajaduse arvutamisel eeldas. Leevendusmeetmed hõlmavad täiendava vara müüki ([…] (33) müük, […] % tütarettevõtjast kindlustusettevõtja müüki ning kinnisvaraturu osaluse vähendamist 20 protsendile hiljemalt […]) (34).

(47)

Et tõhustatud leevendusmeetmed võimaldavad rahuldada üksnes minimaalse osa kapitalivajadusest, otsustati 12. aprilli 2014. aasta aktsionäride erakorralisel koosolekul suurendada kapitali 2 864 miljoni euro võrra. See toimub eelismärkimisõiguseta aktsiate emissiooni vormis (ehk kapitali suurendatakse nii, et tühistatakse eelismärkimisõigus) pakkumisena rahvusvahelistele investoritele ja avaliku pakkumisena Kreekas. Kui erainvestorite nõudlus on kogu kapitali suurendamise vajaduse rahuldamiseks ebapiisav, hüvitab Kreeka finantsstabiilsuse fond vahe sellega, et märgib järelejäänud uued aktsiad (mis konverteeritakse enne panga olemasolevatest allutatud kapitaliinstrumentidest aktsiatesse).

(48)

15. juulil 2013 allkirjastas Eurobank Kreeka finantsstabiilsuse fondiga kaks siduvat lepingut, eesmärgiga omandada 100 % Nea Proton Banki ja New TT Banki aktsiatest ja hääleõigustest.

(49)

9. oktoobril 2011 alustas Kreeka keskpank Proton Banki kriisilahendust. Kreeka keskpank võttis Proton Banki tegevusloa tagasi ning määras selle likvideerimisele (35).

(50)

Kreeka keskpanga ettepanekul ja rahandusministri otsuse kohaselt (36) asutati ajutise krediidiasutusena Nea Proton Bank, millele kanti üle Proton Banki kõik hoiused (jae-, panga- ja valitsemissektori hoiused), filiaalivõrk ja valitud vara (laenud ja väärtpaberiportfellid). Omakapitali investeeringud, allutatud laenud ja suure riskiga laenud jäid Proton Bankile. Kreeka finantsstabiilsuse fond suunas Nea Proton Banki algkapitalina 250 miljonit eurot (37) ning oli panga ainuaktsionär. Nea Proton Banki algbilansi maht oli umbes 3 miljardit eurot.

(51)

2011. aasta lõpus moodustasid Nea Proton Banki riskiga kaalutud varad (38) 1,2 miljardit eurot.

(52)

Kreeka pankade kriisilahenduse seaduses on sätestatud Kreeka finantsstabiilsuse fondi kohustus võõrandada oma aktsiad ajutises krediidiasutuses kahe aasta jooksul alates ministri otsuse kuupäevast, millega asjaomane ajutine krediidiasutus asutati (39). Asjaomase kohustuse tõttu ja Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi kohaselt müüs finantsstabiilsuse fond oma aktsiad Nea Proton Bankis. Fondi finantsnõustaja võttis ühendust suure hulga võimalike investoritega (sealhulgas Kreeka pankade, välispankade ja sponsoritega), kuid lõpliku pakkumise tegi neist vaid kaks – Eurobank ja üks Ameerika Ühendriikide riskifond. Fondi pakkumiskutse tingimustega oli kooskõlas üksnes Eurobanki esitatud pakkumus, mis hinnati seega kehtivaks.

(53)

31. mai 2013. aasta seisuga oli Nea Proton Banki riskiga kaalutud vara 811 miljonit eurot ning regulatiivne kapital – 203 miljonit eurot. Samal kuupäeval vajas Nea Proton Bank rekapitaliseerimist kogusummas 276 miljonit eurot, et saavutada esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu 9 %. Eurobank maksis sularahas 1 euro, et omandada 100 % Nea Proton Banki aktsiakapitalist ja hääleõigustest. Pank palus fondil rekapitaliseerida Nea Proton Banki 395 miljoni euroga, mis lisaks 276 miljonile eurole, mida on vaja Nea Proton Banki kapitali adekvaatsuse määra taastamiseks 9 protsendile, võimaldaks saada täiendavad eraldised summas 119 miljonit eurot, et katta täiendavad laenu- ja maksueelsed kahjumid kuni aastani 2016. Müügitingimuste kohaselt võttis fond kohustuse hüvitada Nea Proton Banki kapitalivajaduse enne tehingu toimumist 395 miljoni euro suuruses rahasummas.

(54)

18. jaanuaril 2013 alustas Kreeka keskpank TT Banki kriisilahendust. Kreeka keskpank tühistas TT Banki tegevusloa ning määras panga likvideerimisele (40).

(55)

Kreeka keskpanga ettepanekul ja rahandusministri otsuse kohaselt (41) asutati ajutise krediidiasutusena New TT Bank, kuhu kanti üle TT Banki hoiused (rahalised, lühiajalised riigikassa võlakirjad, nõuetekohaselt teenindatavad laenud, jaehoiused, keskrahastamisvahendid ja Kreeka riigivõlakirjad) (42) summas 10,8 miljardit eurot. TT Banki jäi puhasvara kokku summas 1,2 miljardit eurot: omakapitali investeeringud, viivislaenud, TT tulumaksu vara ja kohustised ning lõivud ja mis tahes maksud. Kreeka finantsstabiilsuse fond suunas New TT Banki algkapitalina 500 miljonit eurot ning oli panga ainuaktsionär. New TT Banki algbilansimaht oli pärast kapitalisüsti umbes 15,1 miljardit eurot.

(56)

Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi kohustuste kohaselt müüs finantsstabiilsuse fond oma aktsiad New TT Bankis. Sellega täideti ka kohustus võõrandada oma aktsiad ajutises krediidiasutuses kahe aasta jooksul alates viimase asutamise kuupäevast. Fondi finantsnõustaja võttis ühendust suure hulga võimalike investoritega, sealhulgas Kreeka pankade, välispankade ja sponsoritega. Lõpliku pakkumise tegid vaid Kreeka neli suurimat panka, millest eelistati Eurobanki pakkumist.

(57)

Eurobank nõustus maksma New TT Banki ostmiseks kokku 681 miljonit eurot uute emiteeritud tavaaktsiate kujul. Märkimist käsitleva lepingu kohaselt kuulus panga esialgne makse täiendavale korrigeerimisele vastavalt vara puhasväärtuse hindamise tulemustele (43).

(58)

Seepärast anti 26. augusti 2013. aasta aktsionäride erakorralisel koosolekul heakskiit kapitali suurendamisele 425 625 000 euro võrra seeläbi, et väljastatakse uusi tavaaktsiaid (44) summas 1 418 750 000 eurot nominaalväärtusega 0,3 eurot aktsia ja pakkumishinnaga 0,48 eurot aktsia. Finantsstabiilsuse fond suurendas kapitali täielikult üksnes mitterahaliste sissemaksete vormis. See hõlmas kõiki New TT Banki aktsiaid, mis fondi valduses olid ning mille koguväärtus oli 681 miljonit eurot. Pärast tehingut kasvas fondi aktsiaosalus pangas 93,5 protsendilt 95,2 protsendile.

(59)

Eurobanki suhtes kohaldati kapitalitoetusi A, B1, B2, B3, B4 ja C ning likviidsustoetusi L1 ja L2. Proton Banki ja Nea Proton Banki suhtes kohaldati järgmisi meetmeid: Pr1, Pr2 Pr3, NP1, NP2 ja NP3. T Banki, TT panga ja New TT panga suhtes kohaldati meetmeid T, TT, NTT1 ja NTT2.

(60)

Eurobank sai Kreeka pankade toetuskava raames abi mitmel kujul: rekapitaliseerimine, tagatised ja riigivõlakirjad.

(61)

Pank on saanud ja saab ka edaspidi abi tagatismeetmete ja riigivõlakirjade näol. Käesolevas otsuses kirjeldatakse nimetatud abi kui „meedet L1”. 30. novembri 2013. aasta seisuga (45) oli pank saanud tagatisi kokku umbes 13,9 miljardit eurot. Sel kuupäeval ei olnud pangal laenatud riigivõlakirju. 15. aprillil 2011 oli pank saanud riigivõlakirju summas 1 737 miljonit eurot, samuti Kreeka pankade toetuskava raames riigitagatisi summas 13,6 miljardit eurot.

(62)

Panga ümberkorralduskavas, mille Kreeka ametiasutused esitasid komisjonile 16. märtsil 2014, teatasid ametiasutused kavatsusest jätkata ümberkorraldusperioodil kava raames riigitagatiste andmist ja riigivõlakirjade väljastamist.

(63)

2009. aasta mais sai Eurobank Kreeka pankade toetuskava rekapitaliseerimismeetme raames 950 miljoni euro (46) suuruse kapitalisüsti. Kapitalisüst moodustas sel ajal 2 % panga riskiga kaalutud varast.

(64)

Rekapitaliseerimine toimus Kreeka märgitud eelisaktsiate kaudu kupongiintressiga 10 % ja kehtivusajaga viis aastat. 2010. aastal pikendati eelisaktsiate kehtivusaega ning suurendati hüvitise määra. Alates sellest ajast kehtis tingimus, et kui eelisaktsiad ei olnud viie aasta jooksul pärast väljastamist tagasi makstud ega nende tagasimaksmise kohta aktsionäride üldkoosolekul otsust vastu võetud, suurendab Kreeka rahandusminister kupongiintressi 2 % aastas kumulatiivselt (st kupongiintress 12 % kuuendal aastal, 14 % seitsmendal aastal jne).

(65)

Erakorraline likviidsusabi on erakorraline meede, mis võimaldab ajutiste likviidsusprobleemidega maksejõulisel finantsasutusel saada rahalisi vahendeid eurosüsteemist, ilma et selline toiming oleks ühtse rahapoliitika osa. Nimetatud asutuste makstav intress erakorralise likviidsusabi eest on […] baaspunkti kõrgem intressist, mida tuleb maksta keskpanga tavalise refinantseerimise eest.

(66)

Kreeka erakorralise likviidsusabi programmi eest vastutab Kreeka keskpank, mis tähendab seda, et ta kannab erakorralise likviidsusabi andmisega seotud mis tahes kulud ja riskid (47). Kreeka riik andis Kreeka keskpangale riigitagatise, mis kehtib Kreeka keskpanga tagatud erakorralise likviidsusabi suhtes tervikuna. Seaduse 3943/2011 artikli 50 lõike 7 vastuvõtmine, millega muudeti seaduse 2362/1995 artikli 65 lõiget 1, võimaldas rahandusministril anda riigi nimel Kreeka keskpangale tagatisi, et säilitada Kreeka keskpanga nõuded krediidiasutuste vastu. Erakorralist likviidsusabi saanud pangad peavad maksma riigile tagatistasu […] baaspunkti.

(67)

31. detsembril 2011 sai Eurobank 14,95 miljardit eurot riigi tagatud erakorralist likviidsusabi (48) ning 31. detsembril 2012 – 12 miljardit riigi tagatud erakorralist likviidsusabi.

(68)

Alates 2012. aastast võttis finantsstabiilsuse fond Eurobanki suhtes mitmeid kapitalitoetusega seotud meetmeid. Tabelis 6 on antud nimetatud abimeetmete ülevaade.

Tabel 6

Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu panga kasuks võetud kapitalitoetusega seotud meetmed

(69)

Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjendustes 15–32 esitati üksikasjalik kirjeldus 2012. aasta esimese ajutise rekapitaliseerimise kohta (meede B1). Käesolevas punktis käsitletakse asjaomase meetme tausta ja põhiomadusi.

(70)

20. aprillil 2012 edastas finantsstabiilsuse fond Eurobankile kohustuste võtmise kinnituse vormis lubaduse osaleda panga aktsiakapitali suurendamises kuni 4,2 miljardi euro eest.

(71)

Meetme B1 raames kandis Kreeka finantsstabiilsuse fond kooskõlas fondi asutamise seaduses nr 3864/2010 ajutist rekapitaliseerimist käsitlevate sätetega pangale 28. mail 2012 üle 3,97 miljardi euro eest Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirju. Pangale kanti üle Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ujuva intressimääraga võlakirjad kehtivusajaga kuus ja kümme aastat ning väljastamiskuupäevaga 19. aprill 2012. Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 48 oli komisjon juba märkinud, et 28. mai 2012. aastal toimunud ajutine rekapitaliseerimine on kohustuste võtmise kinnituses võetud kohustuse täitmine ja seega sama abimeetme jätk. Nii kohustuste võtmise kinnituse kui ka esimese ajutise rekapitaliseerimise raames ette nähtud summad oli arvutanud välja Kreeka keskpank, et tagada 31. detsembriks 2011 (ajutise rekapitaliseerimise tagasiulatuva kirjendamise kuupäev panga arvepidamises) panga omavahendite suhtarvuks 8 %. Nagu on näha tabelist 3, kattis meede B1 üksnes piiratud osa 2012. aasta stressitesti käigus kindlaksmääratud kapitali koguvajadusest. Pank oli kavandanud suurendada kapitali tulevase kapitali suurendamise raames, ajutise rekapitaliseerimise eesmärk oli üksnes säilitada panga abikõlblikkus Euroopa Keskpangast rahaliste vahendite saamiseks seni, kuni kapitali suurendamine aset leiab.

(72)

Alates esimese ajutise rekapitaliseerimise kuupäevast kuni esimese ajutise rekapitaliseerimise tavaaktsiatesse ja muudesse konverteeritavatesse finantsinstrumentidesse konverteerimise kuupäevani kehtisid Eurobanki ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi vahel sõlmitud eelmärkimise lepingu tingimused, mille kohaselt pidi Eurobank tasuma Kreeka finantsstabiilsuse fondile aastatasu, mis moodustas 1 % Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirjade nominaalväärtusest, ning igasugused kupongimaksed ja selle perioodi eest Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirjadelt kogunenud intress loeti Kreeka finantsstabiilsuse fondi täiendavaks kapitalitoetuseks (49).

(73)

2012. aasta sügisel registreeris Eurobank järjekordse kahjumi. Panga kapital langes taas alla miinimumi, mis oli nõutav abikõlblikkuse säilitamiseks Euroopa Keskpanga võimaldatava refinantseerimise jaoks.

(74)

Seega tekkis vajadus teise ajutise rekapitaliseerimise järele. 21. detsembril 2012 teostas finantsstabiilsuse fond teise ajutise rekapitaliseerimise summas 1 341 miljonit eurot (meede B2), mis toimus taas fondi võlakirjade ülekandmise näol pangale.

(75)

Lisaks teisele ajutisele rekapitaliseerimisele esitas fond 21. detsembril 2012 pangale kohustuse võtmise kinnituse lubadusega osaleda panga aktsiakapitali suurendamises ja konverteeritavate instrumentide väljalaskmises kogusummas kuni 528 miljonit eurot (meede B3).

(76)

Kaks ajutist rekapitaliseerimist (meetmed B1 ja B2) ja 2012. aasta detsembris eraldatud täiendav summa (meede B3) tähendas seda, et fond oli rahuldanud 2012. aasta stressitestiga kindlaks määratud kogu kapitalivajaduse (5 839 miljonit eurot) (50).

(77)

30. aprillil 2013 kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks Eurobanki osakapitali suurendamine summas 5 839 miljonit eurot (edaspidi „2013. aasta kevadine rekapitaliseerimine”). Seejärel väljastas pank 3 789 317 357 uut aktsiat nominaalväärtusega 0,30 ning hinnaga 1,54 eurot aktsia eest.

(78)

Sama päeva aktsionäride üldkoosolekul otsustati ka, et Kreeka finantsstabiilsuse fond tagab kogu kapitali mitterahalises vormis Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirjade kujul.

(79)

Seejärel eraldas fond 2013. aasta mais pangale 5 839 miljonit eurot tavaaktsiatena (meede B4). Summa on võrdne meetmete B1, B2 ja B3 summaga.

(80)

2013. aasta kevade rekapitaliseerimise käigus konverteeriti esimene ja teine ajutine rekapitaliseerimine (meetmed B1 ja B2) püsivaks rekapitaliseerimiseks ning täideti täiendava finantsabi andmise kohustus (meede B3).

(81)

Uute aktsiate hinnaks sätestati 50 % väärtpaberituru kogusega kaalutud keskmisest arvestusperioodil 50 kauplemispäeva enne pakkumishinna kindlaksmääramist. 30. aprillil 2012 aktsionäride üldkoosolekul (51) otsustatud pöördaktsiatükelduse tulemusel kehtestati uute aktsiate hinnaks 1,54 eurot aktsia eest.

(82)

Vahetult pärast 2013. aasta kevade rekapitaliseerimist sai finantsstabiilsuse fondist Eurobanki peaaktsionär osalusega 98,56 %. Pärast seda, kui pank läbis järgmise kohustiste juhtimise perioodi, langes osakaal 93,55 protsendile (2013. aasta juunis, vt punkt 2.4.5). 2013. aasta augustis väljastas pank fondile uued aktsiad New TT Banki ostmiseks, mis kasvatas fondi osakaalu 95,23 protsendile (52).

(83)

6. märtsil 2014 esitas Kreeka keskpank 2013. aasta teisel poolaastal läbi viidud stressitesti tulemused. Kreeka keskpank märkis, et baasstsenaariumi kohaselt on ajavahemikus 2014–2016 panga kapitalivajadus 2 945 miljonit eurot.

(84)

31. märtsil 2014 saatis finantsstabiilsuse fond Eurobankile kirja, milles teatas oma kavatsusest ja suutlikkusest toetada igasugust kapitali suurendamist, mis viiakse ellu finantsstabiilsuse fondi reguleeriva seaduse 3864/2010 (muudetud 30. märtsil 2014) alusel ning kooskõlas stressitesti käigus kindlaks määratud kapitalivajadusega. Fondi reguleerivas seaduses on sätestatud, et kui märkimisperioodi lõpus on erainvestorite nõudlus fondi üldnõukogus kahe hindamise teel kindlaks määratud hinna juures ebapiisav, peab fond märkima kõik ülejäänud aktsiad (mis konverteeritakse enne panga olemasolevatest allutatud kapitaliinstrumentidest aktsiatesse vastavalt artiklile 6a).

(85)

12. aprillil 2014 kiideti aktsionäride erakorralisel koosolekul heaks aktsiakapitali suurendamine summas 2 864 miljonit eurot (vastavalt finantsstabiilsuse fondi reguleerivale seadusele) ning märgiti, et pakkumishind ei tohi olla madalam nominaalväärtusest 0,3 eurot aktsia eest, samuti fondi kehtestatavast miinimumhinnast (53).

(86)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi reguleeriva seadusega kooskõlas nimetas fond kaks sõltumatut nõuandjat, kelle ülesanne oli määrata kindlaks panga väärtus. 10. aprillil 2014 lõpetasid nõuandjad oma töö ning kumbki esitas panga väärtusvahemiku. Mõlemad väärtusvahemikud langevad märkimisväärses osas kokku. Nimetatud kahele hinnangule tuginedes määras fondi üldnõukogu 14. aprillil 2014 kindlaks panga poolt investoritele pakutavate uute aktsiate miinimumhinna ja hinna aktsiaemissiooni toetamiseks juhul, kui see on nõutav (54). 15. aprillil 2014 kiitis üldnõukogu heaks investorite konsortsiumi tehtud pakkumise märkida 1,3 miljardi euro eest uusi aktsiaid hinnaga 0,3 eurot aktsia (edaspidi „põhiinvestor” (55)  (56)).

(87)

24. aprillil 2014 teatas Eurobank ostukorralduste aktsepteerimise protsessi alustamisest hinnaga 0,30 kuni 0,33 eurot (57). Kui on olemas piisav nõudlus kogu 2 864 miljoni euro ulatuses ja kõrgema hinnaga kui 0,30 eurot, peab põhiinvestor kohandama oma hinna kõrgema hinnaga või oma korraldused tühistama – sel juhul makstakse talle hüvitist. Kui erainvestorite nõudlus (sealhulgas põhiinvestori nõudlus) on kogu 2 864 miljoni euro katmiseks hinnaga 0,30 eurot ebapiisav, eelistatakse jaotamisel põhiinvestorit. Kui hinnaga 0,30 eurot on nõudlus (sealhulgas põhiinvestori nõudlus) on ebapiisav, konverteeritakse allutatud laenud uutesse aktsiatesse. Nagu on nähtud ette fondi reguleeriva seadusega, märgib fond kõik pärast allutatud laenu konverteerimist märkimata aktsiad sama hinnaga, s.o 0,30 eurot aktsia.

(88)

Alates 2008. aastast võeti seoses ettevõtjatega Proton Bank ja Nea Proton Bank mitmeid abimeetmeid. Tabelis 7 on antud nimetatud abimeetmete ülevaade.

Tabel 7

Ülevaade Protoni ja Nea Proton Banki kasuks võetud finantsabimeetmetest

(89)

2009. aasta mais tegi Kreeka riik ettevõtjasse Proton Bank 80 miljoni euro suuruse kapitalisüsti, mis sel ajal võrdus umbes 4,6 protsendiga selle riskiga kaalutud varast. Kapitalisüst tehti Kreeka pankade toetuskavva kuuluva rekapitaliseerimismeetme raames. Rekapitaliseerimine toimus eelisaktsiate vormis.

(90)

Proton Bank sai abi ka tagatiste ja riigivõlakirjade kujul Kreeka pankade toetuskava raames. 2009. aasta aprillis sai Proton Bank Kreeka riigiväärtpabereid summas 78 miljonit eurot (meede Pr2) ning 2010. aasta juulis riigi tagatise väljastatud võlakirjadele nominaalväärtusega 149,4 miljonit eurot (meede Pr3). Riigi tagatud võlakirjad kanti kindlaksmääratud päeval üle Nea Proton Banki, kuid tühistati 5. jaanuaril 2012. Kreeka riigiväärtpaberid kaotasid kehtivuse 2011. aasta detsembris ning neid ei pikendatud.

(91)

Proton Banki kriisilahenduse raames tegid Kreeka ametiasutused kindlaks Nea Proton Banki rahastamispuudujäägi. Kooskõlas Kreeka keskpanga 9. oktoobri 2011. aasta otsusega maksti Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi kriisilahenduskava alusel Nea Proton Bankile 2011. aasta detsembris 862 miljonit eurot. Pärast seda, kui Kreeka keskpank oli 19. jaanuaril 2012 hinnanud rahastamispuudujäägi 1 121,6 miljonile eurole, tegi Kreeka finantsstabiilsuse fond (58)9. aprilli 2012. aasta Kreeka keskpanga otsuse kohaselt (59)14. mail 2012 järelejäänud väljamakse summas 259,6 miljonit eurot. Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi kriisilahenduskavaga seega kaeti rahastamispuudujääk.

(92)

Kreeka finantsstabiilsuse fond andis Nea Proton Bankile riigiabi esialgse aktsiakapitali näol (lihtaktsiatena) summas 250 miljonit eurot, mis maksti välja kahes osas – 9. oktoobril 2011 ja 3. veebruaril 2012.

(93)

16. juulil 2012 esitatud Nea Proton Banki ajakohastatud ümberkorralduskava kohaselt, mis oli hiliseim versioon Nea Protoni uurimise algatamise otsuse tegemise ajal komisjonile teatatud kavadest, oli Nea Proton Banki täiendav kapitalivajadus 300 miljonit eurot. Täiendavat kapitali läks osaliselt vaja seetõttu, et Nea Proton Bank oli erasektori kaasamise programmi tulemusel kahju kandnud (Kreeka riigivõlakirjadega seotud 2011. aasta väärtuse langus summas 146,5 miljonit eurot ning täiendav väärtuse langus summas 22 miljonit eurot lisati 2012. aasta esimese kvartali tulemustele). Nea Proton Bank vajas täiendavat kapitali ka seetõttu, et ajavahemikuks 2011–2016 prognoositud kulud olid kasvanud, võrreldes Nea Proton Banki asutamisel eeldatud tasemetega.

(94)

16. juulil 2012 esitatud Nea Proton Banki ajakohastatud ümberkorralduskava kohaselt pidi hinnangulise kapitalivajaduse kohane sissemakse toimuma 2012. aastal 285 miljoni euro ning 2014. aastal 15 miljoni euro suuruse kapitalisüsti vormis. Lõpuks tegi Kreeka finantsstabiilsuse fond Nea Proton Bankile 230 miljoni euro suuruse sissemakse 1. augustil 2012 ning 35 miljoni euro suuruse sissemakse 31. detsembril 2012.

(95)

Kreeka finantsstabiilsuse fond oli 15. juuli 2013. aasta müügilepingus juba võtnud kohustuse eraldada Nea Proton Bankile 395 miljonit eurot (60). 28. augustil 2013 tegi fond sissemakse summas 395 miljonit eurot.

(96)

T Bank, TT Bank ja New TT Bank said alates 2008. aastast mitmeid kordi abi. Tabelis 8 on antud nimetatud abimeetmete ülevaade.

Tabel 8

Ülevaade T Banki ja TT Banki kasuks võetud abimeetmetest

(97)

T Banki tegevuse üleviimisest TT Banki tekkinud rahastamispuudujäägi (uude panka üle kantud vara õiglase väärtuse ja kohustuste õiglase väärtuse vahe) katmine toimus Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi kriisilahenduskava raames. Kreeka keskpanga 17. detsembri 2011. aasta otsuse kohaselt eraldati Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi kriisilahenduskavast 450 miljonit eurot, (62) mis moodustas umbes kolmveerandi hinnangulisest rahastamispuudujäägist. Pärast seda, kui Kreeka keskpank oli hinnanud rahastamispuudujäägi ligikaudu 677 miljonile eurole, tegi Kreeka finantsstabiilsuse fond (63) Kreeka keskpanga 9. aprilli 2012. aasta otsuse kohaselt (64)14. veebruaril 2013 New TT Bankile järelejäänud sissemakse summas 227 miljonit eurot (65).

(98)

2009. aasta mais sai TT Bank kapitalisüsti summas 224,96 miljonit eurot, mis võrdub umbes 2,9 protsendiga selle tolleaegsest riskiga kaalutud keskmisest. TT Bank sai Kreekalt kapitalisüsti Kreeka pankade toetuskava rekapitaliseerimismeetme raames. Kapitalisüst toimus eelisaktsiate vormis.

(99)

TT Bankist New TT Banki üle kantud vara väärtuse ja kohustuste nominaalväärtuse vahest tekkinud New TT Banki rahastamispuudujäägi rahastamine Kreeka finantsstabiilsuse fondist. Kreeka keskpanga 18. jaanuari 2013. aasta otsuse kohaselt eraldati Kreeka finantsstabiilsuse fondist 29. jaanuaril 2013. aastal 2 730,8 miljonit eurot, (66) mis moodustas umbes kolmveerandi hinnangulisest rahastamispuudujäägist. Pärast seda, kui Kreeka keskpank oli hinnanud rahastamispuudujäägi 3 732,6 miljonile eurole, (67) tegi Kreeka finantsstabiilsuse fond Kreeka keskpanga 21. mai 2013. aasta otsuse kohaselt 14. juunil 2013 New TT Bankile järelejäänud väljamakse summas 1 001,7 miljonit eurot.

(100)

Kreeka finantsstabiilsuse fond kui New TT Banki ainuaktsionär andis viimasele riigiabi algkapitali näol (lihtaktsiatena) summas 500 miljonit eurot.

(101)

16. aprillil 2014 esitas Kreeka Eurobanki ümberkorralduskava, milles on selgitatud, mil moel kavatseb pank kui Nea Proton Banki ja New TT Banki omandamise tulemusel tekkinud kombineeritud üksus taastada oma pikaajalise elujõulisuse.

(102)

Ümberkorralduskava raames keskendus Eurobank oma põhipangateenustele Kreekas. Kui 2010. aastal moodustasid panga rahvusvahelised tehingud umbes 26 % laenudest, (68) oli nimetatud osakaal 2012. aastaks langenud juba 20 protsendile ning peaks 2018. aastaks langema […] protsendile (69).

(103)

Panga jaoks on kõige olulisem taastada ümberkorraldusperioodi lõpuks (31. detsember 2018) Kreeka pangatehingute kasumlikkus ja elujõulisus. Seepärast sisaldab ümberkorralduskava rida meetmeid, mille eesmärk on tõhustada panga tegevust ja tõsta netointressimarginaale, aga ka meetmeid selle kapitalipositsiooni ja bilansi ülesehituse parandamiseks.

(104)

Mis puutub tegevuse tõhususse, siis algatas Eurobank juba enne New TT Banki ja Nea Proton Banki omandamist laiaulatusliku ratsionaliseerimisprogrammi. Alates 2010. aastast on pank vähendanud oma füüsilist jalajälge Kreekas. Kui võtta aluseks Eurobank kui eraldiseisev üksus (st arvestamata omandatud üksusi TT New Bank ja Nea Proton Bank), on viimane vähendanud oma filiaale 564lt 2008. aastal […]le 2014. aastal. Samuti on vähendatud töötajate arvu Kreekas (2008. aastal 10 142, 2012. aastal 9 037) (70).

(105)

Ümberkorralduskava kehtivusaja lõpuks kavatseb Eurobank vähendada nii filiaalide arvu (645lt 31. detsembril 2012 […]le 31. detsembril 2018) kui ka töötajate arvu (12 430 lt […]le pro forma ehk võttes arvesse Nea Proton Banki ja New TT Banki) (71).

(106)

Filiaalide ja personali tõhusama töö tagamine aitab vähendada Kreeka kombineeritud pangandustegevuse kogukulusid […] % – kui 2013. aastal oli see 913 miljonit eurot aastas, (72) siis 2018. aastaks loodetakse seda vähendada […] miljonile eurole aastas (73). Selle tulemusel langeb panga Kreeka turu teenuste loodetav kulude ja tulude suhe ümberkorraldusperioodi lõpuks alla […] %. 2012. aastal oli see 60 %.

(107)

Ümberkorralduskavas kirjeldatakse ühtlasi Eurobanki meetmeid oma rahastamiskulude tõhustamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamise põhitegur. Pank loodab maksta madalamaid hoiuseintresse, mis tulenevad stabiilsemast keskkonnast, eeskätt Kreeka majanduse eeldatavast stabiliseerumisest ja taastumisest. Arvatakse, et alates 2014. aastast hakkab Kreeka majandus taas kasvama. Hoiusemarginaalid (tähtajaliste, nõudmiseni hoiuste ja hoiuseintresside keskmine) peaksid Kreekas langema 2012. aasta 223 baaspunktilt […] baaspunktile 2018. aastal (74). Marginaalide langus saavutatakse peamiselt tähtajaliste hoiuste oluliselt madalamate intressimääradega. Samamoodi väheneks panga sõltumine erakorralisest likviidsusabist ja eurosüsteemist laiemalt 42,9 protsendilt grupi tasandi koguvarast 2012. aastal […] protsendile 2018. aastal (75).

(108)

Ümberkorralduskavas prognoositakse ka Eurobanki-poolset bilansi tugevdamist. Panga Kreeka laenude ja hoiuste suhtarv netonäitajana langeb 2018. aastaks […] protsendile (2012. aastal oli see 160 %, 2013. aastal 115 %), (76) samas kui kapitali adekvaatsus paraneb – grupi tasandil on 2018. aastaks esimese taseme omavahendite määr […] % (77) (enne esimest ajutist rekapitaliseerimist täheldatud negatiivse omakapitali asemel).

(109)

Panga järgmine strateegiline prioriteet on viivislaenude haldamine. Lisaks tõhustatud krediidiprotsessidele nii laenude päritolu kui ka viivislaenude ümberkorraldamise tähenduses keskendutakse ümberkorralduskavas langenud väärtusega riskipositsioonide käsitlemisele uue parandusmeetmete osakonna loomise abil. Asjaomase osakonna ülesanne on korraldada langenud väärtusega riskipositsioonid ümber. Osakonnas kasutatakse 30–50 parandusmeetmetega tegeleva kliendihalduri (78) oskusteadmisi. 2015. aastaks kasvab viivislaenude osakaal grupi tasandil […] protsendile (Kreeka siseturul 2015. aastal […] protsendile) (79) ning seejärel hakkab langema, saavutades ümberkorraldusperioodi lõpuks loodetud määra […] % (80) (enne võlgade mahakandmist Kreekas 30 %) Tänu Kreeka majanduse taastumisele väheneb panga Kreeka kontorite laenude väärtuse langus 1 652 miljonilt eurolt 2013. aastal […] miljonile eurole 2018. aastal (81).

(110)

Tegevuse tõhustamine, netointressimarginaalide vähendamine ja riskikulude kahanemine võimaldavad pangal saavutada alates 2015. aastast Kreekas kasumlikkus. Panga prognooside kohaselt on selle konsolideeritud kahjum 2014. aastal […] miljonit eurot ning 2015. aastal […] miljonit eurot, kasum aga 2016., 2017. ja 2018. aastal vastavalt […] miljonit, […] miljonit ja […] miljonit eurot (82). Selle konsolideeritud omakapitali investeeringute tulusus saavutab 2018. aastal […] % (83). Nimetatud kasumlikkus tekib peamiselt Kreeka turul (omakapitali investeeringute tulusus on ümberkorraldusperioodi lõpus seejuures […] %, samas kui […] ja […] näitavad madalamat kasumlikkust (vastavalt […] % ja […] %).

(111)

Eurobank on juba alustanud oma rahvusvahelise filiaalivõrgu finantsvõimenduse vähendamist ja ümberkorraldamist. Juba on müüdud tütarettevõtjad Türgis (Eurobank Tefken) ja Poolas (EFG Poland). Ülejäänud rahvusvahelise filiaalivõrgu kaubanduslik puudujääk, s.o kindla tütarettevõtja hoiuste ja laenude jäägi summade vahe, on vähenenud 1,7 miljardilt eurolt 2010. aastal 0,8 miljardile ning tegevuskulud on vähenenud 9 % võrra (2010–2012) (84).

(112)

Pank jätkab oma rahvusvahelise filiaalivõrgu finantsvõimenduse vähendamist ja ümberkorraldamist. Eeskätt on pank võtnud kohustuse vähendada 30. juuniks 2017 oma rahvusvahelise vara portfellimaht 8,77 miljardile eurole. Veel on võetud kohustus vähendada nimetatud portfell 3,5 miljardile eurole juhul, kui Kreeka finantsstabiilsuse fond peaks tegema rohkem kui ühe miljardi suuruse sissemakse tulevase aktsiakapitali suurendamise raames.

(113)

Ümberkorralduskavas oli üks panga käsitletud valikuid asjaomase eesmärgi täitmiseks oma teenuste mahamüümine […] (85).

(114)

31. detsembri 2012. aasta seisuga moodustasid võõrandamised panga välisvarast […] %. Seega on välisvara suurus 31. detsembri 2018. aasta seisuga […] miljardit eurot ning rahvusvaheline filiaalivõrk keskendub […]le ja […]le.

(115)

Ümberkorralduskavas tõsteti esile vajadust vähendada välismaiste tütarettevõtjate rahalist sõltuvust Kreeka peakontorist ning säilitada ka edaspidi panga kapitalipositsioon.

(116)

Sel eesmärgil kavatseb pank viia ellu ulatusliku rahvusvahelise filiaalivõrgu kulude kärpimise programmi, […]. Näiteks […] suletakse […] filiaali ning alates 31. detsembrist 2012 vähendatakse töötajate arvu […] võrra, samuti müüakse […] asuv tütarettevõtja (86).

(117)

Pank vähendab oma välismaistele tütarettevõtjatele eraldatavaid koguvahendeid 2 miljardilt eurolt 2012. aastal […]-le 2018. aastal, (87) kusjuures omakapitali investeeringute tulusus saavutab […] % ja […] % vastavalt […] ja […].

(118)

Eurobank on langetanud oma osaluse kinnisvaraga tegelevas tütarettevõtjas Eurobank Properties alla 35 protsendile aktisakapitali suurendamise kaudu. See tõi kaasa positiivse mõju panga esimese taseme põhiomavahenditele (88). Pank võõrandab asjaomase tütarettevõtja täielikult 31. detsembriks 2018.

(119)

Ühtlasi kavatseb pank müüa oma kindlustusega tegelevad tütarettevõtjad hiljemalt […].

(120)

Eurobank suutis hankida turult kapitali, tänu millele vähendati panga vajatavat riigiabi.

(121)

2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames toimus oluline aktsionäride osaluse vähenemine, kuna Kreeka finantsstabiilsuse fond omandas 98,56 % panga aktsiatest ning senistele aktsionäridele jäi üksnes 1,44 % aktsiakapitalist. Sellega saavutas fond panga üle 2013. aasta juunis täieliku kontrolli. Alates 2008. aastast ei makstud kordagi välja rahalisi dividende.

(122)

2012. aasta veebruaris tegi Eurobank pakkumise hübriidvahendite tagasiostmiseks erainvestoritelt hinnaga, mis moodustas 40–50 % nende nominaalväärtusest. Tagasiostuhind määrati kindlaks instrumentide turuväärtuse alusel ning see sisaldas maksimaalselt 10 % suurust lisatasu, et motiveerida investoreid tagasiostutehingus osalema. Pakkumine võeti vastu ligikaudu 50 % ulatuses instrumentide nominaalväärtusest, mis tegi panga tuluks pärast tehingukulude arvessevõtmist 248 miljonit eurot (89).

(123)

2013. aasta mais teatas Eurobank järgmisest kohustuste juhtimise toimingust. Pank pakkus võlausaldajatele võimaluse konverteerida 662 miljonit eurot moodustavad madalamad esimese ja teise taseme omavahendid tavaaktsiatesse (nimiväärtuses). Kehtestatud konverteerimishind oli võrdne Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2013. aasta kevade rekapitaliseerimise käigus makstud märkimishinnaga (90). Nõustumise määr oli 48 %. Et madalama – esimese ja teise – taseme omavahendite omanikud konverteerisid oma väärtpaberid madalama tasemega allutatud instrumentideks ja mitte rahaks, suudeti suurendada kapitali 317 miljonile eurole.

(124)

Pärast kahte tagasiostu vähenes allutatud ja hübriidlaenude summa 1 045 miljonilt eurolt 31. detsembri 2011. aasta seisuga 283 miljonile eurole 31. detsembri 2013. aasta seisuga (91).

(125)

Kreeka võttis kohustuse, et Eurobank ja selle filiaalid viivad ellu 16. aprillil 2014 esitatud ümberkorralduskava ning veel mõned sellega seotud täiendavad kohustused. Käesolevas punktis esitatakse asjaomaste lisas loetletud kohustuste kokkuvõte.

(126)

Esmalt võttis Kreeka kohustuse, et pank korraldab ümber oma äritegevuse Kreeka turul, kehtestades filiaalide ja töötajate maksimaalse arvu, aga ka maksimaalsed kogukulud 31. detsembriks 2017 (92).

(127)

Ühtlasi võttis Kreeka kohustuse, et Eurobank vähendab Kreeka hoiuste kulusid ning saavutab hiljemalt 31. detsembriks 2017 kooskõla laenude netosumma ja hoiuste maksimaalse suhtarvuga (93).

(128)

Mis puutub panga välismaistesse tütarettevõtjatesse, võttis Kreeka kohustuse, et Eurobank ei anna täiendavat kapitalitoetust, kui ei ole täidetud vastavad eeltingimused. Samuti võeti kohustus, et pank vähendab 30. juuniks 2018 märkimisväärselt rahvusvahelise vara finantsvõimendust (94).

(129)

Kreeka võttis kohustuse, et pank loobub oma kindlustustegevusest, kinnisvaraga tegelevast tütarettevõtjast, teatud arvust väärtpaberitest ja vähendab oma erakapitali portfelli suurust. Lisaks ei osta pank investeerimisjärguta väärtpabereid, v.a mõned erandid (95).

(130)

Kreeka võttis ka mitmed kohustused panga üldise juhtimise valdkonnas. Lubati kärpida panga töötajate ja juhtide tasustamist, et viia pank vastavusse Kreeka ühingujuhtimise seadustega ning kehtestada tõhus ja piisav organisatsiooniline struktuur (96).

(131)

Samuti võttis Kreeka kohustuse tugevdada panga krediidipoliitikat, et hoida ära mis tahes diskrimineerimine krediidiprotsessi mis tahes etapis ning tagada, et laenude andmise ja ümberkorraldamise otsuste eesmärk oleks panga kasumlikkuse suurendamine. Võeti kohustus parandada panga krediidiriski järelevalvet ja laenude ümberkorraldamist (97).

(132)

Paljud kohustused hõlmavad panga tehinguid seotud laenuvõtjatega. Kohustuste eesmärk on tagada, et pank ei kalduks oma töötajatele, juhtidele ja aktsionäridele, aga ka avalikule sektorile, erakondadele ja meediaettevõtetele laenu andmisel või selliseid laene ümber korraldades kõrvale headest pangandustavadest (98).

(133)

Lõpuks võttis Kreeka kohustuse kehtestada panga suhtes täiendavad piirangud, s.o kupongimaksete ja dividendide maksmise keelu, ostu- ja reklaamikeelu (99).

(134)

Kohustuste täitmist kontrollib kuni 31. detsembrini 2018 järelevalve eest vastutav usaldusisik.

(135)

Eurobanki kapitali kõnealuse suurendamise raames ning arvestades selle toetamist Kreeka finantsstabiilsuse fondist võttis Kreeka eraldi kohustuse viia ellu Kreeka finantsstabiilsuse fondi käsitleva seaduse artiklis 6a ette nähtud meetmed 30. märtsil 2014 muudetud kujul. Asjaomaste sätetega nähakse ette, et enne igasugust kapitalisüsti Kreeka finantsstabiilsuse fondist tuleb krediidiasutuse kapitalipuudujäägi järelejäänud summa kanda vajaduse korral üle asjaomase asutuse kapitaliinstrumentide ja muude allutatud kohustuste omanikele.

(136)

27. juulil 2012 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et kontrollida, kas Kreeka finantsstabiilsuse fondi esimese ajutise rekapitaliseerimise raames (meede B1) olid täidetud 2008. aasta pangandusteatise (100) tingimused meetme asjakohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.

(137)

Et abi andmine toimus pärast eelnevat rekapitaliseerimist ja likviidsusabi, ning võttes arvesse päästmisperioodi pikkust, väljendas komisjon meetme asjakohasust silmas pidades kahtlust, kas pank võttis kõik vajalikud meetmed selleks, et hoida ära edaspidist abivajadust (101). Lisaks ei olnud komisjonile selge, kes kontrollib panka pärast seda, kui esimene ajutine rekapitaliseerimine asendatakse püsiva rekapitaliseerimisega, (102) kuna panga üle oleks võinud saada kontrolli nii riik kui ka erasektori vähemusaktsionärid. Komisjon märkis, et ta sooviks veenduda mõlemal juhul, et panga juhtimise ja eelkõige selle laenuandmisprotsessi kvaliteet ei halveneks.

(138)

Mis puutub esimese ajutise rekapitaliseerimise vajadusse, avaldas komisjon Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 66 kahtlust selle üle, kas olid võetud kõik meetmed panga edaspidise abivajaduse vältimiseks tulevikus. Et ajutise rekapitaliseerimise perioodi kestus oli ebakindel, ei saanud komisjon teha järeldust selle kohta, kas see oli piisav ning kas see vastab riigiabi eeskirjades sätestatud abi eest makstava tasu ja koormuse jagamise tingimustele. Kuna lisaks sellele ei olnud esimese ajutise rekapitaliseerimise püsivaks rekapitaliseerimiseks konverteerimise tingimused Eurobanki uurimise algatamise otsuse vastuvõtmise ajal veel teada, ei saanud komisjon asjaomaseid tingimusi hinnata.

(139)

Mis puutub meetme proportsionaalsusesse, siis väljendas komisjon kahtlust seoses sellega, kas kaitsemeetmed (kupongimaksete ja dividendide maksmise keeld, reklaamikeeld, ostmise ja tagasiostmise keeld, nagu on kirjeldatud Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 71) olid esimese ajutise rekapitaliseerimise seisukohast piisavad. Komisjon sätestas Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 72, et võis esineda konkurentsimoonutusi, mis olid põhjustatud eeskirjade puudumisest, mis oleksid takistanud Kreeka finantsstabiilsuse fondil kõigi nelja Kreeka suurima panga tegevust kooskõlastada (Eurobank, Alpha Bank, NBG ja Piraeus), ning piisavate kaitsemeetmete puudumisest, mis oleksid hoidnud ära tundliku äriteabe jagamise asjaomaste pankade vahel. Seepärast tegi komisjon ettepaneku nimetada ametisse järelevalve eest vastutav usaldusisik, kes oleks pangas füüsiliselt kohal.

(140)

26. juulil 2012 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et kontrollida, kas Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi kriisilahenduskava raames eraldatud 1 122 miljonit eurot (meede NP1) ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüst 250 miljonit eurot ja kapitalisüstid kogusummas 300 miljonit eurot (meede NP2) Nea Proton Bankile on kooskõlas 2008. aasta pangandusteatise üld- ja vastavuskriteeriumidega, rekapitaliseerimise teatisega (103) ja ümberkorraldamist käsitleva teatisega (104) (pikaajalise elujõulisuse taastamine, koormuse jagamine ning abi piiramine vajaliku miinimumiga, konkurentsimoonutuste piiramine).

(141)

Abi asjakohasuse kohta on komisjon sätestanud, et meetmed olid asjakohased päästmisabina.

(142)

Meetmete vajalikkuse kohta märkis komisjon, et Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi kriisilahenduskava kohane sekkumine oli vajalik nii summa seisukohast kui ka vormiliselt, samas kui Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüstid olid vajalikud üksnes vormiliselt. Mis puutub Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüstidesse, siis väljendas komisjon Nea Proton Bankiga seotud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 59 kahtlust selle kohta, kas Nea Proton Bank oleks olnud suuteline taastama oma pikaajalise elujõulisuse iseseisva üksusena ning kas eraldiseisva pangana ümberkorraldamine oli odavaim valik. Lisaks märkis komisjon Nea Proton Bankiga seotud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 60 ja 61, et Nea Proton Banki suutmatus tasuda piisaval määral Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolse rekapitaliseerimise eest tekitas kahtlusi panga põhimõttelises elujõulisuses ning tingis sellest lähtuvalt vajaduse põhjaliku ümberkorraldamise järele.

(143)

Abi proportsionaalsuse kohta leidis komisjon, et see olid proportsionaalne päästmisabina.

(144)

Mis puutub Nea Proton Banki pikaajalise elujõulisuse taastamisse, väljendas komisjon Nea Protoni uurimise algatamise otsuse põhjenduses 65 kahtlust, kas on võimalik muuta pank elujõuliseks iseseisva üksusena.

(145)

Võttes arvesse piisava hüvitamise puudumist, avaldas komisjon kahtlust, kas väljapakutud ümberkorraldamiskava on nõutavaks põhjalikuks ümberkorraldamiseks piisav.

(146)

6. mail 2013 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et kontrollida, kas T Banki tegevuse üleviimisest TT Banki tekkinud rahastamispuudujäägi katmine summas 4,1 miljardi eurot (meede NTT1), Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüst New TT Bankile summas 500 miljonit eurot (meede NTT2), Kreeka pankade toetuskava raames 224,96 miljoni euro suurune eelisaktsiate kujul tehtud kapitalisüst TT Bankile (meede TT) ning Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi kriisilahenduskavast 0,68 miljardi euro eraldamine T Banki varade toetuseks, mis kanti üle TT Banki (meede T), on kooskõlas 2008. aasta pangandusteatise üld- ja vastavuskriteeriumidega, rekapitaliseerimise teatisega ja ümberkorraldamist käsitleva teatisega (pikaajalise elujõulisuse taastamine, koormuse jagamine ning abi piiramine vajaliku miinimumiga, konkurentsimoonutuste piiramine).

(147)

Komisjoni arvates on mõlemad meetmed, NTT2 ja NTT1, asjakohased ja vajalikud päästmisabina. Mis puudutab meetme NTT2 vajalikkust (summa suurust), siis avaldab komisjon kahtlust New TT Banki pikaajalise elujõulisuse suhtes eraldiseisva üksusena, kuna ümberkorraldamine eraldiseisva üksusena ei pruugi olla ainus ja odavaim valik (105). Mis puutub mõlema meetme hüvitamisse, on komisjon sätestanud, et rahastamispuudujäägi katmine kujutas lõplikku kulu, millega ei tasaarveldata põhjaliku ümberkorraldamise vajaduse tekitanud edasisi tulusid (106).

(148)

Mõlema meetme proportsionaalsuse kohta leidis komisjon, et meetmed NTT2 ja NTT1 olid proportsionaalsed lühiajalise päästmisabina, kuid New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 79 nõudis komisjon kiiret meetmete võtmist negatiivse ülekanduva mõju piiramiseks.

(149)

Mis puutub meetme T siseturuga kokkusobivusse, siis oli komisjon oma 16. mai 2012. aasta otsuses T Banki kriisilahenduse kohta (107) selle päästmisabina ajutiselt juba heaks kiitnud, kuid ei saanud anda lõplikku heakskiitu T Bankist TT Banki üle kantud tegevusvaldkondadele eraldatud abile. New TT uurimise algatamise otsusega (108) pikendas komisjon meetme lubamist päästmisabina seni, kuni komisjon võtab vastu lõpliku otsuse TT Banki ajakohastatud ümberkorraldamiskava kohta..

(150)

Mis puutub nimetatud meetmete kokkusobivusse ümberkorraldamist käsitleva teatisega, avaldas komisjon kahtlust, kas New TT Bank suudab iseseisva üksusena taastada oma pikaajalise elujõulisuse. Skeptilisus tulenes piiratud hulgal väljapakutud meetmetest, mille New TT Bank pidi võtma kasumi teenimiseks tulevikus, vabatahtlikult ennetähtaegselt pensionile jäämise kava ebamäärasusest (ajastus ja töötajate nõustumise määr), edasiste personalikulude vähendamise meetmete puudumisest, filiaalivõrgu ratsionaliseerimise meetmete puudumisest pärast T Banki omandamist ning sellega kaasnenud ebaõnnestumisest võimaliku sünergia ärakasutamisel (109).

(151)

New TT uurimise algatamise otsuse põhjendustes 90 ja 91 väljendas komisjon muret selle üle, kas olemasolevate hoiuste intressimarginaalide märkimisväärne vähendamine ja uute laenude laenumarginaalide tõstmine oleks olnud võimalik ilma, et New TT Bank kaotaks oluliselt kliente ning tegeleks riskantse laenamisega. Lisaks avaldas komisjon kahtlust, kas New TT Bank suudab plaani kohaselt kahekordistada ärilaenuportfelli ning – seoses eksperditeadmiste puudumisega – saavutada kavandatud tugevat netointressitulu kasvumäära.

(152)

Seepärast võttis komisjon New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 95 seisukoha, et TT Banki reintegreerimine suuremasse elujõulisesse finantsettevõttesse suurendaks New TT Banki elujõulisuse väljavaateid, võimaldades ratsionaliseerida kulusid, hinnata ümber hoiused ja uued laenud ning pakkuda suuremat tootevalikut.

(153)

Et New TT Bank säilitas varem TT Bankis (sealhulgas T Bankis) arendatud majandustegevuse, algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et teha kindlaks, kas meetmed T ja TT kujutasid pikaajalist lahendust New TT Banki elujõulisuse saavutamiseks, ning kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi.

(154)

Koormuse jagamise kohta oli komisjon seisukohal, et eraldiseisva üksusena ümberkorraldamine võimendas ümberkorralduskulusid, mistõttu avaldas komisjon kahtlust, kas riigiabi piirdus miinimumiga. Lisaks märkis komisjon, et olgugi et aktsionäride ja allutatud laenude omanike vahel oli koormus piisavalt ja tõenäoliselt maksimaalselt teostataval määral jagatud, tõi hüvitise puudumine kaasa põhjaliku ümberkorraldamise vajaduse nii elujõulisuse tagamise kui ka konkurentsimoonutuste piiramise meetmete näol. Samuti märkis komisjon, et madalamat hüvitamise määra õigustas asjaolu, et suur osa kahjumist tekkis võla kustutamisest riigi kasuks (110).

(155)

Mis puutub konkurentsimoonutustesse, siis märkis komisjon, et New TT Banki põhjaliku ümberkorraldamise ja turuosa vähendamise tingisid TT Bankile eraldatud märkimisväärne abisumma, tegevusvaldkondade ülekandmine T Banki ning hüvitamise puudumine. Lisaks sellele, kuna kahjum oli peamiselt põhjustatud Kreeka riigivõlakirjade hoidmisest, märkis komisjon, et TT Bankis oli asjaomaseid võlakirju nimetatud panga suuruse mõistes proportsionaalselt hoiul rohkem kui muudes Kreeka pankades, mistõttu kajastas see asjatut riskeerimist (111). Lõpuks märkis komisjon, et kuigi New TT Bank tegutses turul peaaegu samaväärselt kui TT Bank varem, oleks konkurentsimoonutusi piiranud viimase suhteline väiksus ja välisturu puudumine. Komisjon avaldas kahtlust seoses sellega, kas oli võetud piisavalt meetmeid põhjendamatute konkurentsimoonutuste piiramiseks ning väljendas seisukohta, et vajalik võib olla hinnaliidrina tegutsemise keelu või muude toimimisalaste meetmete kehtestamine (112).

(156)

3. jaanuaril 2013 esitas üks Kreeka pank komisjonile märkused Eurobanki uurimise algatamise otsuse kohta. Nimetatud Kreeka panga arvates kujutas Kreeka pankade rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondist põhimõtteliselt tervitatavat sammu tervema ja elujõulisema pangandussüsteemi poole ning pank ei väljendanud vastuseisu Eurobanki rekapitaliseerimisele.

(157)

Olles avaldanud täielikku toetust Kreeka pankade rekapitaliseerimisele Kreeka finantsstabiilsuse fondist, selgitas asjaomane pank, et konkurentsi moonutamise minimeerimiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks loodetakse, et rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondist on avatud kõigile Kreeka turul sarnastel tingimustel tegutsevatele Kreeka pankadele.

(158)

5. septembril 2012 esitasid Kreeka ametiasutused Eurobanki uurimise algatamise otsuse kohta oma märkused, mille olid koostanud Kreeka keskpank ja Kreeka finantsstabiilsuse fond.

(159)

Esimese ajutise rekapitaliseerimise asjakohasuse kohta märkis Kreeka keskpank, et Kreeka finantsstabiilsuse fondist 2012. aasta mais Kreeka nelja suurima panga rekapitaliseerimiseks eraldatud 18 miljardi euro suurune kapital oli väiksem kui lõplik summa, mida pangad vajasid esimese taseme omavahendite 10 % suhtarvu saavutamiseks ja säilitamiseks 2012. aasta juunis ning esimese taseme omavahendite 7 % suhtarvu saavutamiseks ja säilitamiseks kolmeaastase ebasoodsa stressistsenaariumi korral. Samuti märkis komisjon, et esimene rekapitaliseerimine oli ajutine, kuna rekapitaliseerimisprotsessi sai lõpule viia nimetatud nelja panga aktsiakapitali suurendamisega.

(160)

Samuti märkis Kreeka keskpank, et Kreeka suurimate pankade rekapitaliseerimine on osa Kreeka pangandussektori pikemaajalisest ümberkorraldamisest. Keskpank osutas, et erakätesse jääva panga korral jääb selle juhtimine tõenäoliselt samaks, aga kui pank läheb riigi (st Kreeka finantsstabiilsuse fondi) omandisse, võib fond nimetada ametisse uue juhatuse, mille tegevusele annab igal juhul hinnangu Kreeka keskpank. Kreeka keskpanga sõnul hindab viimane korrapäraselt üldjuhtimise raamistikku, juhtimise korrektsust ja iga panga riskiprofiili, et tagada liigsete riskide ärahoidmine. Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et Kreeka finantsstabiilsuse fond oli juba nimetanud esindajaid rekapitaliseeritud pankade juhatusse.

(161)

Mis puutub esimese ajutise rekapitaliseerimise vajalikkusesse, siis märkis Kreeka keskpank, et panga rekapitaliseerimine oli piiratud määraga, mis kindlustas tol ajal kehtivate miinimumkapitalinõuete (8 %) täitmise. Samuti sedastati, et enne rekapitaliseerimist kulunud pikem aeg oli tingitud Kreeka tegevuskeskkonna järsust halvenemisest ja erasektori kaasamise programmi tagajärgedest, kogu projekti keerukusest ja vajadusest maksimeerida erainvestorite osalemist kapitali suurendamises.

(162)

Seoses esimese ajutise rekapitaliseerimise proportsionaalsusega rõhutas Kreeka keskpank, et komisjonile esitatava ümberkorralduskava täielik elluviimine on tagatud asjaoluga, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi hääleõiguste peatamine lõpetatakse juhul, kui muu hulgas rikutakse oluliselt ümberkorralduskava. Ühtlasi märkis Kreeka keskpank, et panga raskused ei olnud põhjustatud ei panga juhtkonna poolsest riskide alahindamisest ega agressiivsest müügitegevusest.

(163)

Mis puutub esimese ajutise rekapitaliseerimise asjakohasusse, siis sätestas Kreeka finantsstabiilsuse fond riigi võimaliku sekkumise küsimuses (juhul, kui riik eraldab finantsstabiilsuse fondi kaudu suuri abisummasid ja fondil on sellest tulenevalt täielikud hääleõigused), et finantsstabiilsuse fondi rahastatavaid panku ei käsitleta avaliku sektori üksustena ega riigi kontrolli all olevana ning et pärast püsivat rekapitaliseerimist finantsstabiilsuse fondist ei ole need riigi kontrolli all. Kreeka finantsstabiilsuse fond väitis, et fond on täiesti iseseisev eraõiguslik juriidiline üksus, kes on oma otsustes sõltumatu. Kreeka finantsstabiilsuse fond ei kuulu valitsuse kontrolli alla vastavalt kõnealust fondi käsitleva seaduse artikli 16C lõikele 2, mille kohaselt ei ole fondist kapitalitoetust saanud krediidiasutused laiema avaliku sektori osad. Samuti viidati Kreeka finantsstabiilsuse fondi juhtimisstruktuurile.

(164)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi sekkumise kohta panga juhtimisse märkis fond, et kavatseb austada panga sõltumatust ega kavatse sekkuda igapäevajuhtimisse, arvestades, et fondi roll on määratletud Kreeka finantsstabiilsuse fondi käsitlevas seaduses. Fondi kohaselt ei toimu mingit riigi sekkumist ega kooskõlastamist ning Eurobanki otsused seoses laenuprotsessiga (sh tagatiste, hinnastamise ja laenuvõtjate maksejõulisusega) tehakse ärikriteeriumide alusel.

(165)

Kreeka finantsstabiilsuse fond juhtis tähelepanu asjaolule, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi käsitlevas seaduses ja aktsiate märkimise eellepingus on sätestatud asjakohased tagatised, mis takistavad olemasolevatel erainvestoritel võtta liigseid riske. Välja toodi järgmised tegurid: i) Kreeka finantsstabiilsuse fondi esindajate nimetamine sõltumatute mittejuhtivate liikmetena panga juhtkonda ja nende osalemine komisjonides, ii) Kreeka finantsstabiilsuse fondi teostatav panga hoolikas analüüsimine ning iii) asjaolu, et pärast lõplikku rekapitaliseerimist piiratakse selle hääleõigust vaid seni, kuni Eurobank tegutseb kooskõlas ümberkorralduskava tingimustega.

(166)

Esimese ajutise rekapitaliseerimise vajalikkusega ja eeskätt abihüvitise tasemega seoses märkis Kreeka finantsstabiilsuse fond, et hüvitis oli lepitud kokku komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatega. Kokku lepitud hüvitistaseme puhul võeti arvesse asjaolu, et esimene ajutine rekapitaliseerimine konverteeritakse püsivaks rekapitaliseerimiseks hiljemalt 30. septembriks 2012 ehk tähtajaks, mis oli sätestatud 2012. aasta märtsis komisjoni, Euroopa Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Kreeka ametiasutuste vahel sõlmitud Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumis.

(167)

Esimese ajutise rekapitaliseerimise proportsionaalsuse kohta märkis Kreeka finantsstabiilsuse fond, et võetud meetmed, nagu need, millele on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses (165), kujutavad piisavaid tagatisi märkimisväärsete eraldatud abisummade ja pika päästmisperioodi seisukohast. Lisaks märkis Kreeka finantsstabiilsuse fond, et kehtivad asjakohased meetmed tagamaks, et finantsstabiilsuse fondi osalusega pangad ei jagaks omavahel tundlikku äriteavet. Need hõlmavad näiteks finantsstabiilsuse fondi eri esindajate nimetamist asjaomastesse pankadesse, nimetatud esindajate volitamist spetsiaalselt selleks, et nad hoiaksid ära esindajate vahelise teabevoolu, samuti asjaomastele ametnikele selgete sisejuhiste andmist, millega keelatakse pankade tundliku äriteabe levitamine. Ühtlasi märkis finantsstabiilsuse fond, et ta ei kasuta pankadega seotud õigusi viisil, mis võib takistada, piirata, moonutada või oluliselt vähendada või tõkestada tõhusat konkurentsi. Lõpuks rõhutas finantsstabiilsuse fond, et fondi juhatuse liikmete ja töötajate suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsuseeskirjad ja usaldussuhtest tulenevad kohustused, samuti ärisaladust käsitlevad sätted.

(168)

5. septembril 2012 esitasid Kreeka ametiasutused Nea Proton Bankiga seotud menetluse algatamise otsuse kohta oma märkused, mille olid koostanud Kreeka keskpank ja Kreeka finantsstabiilsuse fond.

(169)

Kreeka keskpanga väite kohaselt ei saa Nea Proton Bank ega Kreeka finantsstabiilsuse fondi omandis olev ajutine krediidiasutus esitada iseseisvalt pikemaajalist äriplaani. Lisaks märkis Kreeka keskpank, et ta teostab hoolikat järelevalvet finantsstabiilsuse fondi poolt Nea Proton Banki kohta koostatud ja komisjonile esitatud äriplaani üle, et tagada Nea Proton Banki müümine seaduses sätestatud ajavahemikus.

(170)

Mis puutub kasumlikkuse kasvu määra, siis juhtis Kreeka keskpank tähelepanu asjaolule, et suurimat kasvu ennustati 2013. aastaks (kui loodeti, et netointressitulu kasvab 55,3 miljonile eurole võrreldes 22,7 miljoni euroga 2012. aastal) ning et see pidi peamiselt tekkima koguintressikulude vähendamisest ning olema kahe teguri tulemus: paremate tingimustega kõrge tootlusega tähtajaliste hoiuste pikendamine ning aktiivsete hoiuste koguarvu vähendamine 30 % võrra 2012. aasta esimesel poolaastal. Lisaks rõhutas Kreeka keskpank asjaolu, et alates 2013. aastast on netointressituru näitajad liikunud suhteliselt sujuvalt ning ei põhjusta kahtlusi Nea Proton Banki suutlikkuse suhtes saavutada püstitatud eesmärgid.

(171)

Nea Proton Banki suhtes võetud meetmete vajalikkuse kohta märkis Kreeka finantsstabiilsuse fond, et igasuguste kriisilahendusmeetmete üle otsustav pädev asutus on Kreeka keskpank ning et finantsstabiilsuse fond tegi regulatiivsete eesmärkide täitmiseks vajaliku minimaalse kapitalisüsti.

(172)

Nea Proton Banki pikaajalise elujõulisuse taastamise küsimuses viitas finantsstabiilsuse fond kriisilahendusmeetmete raamistikule, mille alusel oli finantsstabiilsuse fond sunnitud müüma Nea Proton Banki kahe aasta jooksul, ning nõustus komisjoniga, et Nea Proton Bank võiks moodustada osa laiemast ja elujõulisest üksusest. Olgugi et Nea Proton Banki ümberkorraldamiskava põhines eraldiseisvuse mudelil, selgitas finantsstabiilsuse fond, et tema eesmärk on hõlbustada panga müüki seeläbi, et suurendatakse viimase atraktiivsust investorite jaoks ja parandatakse lõpptulemusi. Finantsstabiilsuse fondi arvamuse kohaselt ei võimaldanud kapitalisüstid Nea Proton Bankil mitte ainult täita minimaalset kapitali adekvaatsuse määra, vaid parandasid ka selle finantspositsiooni ja atraktiivsust mis tahes tulevaseks ühinemiseks muude väikepankadega. Finantsstabiilsuse fond märkis ka, et täiendav kapitalisüst oli vajalik erasektori kaasamise programmiga seotud väärtuse langusest tekkinud kahju ja kasvanud laenukulude katmisega.

(173)

Fondi hinnangul oli Nea Proton Bank optimeerinud oma rahastamiskulusid ja suurendanud usaldust hoiustajate silmis. 2012. aastal vähenes Nea Proton Banki sõltuvus eurosüsteemist ja pank parandas oma likviidsuspositsiooni. Täiendav kapitalisüst aitas langetada hoiuste intressimäärasid ja parandada intressimarginaale. Nea Proton Bank oli juba hinnanud oma laenuportfelli osaliselt ümber ja kasutanud riskipõhist hinnastamist intressimääradega, mis olid selgelt kõrgemad kui rahastamiskulu. Lisaks toimuks netointressitulu kavandatud kasvumäära saavutamine konservatiivse suurenemise kaudu äriettevõtete turul ja portfelli kvaliteedi parandamise abil.

(174)

Finantsstabiilsuse fondi väite kohaselt vähendas Nea Proton Bank 2012. aastal märkimisväärselt tegevuskulusid, selle kaks ainsat tütarettevõtjat peatasid tegevuse, oluliselt vähendati osalemist kindlustusmaaklerite turul ning lõpetati oma arvel kauplemine.

(175)

Lõpuks märkis finantsstabiilsuse fond, et konkurentsi moonutamine on piiratud, kuna Nea Proton Banki osakaal Kreeka pangandussüsteemi varades on väike ja pank ei kaalu agressiivse hoiusepoliitika kasutamist.

(176)

19. juulil 2013 esitas Kreeka rahandusministeerium märkused New TT uurimise algatamise otsuse kohta.

(177)

Mis puutub meetme NTT1 vajalikkusesse, lisas rahandusministeerium, et New TT Banki üle kantud vara ja kohustuste täpne väärtus määrati kindlaks välisaudiitorite aruande alusel vastavalt seaduse 3601/2007 artikli 63E lõikele 6.

(178)

Meetme NTT2 vajalikkusega seoses ütles rahandusministeerium, et Kreeka teine kohandamiskava (teine läbivaatamine, mai 2013) sisaldab nõuet, mille kohaselt tuli New TT Bank müüa kolmandale isikule hiljemalt 15. juuliks 2013.

(179)

Meetmete NTT1 ja NTT2 hüvitamise kohta märkis rahandusministeerium, et Kreeka finantsstabiilsuse fond, kes katab Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi asemel rahastamispuudujäägi kuni 31. detsembrini 2013, saab TT Banki valdusesse jäänud varade likvideerimise korral teiste tagatiseta võlausaldajate ees kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ning üksnes töötajate hüvitisnõudeid (50 % ulatuses) eelistatakse Kreeka finantsstabiilsuse fondi omadele. Seetõttu märkis rahandusministeerium, et asjaomase vara likvideerimise tulemist saab peamiselt kasu Kreeka finantsstabiilsuse fond, mis vähendab riigi kantavat kulu.

(180)

New TT Banki pikaajalise elujõulisuse taastamise kohta märkis rahandusministeerium, et New TT Bank kui ajutine krediidiasutus tuli müüa kahe aasta jooksul alates selle asutamisest, kooskõlas seaduse 3601/2007 artikliga 63E. New TT Banki müük pidi kooskõlas Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumiga olema toimunud 15. juuliks 2013, et oleks tagatud selle tegevuse pikaajaline elujõulisus.

(181)

Komisjon peab tegema kindlaks riigiabi olemasolu aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Asjaomase sätte kohaselt on igasugune EÜ liikmesriikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(182)

Kreeka pankade toetuskava (113) hõlmas järgmisi meetmeid: 2009. aasta mai 80 miljoni euro suurune kapitalisüst Kreeka riigilt Proton Bankile (meede Pr1), 2009. aasta aprillis Proton Bankile antud Kreeka riigiväärtpaberid summas 78 miljonit eurot (meede Pr2) ja 2010. aasta juulis väljastatud riigi tagatud võlakirjad nominaalväärtusega 149,4 miljonit eurot (meede Pr3). Otsuses, millega kava heaks kiideti, järeldas komisjon, et kava raames võetud meetmed kujutavad riigiabi.

(183)

Nagu on sedastatud põhjenduses 38 Nea Protoni uurimise algatamise otsuse kohta, võttis Nea Proton Bank üle Proton Banki majandustegevuse. Nea Proton Bank sai meetmetest Pr1, Pr2 ja Pr3 kasu, kuna need aitasid kaasa kõnealusesse panka üle kantud majandustegevuse stabiliseerimisele ja paremale järjepidevusele. Vastasel korral oleks see majandustegevus lakanud. Seepärast leiab komisjon, et Nea Proton Bank sai kasu üle kantud majandustegevusest.

(184)

Nea Protoni uurimise algatamise otsuse põhjendustes 31–37 on komisjon juba sätestanud, et meede NP1 ning Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi kriisilahenduskava kohane sekkumine ja rahastamispuudujäägi katmine finantsstabiilsuse fondist kujutab riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sama otsuse põhjenduses 38 sätestas komisjon, et meetmest sai majanduslikku kasu Nea Proton Bank, kes säilitas Proton Banki majandustegevuse, mis jätkus tänu saadud abile.

(185)

Nea Protoni uurimise algatamise otsuse põhjendustes 41–43 on komisjon juba sätestanud, et Kreeka finantsstabiilsuse fondist tehtud kapitalisüst 250 miljonit eurot ja täiendavad, 300 miljoni euroni ulatuvad kapitalisüstid, mis nähti ette kõnealuse otsuse vastuvõtmise ajal, kujutasid endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses (93), tegi finantsstabiilsuse fond võimalikule täiendavale 300 miljoni euro suurusele kapitalisissemaksele lisaks 2012. aastal 265 miljoni euro suuruse sissemakse, mis teeb rekapitaliseerimise jaoks eraldatud abisummaks 2011. ja 2012. aasta peale kokku 515 miljonit eurot (meede NP2).

(186)

Komisjoni leiab, et Kreeka finantsstabiilsuse fondist Nea Proton Banki tehtud 395 miljoni euro suurune kapitalisüst enne nimetatud panga müüki Eurobankile kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(187)

Kapitalisüsti tegi Kreeka finantsstabiilsuse fond kui Kreeka riigi asutatud ja rahastatud üksus pankade toetamiseks ning seega on see tehtud riigi vahenditest. Lisaks on meede oma olemuselt valikuline, kuna kapitalisüstist sai kasu üksnes Nea Proton Bank.

(188)

Lisaks anti meetmega Nea Proton Bankile selge eelis, kuna see võimaldas panga majandustegevuse säilitada. Ilma kapitalisüstita oleks suure kapitalipuudujäägiga Nea Proton Bank pankrotistunud. Sellistes tingimustes ei oleks olnud võimalik Nea Proton Banki müüa ega seda suurema üksusega ühendada. Lisaks ei ole rekapitaliseerimine kooskõlas turutingimustes tegutseva investori põhimõttega. Tegelikult võimaldas 395 miljoni suurune rekapitaliseerimine müüa Nea Proton Banki ühe euro eest. Erainvestor ei oleks läinud rekapitaliseerimise teed ning oleks lasknud Nea Proton Bankil pankrotistuda ning seega säästnud 395 miljonit eurot.

(189)

Nea Proton Bank konkureerib muude pankadega, sealhulgas välismaiste pankade Kreeka tütarettevõtjatega ning sellistega, kes olid huvitatud Kreeka turule sisenemisest. Seega mõjutab kapitalisüst liikmesriikide vahelist kaubandust ja võimalik, et moonutab konkurentsi.

(190)

Seepärast järeldab komisjon, et 395 miljoni euro suurune kapitalisüst Nea Proton Banki kujutab riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(191)

Nagu põhjenduses (188) juba selgitatud, käsitleb komisjon 395 miljoni euro suuruse kapitalisüsti saajana Nea Proton Banki, kuna abi võimaldas viimasel jätkata oma majandustegevust Eurobanki grupi liikmena.

(192)

Lahendamaks küsimust, kas Nea Proton Banki müügiga kaasnes riigiabi Eurobankile, peab komisjon 2008. aasta pangandusteatise punkti 49 kohaselt hindama teatavate tingimuste täitmist. Selleks tuleb hinnata järgmist: i) kas müügiprotsess oli avatud ja mittediskrimineeriv, ii) kas müük toimus turutingimustel ning iii) kas finantsasutus või valitsus püüdsid saavutada asjaomaste varade ja kohustuste võimalikult kõrget müügihinda.

(193)

Eurobank omandas Nea Proton Banki aktsiad tänu sellele, et ta esitas mittediskrimineeriva ja muudele pankadele ja finantsasutustele avatud hankemenetluse raames ainsa kehtiva pakkumuse. Kreeka finantsstabiilsuse fondi finantsnõustaja võttis ühendust mitmete pankade, finantsasutuste ja sponsoritega, kuid neist vaid neli näitasid üles huvi Nea Proton Banki ostmise vastu ning vaid kaks, Eurobank ja üks riskifond, (114) esitasid lõpliku pakkumuse. Eurobanki pakkumus oli ainus, mis vastas finantsstabiilsuse fondi pakkumiskutse tingimustele.

(194)

Et finantsnõustaja võttis ühendust paljude pankadega ja oli juba varakult kehtestanud pakkumuste suhtes nõuded ja ajakava kvalifitseerumiseks, leiab komisjon, et hange oli avatud ja mittediskrimineeriv. Seepärast järeldab komisjon, et hankemenetlus võimaldab välistada ostjale abi andmise.

(195)

Eurobank maksis tasu ühe euro ning finantsstabiilsuse fond võttis kohustuse rekapitaliseerida Nea Proton Bank enne selle müüki. Negatiivne hind (st võttes arvesse Nea Proton Banki rekapitaliseerimist vahetult enne müüki) ei takista müügihinda kajastamast ettevõtte turuväärtust, (115) kuna Nea Proton Banki netokapital oli selgelt negatiivne ja oli teada, et kahjum jätkub. Komisjonil ei ole põhjust uskuda, et tehtud pakkumus ja makstud hind ei kajastanud ettevõtja turuväärtust. Selle tulemusel järeldab komisjon kooskõlas 2008. aasta pangandusteatise punktiga 49, ümberkorraldamist käsitleva teatise punktiga 20 ja omaenda otsustuspraktikaga, (116) et müügihind kujutas turuhinda ja et abi Eurobankile võib välistada.

(196)

Põhjenduste 182–190 alusel leiab komisjon, et meetmete Pr1, Pr2 ja Pr3, NP1, NP2 ja NP3 puhul on täidetud aluslepingu 107 lõike 1 tingimused ning need kujutavad seega riigiabi. Meetmete Pr1, Pr2 ja Pr3 kohta järeldab komisjon, et kuna need aitasid kaasa Proton Banki majandustegevuse säilimisele, mis kanti hiljem üle Nea Proton Banki, võib väita, et nendest sai kasu ka Nea Proton Bank, kes nimetatud majandustegevuse üle võttis. Nagu on juba osutatud põhjenduses 184, on meetme NP1 abisaaja Nea Proton Bank, kes jätkas Proton Bankist üle kantud tegevusvaldkondadega. Lisaks sai Nea Proton Bank abi meetmetest NO2 ja NP3.

(197)

Seepärast järeldab komisjon, et nagu on osutatud tabelis 9, on Nea Proton Bank saanud oma tegevuseks riigiabi 2 111,6 miljoni euro suuruse kapitalitoetuse vormis (meetmed Pr1, NP1, NP2 ja NP3) ning lisaks riigi tagatisi summas 149,4 miljonit eurot (meede Pr3) ja Kreeka riigiväärtpabereid summas 78 miljonit eurot (meede Pr2).

Tabel 9

Ülevaade Proton Banki ja Nea Proton Banki saadud koguabist

(198)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b volitatakse komisjoni tegema kindlaks, kas siseturuga on kokkusobiv abi, mis on antud mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(199)

Komisjon on möönnud, et ülemaailmne finantskriis või tekitada mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire ning et abimeetmed pankadele võivad selle häire kõrvaldada. Seda kinnitati ka 2008. aasta pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja ümberkorraldamisteatises. Komisjon on seisukohal, et tingimused riigiabi heakskiitmiseks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on täidetud, sest finantsturgudel on taas täheldatud pingeid. Komisjon kinnitas oma seisukohta pikendusteatise (117) vastuvõtmisega 2011. aastal ja pangandusteatise (118) vastuvõtmisega 2013. aastal.

(200)

Seoses Kreeka majandusega on komisjon oma otsustes Kreeka pankade toetuskava heakskiitmise ja pikendamise kohta, aga ka Kreeka riigi poolt eraldi pankadele antud riigiabi (119) heakskiitmiste raames tunnistanud, et Kreeka majandust valitseb tõsise häire oht ning et riigi toetus pankadele on häire kõrvaldamiseks sobiv. Seega peaks abimeetmete hindamise õiguslik alus olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt b.

(201)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on kokkusobiv abi, mis vastab järgmistele kokkusobivuse üldkriteeriumidele:

a)    asjakohasus.: Abi peab olema hästi määratletud, et saavutada majanduses tõsise tõrke kõrvaldamist käsitlevat eesmärki. Kõnealust eesmärki ei saavutata, kui meede ei ole tõrke kõrvaldamiseks asjakohane;

b)    vajalikkus.: Abimeede peab oma suuruse ja vormi poolest olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega peab ta olema eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega ning võtma tõrke kõrvaldamiseks kõige asjakohasema vormi;

c)    proportsionaalsus. : Meetmete positiivset mõju tuleb hoida konkurentsimoonutuste suhtes asjakohaselt tasakaalus, et moonutused oleksid piiratud meetmete eesmärkide saavutamiseks vajaliku miinimumiga.

(202)

Finantskriisi ajal koostas komisjon eri abimeetmete kokkusobivuse kriteeriumid. Abimeetmete hindamise põhimõtted kehtestati esmalt 2008. aasta pangandusteatises.

(203)

Rekapitaliseerimisteatises (120) sätestati edasised juhised riigipoolsete kapitalisüstide puhul nõutavate hüvitamise tasemete kohta.

(204)

Ümberkorraldamist käsitlevas teatises (121) selgitas komisjon lõpuks ümberkorralduskavade hindamise meetodit. Eurobanki ümberkorralduskava hindamisel ümberkorraldamist käsitleva teatise kohaselt võtab komisjon arvesse kõiki tabelis 7 osutatud meetmeid.

(205)

Meetmed Pr1, Pr2 ja Pr3 võeti Kreeka pankade toetuskava alusel. Kavaga hõlmatud meetmed on juba hinnatud siseturuga kokkusobivaks komisjoni 19. novembri 2008. aasta otsuses.

(206)

Komisjon kiitis meetmed NP1 ja NP2 heaks päästmisabina Nea Protoni uurimise algatamise otsuses. Nagu on märgitud põhjenduses (142), väljendas komisjon sellest hoolimata muret meetme NP2 abisumma vajalikkuse ning selle üle, kas Nea Proton Bank on suuteline oma pikkajalise elujõulisuse iseseisva üksusena taastama ning kahtles, kas iseseisvuse säilitamine on odavaim olevasolev võimalus. Nimetatud mured lahendati Nea Proton Banki müümisega Eurobankile 15. juulil 2013. Et Nea Proton Banki müük Eurobankile toimus avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, käsitletakse Eurobanki makstud tasu turuhinnana. Seepärast oli riigipoolne aktsiakapitali sissemakse enne müüki müügi õnnestumise seisukohast vajalik. Nea Proton Banki ühendamine Eurobanki tegevusega lahendab Nea Proton Banki pikaajalise elujõulisuse küsimuse komisjonile panga esitatud ümberkorraldamiskava silmas pidades.

(207)

Meetme NP3 (Kreeka finantsstabiilsuse fondist Nea Proton Banki tehtud 395 miljoni euro suurune kapitalisüst enne panga müüki Eurobankile) kohta leiab komisjon, et meede on asjakohane, kuna aitas säilitada Nea Proton Banki majandustegevuse. Kreeka finantsstabiilsuse fondi abita ei oleks Nea Proton Bank suutnud majandustegevust jätkata, kuna panga omakapital oli Eurobankile müügi ajal negatiivne ja kahjumi tootmine jätkus. Ilma eelneva rekapitaliseerimiseta ei oleks ükski pank Nea Proton Banki ostnud. Seega tagati meetmega Kreekas finantsstabiilsus. Seepärast leiab komisjon, et meede oli asjakohane päästmisabina.

(208)

2008. aasta pangandusteatise kohaselt peab abimeede oma summa ja vormi poolest olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kapitalisüst peab olema eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega.

(209)

Kreeka keskpank osutas oma 19. juuli 2013. aasta kirjas, et kui Nea Proton Bank oleks likvideeritud, oleks see mõjutanud teisi panku, tekitanud uue süsteemse kriisi ja õõnestanud pärast rekapitaliseerimist alles taastatud usaldusväärsust pangandussüsteemi vastu. Komisjoni arvamusel toetavad loetletud finantsstabiilsustegurid meetme NP3 vajalikkust.

(210)

Mis puutub sekkumise ulatusse, siis määrati 395 miljoni euro suurune summa kindlaks avatud ja mittediskrimineeriva hankemenetluse käigus. Eurobank teostas Nea Proton Banki kohta põhjaliku analüüsi. Eurobanki pakkumine, mis sisaldas Nea Proton Banki 395 miljoni euro suuruse rekapitaliseerimise nõuet enne panga müüki, oli arvutatud nii, et see vastaks minimaalsele kapitali adekvaatsuse määrale 9 % ja võimaldaks täiendava 119 miljoni euro suurust makset, mis kataks tõenäolised jätkuvad laenukahjumid ja maksueelsed kahjud kuni aastani 2016. Komisjoni järelduse kohaselt oli 395 miljoni euro suurune abi vajalik.

(211)

Mis puutub abi hüvitamisse, siis müügihinda 1 euro arvesse võttes ei nõua finantsstabiilsuse fond raha tagasi. Eraldis on seega vastav toetusele. Nagu on märgitud rekapitaliseerimisteatise punktis 44, on rekapitaliseerimise ebapiisav hüvitamine vastuvõetav üksnes raskustes pankade puhul, kes ei ole suutelised midagi hüvitama. Komisjoni arvamusel kehtib see ka Nea Proton Banki puhul. Hüvitamise puudumine tekitab vajaduse põhjaliku ümberkorraldamise järele kooskõlas rekapitaliseerimisteatisega.

(212)

Kokkuvõttes on meede vajalik päästmisabina nii oma summa kui ka vormi poolest, et saavutada Kreeka pangandussüsteemis ja majanduses tervikuna tekkinud häire piiramise eesmärk.

(213)

Komisjon märgib, et pärast Eurobanki ja Nea Proton Banki ühinemist (esimene omandas viimase) kanti Nea Proton Banki majandustegevus üle Eurobanki. Asjaolu, et tänu abile säilitati omandatud panga majandustegevus, põhjustab teoorias konkurentsi moonutamist. Komisjon märgib siiski ära Nea Proton Banki väiksuse ja müügiprotsessi, mille raames oli konkurentidel võimalik esitada Nea Proton Banki ostupakkumine. Lisaks integreeriti Nea Proton Banki majandustegevus Eurobanki tegevusse vahetult pärast ülekandmist ning eraldi või konkureeriv majandustegevus ei jätkunud. Seepärast järeldab komisjon, et abi ei tekita põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(214)

Käesolevaga järeldab komisjon, et meede NP3 on asjakohane, vajalik ja kavandatud eesmärgi seisukohast proportsionaalne, võttes arvesse Nea Proton Banki majandustegevuse neelanud Eurobanki puhul ette nähtud põhjalikku ümberkorraldamist.

(215)

Nea Proton Banki uurimise algatamise otsuse põhjendustes 60, 61, 78 ja 79 märkis komisjon meetmete NP1 ja NP2 kohta, et Nea Proton Bank ei oleks ilmselt võimeline saadud riigiabi eest hüvitist maksma ning rõhutas, et see tingib põhjaliku ümberkorraldamise vajaduse. Põhjenduses 211 märkis komisjon seoses meetme NP3 hüvitamisega, et kuna Nea Proton Banki müügihinnaks oli määratud 1 euro, ei nõua finantsstabiilsuse fond tagasi vahetult enne müüki sisse makstud 395 miljonit eurot (meede NP3). Lisaks ei nõua Kreeka tagasi pangale 2009. aasta mais väljastatud eelisaktsiaid, kuna nendega seotud omakapitali investeeringud jäid likvideeritud Proton Banki. Seega järeldab komisjon, et hüvitamise puudumine tingib põhjaliku ümberkorraldamise vajaduse nii elujõulisuse kui ka konkurentsimoonutusi piiravate meetmete näol.

(216)

Ümberkorraldamisteatise punktis 21 on sätestatud, et kui raskustes olev krediidiasutus ei suuda usaldusväärselt taastada oma pikaajalist elujõulisust, tuleb kaaluda krediidiasutuse nõuetekohast likvideerimist või enampakkumisel müümist. Riigid võivad seejuures elujõuetute osalejate turult lahkumist toetada ning võimaldada seda finantsstabiilsuse säilitamise huvides teha sobiva ajavahemiku jooksul.

(217)

Nea Protoni uurimise algatamise otsuses väljendas komisjon tõsist kahtlust selle üle, kas Nea Proton Bank on suuteline oma pikaajalise elujõulisuse iseseisva üksusena taastama ning juhtis tähelepanu sünergiale, mida oleks võimalik saavutada panga integreerimisel suuremasse finantsüksusesse.

(218)

Selle kohta on ümberkorraldamisteatise punktis 17 sätestatud, et pikaajalise elujõulisuse taastamisele võib kaasa aidata raskustes oleva panga müümine muule finantsasutusele, kui ostja on elujõuline ja võimeline raskustes oleva panga edukalt üle võtma ning suudab aidata taastada turu usaldust. Lisaks tuli Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi kohaselt saavutada pangandussektori ulatuslikum konsolideerumine ning finantsstabiilsuse fond oli kohustatud müüma Nea Proton Banki hiljemalt 15. juulil 2013.

(219)

Nagu on ümberkorraldamiskava alusel sätestatud punktis 7.5.2, võib Eurobanki käsitleda elujõulise üksusena. Seepärast võimaldab Nea Proton Banki majandustegevuse ülekandmine Eurobanki taastada selle elujõulisuse. Lisaks tingib asjaolu, et Nea Proton Bank on täielikult liidetud Eurobankiga ja on turult iseseisva konkurendina kadunud, põhjaliku ümberkorraldamise, nagu on nõutav riigiabi ebapiisava hüvitamise korral.

(220)

Nea Protoni uurimise algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust selle üle, kas ümberkorraldamiskulude puhul piirdutakse miinimumiga. Kahtlused tulenesid tähelepanekust, et Nea Proton Bank ei suuda oma pikaajalist elujõulisust iseseisva üksusena suurte kuludeta taastada. Nea Proton Banki ühendamine Eurobankiga kui suurema ja sissetöötatud IT-taristu ja riskijuhtimisstruktuuriga üksusega lahendab nimetatud mureküsimuse. Müük Eurobankile aitas viia ümberkorraldamiskulud miinimumini.

(221)

Mis puutub aktsionäride ja allutatud laenude omanike ümberkorraldamiskuludes osalemisse, on komisjon juba Nea Proton Banki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 77 sätestanud, et aktsionäre ega allutatud laenude omanikke Nea Proton Banki üle ei kantud, vaid nad jäid likvideerimisel olevasse Proton Banki. Seepärast märkis komisjon, et aktsionäride ja allutatud laenude omanike vahel oli koormus piisavalt jagatud.

(222)

Konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kohta on ümberkorraldamisteatise punktis 30 öeldud, et komisjon lähtub selliste meetmete vajaduse hindamisel asjaomaste pankade tegevuse eeldatavast mahust, ulatusest ja liigist pärast usaldusväärse ümberkorraldamiskava rakendamist. Selliste meetmete olemus ja vorm sõltuvad kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või nende turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb.

(223)

Seoses antud abi suurusega märgib komisjon, et kapitali vormis anti abi kogusummas 2 111,6 miljonit eurot (Pr1, NP1, NP2, NP3) ning lisaks riigi likviidsustoetust summas 149,4 miljonit eurot (Pr3) ja Kreeka riigiväärtpabereid väärtuses 78 miljonit eurot (Pr2). Meede Pr1 moodustas tol ajal 4,6 % Proton Banki riskiga kaalutud varast. Meede NP1 ehk Proton Banki majandustegevuse ülekandmisega Nea Proton Banki seotud rahastamispuudujäägi katmine moodustas umbes 36 % Proton Banki riskiga kaalutud varast 2010. aasta lõpus või 84 % Nea Proton Banki riskiga kaalutud varast selle asutamise hetkel. Finantsstabiilsuse fondi esialgne sissemakse Nea Proton Banki algkapitali (NP2 meetme osa), moodustas umbes 18,8 % nimetatud panga riskiga kaalutud varast selle asutamise hetkel. Meetme NP2 juurde kuuluvad täiendavad kapitalisissemaksed moodustasid (31. detsembri 2012. aasta seisuga) (122) umbes 34,2 % Nea Proton Banki riskiga kaalutud varast. Nagu on sätestatud New Protoni uurimise algatamise otsuse põhjenduses 80, moodustasid meetmed NP1 ja NP2 rohkem kui 50 % Proton Banki riskiga kaalutud varast või rohkem kui 130 % Nea Proton Banki riskiga kaalutud varast. Enne Eurobankile müümist tehtud osakapitali sissemaksed (s.o meede NP3) moodustasid (31. mai 2013. aasta seisuga) umbes 48,7 % Nea Proton Banki riskiga kaalutud varast. Selline abisumma koos hüvitamise puudumisega nõuab abisaaja turuosa ulatuslikku vähendamist.

(224)

Mis puudutab turgu, kus Nea Proton Bank tegutseb, on Nea Proton Banki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 82 juhitud tähelepanu, et Proton Bank oli väga väike pank (mille turuosa moodustas Kreeka pankade koguvaradest umbes 1 %) ning sellest tulenevalt olid ka Proton Bankist Nea Proton Banki üle kantud vara ja kohustused Kreeka pangandussüsteemi mahuga võrreldes väga väikesed. Seepärast järeldas komisjon, et olenemata väga suurest abisummast võib Nea Proton Bankile antud abist põhjustatud konkurentsimoonutusi pidada piiratuks.

(225)

Lisaks toimus Nea Proton Banki majandustegevuse pakkumine konkurentidele avatud enampakkumise kaudu. Pärast müüki lakkas Nea Proton Bank konkureerimast iseseisva üksusena, kuna ta ühendati täielikult Eurobankiga.

(226)

Komisjon järeldab, et arvestades Nea Proton Banki väiksust, avatud müügiprotsessi ning asjaolu, et nimetatud pank ei konkureeri enam iseseisva üksusena, ei esine väga suurest abisummast ja hüvitamise puudumisest olenemata põhjendamatut konkurentsi moonutamist.

(227)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 216–226 ülalpoolesitatud analüüsi, järeldab komisjon, et Nea Proton Banki müük ja ühendamine Eurobankiga tagavad Nea Proton Banki pikaajalise elujõulisuse, et abi puhul on piirdutud minimaalselt vajalikuga ning ei esine põhjendamatut konkurentsi moonutamist.

(228)

Kõik tabelis 7 loetletud abimeetmed tuleks seega lugeda kokkusobivaks siseturuga.

(229)

Komisjon peab hindama, kas meetmed kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(230)

T Banki uurimise algatamise otsuse põhjendustes 26–32 on komisjon juba sätestanud, et meede T, T Banki üle kantud vara ja kohustuste rahastamispuudujäägi katmine Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi ja finantsstabiilsuse fondi kriisilahenduskavast, kujutab riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sama otsuse põhjenduses 33 nimetas komisjon riigiabi saajaks TT Banki, millesse kanti üle T Banki majandustegevus, mis jätkus just tänu laekunud abile.

(231)

Kreeka riigi 224,96 miljoni euro suurune kapitalisüst TT Bankile (meede TT) tehti Kreeka pankade toetuskavasse (123) kuuluva rekapitaliseerimismeetme raames. Kava heakskiitmise otsuses järeldas komisjon, et kava raames võetud meetmed kujutavad riigiabi. Seega kujutas meede TT abi TT Bankile.

(232)

Nagu märkis komisjon New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 98, säilitas New TT Bank ettevõtjas TT Bank (sealhulgas T Bankis) arendatud majandustegevuse.

(233)

New TT uurimise algatamise otsuse põhjendustes 53–57 on komisjon juba sätestanud, et meede NTT1, finantsstabiilsuse fondi sekkumine eesmärgiga katta New TT Banki rahastamispuudujääk, kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sama otsuse põhjenduses 54 sätestas komisjon, et meetmest sai majanduslikku kasu New TT Bank, kes säilitas TT Banki majandustegevuse, mis jätkus just tänu laekunud abile.

(234)

New TT uurimise algatamise otsuse põhjendustes 49–52 on komisjon juba sätestanud, et meede NTT2, Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüst New TT Bankile summas 500 miljonit eurot, kujutab endast New TT Bankile antud riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(235)

Eurobank omandas New TT Banki aktsiad avatud ja mittediskrimineeriva hankemenetluse teel. Kreeka ametiasutuste 15. juulil 2013 esitatud teabe kohaselt võttis fondi finantsnõustaja ühendust mitmete võimalike Kreeka ja välispankadega ja investoritega, kuid lõpliku pakkumuse tegi vaid neli suurimat panka. Asjaolu, et finantsnõustaja võttis ühendust mitmete pankadega, võimaldab komisjonil järeldada, et hankemenetlus oli avatud ja mittediskrimineeriv. Eurobanki pakkumus hinnati parimaks tänu pakutud hinnale ja tasu liigile.

(236)

Täpsemalt nõustus Eurobank tasuma finantsstabiilsuse fondile kokku 681 miljonit eurot uute emiteeritud tavaaktsiatena. Suuruselt teine pakkumus kujutas rahalist pakkumust summas 500 miljonit eurot. Seega oli see 26,58 % madalam kui Eurobanki pakkumus. Kreeka keskpanga 8. juuli 2013. aasta kirja kohaselt ei olnud võimalik kaaluda ühtki kohaliku panga rahalist pakkumust põhjusel, et need sõltusid eurosüsteemi rahastamisest, ning veelgi vähem juhul, kui saadi erakorralist likviidsusabi. Seega ei olnud suuruselt teine pakkumus kooskõlas Kreeka keskpanga nõuetega.

(237)

Samuti tuleb märkida, et müügilepingu kohaselt sai finantsstabiilsuse fond Eurobankilt 1 418,75 miljoni euro väärtuses uusi emiteeritud tavaaktsiaid müügihinnaga 0,48 eurot aktsia (124). Fondi aktsiaosalus Eurobankis kasvas 93,55 protsendilt 95,23 protsendile.

(238)

Seega järeldab komisjon, et omandamine ei kujuta abi andmist ostjale.

(239)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiab komisjon, et meetmed T, TT, NTT1 ja NTT2 kujutavad riigiabi. Meetme T kohta järeldab komisjon, et abi anti T Banki tegevusvaldkondadele, mis kanti üle TT Banki ja hiljem New TT Banki. Meetme TT kohta järeldab komisjon, et abi anti TT Banki tegevusvaldkondadele, mis kanti üle New TT Banki. Meetmetest NTT1 ja NTT2 sai kasu New TT Bank.

(240)

Seega järeldab komisjon, et T Banki tegevusvaldkondadele, mis säilitati TT Bankis ja hiljem New TT Bankis, eraldati rekapitaliseerimiseks abi summas 677 miljonit eurot, ning TT Banki tegevusvaldkondadele, mis säilitati New TT Bankis, eraldati kapitalitoetuse vormis riigiabi summas 4 457,96 miljonit eurot (meetmed TT, NTT1 ja NTT2).

Tabel 10

Ülevaade T Banki, TT Banki ja New TT Banki saadud koguabist

(241)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b volitatakse komisjoni tegema kindlaks, kas siseturuga on kokkusobiv abi, mis on antud mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(242)

Nagu on selgitatud põhjendustes 199 ja 200, tuleb Kreeka pankade suhtes võetud abimeetmete hindamiseks võtta aluseks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt b.

(243)

Nagu on selgitatud põhjenduses 201, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobiv abi, mis vastab kokkusobivuse, s.o asjakohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse üldkriteeriumidele.

(244)

Abimeetmete hindamise põhimõtted kehtestati esmalt 2008. aasta pangandusteatises.

(245)

Rekapitaliseerimisteatises (125) sätestati edasised juhised riigi kapitalisüstide puhul nõutavate hüvitise tasemete kohta.

(246)

Ümberkorraldamisteatises (126) selgitas komisjon lõpuks ümberkorralduskavade hindamise meetodit. Eurobanki ümberkorralduskava hindamisel ümberkorraldamisteatise kohaselt võtab komisjon arvesse kõiki tabelis 8 osutatud meetmeid.

(247)

Meetme T kohta on komisjon T Banki uurimise algatamise otsuses leidnud, et selle puhul on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b nõuded täidetud, ning otsustanud, et meede on siseturuga kokkusobiv finantsstabiilsuse kaalutlustel kuue kuu jooksul alates asjaomase otsuse kuupäevast. Kreeka ametiasutused ei ole esitanud TT Banki ajakohastatud ümberkorralduskava, milles oleks arvesse võetud T Banki tegevuse integreerimist TT Banki enne nimetatud pooleaastase ajavahemiku lõppu. New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 83 leidis komisjon siiski, et tegevusetus oli mõistetav seetõttu, et vahepeal oli võetud vastu otsus TT Banki kriisilahenduse kohta. Kuna Kreeka ametiasutused esitasid 2013. aasta jaanuaris TT Banki ümberkorraldamise kava ning 2013. aasta märtsis selle ajakohastatud versiooni ning mõlemas neist käsitletakse T Bankist TT Banki üle kantud tegevusvaldkondi, kiitis komisjon oma New TT uurimise algatamise otsuses meetme T heaks päästmisabina seni, kuni võetakse vastu lõplik otsus meetmete T, TT, NTT1 ja NTT2 kohta.

(248)

Oma 19. novembri 2008. aasta otsuses (127) on komisjon juba järeldanud, et 2009. aasta mais Kreeka pankade toetuskava rekapitaliseerimismeetme raames võetud meede TT on 2008. aasta pangandusteatise seisukohast kokkusobiv päästmisabi. 19. novembri 2008. aasta otsuses ei viidatud rekapitaliseerimisteatisele, kuna viimast ei olnud selleks ajaks veel vastu võetud.

(249)

Komisjon on New TT uurimise algatamise otsuses meetmed NTT1 ja NTT2 päästmisabina ajutiselt juba heaks kiitnud.

(250)

T Banki käsitleva otsuse põhjenduses 45 märkis komisjon, et Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fond ja Kreeka finantsstabiilsuse fond ei nõua tõenäoliselt raha tagasimaksmist ning et T Bankist TT Banki ülekandmisel tekkinud rahastamispuudujäägi katmine sarnaneb seega toetusele. Pealegi, nagu on järeldatud New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 101, võib Kreeka finantsstabiilsuse fond loota 500 miljoni euro suurusest algkapitali sissemaksest (meede NTT2) vaid osa tagasisaamist. Lisaks märkis komisjon, et TT Bankist New TT Banki ülekandmisest tekkinud rahastamispuudujäägi katmist (meede NTT1) Kreeka finantsstabiilsuse fondile ei hüvitata ning on väga väike tõenäosus, et finantsstabiilsuse fond saab midagi tagasi 3,7 miljardist eurost. Lõpuks märgib komisjon, et riigiabi väga tõenäoliselt ei korva meetmest TT midagi, kuna 2009. aasta mais väljastatud eelisaktsiatega seotud omakapitali investeeringud jäid likvideeritud TT Banki.

(251)

Nagu on osutatud New TT uurimise algatamise otsuse põhjendustes 77 ja 102, tingib hüvitamise puudumine põhjaliku ümberkorraldamise vajaduse nii elujõulisuse kui ka konkurentsimoonutusi piiravate meetmete näol.

(252)

Ümberkorraldamisteatise punktis 21 on sätestatud, et kui raskustes olev krediidiasutus ei suuda usaldusväärselt taastada oma pikaajalist elujõulisust, tuleb kaaluda krediidiasutuse nõuetekohast likvideerimist või enampakkumisel müüki.

(253)

New TT uurimise algatamise otsuse punktis 3.2.4.1 väljendas komisjon tõsist kahtlust selle üle, kas New TT Bank suudab taastada oma pikaajalise elujõulisuse iseseisva üksusena ning kas New TT Bank suudab saavutada kavandatud tulude kasvu. Lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et New TT Bank oli võtnud üksnes piiratud hulgal meetmeid kasumi teenimiseks ning liialt vähe meetmeid personalikulude vähendamiseks ja filiaalivõrgu ratsionaliseerimiseks. Samuti viidati sünergiale, mida oleks võimalik saavutada New TT Banki integreerimisel suuremasse finantsüksusesse.

(254)

Selle kohta on ümberkorraldamisteatise punktis 17 sätestatud, et pikaajalise elujõulisuse taastamisele võib kaasa aidata raskustes oleva panga müümine muule finantsasutusele, kui ostja on elujõuline ja võimeline raskustes oleva panga edukalt üle võtma ning suudab aidata taastada turu usaldust. Seda enam, et Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi kohaselt oli New TT Banki müük esmatähtis tegevus, võttes arvesse üldsuse huve ja finantsstabiilsuse ning finantsstabiilsuse fondi varade kaitsmise kaalutlusi.

(255)

Nagu on ümberkorraldamiskava alusel sätestatud punktis 7.5.2, võib Eurobanki käsitleda elujõulise üksusena. Seepärast võimaldab New TT Banki majandustegevuse ülekandmine Eurobanki taastada selle elujõulisuse. Seega lõpetab New TT Bank tegutsemise iseseisva konkurendina. New TT Banki ja Eurobanki reaalne ühinemine toimus 14. aprillil 2014. Hellenic Postbanki nimega filiaalivõrku vähendatakse (Eurobank kavatseb jätta Hellenic Postbanki nime osale filiaalidele alles, T Banki nimi kaotatakse ja filiaalivõrk suletakse pea täielikult), tehingute arveldusosakond ja muud peakontori ülesanded integreeritakse täielikult Eurobankiga. Komisjoni järelduse kohaselt tagatakse ümberkorralduskavaga ebapiisava hüvitamise tõttu nõutav põhjalik ümberkorraldamine.

(256)

New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 99 komisjoni väljendatud mure seoses sellega, kas iseseisva üksusena ümberkorraldamine võimendas New TT Banki ümberkorralduskulusid, sai lahenduse vabatahtlikult töölt lahkumise kava (128) näol, mille New TT Bank viis ellu 2013. aasta juulis iseseisva üksusena, ning panga müügiga Eurobankile. Täpsemalt viiakse ümberkorralduskulud miinimumini filiaalivõrgu ratsionaliseerimise ning T Banki täieliku ja reaalse integreerimise kaudu Eurobankiga.

(257)

Mis puutub aktsionäride ja allutatud laenude omanike vahel koormuse jagamisse, siis on komisjon juba New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 100 sätestanud, et aktsionäre ega allutatud laenude omanikke New TT Banki üle ei kantud, vaid nad jäid likvideerimisel olevasse TT Banki. Seepärast märkis komisjon, et aktsionäride ja allutatud laenude omanike vahel oli koormus piisavalt jagatud.

(258)

Seega leiab komisjon, et ümberkorralduskulude puhul on piirdutud miinimumiga ning saavutatud on piisav koormuse jagunemine. Nagu aga on juba järeldatud põhjenduses (251), tingis hüvitamise puudumine põhjaliku ümberkorraldamise vajaduse nii elujõulisuse kui ka konkurentsimoonutusi piiravate meetmete näol.

(259)

Konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kohta on ümberkorraldamisteatise punktis 30 öeldud, et komisjon lähtub selliste meetmete vajaduse hindamisel asjaomaste pankade tegevuse eeldatavast mahust, ulatusest ja liigist pärast usaldusväärse ümberkorraldamiskava rakendamist. Selliste meetmete olemus ja vorm sõltuvad kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või nende turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb.

(260)

Seoses saadud abi suurusega meenutab komisjon, et New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 104 on ta märkinud, et New TT Bank on saanud abi 4,6 miljardi euro eest (meetmed NTT1 ja NTT2), mis moodustab enam kui 70 % TT Banki riskiga kaalutud varast ja enam kui 90 % New TT Banki riskiga kaalutud varast. Lisaks märkis komisjon, et TT Bank (New TT Banki üle kantud majandustegevusega varem tegelenud juriidiline isik) oli juba saanud abi Kreeka pankade toetuskavast (129) – esmalt kapitalisüsti summas 224,96 miljonit eurot eelisaktsiate vormis (meede TT), mis moodustas tol ajal 2,9 % panga riskiga kaalutud varast. Lisaks eraldati T Banki kriisi lahendamise raames TT Banki üle kantud tegevusvaldkondadele kriisilahendusabi kokku umbes 678 miljonit eurot (meede T), mis moodustas ühinemise kuupäeval (31. märts 2011) 37,7 % T Banki riskiga kaalutud varast. Selline abisumma koos hüvitamise puudumisega nõuab põhjalikku ümberkorraldamist.

(261)

Teisalt on komisjon New TT uurimise algatamise otsuse põhjenduses 104 toonud välja abi eraldamise tingimused. Täpsemalt tundub, et märkimisväärne osa TT Banki viimaste aastate kahjumist ei pärine tegevusriskist, vaid Kreeka riigivõlakirjade hoidmisest. Samuti märkis komisjon, et suured laenukahjumid era- ja äriklientidele laenamisel ei ole põhjustatud riskantsest laenamisest, vaid peamiselt erakordselt suurest ja pikaajalisest majanduslangusest. Seega tundub, et abi ei moonuta eriti konkurentsi. Siiski märkis komisjon, et kui vaadata TT Banki suurust, siis hoiti pangas proportsionaalselt märkimisväärselt rohkem Kreeka riigivõlakirju kui teistes Kreeka pankades ning see tegur kajastab teatavat kohatut riskeerimist.

(262)

Nagu juba märgitud, lõpetas New TT Bank tegevuse kui eraldiseisev konkurent, kes kujundab oma poliitikat iseseisva üksusena. Eurobanki ümberkorraldamiskava põhineb New TT Banki täieliku integreerimise eeldusel, isegi kui Eurobank jätkab Hellenic Postbanki nime kasutamist mõne filiaali ja toote puhul.

(263)

Mis puudutab turgu, kus New TT Bank tegutses, on New TT Banki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 106 juhitud tähelepanu, et TT Bank oli keskmise suurusega pank (mille hoiuste turuosa moodustas umbes 6 %) ning sellest tulenevalt olid ka TT Bankist New TT Banki üle kantud vara ja kohustused Kreeka pangandussüsteemi mahuga võrreldes suhteliselt väikesed. Seepärast järeldas komisjon, et olenemata väga suurest abisummast võib pidada New TT Bankile antud abist põhjustatud konkurentsimoonutusi pigem piiratuks.

(264)

Hellenic Postbanki nimega filiaalivõrgu kavandatav vähendamine umbes 50 filiaali võrra (130) 196st kinnitab põhjenduses (263) esitatud hinnangut, mille kohaselt saab pidada New TT Bankile eraldatud abist põhjustatud konkurentsi moonutamist pigem piiratuks.

(265)

Lisaks toimus New TT Banki majandustegevuse pakkumine konkurentidele avatud ja mittediskrimineeriva enampakkumise kaudu.

(266)

Märkimisväärne osa abimeetmetest NTT1 ja NTT2 oli pigem vajalik võla kustutamise tõttu riigi kasuks (erasektori kaasamise programmi raames) ning erakordselt kauaaegse majanduslanguse, mitte kohatute laenamistavade tõttu. Lisaks oli New TT Banki tegevusmaht väike, müügiprotsess avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning New TT Bank lõpetab tegevuse iseseisva konkurendina. Seepärast järeldab komisjon, et olenemata väga suurest abisummast ja antud riigiabi ebapiisavast hüvitamisest ei esine põhjendamatut konkurentsi moonutamist.

(267)

Komisjon järeldab, et New TT Banki müük Eurobankile ning seotud ümberkorraldused tagavad New TT Banki pikaajalise elujõulisuse, abi piiramise vajaliku miinimumiga ja põhjendamatu konkurentsi moonutamise ärahoidmise.

(268)

Kõik tabelis 8 loetletud abimeetmed tuleks lugeda kokkusobivaks siseturuga.

(269)

Komisjon peab tegema kindlaks riigiabi olemasolu aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(270)

Komisjon on oma otsustes Kreeka pankade toetuskava (131) heakskiitmise ja pikendamise kohta juba sätestanud, et kava raames antud likviidsustoetus kujutab endast abi. 15. aprilli 2011. aasta seisuga oli tagatissumma 13 600 miljonit eurot, 30. novembril 2013. aastal oli see tõusnud 13 932 miljonile eurole. Kava raames antav edasine likviidsustoetus kujutab samamoodi abi.

(271)

Oma 19. novembri 2008. aasta otsuses on komisjon juba sätestanud, et Kreeka pankade toetuskava raames võetud rekapitaliseerimismeede kujutab endast abi. Eurobankile on eraldatud 950 miljonit eurot eelisaktsiaid, mis moodustavad 2 % panga riskiga kaalutud varast (132).

(272)

2010. aastal viis Kreeka sisse mitmed muudatused eelisaktsiate tehnilistesse parameetritesse. Et muudatused tõstavad riigihüvitist, st kupongimaksed kasvavad igal aastal 2 %, kui eelisaktsiaid ei ole viie aasta jooksul tagasi ostetud, järeldab komisjon, et tehniliste parameetrite muutmine ei too Eurobankile kaasa eelist ega sisalda seega täiendavat riigiabi.

(273)

2008. aasta pangandusteatise punktis 51 selgitas komisjon, et keskpankade rahaliste vahendite eraldamine finantsasutustele ei kujuta abi juhul, kui on täidetud neli kumulatiivset tingimust seoses finantsasutuse maksevõimelisusega, laenu tagatusega, finantsasutuse suhtes kehtestatud intressimääraga ja riigi edasigarantii puudumisega. Et riigi tagatud erakorraline likviidsusabi ei ole nimetatud nelja kumulatiivse tingimusega kooskõlas (eeskätt riigi tagatise tõttu ja seepärast, et see eraldati koos muude toetusmeetmetega), kujutab see abi.

(274)

Riigi tagatud erakorraline likviidsusabi vastab aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele. Esiteks hõlmab meede riigitagatise andmist Kreeka keskpangale ning mis tahes kahjumi kannab riik. Seega hõlmab meede riigi vahendeid. Erakorraline likviidsusabi võimaldab pankadel saada rahalisi vahendeid olukorras, kus neil puudub juurdepääs hulgirahastamise turgudele ja eurosüsteemi tavapärastele refinantseerimistehingutele. Seega andis riigi tagatud erakorraline likviidsusabi Eurobankile eelise. Et erakorraline likviidsusabi piirdub pangandussektoriga, on meede valikuline. Ning kuna riigi tagatud erakorraline likviidsusabi võimaldas Eurobankil turul edasi tegutseda, vältida makseviivitusi ja turult lahkumist, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Kuna pank tegutseb ka muudel Euroopa finantsturgudel ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad või oleksid olnud huvitatud tegutsemisest omakorda Kreekas, mõjutab eelis ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(275)

Riigi tagatud erakorraline likviidsusabi (meede L2) kujutab endast riigiabi. Nimetatud likviidsusabi suurus on olnud varieeruv. 31. detsembril 2012 oli see umbes 12 miljardit eurot.

(276)

Eurobanki uurimise algatamise otsuse punktis 5.1 on komisjon juba järeldanud, et esimene ajutine rekapitaliseerimine kujutab endast riigiabi. Saadud kapital on 3 970 miljonit eurot.

(277)

Meede B2 viidi ellu finantsstabiilsuse fondi vahenditest, mis hõlmasid riigi vahendeid, nagu on selgitatud Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjenduses 47.

(278)

Mis puutub eelise olemasollu, siis tõstis meede B2 Eurobanki omavahendite suhtarvu tasemele, mis võimaldas jätkata turul tegutsemist ja saada juurdepääsu eurosüsteemi rahalistele vahenditele. Lisaks kujutab meetme B2 hüvitamine intresside kogunemist Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võlakirjadele, samuti täiendavat 1 % suurust tasu. Et hüvitis on ilmselt väiksem sarnaste turul liikuvate kapitaliinstrumentide hüvitistest, ei oleks Eurobank kindlasti suutnud sellistel tingimustel samaväärsel hulgal kapitali turult hankida. Seega kujutas meede B2 Eurobankile riigi vahenditest eelise andmist. Et meede oli kättesaadav vaid Eurobankile, on see valikuline.

(279)

Meetme B2 tulemus on Eurobanki seisundi tugevnemine ja konkurentsi moonutamine, sest abisaaja käsutusse anti rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud kapitalinõuete täitmiseks. Kuna Eurobank tegutseb ka muudel Euroopa pangandusturgudel ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad omakorda Kreekas, eeskätt kindlustusturul, mõjutab meede B2 tõenäoliselt ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(280)

Komisjoni leiab, et meede B2 kujutab endast riigiabi. Riigi pädevad asutused käsitlesid oma teatises seda samuti abina. Saadud kapital on 1 341 miljonit eurot.

(281)

Meetmega B3 võttis Kreeka finantsstabiilsuse fond kohustuse anda Eurobanki rekapitaliseerimise lõpuleviimiseks vajalikku täiendavat kapitali summa ulatuses, mille Kreeka keskpank 2012. aasta stressitesti raames kehtestab. Finantsstabiilsuse fondi vahendid tulevad riigilt. Seega järeldab komisjon, et kohustuse võtmise kinnitus hõlmab riigi vahendeid. Kreeka finantsstabiilsuse fondist finantsasutustele toetuse eraldamise tingimused on täpselt määratletud ja piiritletud seadusega. Seega võib riigi vahendite kasutamist käsitada riikliku meetmena. Finantsstabiilsuse fond võttis kohustuse eraldada täiendavat kapitali kuni 528 miljonit eurot.

(282)

Kohustuse võtmise kinnitus andis pangale eelise, kuna see taastas hoiustajate kindluse, et Eurobank suudab hankida kogu vajaliku kapitali, st saada finantsstabiilsuse fondist kapitali juhul, kui ta seda turult hankida ei suuda. Kohustus hõlbustab ka turult erakapitali hankimist, kuna investorid said kinnituse, et kui Eurobank ei suuda turult osa kapitali hankida, eraldab selle finantsstabiilsuse fond. Ükski erainvestor ei oleks enne rekapitaliseerimise tingimuste teatavaks tegemist nõustunud kohustusi võtma ning Eurobankil ei olnud sel ajal juurdepääsu kapitaliturule.

(283)

Kuna Eurobank tegutseb ka muudel Euroopa finantsturgudel ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad omakorda Kreekas, eeskätt kindlustusturul, mõjutab meede B3 tõenäoliselt ka liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkurentsi.

(284)

Seega kujutab meede B3 endast abi ja Kreeka ametiasutused teatasid sellest kui abist 27. detsembril 2012.

(285)

2013. aasta kevadine rekapitaliseerimine (meede B4) kujutab esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise (meetmed B1 ja B2) ning kohustuse võtmise kinnituse (meede B3) konverteerimist püsivaks rekapitaliseerimiseks väärtuses 5 839 miljonit eurot tavaaktsiate vormis. Et meede B4 kujutab juba antud abi konverteerimist, sisaldab see endiselt riigi vahendeid, kuid ei suurenda abi nominaalväärtust. Siiski suurendab see Eurobanki saadud eelist (ja seega konkurentsimoonutusi), kuna tegemist on püsiva ja mitte ajutise rekapitaliseerimisega, nagu olid meetmed B1 ja B2. Võrreldes meetmega B3, mis on vaid kohustus ja mitte tegelik rekapitaliseerimine, tõstis meede B4 Eurobanki kapitali adekvaatsust ning andis seega suurema eelise.

(286)

Komisjon märgib, et kõik Kreekas tegutsevad pangad sellist abi ei saanud. Mis puudutab konkurentsi moonutamist ja mõju kaubandusele, märgib komisjon näiteks, et abi aitas Eurobankil jätkata oma tehinguid teistes liikmesriikides, nagu Rumeenias ja Bulgaarias. Panga likvideerimine oleks toonud kaasa tegevuse lõpetamise välisturgudel kas likvideerimise või ettevõtete müügi teel. Lisaks konkureerib Eurobank Kreekas oma kindlustusteenustega muudest liikmesriikidest pärit kindlustusettevõtete tütarettevõtjatega. Seega piiratakse meetmega konkurentsi ja see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. Meede B4 kujutab endast järelikult riigiabi.

(287)

Meetmed B1, B2, B3 ja B4 kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Meetmetes B1, B2, B3 ja B4 sisalduv riigiabi moodustab 5 839 miljonit eurot – summa, mille Kreeka finantsstabiilsuse fond ka tegelikult Eurobankile välja maksis.

(288)

Ümberkorraldamisteatise punktis 31 on märgitud, et lisaks abi absoluutsummale on komisjon võtnud arvesse ka panga riskiga kaalutud varaga seotud abi. Meetmed B1, B2, B3 ja B4 viidi ellu ühe aasta jooksul – 2012. aasta aprillist 2013. aasta maini. Sel ajal muutus panga riskiga kaalutud vara. Seoses sellega tekib küsimus, milline riskiga kaalutud vara näitaja aluseks võtta – kas perioodi alguse või lõpu oma. Meetmete B1, B2, B3 ja B4 eesmärk on katta Kreeka keskpanga 2012. aasta märtsis kindlaks määratud kapitalivajadus (2012. aasta stressitest). Teisisõnu oli meetmetega hõlmatud kapitalivajadus 2012. aasta märtsis juba olemas. Seega leiab komisjon, et meetmetes B1, B2, B3 ja B4 sisalduvat abisummat tuleb võrrelda Eurobanki riskiga kaalutud varaga seisuga 31. märts 2012. Samuti tuletatakse meelde, et Kreeka keskpank ei võtnud ajavahemikus 2012. aasta märtsist kuni 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimiseni arvesse Kreeka pankade omandamisi, et korrigeerida nende kapitalivajadust kas üles- või allapoole. Asjaomasest tegurist nähtub, et meetmed B1, B2, B3 ja B4 kujutasid endast abimeetmeid, mis olid seotud Eurobanki näitajatega seisuga 31. märts 2012.

(289)

Esimene ja teine ajutine rekapitaliseerimine ning kohustuste võtmise kinnitus moodustasid kokku 5 839 miljonit eurot. Asjaomane summa moodustab 13,8 % Eurobanki riskiga kaalutud varast seisuga 31. märts 2012.

(290)

31. märtsil 2014 esitas finantsstabiilsuse fond Eurobankile kohustuse võtmise kinnituse lubadusega osaleda panga aktsiakapitali suurendamises kogusummas kuni 2 864 miljonit eurot (meede C). Põhjenduses 277 selgitatud põhjustel hõlmab meede riigi vahendeid. Meede andis Eurobankile eelise, kuna sellega tagati pangale vajaliku kapitali olemasolu, mis omakorda taastab hoiustajate usalduse ja hõlbustab kapitali hankimist erainvestoritelt.

(291)

Kui erainvestorid ei märgi kogu kapitali suurendamise summat, peab finantsstabiilsuse fond oma kohustuse võtmise kinnituse kohaselt tegema pangale tegeliku kapitalisüsti. Kapitalisüst annaks võrreldes kohustuse võtmise kinnitusega Eurobankile suurema eelise. Erinevalt kohustuse võtmise kinnitusest suurendab tegelik kapitalisüst Eurobanki kapitali adekvaatsust.

(292)

Ei kohustuse võtmise kinnitus ega selle võimalik rakendamine tegeliku kapitalisüstina ei ole kooskõlas turumajandusliku erainvestori põhimõttega. Isegi kui finantsstabiilsuse fond peaks ostma uusi aktsiaid erainvestoritega sama hinnaga, on fondi osalemine uusi aktsiaid märkivate erainvestorite omast väga erinev. Finantsstabiilsuse fond võttis kohustuse märkida vajaduse korral kogu suurendatav kapital juba enne seda, kui mis tahes erainvestor oli võtnud ametliku kohustuse aktsiaid osta. Uusi aktsiaid ostvad erainvestorid võivad olla kindlad, et Eurobank saab igal ajal vajaliku kapitali, kuna finantsstabiilsuse fond tegutseb kaitsemehhanismina, ostes mis tahes erainvestorite märkimata aktsiad. Teiseks osaleb fond üksnes juhul, kui erainvestorite nõudlusest jääb puudu, ning teeb seda vastavalt väljakuulutatud hinnavahemikule. Nii tagab fond Eurobankile kapitali, mida pank turult sama aktsiahinnaga ei leia. Selle tagajärjel võimaldab finantsstabiilsuse fond kapitali ulatuses või hinnaga, mida turg ei oleks valmis pakkuma.

(293)

Meede C on valikuline, kuna see oli võetud üksnes Eurobanki suhtes. Eurobanki seisund tugevnes, sest abisaaja käsutusse anti rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud Kreeka keskpanga kehtestatud kapitalinõuetele vastavuse säilitamiseks. Tegemist on seega eelisega, mis moonutas konkurentsi. Kuna Eurobank tegutseb ka muudel Euroopa pangandusturgudel ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad omakorda Kreekas, eeskätt kindlustusturul, mõjutab meede C tõenäoliselt ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(294)

2014. aasta rekapitaliseerimise kohustus kujutab riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Meetmega hõlmatud abisumma on 2 864 miljonit eurot, mis moodustas Eurobanki riskiga kaalutud varast 31. detsembri 2013. aasta seisuga 7,5 % (133).

(295)

Kui finantsstabiilsuse fond eraldab oma kohustuse realiseerimiseks ka tegelikult Eurobankile kapitali, suurendab see Eurobankile antavat eelist ja konkurentsimoonutusi, kuid ei suurenda abi nominaalsummat (134).

(296)

Meetmed A, B1, B2, B3, B4 ja C kujutavad riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Table 11

Overview of the total aid received by the Bank

(297)

Nagu on järeldatud põhjenduses 200, peaks abimeetmete hindamise õiguslik alus olema aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt b (135).

(298)

Finantskriisi ajal koostas komisjon kokkusobivuskriteeriumid eri abimeetmete jaoks. Abimeetmete hindamise põhimõtted kehtestati esmalt 2008. aasta pangandusteatises.

(299)

Juhised rekapitaliseerimismeetmete kohta asuvad rekapitaliseerimisteatises ja 2011. aasta pikendusteatises.

(300)

Ümberkorraldamisteatises on määratletud komisjoni lähenemisviis ümberkorralduskavade hindamisele, eeskätt vajadus taastada elujõulisus, tagada abisaaja nõuetekohane omaosalus ja piirata konkurentsi moonutamist.

(301)

Raamistikku täiendati 2013. aasta pangandusteatisega, mis kehtib pärast 1. augustit 2013 teatatud abimeetmete kohta.

(302)

Eurobankile juba eraldatud likviidsustoetus kiideti lõplikult heaks mitme järjestikuse otsusega, millega anti luba võtta meetmeid Kreeka pankade toetuskava raames, samuti kava muutmise ja pikendamise kaudu (136). Iga edasine likviidsustoetuse andmine Eurobankile toimub kava alusel, mille on täielikult heaks kiitnud komisjon. Abi tingimused peab enne eraldamist heaks kiitma komisjon ning seetõttu ei ole vaja neid käesolevas otsuses põhjalikumalt hinnata.

(303)

2009. aasta eelisaktsiate vormis rekapitaliseerimine (meede A) toimus 2008. aastal Kreeka pankade toetuskava osana heaks kiidetud rekapitaliseerimismeetme raames ja 2008. aasta pangandusteatise alusel. Seega ei ole seda vaja 2008. aasta pangandusteatise alusel uuesti hinnata ja piisab selle hindamisest ümberkorraldamisteatise alusel.

(304)

Riigi tagatud erakorralise likviidsusabi (L2) kokkusobivust tuleks kõigepealt hinnata 2008. aasta pangandusteatise ja 2011. aasta pikendusteatise alusel. Pärast 1. augustit 2013 eraldatud riigi tagatud likviidsusabi kuulub 2013. aasta pangandusteatise kohaldamisalasse.

(305)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimiste (meetmed B1, B2, B3 ja B4) ja eeskätt hüvitamise kokkusobivust tuleks esmalt hinnata 2008. aasta pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatise alusel. Eurobanki uurimise algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust meetme B1 kokkusobivuse suhtes nimetatud teatistega. Et nimetatud meetmed viidi ellu enne 1. augustit 2013, ei kuulu need 2013. aasta pangandusteatise kohaldamisalasse. Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimiste (meetmed B1, B2, B3 ja B4) kokkusobivust tuleks hinnata ka ümberkorraldamisteatise alusel.

(306)

2014. aasta rekapitaliseerimise kohustuse (meede C) kokkusobivust tuleks hinnata 2013. aasta pangandusteatise alusel, milles on sätestatud uued nõuded allutatud võlausaldajate panuse ja juhtide tasustamise kohta, ning ka rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatise alusel. Meetme C kokkusobivust tuleks hinnata lisaks ümberkorraldamisteatise alusel.

(307)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on kokkusobiv abi, mis vastab järgmistele kokkusobivuse üldkriteeriumidele: asjakohasus, vajalikkus ja proportsionaalsus.

(308)

Kuna Kreeka pangad jäid hulgimüügiturust kõrvale ja muutusid täielikult sõltuvaks keskpanga rahalistest vahenditest (vt põhjendus (32)) ning kuna Eurobank ei saanud laenata piisavaid vahendeid tavaliste refinantseerimistehingute kaudu, vajas pank makseviivituste ärahoidmiseks piisava likviidsuse saamiseks riigi tagatud erakorralist likviidsusabi. Komisjoni arvates on meede L2 asjakohane mehhanism olulise häire kõrvaldamiseks, mille Eurobanki makseviivitused oleksid põhjustanud,

(309)

Et riigi tagatud erakorraline likviidsusabi põhjustas Eurobankile suhteliselt kõrgeid rahastamiskulusid, on pank piisavalt motiveeritud mitte toetuma oma tegevuse arendamisel nimetatud rahastamisallikale. Eurobank oli kohustatud maksma […] baaspunkti võrra kõrgemat intressimäära kui eurosüsteemi tavapäraste refinantseerimistehingute puhul. Lisaks oli Eurobank kohustatud maksma riigile tagatistasu […] baaspunkti. Selle tulemusel on riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kogumaksumus Euroopa Keskpanga refinantseerimise maksumusest palju suurem. Nende kahe erinevus on suurem kui 2011. aasta pikendusteatises nõutav tagatistasu. Seega võib riigi nõutavat koguhüvitist pidada piisavaks. Mis puudutab riigi tagatud erakorralise likviidsusabi summat, siis vaatavad Kreeka keskpank ja Euroopa Keskpank selle vastavalt panga tegelikele vajadustele korrapäraselt läbi. Selle kasutamist uuritakse tähelepanelikult ja tagatakse, et piirdutakse minimaalselt vajalikuga. Seega ei taga meede L2 pangale liigset likviidsust, mida pank võiks kasutada konkurentsi moonutava tegevuse rahastamiseks. Piirdutakse minimaalselt vajaliku summaga.

(310)

Riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kasutamise sedavõrd põhjalik jälgimine ja korrapärane kontrollimine selgitamaks, kas selle kasutamine piirdub minimaalselt vajalikuga, tagab ühtlasi, et likviidsus on proportsionaalne ja ei moonuta põhjendamatult konkurentsi. Komisjon märgib samuti, et Kreeka on võtnud kohustuse viia ellu mitmed meetmed, mille eesmärk on vähendada negatiivset ülekanduvat mõju (vt punkt 7.6), mis tagab veelgi paremini, et likviidsustoetusele tuginemine lõpetatakse võimalikult ruttu ja abi on proportsionaalne.

(311)

Seega on meede L2 2008. aasta pangandusteatise ja 2011. aasta pikendusteatisega kooskõlas. Et 2013. aasta pangandusteatis ei sisalda uusi nõudeid tagatiste kohta, on meede L2 ka nimetatud teatisega kooskõlas.

(312)

Nagu on osutatud põhjenduses 201, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobiv abi, mis vastab järgmistele kokkusobivuse üldkriteeriumidele: (137) asjakohasus, vajalikkus ja proportsionaalsus.

(313)

Rekapitaliseerimisteatises ja 2011. aasta pikendusteatises sätestati edasised juhised riigi kapitalisüstide puhul nõutavate hüvitise tasemete kohta.

(314)

Komisjoni arvates on Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimised (meetmed B1, B2, B3 ja B4) asjakohased, kuna need hoidsid ära Eurobanki pankroti. Ilma meetmeteta ei oleks pank suutnud tegevust jätkata, sest Eurobanki omakapital oli 2012. aasta lõpu seisuga negatiivne (138).

(315)

Selle kohta märkis komisjon Eurobanki uurimise algatamise otsuses, et Eurobank on Kreeka üks suuremaid panku nii laenamise kui ka hoiuste kaasamise seisukohast. Seepärast on Eurobank Kreeka jaoks süsteemselt oluline pank. Panga makseviivitused oleksid seetõttu tekitanud tõsise häire Kreeka majanduses. Sellises olukorras oli Kreeka finantsasutustel raskusi rahastamisele juurdepääsuga. Rahastamisprobleemid piirasid nende suutlikkust laenata Kreeka majandusele. Sellises olukorras oleks Eurobanki makseviivitused häiret Kreeka majanduses veelgi süvendanud. Meetmed B1, B2, B3 ja B4 võeti lisaks peamiselt erasektori kaasamise programmi tõttu, mis oli ülimalt erakorraline ja ettenägematu sündmus, ning mitte panga oskamatu juhtimise või ülemäärase riskide võtmise tulemusel. Seega lahendatakse meetmetega põhimõtteliselt nimetatud programmi tagajärgi ja aidatakse säilitada Kreeka finantsstabiilsust.

(316)

Eurobanki uurimise algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust selle üle, kas olid võetud kõik meetmed panga abivajaduse vältimiseks tulevikus. Nagu on märgitud käesoleva otsuse põhjendustes 130–132, on Kreeka kohustunud võtma rea meetmeid panga üldjuhtimise ja äritehingute valdkonnas. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 102–104 ja põhjenduses 111, on Eurobank oma tegevuse ka põhjalikult ümber korraldanud ja mitmed kulude vähendamised ja investeeringutest väljumised on juba ellu viidud. Seega on komisjoni kahtlused hajutatud.

(317)

Eurobanki uurimise algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi ka seoses sellega, kas olid nähtud ette piisavad tagatised juhuks, kui panka hakkab näiteks kontrollima riik või kui eraaktsionäride kontroll säilib juhul, kui enamusosalus läheks riigi kätte. Komisjon märgib, et põhjendustes 131 ja 132 kirjeldatud kohustustega tagatakse Eurobanki krediiditehingute äriline iseloom ja igapäevapanganduse kaitsmine riigi sekkumise eest. Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja Eurobanki vahel sõlmitud raamkokkulepe tagab ka riigi kui põhiaktsionäri huvide kaitsmise panga juhtkonna ülemäärase riskide võtmise eest.

(318)

Meetmetega B1, B2, B3 ja B4 tagatakse seega finantsstabiilsuse säilitamine Kreekas. Võetud on olulisi meetmeid kahjumi ärahoidmiseks tulevikus ning selle tagamiseks, et ebapädev juhtimine ei seaks ohtu Eurobanki tegevust. Sellest lähtuvalt leiab komisjon, et meetmed B1, B2, B3 ja B4 on asjakohased.

(319)

2008. aasta pangandusteatise kohaselt peab abimeede oma suuruse ja vormi poolest olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. See tähendab, et kapitalisüst peab olema eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega.

(320)

Kapitalitoetuse suuruse arvutas välja Kreeka keskpank stressitesti raames, et tagada esimese taseme omavahendite säilimine ajavahemikus 2012–2014 üle teatava taseme, nagu on osutatud tabelis 3. Seega ei antud Eurobankile liigset kapitali. Nagu on selgitatud põhjenduses 316, on võetud meetmeid panga edaspidise abivajaduse ohu ärahoidmiseks.

(321)

Mis puutub esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise (meetmed B1 ja B2) hüvitamisse, tuletab komisjon meelde, et need toimusid 2012. aasta mais ja detsembris ning maksti välja mitterahalises vormis EFSFi võlakirjadena. EFSFi võlakirjade väljamaksmise kuupäevast alates kuni 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimiseni on finantsstabiilsuse fond saanud hüvitisena võlakirjadelt kogunenud intressi pluss 1 % tasu (139). Nagu on rõhutatud Eurobanki uurimise algatuse otsuses, on nimetatud hüvitis madalam kui rekapitaliseerimisteatises kehtestatud vahemik 7–9 %. Madala hüvitismääraga periood piiritleti siiski meetme B1 puhul vaid ühe aastaga ja meetme B2 puhul viie kuuga (s.o kuni ajutise rekapitaliseerimise tavaaktsiatesse konverteerimise kuupäevani ehk meetmeni B4). Kui esimene ja teine ajutine rekapitaliseerimine ei toonud kaasa olemasolevate aktsionäride osaluse olulist vähenemist, siis 2013. aasta kevade rekapitaliseerimine (esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise konverteerimine) lahjendas aktsionäride osalust märkimisväärselt, kuna nende osakaal panga aktsiakapitalis langes 1,4 protsendile. Sellega tehti lõpp esimesest ajutisest rekapitaliseerimisest alates kestnud ebanormaalsele olukorrale. Seega hajutati Eurobanki uurimise otsuses väljendatud kahtlused.

(322)

Võttes lisaks arvesse Eurobanki raskuste ebatüüpilist põhjust ehk kahjumi teket peamiselt võla kustutamisest riigi kasuks (erasektori kaasamise programm ja võla tagasiostmine, mis andsid riigile märkimisväärse eelise võla vähenemise näol) ning pikaajalisest Kreeka majanduslangusest, on komisjon nõus aktsepteerima ajutist kõrvalekaldumist rekapitaliseerimisteatises sätestatud tavapärastest hüvitamise nõuetest (140).

(323)

Meede B3 kujutas endast kapitali andmise kohustust. 2012. aasta detsembris võetud kohustus realiseeriti tegeliku kapitalisüstiga 2013. aasta mais-juunis, vaevu viis kuud hiljem. Sel ja põhjenduses 322 osutatud põhjustel on asjaomase kohustuse eest hüvitise mittemaksmine aktsepteeritav.

(324)

Mis puutub meetmesse B4, siis tuleks 2011. aasta pikendusteatise punkti 8 kohaselt kapitalisüstide raames aktsiaid märkida aktsiahinna suhtes tehtava piisava diskontoga, mida on kohandatud lahjendusefekti arvesse võtmiseks, et anda riigi saadava asjakohase tulu suhtes piisav kindlus. Kuna aga rekapitaliseerimine ei toimunud aktsiahinna suhtes olulise diskontoga, mida on kohandatud lahjendusefekti arvesse võtmiseks, oli teoreetilise märkimisõiguseta hinnast märkimisväärselt madalama hinna saavutamine tegelikkuses võimatu (141). Enne 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist oli Eurobanki kapital negatiivne ja turukapitalisatsioon üksnes paarsada miljonit eurot. Seetõttu tekib küsimus, kas oleks võinud olemasolevad aktsionärid täielikult kõrvale jätta. Komisjon märgib, et määratud emissioonihind oli keskmisest turuhinnast (arvestusperioodil 50 päeva enne emissioonihinna kindlaksmääramist) 50 % odavam. Komisjon märgib ühtlasi, et olemasolevate aktsionäride osaluse vähendamine on olnud väga ulatuslik, kuna pärast rekapitaliseerimist jäi nende osakaaluks panga aktsiakapitalis üksnes 1,4 %. Seega oleks turuhinna suhtes veelgi madalama hinna kohaldamine avaldanud üksnes halba mõju finantsstabiilsuse fondile makstavale hüvitisele. Võttes arvesse Kreeka pankade erilist olukorda (vt põhjendus 322) ning asjaolu, et abivajadus tekkis võla kustutamisest riigi kasuks, hindab komisjon emissioonihinna piisavalt madalaks.

(325)

Järelikult olid meetmed B1, B2, B3 ja B4 vajalikud päästmisabina nii oma suuruse kui ka vormi poolest.

(326)

Pank sai väga suures mahus riigiabi. See olukord võib seega viia tõsise konkurentsi moonutamiseni. Kreeka on aga võtnud endale kohustuse rakendada mitmeid meetmeid negatiivse ülekanduva mõju piiramiseks. Eelkõige näevad võetud kohustused ette, et panga tehingud toimuvad jätkuvalt ärilistel alustel, nagu on selgitatud põhjendustes 131 ja 132. Kreeka on võtnud kohustuse järgida ka omandamiskeeldu ja väljuda mitmetest investeeringutest välismaal ning loobuda pangaga mitteseotud teenustest, nagu on sätestatud põhjenduses 133. Konkurentsi moonutamise piiranguid hinnatakse põhjalikumalt punktis 7.6.

(327)

Pangas on ametisse nimetatud ka järelevalve eest vastutav usaldusisik, kes jälgib ettevõtte üldjuhtimise ja äritegevusega seotud kohustuste nõuetekohast täitmist. Sellega ennetatakse kahjulikke muutusi panga äritavades ja seega vähendatakse võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju.

(328)

16. aprillil 2014 esitati komisjonile uus põhjalik ümberkorralduskava, mida hinnatakse punktis 7.6.

(329)

Kokkuvõtlikult öeldes on Eurobanki uurimise algatamise otsuses tõstatatud kahtlused hajutatud. Meetmed B1, B2, B3 ja B4 on 2008. aasta pangandusteatise punkti 15 valguses proportsionaalsed.

(330)

Komisjon jõudis järeldusele, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimised (meetmed B1, B2, B3 ja B4) on 2008. aasta pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatise punkti 15 valguses asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed.

(331)

Restruktureerimisteatise punktides 23 ja 40 selgitatakse, et see, kui abisaaja pank omandab ettevõtteid, on harilikult vastuolus kohustusega piirata ümberkorralduskulusid ja konkurentsi moonutusi. Lisaks võib selline tegevus seada ohtu või muuta keeruliseks elujõulisuse taastamise. Komisjon peab seega hindama, kas panga teostatud ettevõtete omandamine on kooskõlas ümberkorraldamisteatisega.

(332)

Tegevusrentaabluse osas edendab ettevõtte omandamine panga pikaajalise elujõulisuse taastamist, kuna kahe panga liitmine ühel geograafilisel turul võimaldab ellu viia märkimisväärseid sünergiaid, näiteks vähendada töötajaid, sulgeda filiaale ja vähendada üldkulusid. Pank saab juurde kliente ja hoiustajaid, vähendades samal ajal oluliselt jaotuskulusid. Lisaks peakontorite tegevuse ratsionaliseerimisele sulgeb pank enamiku kaubamärgiga „T-Bank” seotud filiaale ja mõned kaubamärgiga „Hellenic Postbanki” seotud filiaalid.

(333)

Mis puudutab likviidsuspositsiooni, siis on tehingul positiivne mõju ka panga laenude ja hoiuste suhtarvule, tuues selle äärmuslikult kõrgelt tasemelt märkimisväärselt allapoole, kuna New TT Bankil on laenudest oluliselt rohkem hoiuseid. Kreeka keskpank märkis oma 8. juuli 2013. aasta kirjas Kreeka finantsstabiilsuse fondile eelkõige, et pank oli tehingule eelnenud kahe aasta jooksul suure surve all. Kreeka keskpank täheldas, et pank kaotas Kreekas turuosa ning sõltus suurel määral eurosüsteemi rahalistest vahenditest ja erakorralisest likviidsusabist. Kreeka keskpank osutas oma kirjas ulatuslikule rahastamispuudujäägile, 132-protsendilisele konsolideeritud laenude ja hoiuste suhtarvule ja klientide halvenenud arvamusele pangast. Nimetatud kirjas osutas Kreeka keskpank, et New TT Banki omandamine viis Eurobanki hoiuste olulisele suurenemisele, parandades seeläbi rahastamise üldprofiili, hoiustajate arvamust ja panga suutlikkust meelitada ligi uusi hoiuseid praegusest ahvatlevamatel tingimustel.

(334)

Seega aitab omandamine kaasa panga likviidsuspositsiooni parandamisele, mis on pikaajalise elujõulisuse taastamise seisukohast ülimalt oluline. Komisjon tunnistas omandamise positiivset mõju oma talituste 8. juuli 2013. aastal Kreeka finantsstabiilsuse fondile saadetud kirjas. Nimetatud kirjas osutas komisjon, et New TT Banki omandamise eel Kreeka esitatud panga esialgne ümberkorralduskava ei vastanud pikaajalise elujõulisuse taastamise nõuetele, kuna panga bilanss oli ümberkorraldusperioodi lõpus liiga haavatav. Samas kirjas osutas komisjon, et „hoiusterikka [New TT Banki] omandamine on [panga] bilansi parandamise ja seega selle pikaajalise elujõulisuse taastamise olulisim abivahend”. See hindamine kinnitas omandamise mõju Eurobanki likviidsuspositsioonile: „2012. aasta näitajate alusel langetaks ettevõtte omandamine laenude ja hoiuste suhtarvu kohe 155 protsendilt 123 protsendile ja nii oleks võimalik täita [komisjoni] nõuded 2017. aasta lõpuks.”

(335)

Komisjon on seega seisukohal, et ettevõtte omandamine mõjutab panga pikaajalise elujõulisuse taastamist positiivselt.

(336)

Ümberkorraldamisteatise punkti 23 kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi kasutada teiste ettevõtete omandamiseks, vaid ainult selliste ümberkorralduskulude rahastamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamiseks vajalikud.

(337)

Eurobank maksis ostu eest uutes aktsiates, seega ei rahastatud omandamist riigiabi kaudu. Selle tulemusel kaeti ostuhinna tasumisega tekkinud kapitalivajadus kohe uute aktsiate emiteerimisega, nii et ostuhinna tasumine ei tekitanud Eurobanki kapitalivajaduste üldist suurenemist. Lisaks oli Kreeka finantsstabiilsuse fond New TT Banki 100-protsendiline omanik, mis tähendas seda, et kõik panga emiteeritud uued aktsiad anti Kreeka finantsstabiilsuse fondile ehk riigile.

(338)

Omandamine kui selline ei too kaasa täiendavat riigiabi, kuna New TT Bank vastas õigusaktidest tulenevatele kapitalinõuetele. Lisaks loodi see ajutine krediidiasutus ainult paariks kuuks enne selle omandamist. Kuna raskustes panga varad on enne ajutisele krediidiasutusele üle kandmist hinnatud õiglases väärtuses, siis võib eeldada, et New TT Banki laenud ei sisaldanud varjatud või asjakohatult reguleeritud kahjusid.

(339)

Kokkuvõttes, arvestades selle juhtumi konkreetseid asjaolusid, ei ole New TT Banki omandamine vastuolus põhimõttega, mille kohaselt peab abi piirduma vajaliku miinimumiga.

(340)

Ümberkorraldamisteatise punktide 39 ja 40 kohaselt ei tohi riigiabi kasutada konkureerivate ettevõtete omandamiseks abi mitte saavaid ettevõtteid kahjustades. Ümberkorraldamisteatise punktis 41 sätestatakse ka, et ettevõtte omandamine võib olla lubatud tingimusel, et see on finantsstabiilsuse taastamiseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osa, et omandamise protsess on õiglane ja et omandamisega tagatakse asjaomasel turul tõhusa konkurentsi tingimised.

(341)

New TT Bank ei olnud iseseisvana elujõuline pank. Selle panga konsolideerimist nõuti 15. mai 2013. aasta Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumis. Seega võib tehingut pidada konsolideerimisprotsessi osaks, mis on vajalik finantsstabiilsuse taastamiseks ümberkorraldamisteatise punktis 41 kirjeldatud viisil.

(342)

Mitte ükski abi mitte saav pakkuja ei esitanud New TT Banki omandamiseks kehtivat pakkumist ning müügiprotsess oli avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Seega ei tõrjunud pank eemale ühtegi abi mitte saavat pakkujat. Kuna Kreeka konkurentsiamet (142) kinnitas selle omandamise, siis eeldab komisjon, et müügiprotsessi tulemusena tagatakse tõhusa konkurentsi tingimused Kreekas.

(343)

Seda arvesse võttes võib järeldada, et New TT Banki omandamine on kooskõlas ümberkorraldamisteatise 4. jaoga.

(344)

Komisjon jõuab järeldusele, et Kreeka keskpankade (143) ainulaadset olukorda ja New TT Banki omandamise eripärasid silmas pidades vastab see omandamine ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetele.

(345)

Tegevusrentaabluse osas peaks Nea Proton Banki omandamine edendama panga pikaajalise elujõulisuse taastamist, kuna kahe ettevõtte liitmine ühel geograafilisel turul võimaldab teostada märkimisväärseid sünergiaid, näiteks vähendada töötajate arvu, sulgeda filiaale ja vähendada üldkulusid.

(346)

Nea Proton Banki omandamine annab Eurobankile võimaluse saada kasu sünergiatest. Eurobank saab juurde kliente ja hoiustajaid, sulgedes samas filiaale ja ratsionaliseerides infosüsteeme ja peakontorite tegevust. Tehing vähendas ka Eurobanki laenude ja hoiuste suhtarvu, kuna Nea Proton Banki vastav suhtarv on madalam. 2013. aasta juuni lõpus oli Eurobanki laenude netosumma ja hoiuste suhtarv umbes 135,79 %, samas kui Nea Proton Banki vastav suhtarv oli umbes 52,68 %.

(347)

Kokkuvõttes oli omandamisel positiivne mõju Eurobanki elujõulisusele.

(348)

Ümberkorraldamisteatise punkti 23 kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi kasutada teiste ettevõtete omandamiseks, vaid ainult selliste ümberkorralduskulude rahastamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamiseks vajalikud.

(349)

Pank maksis Nea Proton Banki ostmisel sümboolse hinna (1 euro), samas oli omandatud üksus enne müüki piisavalt rekapitaliseeritud. See rekapitaliseerimine hõlmas tulevaste laenukahjude ja tegevuskahjude varu (144). Sellest tulenevalt ei suurendanud piisavalt kapitaliseeritud panga omandamine Eurobanki kapitalivajadusi.

(350)

Kokkuvõttes ei ole Nea Proton Banki omandamine vastuolus põhimõttega, mille kohaselt peab abi piirduma vajaliku miinimumiga.

(351)

Ümberkorraldamisteatise punktide 39 ja 40 kohaselt ei tohi riigiabi kasutada konkureerivate ettevõtete omandamiseks, kahjustades sellega abi mitte saavaid ettevõtteid.

(352)

Nea Proton Bank ei olnud iseseisvana elujõuline pank. Selle panga konsolideerimist nõuti Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika 15. mai 2013. aasta memorandumis. Seega võib tehingut pidada osaks konsolideerimisprotsessist, mis on vajalik finantsstabiilsuse taastamiseks ümberkorraldamisteatise punktis 41 kirjeldatud viisil.

(353)

Komisjon täheldas samuti, et mitte ükski abi mitte saav pakkuja ei esitanud Nea Proton Banki omandamiseks kehtivat pakkumust ning müügiprotsess oli avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Seega ei tõrjunud pank eemale ühtegi abi mitte saavat pakkujat. Kuna Kreeka konkurentsiamet (145) kinnitas selle omandamise, siis eeldab komisjon, et müügiprotsessi tulemusena tagatakse tõhusa konkurentsi tingimused Kreekas

(354)

Seda arvesse võttes võib järeldada, et Nea Proton Banki omandamine on kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 4.

(355)

Komisjon jõuab järeldusele, et Nea Proton Banki omandamise eripärasid silmas pidades vastab see omandamine ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetele.

(356)

Nagu osutatud punktides 2.1.1 ja 2.1.2, tulenevad Eurobanki raskused peamiselt Kreeka võlakriisist ning Kreeka ja Lõuna-Euroopa majanduslangusest. Seoses eelnimetatud teguritega kaotas Kreeka valitsus juurdepääsu finantsturgudele ja pidi lõpuks pidama läbirääkimisi oma riigi ja rahvusvaheliste võlausaldajatega erasektori kaasamise programmi lepingu üle, mille tulemusel saavutati riigi vastu suunatud nõuete vähendamine 53,3 % võrra. Lisaks vahetati 31,5 % nõuetest madalama intressimäära ja pikemate tähtaegadega Kreeka uute riigivõlakirjade vastu. Kreeka ostis need uued võlakirjad Kreeka keskpankadelt 2012. aasta detsembris tagasi hinnaga, mis jäi 30,2 % ja 40,1 % vahele nende nominaalväärtusest, kujundades sel moel välja Kreeka pankade edasised kahjumid. Lisaks erasektori kaasamise programmi mõjule tema kapitalipositsioonile ja võla tagasiostmisele koges Eurobank aastast 2010 kuni 2012. aasta keskpaigani ka väga suurt hoiuste väljavoolu, mis tulenes ohust, et Kreeka väljub jätkusuutmatu riigivõla ja majanduslanguse tõttu euroalast.

(357)

Meetmete B1, B2, B3 ja B4 maksumus on 5 839 miljonit eurot, mis vastab umbes summale, mis kaotati erasektori kaasamise programmiga (5 781 miljonit eurot). 2011. aasta pikendusteatise punktis 14 sätestatakse, et sellisel juhul leevendab komisjon oma nõudeid, tingimusel, et raskused ei tulene eeskätt ülemäärasest riskikäitumisest.

(358)

Komisjon tunnistab, et osa kapitalivajadustest tuleneb sellest, et finantsasutus on tavaliselt seotud oma koduriigi olukorraga seotud riskidega. See asjaolu toodi välja ka Eurobanki uurimise algatamise otsuse põhjendustes 58 ja 69. Seega peab pank oma ümberkorralduskavas pöörama moraaliriski küsimustele vähem tähelepanu kui teised abi saavad finantsasutused, kes on liigselt riske võtnud. Kuna abimeetmed on konkurentsi vähem moonutavad, siis tuleks konkurentsi moonutamist piiravaid meetmeid proportsionaalselt leevendada. Kuna erasektori kaasamise programm ja võla tagasiostmine kujutavad endast võlanõudest loobumist riigi kasuks, siis võib pankade rekapitaliseerimisel riigile vähem hüvitist maksta.

(359)

Kuna Kreeka majandus on alates 2008. aastast kahanenud ligikaudu 25 % võrra, siis peab Eurobank oma tulususe taastamiseks kohandama selle uue keskkonnaga oma korraldust, kulude ülesehitust ja ärivõrgustikku. Seega peab pank hoolimata moraaliriskiga seotud küsimuste puudumisest korraldama oma tegevuse Kreekas ümber, et tagada pikaajaline elujõulisus.

(360)

Komisjon täheldas samuti, et Eurobanki seotus Kreeka riigi olukorrast põhjustatud riskidega oli ulatuslikum kui mõnede teiste Kreeka pankade puhul. Sellest tulenevalt ei saa kogu Kreeka riigivõlakirjade kahju (erasektori kaasamise programmi kahju) kanda selle arvele, et finantsasutus on pidevalt seotud oma koduriigi olukorrast tulenevate riskidega.

(361)

Eurobanki kahjumi teine allikas on Kreeka kodumajapidamistele ja ettevõtetele antud laenudega seotud kahjum. Komisjon on seisukohal, et see kahjum tuleneb peamiselt erakordselt tõsisest ja pikast SKP vähenemisest – umbes 25 % võrra viie aasta jooksul – ning see ei ole seotud panga liiga riskantsete laenuandmise tavadega. Selle tulemusel ei teki selle kahjumi katmiseks antud abi puhul moraaliriski, mis juhtub siis, kui abiga korvatakse panga varasemast riskikäitumisest tulenevaid tagajärgi. Seega on abi vähem moonutava iseloomuga (146).

(362)

Osa Eurobanki kapitalivajadustest ja laenukahjust tuleneb siiski selle rahvusvahelistest tütarettevõtjatest (Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Ukraina). Näiteks 2012. aastal olid pangal kahjumid Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas, samas kui need tütarettevõtjad said grupisisesest rahastamisest 1,8 miljardi euro ulatuses kasu.

(363)

2012. aastal Eurobanki kapitalivajaduste kindlaksmääramiseks läbi viidud stressitestid näitasid ka, et osa kapitalivajadustest tulenes välislaenude kahjumitest. Nende laenude krediidikahjumi prognoosid ulatusid baasstsenaariumi puhul 1 228 miljoni euroni ja ebasoodsa stsenaariumi puhul 1 622 miljoni euroni.

(364)

Kokkuvõttes käsitletakse 2011. aasta pikendamisteatise punktis 14 olulist osa kahjudest ja sellest tulenevat vajadust abi järele, mis võimaldab komisjonil oma nõudeid leevendada. Osa abivajadusest tuleneb Kreeka laenukahjumist, mis on põhjustatud erakordselt sügavast ja pikast majanduslangusest ja mitte riskantsest laenamisest. Sellistes oludes antud abi ei tekita moraaliriski küsimusi ja on seega vähem moonutava iseloomuga.

(365)

Osa abivajadusest tuleneb ka Eurobanki enda riskide võtmisest, eelkõige seoses võõramaiste tütarettevõtjatega ja olulise osalusega Kreeka riigivõlakirjades.

(366)

Ümberkorralduskavaga tuleb tagada, et finantsasutus on võimeline taastama ümberkorraldusperioodi lõpuks oma pikaajalise elujõulisuse (ümberkorraldamisteatise punkt 2). Käesoleval juhul on ümberkorraldusperiood aeg, mis jääb käesoleva otsuse vastuvõtmise ja 31. detsembri 2018 vahele.

(367)

Kreeka esitas kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktidega 9–11 laiaulatusliku ja üksikasjaliku ümberkorralduskava, milles esitatakse kogu teave Eurobanki ärimudeli kohta. Kavas määratakse kindlaks ka Eurobanki raskuste põhjused ning kõigi kogetud elujõulisusega seotud probleemidega tegelemiseks võetud meetmed. Ümberkorralduskavas kirjeldatakse eelkõige strateegiat, mis valiti Eurobanki tegevuse tõhususe säilitamiseks ja selleks, et tegeleda viivislaenude suure osakaaluga, madala tegevustõhususega, haavatava likviidsus- ja kapitalipositsiooniga ning oma välismaiste ettevõtetega, mis on rahastamise ja kapitali osas seotud oma emaettevõttega.

(368)

Seoses likviidsuse ja Eurobanki sõltuvusega eurosüsteemist saadavast rahastamisest nähakse ümberkorralduskavas ette bilansimahu piiratud kasv Kreekas, samas hoiuste baas peaks uuesti kasvama. Juba vähenenud erakorralisele likviidsusabile toetumine kahaneb jätkuvalt, mis aitab samuti pangal oma rahastamiskulusid vähendada.

(369)

Põhjenduses 127 kirjeldatud laenude ja hoiuste suhtarv tagab panga bilansi ülesehituse jätkusuutlikkuse ümberkorraldusperioodi lõpus. Väärtpaberite ja muu täiendava tegevuse müük tugevdab samuti panga likviidsuspositsiooni ja tagab, et see ei toetu hulgimüügiturgudele. Panga jätkuvalt pingelise likviidsuspositsiooni tõttu võib komisjon nõustuda Kreeka ametiasutuste taotlusega võimaldada pangale likviidsust tagatiste ja riigivõlakirjade kujul Kreeka pankade toetuskava raames.

(370)

Oma rahastamiskulude vähendamiseks võttis pank ka kohustuse jätkata hoiustelt makstavate intressimäärade vähendamist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 127. Komisjon täheldab, et selline hoiusekulu vähendamine aitab oluliselt kaasa Eurobanki kasumlikkuse parandamisele enne proviseerimist.

(371)

Kriisi algusest saadik on Eurobank oma ärivõrgustikku Kreekas oluliselt ratsionaliseerinud, vähendades filiaalide ja töötajate arvu. 2018. aastaks langevad panga kogukulud 2013. aastaga võrreldes veel […] % (147). Selle eesmärgi saavutamiseks on pank võtnud endale kohustuse vähendada 31. detsembriks 2017 oma filiaalide ja töötajate arvu Kreekas maksimaalselt vastavalt […] ja […], 800 miljoni euro suuruse maksimaalse kogukuluga Kreekas. Eurobanki loodetav kulude ja tulude suhtarv langeb ümberkorraldusperioodi lõpuks alla […] %. Komisjoni arvates säilitatakse ümberkorralduskavaga Eurobanki tõhusus uues turukeskkonnas.

(372)

Üks teine oluline valdkond on viivislaenude haldamine, kuna need hõlmasid 31. detsembril 2013 portfellist 29,4 % (148). Eurobank plaanib viivislaenudega tegelemiseks luua eraldi osakonna, mille krediidipoliitika peab olema kookõlas kõrgete standarditega, et maksimeerida panga jaoks krediidiprotsessi iga etapi väärtust, nagu on kirjeldatud põhjendustes 131 ja 132.

(373)

Teine tähelepanu vääriv koht on Eurobanki juhtimine, arvestades, et 31. detsembril 2013 kuulus Kreeka finantsstabiilsuse fondile 95,23 % panga osakutest. Kreeka riigi omanduses olevate pankade minevikku arvesse võttes leppisid Eurobank ja Kreeka finantsstabiilsuse fond 2013. aastal kokku konkreetses suhete raamistikus. Nimetatud kokkulepe kaitseb Eurobanki igapäevast äritegevust tema peamise aktsionäri liigse sekkumise eest, tagades samas, et Kreeka finantsstabiilsuse fond saab jälgida ümberkorralduskava elluviimist ja ennetada kohaste konsultatsioonimenetluste kaudu panga juhatuse ülemäärast riskide võtmist. Eurobank on võtnud endale ka kohustuse jälgida hoolikalt seotud laenuvõtjatega kaasnevaid riske.

(374)

2014. aastal muudetud Kreeka finantsstabiilsuse fondi seaduses sätestatakse, et fondi 2013. aasta kevadisel rekapitaliseerimisel märgitud aktsiad muutuvad hääleõigusetuks, kui vähemalt 50 % 2014. aasta kapitali suurenemisest märgivad erainvestorid. Panga pikaajalise elujõulisuse taastamisega seoses ei asu komisjon eraaktsionäride tagatud kontrolli suhtes negatiivsele seisukohale, kui nad investeerivad panka olulise summa enda raha. Komisjon täheldab, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi hääleõiguse piiramist ei kohaldata Eurobanki põhikirja või olulisi otsuseid või muid strateegilisi otsuseid puudutavate hääletuste korral. Komisjon tervitab asjaolu, et Kreeka finantsstabiilsuse fond saab automaatselt oma täieliku hääleõiguse tagasi, kui Eurobank oma ümberkorralduskava ei rakenda. Nende sätetega tagatakse, et Kreeka finantsstabiilsuse fond, kes igapäevaselt Eurobanki tegevusse ei sekku, saab säilitada oma huvid aktsionärina ja ümberkorralduskava korraliku rakendamise tagamise eest vastutava asutusena.

(375)

Eurobanki teatud rahvusvaheline tegevus on minevikus põhjustanud kapitali äravoolu ning likviidsuse ja tasuvuse vähenemist, nagu on selgitatud põhjendustes 362 ja 363.

(376)

Ümberkorralduskavas nähakse ette Eurobanki ärimudeli suunamine selle poole, et pank oleks rohkem keskendunud […].Eurobank on juba müünud oma mittekasumliku tütarettevõtja Poolas, EFG Polandi. Samuti on ta alustanud teiste tütarettevõtjate ratsionaliseerimist, et tugevdada krediidiprotsessi ja vähendada tütarettevõtjate rahastamispuudujääki. Kavas on loobuda […] tütarettevõtja […] (149). Samuti korraldatakse ümber […] ja […] tütarettevõtja tegevus enne nende võimalikku müüki hilisemas etapis, nagu on osutatud põhjenduses 116.

(377)

Välistegevuse üldine kasumlikkus taastatakse alates […]. Samal kuupäeval vähendatakse välismaistele tütarettevõtjatele eraldatavat rahastamist […] võrra võrreldes 31. detsembri 2012. aasta tasemega.

(378)

Komisjon on seega seisukohal, et Eurobank korraldab piisaval määral ümber ja vähendab välismaiste tütarettevõtjate suurust, et vältida täiendavaid kapitalivajadusi ja likviidsuspuudujääki tulevikus. Põhjenduses 128 kirjeldatud kohustus hoiduda süstimast suuri kapitalisummasid panga rahvusvahelistesse tütarettevõtjatesse tagab samuti selle, et välismaised tütarettevõtjad ei ohusta kapitali või likviidsust.

(379)

Punktis 2.4 kirjeldatud baasstsenaariumi kohaselt on Eurobank ümberkorraldusperioodi lõpus võimeline saama tulu, mis võimaldab katta kõik tema kulud, ja saavutab asjakohase omakapitali investeeringute tulususe, võttes arvesse oma riskiprofiili. Panga omakapitali investeeringute tulusus on baasstsenaariumi kohaselt 2018. aastal […] %. Samal ajal jääb panga kapitalipositsioon prognooside kohaselt rahuldavale tasemele, kuna kapitali adekvaatsuse määr ei lange alates 2014. aastast alla […] %.

(380)

Lõpuks võtab komisjon teadmiseks ka Kreeka ametiasutuste esitatud Eurobanki ümberkorralduskavas kirjeldatud ebasoodsa stsenaariumi. See stsenaarium põhineb Kreeka finantsstabiilsuse fondiga kokku lepitud eelduste kogumil. Selles võetakse arvesse pikemat ja sügavamat majanduslangust ning kinnisvarahindade tõsisemat deflatsiooni (150). Ümberkorralduskavas näidatakse, et Eurobank on suuteline pidama vastu mõistlikule hulgale stressile, kuna ebasoodsa stsenaariumi kohaselt jääb pank ümberkorraldusperioodi lõpuks kasumlikuks ning 2018. aastal on tema omakapitali investeeringute tulusus […] % ja esimese taseme põhiomavahendite suhtarv […] %.

(381)

Kreeka keskpanga 2013. aastal ellu viidud stressitestid kinnitasid, et 2014. aastal suurendatava täiendava kapitali summa, 2 864 miljonit eurot, on piisav selleks, et saada ümberkorraldusperioodil hakkama baasstsenaariumi korral. Eurobank esitab Kreeka keskpangale ka tingimusliku kapitaliplaani koos meetmetega, mida tuleb rakendada siis, kui majanduskeskkond peaks veelgi halvenema. Komisjon tuletab meelde, et kapitalivajaduste hindamisel baasstsenaariumi kohaselt tegi Kreeka keskpank juba mitmeid kohandusi, mille tulemusel suurenesid hinnangulised kapitalivajadused võrreldes Eurobanki enda baasstsenaariumis hinnatud kapitalivajadustega. Kreeka keskpanga hinnatud kapitalivajadusi võib seega pidada stressitestiks. Jõudmaks järeldusele, et Eurobank on elujõuline, ei nõua komisjon, et pangal oleks piisavalt eelkapitali, et katta Kreeka keskpanga hinnatud stressistsenaariumi kapitalivajadused, kuna see hinnanguline tase sisaldab stressi kõrget taset.

(382)

Lisaks on positiivne, et Eurobank ei tee täiendavaid investeeringuid mitteinvesteerimisjärgu reitinguga väärtpaberitesse, mis aitab tal säilitada oma kapitali- ja likviidsuspositsiooni.

(383)

Komisjon saab seega teha järelduse, et Eurobank on võtnud piisavalt meetmeid Kreeka kohaliku pangandustegevuse ja välismaise tegevuse elujõulisuse probleemidega tegelemiseks.

(384)

Nagu on sätestatud ümberkorraldamisteatises, peavad pangad ja aktsionärid aitama ümberkorraldusele kaasa nii palju kui võimalik, tagamaks, et abi piirdub vajaliku miinimumiga. Seega peaksid pangad kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks omavahendeid, näiteks müüma varasid, ning aktsionärid peaksid võimaluse korral panga kahjumi katma. Eurobanki võetud kohustused peaksid tagama, et kasutatakse omavahendeid ning et algsed aktsionärid ja erainvestorid, kelle valduses on panga hübriidkapital, aitaksid ümberkorraldamisele kaasa.

(385)

Eurobank on loovutanud märkimisväärse osa üksusi, et suurendada oma kapitali adekvaatsust. Oma suurte Poola ja Türgi tütarettevõtjate müük on tema kapitalipositsiooni parandanud umbes 750 miljoni euro võrra. Need müügid on parandanud ka Eurobanki likviidsuspositsiooni. Aktsiakapitali suurendamine ettevõtjas Eurobank Properties võimaldas pangal tõsta oma kapitali 200 miljoni euro võrra.

(386)

Ümberkorralduskavas sätestatakse edasine varade müük […] ja […]. aastal. Eelkõige on Eurobank võtnud endale kohustuse vähendada oma välismaiste varade mahtu 8,77 miljardi euroni. Võttes arvesse juba elluviidud finantsvõimenduse vähendamist ja loovutamisi, vähendab pank täiendava ärimahu kahandamisega […]. aastaks oluliselt oma geograafilist jalajälge.

(387)

Lisaks on Eurobank võtnud endale kohustuse vähendada veelgi välistegevuse mahtu, kui ta vajab Kreeka finantsstabiilsuse fondilt rohkem kui 1 miljardi eurost kapitalisüsti. Sellise stsenaariumi puhul vähendab pank oma rahvusvaheliste varade portfelli kõige enam 3,5 miljardi euroni. Kui meetme C raames tehtav kapitalisüst jääb alla 1 miljardi euro, siis peavad erainvestorid tegema vähemalt 1,5 miljardi eurose süsti ehk rohkem kui Kreeka finantsstabiilsuse fond. See erainvestorite suurem osalemine vähendaks oluliselt vajatava abi summat, edendades seeläbi koormuse jagamist.

(388)

Eurobank võttis ka kohustuse müüa suure ja kasumliku tütarettevõtja, kes tegeleb kindlustusega.

(389)

Kapitalivajaduste piiramiseks on Eurobank võtnud kohustuse mitte kasutada kapitali oma välismaiste tütarettevõtjate toetamiseks või mahu suurendamiseks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 128. Lisaks näevad kohustused ette, et Eurobank ei tegele enam omandamistega.

(390)

Eurobank on end sidunud ka kaugeleulatuva kulude vähendamise programmiga, nagu on osutatud punktis 2.4.2. Nii vähenevad ta kulud 2018. aastani veelgi. […]

(391)

Kreeka on eelkõige võtnud kohustuse, et kuni […] ei maksa Eurobank mitte ühelegi töötajale ega juhile aastast kogutasu (palk, pensionimaksed, preemia), mis ületab […]. Lisaks, kui Kreeka finantsstabiilsuse fond märgib Eurobanki mõne aktsia, siis on Kreeka kohustatud kohaldama kooskõlas 2013. aasta pangandusteatisega palkade ülemmäära (151).

(392)

Eurobanki olemasolevate aktsionäride osalust vähendati oluliselt 2013. aasta kevadisel rekapitaliseerimisel (meede B4). Olemasolevate aktsionäride osalust vähendati 2013. aasta kevade rekapitaliseerimise eelselt 100 %lt vaid 1,44 %ni. Komisjon märgib samuti, et Eurobank ei ole alates 2008. aastast maksnud sularahadividende. Komisjon hindab positiivselt ka asjaolu, et Kreeka finantsstabiilsuse fond annab täiendavat kapitali üksnes siis, kui Eurobank ei suuda seda koguda turult mõistliku hinnaga, mis on kehtestatud kahe sõltumatu hindaja arvamuse alusel.

(393)

Eurobanki allutatud laenude omanikud on aidanud maksta panga ümberkorralduskulusid. Eurobank viis kapitali genereerimiseks läbi mitmeid kohustuste juhtimise menetlusi. Kohustuste vahetamise kogusumma ulatus 748 miljoni euroni, millest 565 miljonit oli kapitalikasum, nagu on kirjeldatud põhjendustes 122 ja 123.

(394)

Järelejäävatele vahenditele laieneb põhjenduses 133 kirjeldatud kupongikeeld. Komisjon on seetõttu seisukohal, et tagatud on asjakohane panga hübriidkapitali omavate erainvestorite kulude jagamine ja ümberkorraldamisteatise kriteeriumid sellega seoses täidetakse.

(395)

Kokkuvõttes on komisjon punktis 7.6.1 kirjeldatud aspekte arvesse võttes seisukohal, et Kreeka on võtnud piisavaid omapanuse ja kulude jagamise meetmeid, et piirata meetmete A, B1, B2, B3 ja B4 abisummat vajaliku miinimumini.

(396)

2013. aasta pangandusteatis täiendab ümberkorraldamisteatist ning selles kutsutakse üles edendama kulude jagamist ja andma pankadele kapitalitoetust, et nad saaksid ellu viia täiendavaid meetmeid abi piiramiseks miinimumini. 2013. aasta pangandusteatise punktis 29 nõutakse, et liikmesriik näitaks, et kõik sellise abi miinimumini piiramise meetmed on maksimaalselt tarvitusele võetud. Selleks peab liikmesriik esitama kapitali suurendamise kava, tagama kohase kulude jagamise aktsionäride ja allutatud võlausaldajate vahel ning ennetama vahendite väljavoolu enne ümberkorraldusotsust. 2013. aasta pangandusteatise kohaselt peab kapitali suurendamise kava hõlmama õigusega seotud teemasid, vabatahtlikke kohustuste juhtimise menetlusi, kapitali kasvu toetavaid loovutamisi, finantsvõimenduse vähendamise meetmeid, kasumi jaotamata jätmist ja muid meetmeid nagu näiteks range kulude ja hüvitamise poliitika.

(397)

2013. aasta pangandusteatise punktis 47 sätestatakse, et kapitalidefitsiidi tuvastamisel peab pank vältima vahendite väljavoolu mitmete meetmete abil, mille eesmärk on tagada samasugune tulemus nagu korrapäraste dividendide, kupongide, hinnaliidrina tegutsemise või reklaami keelu puhul. Komisjon märgib, et Eurobank juba järgib neid keelde, kuna need on lisatud Kreeka esitatud kohustuste nimekirja, nagu on kirjeldatud põhjenduses 133, ning Eurobank ei ole alates 2008. aastast maksnud sularahadividende.

(398)

2014. aasta rekapitaliseerimise kohustuses (meede C) määratakse kindlaks likviidsusreserv, mis katab 2013. aastal Kreeka keskpanga läbiviidud ja 6. märtsil 2014 avaldatud stressitesti käigus kindlaks tehtud tulevase kahjumi. Stressitesti tulemused näitavad, et Eurobank vajab 2 945 miljoni euro ulatuses täiendavat kapitali, et katta stressistsenaariumi kohased tulevased kahjumid. Meetmega C kaetakse kapitalivajadus, mis säilib, niivõrd kuivõrd i) seda ei saa katta edasiste loovutamiste või kapitali suurendamise meetmete kaudu (komisjon on seisukohal, et Eurobank on analüüsinud võimalikke loovutamisi ja pühendunud neile, mis võivad kapitalivajadusi Kreeka keskpangale esitatud kapitalikava raamistikus vähendada); ii) mida ei kaeta erainvestorite aktsiakapitali suurendamise raamistikus 2014. aprillis. Seega ei anna see Eurobankile liigset kapitali.

(399)

Nagu on selgitatud põhjendustes 385 ja 395, on pank juba võtnud enne stressiteste meetmeid selleks, et piirata abi võimaliku miinimumini. Kui pank suudab praegu kapitali tõstmise menetluse käigus koguda suurema osa vajaminevast kapitalist erainvestoritelt ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi väljamakstav täiendav abi jääb alla 1 miljardi euro, siis ei vaja Eurobank rohkem omapanust. Kui aga meetme C raames makstav abi ületab nimetatud piiri, siis peaks Eurobank loobuma veel enamatest tegevusaladest.

(400)

Seoses kulude jagamisega sätestatakse 2013. aasta pangandusteatises, et kohane kulude jagamine eeldab enne kapitalitoetuse vormis abi eraldamist aktsionäride, hübriidkapitali omanike ja allutatud laenude omanike panustamist. Komisjon märgib, et Kreeka on muutnud oma riiklikku õigusraamistikku selliselt, et enne igasugust täiendavat kapitalisüsti on tagatud allutatud võlausaldajate osalemine panga ümberkorralduskuludes. Komisjon märgib samuti, et Kreeka on võtnud kohustuse rakendada 2014. aastal muudetud Kreeka finantsstabiilsuse fondi seaduse artikli 6 lõikes a sätestatud meetmeid, millega nähakse ette, et krediidiasutuse kapitali puudujääk tuleb kanda vajaduse korral üle asutuse kapitaliinstrumentide ja muude allutatud kohustuste omanikele. Kuna 2013. aasta pangandusteatise punkti 45 alusel toimub selline kulude jagamine alles pärast 2014. aasta rekapitaliseerimise kohustuse (meede C) kuupäeva, siis järgnevad komisjoni arvates ebaproportsionaalsed tulemused, kui kohustuslik allutatud laenu ja hübriidkapitali konverteerimine toimub juba kohustuse hetkel. Kui Eurobank suudab koguda piisavalt erakapitali kogu oma Kreeka keskpanga läbiviidud stressitestiga kindlaks määratud kapitalivajaduse katmiseks, siis on allutatud laenu konverteerimine ebaproportsionaalne. Seega ei ole nõuetekohase kulude jagamise tagamiseks piisav Kreeka kohustus allutatud võlausaldajate nõudeõiguste teisendamine enne igasuguse kapitalitoetuse tegelikku maksmist Eurobankile.

(401)

Tagamaks Eurobanki omanike maksimaalse osalemise kogu ümberkorraldusperioodil nõuetekohase kapitalibaasi moodustamises, võttis Kreeka lisaks kohustuse, et Eurobank säilitab kuni ümberkorraldusperioodi lõpuni dividende ja ei maksa välja ühtegi kupongi, mille maksmiseks ta ei ole seadusega kohustatud. Seega ei kasuta Eurobank kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 26 ja 2013. aasta pangandusteatise punktiga 47 riigiabi selleks, et teha makseid omavahenditest, kui selliste maksete tegemiseks napib kasumit.

(402)

Eurobank võttis samuti kohustuse mitte maksta kuni 31. detsembrini 2017 mitte ühelegi töötajale või juhile aastast kogutasu (palk, pensionimaksed, preemia), mis ületab Kreeka keskpanga juhi aastase kogutasu (arvesse ei võeta pangajuhi vabatahtlikku osalist tasust loobumist). Lisaks, kui Kreeka finantsstabiilsuse fond märgib panga mõne aktsia, siis on Kreekas kohustatud kohaldama kooskõlas 2013. aasta pangandusteatisega palkade ülemmäära (152).

(403)

Komisjon peab hindama, kas kahte stsenaariumi hõlmav kohustus täidab 2013. aasta pangandusteatises sätestatud nõudmised.

(404)

Esimese stsenaariumi korral, mille puhul Kreeka finantsstabiilsuse fond ei anna Eurobankile tegelikult uut kapitali, piirdub meetmega C ettenähtud abi pelgalt kapitali suurendamise tagamise kohustusega ning fond ei maksa mitte ühtegi eurot, kuna kõik uued aktsiad märgivad erainvestorid. 2013. aasta pangandusteatises sätestatakse, et hüvitamise piirang võib lõppeda siis, kui abi on tagasi makstud. Samas ei saa tagasi maksta abi, mis on lisatud sellisesse tagamise kohustusse seoses prognoositava kapitali suurendamisega, kui kõnealust kohustust ei ole kunagi jõustatud (kuna riik ei maksnud Eurobankile mingit raha). Sellises olukorras võib komisjon aktsepteerida seda, et hüvitamise piirang kehtib kindlaks määratud aja jooksul. Komisjon on seisukohal, et Kreeka võetud kohustus, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2017 (ehk 3 aastat ja 8 kuud, lõppedes üks aasta enne ümberkorralduskava lõppu), on 2013. aasta pangandusteatise punkti 38 viimase lõigu nõuetekohane kohaldamine. Kuna pangajuhi aastatasu on 2013. aasta pangandusteatise punkti 38 teise lõigus sätestatud ülemmäärast väiksem ja see kohustus kehtib kogu grupile, siis on komisjon seisukohal, et Kreeka esitatud kohustus juhuks, kui Kreeka finantsstabiilsuse fond ei märgi kavandatud kapitali suurendamise raames mitte ühtegi aktsiat, on kooskõlas 2013. aasta pangandusteatise punktiga 38.

(405)

Teise stsenaariumi korral, mille puhul Kreeka finantsstabiilsuse fond märgib Eurobanki aktsiaid, kohustus Kreeka muutma kohustust nii, et see oleks kooskõlas 2013. aasta pangateatisega. Komisjon märgib, et kui Kreeka finantsstabiilsuse fond märgiks mõne aktsia, siis selleks, et säilitada kooskõla 2013. aasta pangandusteatisega, tuleks tasustamise ülemmäära järgmist kestust muuta selliselt, et see kestaks vähemalt kuni ümberkorralduskava lõpuni – 31. detsembrini 2018 – või sooritatakse abi tagasimaksmisega samaväärne tehing. Kuna Eurobank ei saa tavaaktsiaid tagasi maksta, siis nõustub komisjon, et aktsiate kasumiga müüki järelturul loetakse abi tagasimaksmisega samaväärseks.

(406)

Kokkuvõttes on Kreeka sätestatud hüvitamise piiramise kohustus mõlema stsenaariumi puhul kooskõlas 2013. aasta pangandusteatisega.

(407)

Mis puudutab riigile tasu maksmist, siis nõutakse 2011. aasta pikendusteatises, et uued aktsiad emiteeritaks diskontoga turuhinna suhtes pärast lahjendamise eesmärgil tehtud korrigeerimist. Komisjon täheldab, et selle nõude eesmärk on tagada, et riik saab oma osaluse eest Eurobankis piisavat tasu ja et kauaaegsete aktsionäride osalust vähendatakse vastavalt. Meetme C puhul on riik juba Eurobanki peamine aktsionär, omades rohkem kui 90 % aktsiatest. Seega vähendaks ülemäärane allahindlus turuhinna suhtes riigi saadavat tasu seoses meetmega B4 ja see võib kaasa tuua abi investoritele, kui allahindluse puhul alahinnatakse Eurobanki väärtust. Sellise olukorra vältimiseks ei saa märkimishind olla väiksem sõltumatute hindajate kahe hindamise alusel kindlaks määratud baashinnast. Seega kaitsevad hinna kindlaksmääramise üksikasjalikud kokkulepped Kreeka finantsstabiilsuse fondi uute investorite osaluse liigse vähendamise eest, tagades samas, et fond märgib uusi aktsiaid hinnaga, mis peegeldab Eurobanki väärtust. Sellises olukorras võib komisjon nõustuda, et uusi aktsiaid emiteeritakse madalama diskontoga turuhinna suhtes, kui on kavandatud 2011. aasta pikendusteatises, ning pidada baashinda vastuvõetavaks.

(408)

Kui aktsiad oleksid emiteeritud kõrgema hinnaga, siis oleks see võinud hirmutada erainvestoreid aktsiakapitali suurendamises osalemast ja see oleks piiranud erakapitali suurendamist.

(409)

Seega on komisjon seisukohal, et omapanuse ja kulude jagamise tase on meetme C jaoks kohane.

(410)

Komisjon täheldab, et võrreldes kogu riigipoolse rekapitaliseerimisega on omapanus ja kulude jagamine varade müümise näol palju madalam, kui komisjon harilikult piisavaks peaks. Arvestades aga punktis 7.6.1 kirjeldatud aspekte, mille alusel komisjon võib aktsepteerida madalamat omapanust ja kulude jagamist, võib ümberkorralduskava tunnistada piisavat omapanust ja kulude jagamist pakkuvaks kavaks.

(411)

Ka ümberkorralduskava on meetme C osas 2013. aasta pangandusteatisega kooskõlas.

(412)

Ümberkorraldamisteatises nõutakse, et ümberkorralduskavas pakutaks välja konkurentsi moonutamist piiravad ja pangasektori konkurentsivõimet tagavad meetmed. Lisaks peaksid need meetmed tegelema ka moraaliriski küsimustega ja tagama, et riigiabi ei kasutata konkurentsivastase käitumise rahastamiseks.

(413)

Ümberkorraldamisteatise punkti 31 kohaselt peab komisjon abi suuruse ja konkurentsi moonutava mõju hindamisel arvesse võtma nii absoluutset kui ka suhtelist abisummat ning kulude jagamise ulatust ja finantsasutuse turupositsiooni pärast ümberkorraldamist. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et Eurobank sai riigilt kapitalisüsti, mis vastab 16 %le tema riskiga kaalutud varadest (välja arvatud meede C). Meetmega C kohustuti andma Eurobankile täiendavalt 2 864 miljardit eurot, misjärel ulatus finantsabi 23,7 protsendini Eurobanki riskiga kaalutud varadest. Kapitalitoetuse kõrval sai Eurobank ka 15. aprillil 2011. aastal 13 600 miljoni euro ja 30. novembril 2013. aastal 13 932 miljoni euro ulatuses likviidsustagatisi, mis moodustasid samal kuupäeval 17 % panga bilansimahust. Eurobank sai 31. detsembril 2012. aastal 12 miljardi euro ulatuses kasu ka riigi tagatud erakorralisest likviidsusabist, mis moodustas sel kuupäeval 18 % panga bilansimahust. Seega on selle suhteliselt suure abisummaga seoses põhjendatud konkurentsi moonutamist piiravate meetmete kohaldamine. Lisaks on Eurobanki turuosa Kreekas suur, hõlmates 31. detsembril 2012 laenude puhul 17 % turust ja hoiuste puhul 12 % turust. New TT Banki ja Nea Proton Banki omandamine suurendas panga turuosa 2013. aasta septembris (153) 20,7 protsendini laenude osas ja 18,8 protsendini hoiuste valdkonnas.

(414)

Komisjon tuletab meelde, et Eurobanki raskused tulenevad peamiselt välistest šokkidest, nagu Kreeka võlakriis ja pikaajaline majanduslangus, mis on Kreeka majanduse alates 2008. aastast segi paisanud, nagu on märgitud Eurobanki menetluse algatamise otsuse põhjenduses 69. Vajadust tegeleda moraaliriski küsimustega on vähendatud, kuna pank ei paista olevat võtnud liigseid riske. Nagu kirjeldatud punktis 7.6.1, on abimeetmete konkurentsi moonutav mõju ja ka vajadus konkurentsi moonutamist piiravate meetmete järele nende aspektide tõttu väiksem. Nimetatud põhjustel võib komisjon erandkorras nõustuda, et hoolimata suurest riigiabi summast ei kavandata ümberkorralduskavas bilansimahu ja laenude vähendamist Kreekas.

(415)

Komisjon märgib siiski, et riigipoolne rekapitaliseerimine võimaldas pangal jätkata oma pangandustegevust välisturgudel ja oma kindlustustegevust Kreekas.

(416)

Sellega seoses märgib komisjon ära lisaks juba elluviidud finantsvõimenduse vähendamisele ja ümberkorraldamisele Eurobanki võetud kohustuse müüa oma kindlustusetegevus […] ning kohustuse vähendada oma rahvusvahelisi varasid 31. detsembriks 2018, mis toob endaga tõenäoliselt kaasa edasised loobumised […] ja […], ning tema kohustuse mitte kasutada abi nende ettevõtete kasvu rahastamiseks. Komisjon peab proportsionaalseks, et välismaiste varade vähendamine on ulatuslikum, kui Kreeka finantsstabiilsuse fond annab meetme C raames Eurobankile täiendavat finantsabi summas, mis ületab summa 1 miljard eurot. Nagu on osutatud põhjenduses 295, tooks selline makse kaasa abi suurema moonutava mõju kui lihtsalt kohustus osaleda kapitali suurendamises. Kui aga täiendav kapitalisüst jääb alla 1 miljardi euro, siis tooks see kaasa erainvestorite ulatuslikuma, vähemalt 1,5 miljardi euro suuruse osalemise. Lisaks tähendaks suurem eraosalus täiendavat kulude jagamist, nagu on selgitatud põhjenduses 388. Ümberkorraldamisteatise punktis 31 sätestatakse, et kulude jagamise meetmete hindamisel tuleb arvesse võtta nii riigilt saadud abi eest makstavat hinda kui ka kulude jagamise astet. Seega jääb konkurentsi täiendav moonutamine piiratuks, kui Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüst jääb alla 1 miljardi euro.

(417)

Ka võttis Kreeka kohustuse kehtestada omandamise keeld, tagamaks, et Eurobank ei kasuta saadud riigiabi uute ettevõtete omandamiseks. See keeld aitab tagada, et abi kasutatakse rangelt ainult Kreeka pangategevuse elujõulisuse taastamise toetamiseks ja mitte laienemiseks näiteks välisturgudel.

(418)

Kohustus vähendada Kreeka hoiustelt makstavat jätkusuutmatult kõrget intressi tagab samuti selle, et abi ei kasutata jätkusuutmatu hoiuse kogumise strateegiate rahastamiseks, mis moonutab konkurentsi Kreeka turul. Kohustus rakendada uute laenude hindade määramisel rangeid asjakohasel krediidiriski hindamisel põhinevaid suuniseid aitab samuti Eurobankil vältida klientide laenude puhul ebakohaste hinnamääramise strateegiatega konkurentsi moonutamist Kreeka turul.

(419)

Võttes arvesse punktis 7.6.1 kirjeldatud eriolukorda ja ümberkorralduskavas sätestatud meetmeid, on komisjon seisukohal, et konkurentsi moonutamise piiramiseks võetud kaitsemeetmed on piisavad.

(420)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise punktile 5 nõutakse korrapäraste aruannete esitamist, et võimaldada komisjonil kontrollida ümberkorralduskava nõuetekohast rakendamist. Nagu on sätestatud kohustustes, (154) tagab Kreeka, et järelevalve eest vastutav usaldusisik, kelle Eurobank on komisjoni nõusolekul juba ametisse nimetanud, jälgib Kreeka kohustuste täitmist Kreekas ja välismaal seoses tegevuse ümberkorraldamise, ettevõtte juhtimise ja äritegevusega. Komisjon leiab seega, et ümberkorralduskava rakendamise nõuetekohane järelevalve on tagatud.

(421)

Komisjon leiab, et Kreeka on ebaseaduslikult rakendanud abimeetmeid SA.34825 (2012/C), SA.34825 (2014/N), SA.36006 (2013/NN), SA.34488 (2012/C, ex 2012/NN) SA.31155 (2013/C) (2013/NN), rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, kuna meetmeid rakendati enne nende ametlikku teavitamist. Komisjon leiab aga siiski, et ümberkorralduskava, koos lisades loetletud kohustustega, tagab Eurobanki pikaajalise elujõulisuse, on kulude jagamise ja omapanuse osas piisav ning tasakaalustab asjakohaselt ja proportsionaalselt käesolevas otsuses uuritud abimeetmete konkurentsi moonutavat mõju. Esitatud ümberkorralduskava ja lisatud kohustused vastavad ümberkorraldamisteatise kriteeriumidele ning abimeetmeid võib seega pidada kokkusobivaks siseturuga,

a)

Kreeka keskpanga antud ja Kreeka Vabariigi tagatud erakorraline likviidsusabi ettevõttele Eurobank Ergasias SA (Eurobank) (meede L2);

b)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 2012. aasta detsembris Eurobankile võimaldatud teine ajutine rekapitaliseerimine summas 1 341 miljonit eurot (meede B2);

c)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 21. detsembril 2012 Eurobankile antud kohustuse võtmise kinnitus summas 528 miljonit eurot (meede B3);

d)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 2013. aasta mais Eurobankile võimaldatud rekapitaliseerimine summas 5 839 miljonit eurot (meede B4);

e)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi võetud rekapitaliseerimise kohustus summas 2 864 miljonit eurot, millele järgnes 12. aprillil 2014 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul heaks kiidetud osakapitali suurendamine 2 864 miljoni euro võrra Kreeka finantsstabiilsuse fondi muudetud seaduse 3864/2010 alusel (meede C);

f)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 28. augustil 2013 tehtud kapitalisüst Nea Proton Bankile summas 395 miljonit eurot (meede NP3).

a)

Kreeka 2009. aasta mais rekapitaliseerimise kava raames Eurobankile tehtud kapitalisüst summas 950 miljonit eurot (meede A);

b)

Kreeka keskpanga antud ja Kreeka Vabariigi alates 2011. aasta juulist tagatud erakorraline likviidsusabi Eurobankile summas 12 miljardit eurot 31. detsembril 2012 (meede L2);

c)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 2012. aasta mais Eurobankile võimaldatud esimene ajutine rekapitaliseerimine summas 3 970 miljonit eurot (meede B1);

d)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 2012. aasta detsembris Eurobankile võimaldatud teine ajutine rekapitaliseerimine summas 1 341 miljonit eurot (meede B2);

e)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 21. detsembril 2012 Eurobanki suhtes võetud kohustuse kinnitus summas 528 miljonit eurot (meede B3);

f)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 2013. aasta mais Eurobankile võimaldatud rekapitaliseerimine summas 5 839 miljonit eurot (meede B4);

g)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimise kohustus summas 2 864 miljonit eurot Eurobanki suhtes, millele järgnes 12. aprillil 2014 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul heaks kiidetud osakapitali suurendamine 2 864 miljoni euro võrra Kreeka muudetud finantsstabiilsuse seaduse 3864/2010 alusel (meede C);

h)

Kreeka 2009. aasta mais Proton Bankile tehtud kapitalisüst summas 80 miljonit eurot (meede Pr1);

i)

Proton Bankist Nea Proton Banki ülekantud tegevusega seotud rahastamispuudujäägi katmine 1 121,6 miljoni euro suuruses summas Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2011. aasta oktoobris ja 2012. aasta mais (meede N1);

j)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 2011. aasta oktoobris, 2012. aasta veebruaris, 2012. aasta augustis ja 2012. aasta detsembris Nea Proton Bankile tehtud kapitalisüst kogusummas 515 miljonit eurot (meede NP2);

k)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 28. augustil 2013 tehtud kapitalisüst Nea Proton Bankile summas 395 miljonit eurot (meede NP3);

l)

T Bankist Hellenic Postbanki („TT Bank”) ülekantud tegevusega seotud rahastamispuudujäägi katmine 677 miljoni euro suuruses summas Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2011. aasta detsembris ja 2013. aasta veebruaris (meede T);

m)

Kreeka 2009. aasta mais TT Bankile tehtud kapitalisüst summas 224,96 miljonit eurot (meede TT);

n)

TT Bankist New Hellenic Postbanki („New TT Bank”) ülekantud tegevusega seotud rahastamispuudujäägi katmine 3 732,6 miljoni euro suuruses summas Kreeka hoiuste ja investeeringute tagamise fondi ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2013. aasta jaanuaris ja juunis (meede NTT1);

o)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi 29. jaanuaril 2013 New TT Bankile tehtud kapitalisüst summas 500 miljonit eurot (meede NTT2).