EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014D0541

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 541/2014/EL, 16. aprill 2014 , millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik

OJ L 158, 27.5.2014, p. 227–234 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2020; kehtetuks tunnistatud 32021R0696

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/541(1)/oj

27.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/227


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 541/2014/EL,

16. aprill 2014,

millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 189 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon rõhutas oma 4. aprilli 2011. aasta teatises „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”, et Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) liidule kosmosevaldkonnas antud jagatud pädevus hõlmab ka tugevdatud partnerlust liikmesriikidega. Samuti rõhutas komisjon, et kõik uued meetmed peavad tuginema olemasolevatele ressurssidele ja ühiselt tuleb määrata kindlaks uute ressursside vajadused.

(2)

Nõukogu tuletas oma 26. septembri 2008. aasta resolutsioonis „Euroopa kosmosepoliitika edasiarendamine” (3) meelde, et kosmosevara on meie majandusele hädavajalikuks muutunud ning et seetõttu tuleb tagada selle julgeolek. Nõukogu toonitas, et „[---] Euroopa jaoks on vajalik töötada välja Euroopa suutlikkus oma kosmoseinfrastruktuuri ja kosmosejäätmete seireks ja järelevalveks; suutlikkus rajaneks esialgu olemasolevatele riiklikele ja Euroopa varadele, saades kasu suhetest, mida võib luua teiste partnerriikidega ning nende suutlikkusega”.

(3)

Oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioonis „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine” tunnistas nõukogu vajadust omada tulevikus kosmose olukorrast ülevaate saamise kui Euroopa tasandi tegevuse alast suutlikkust, et töötada välja riiklikud ja Euroopa tsiviil- ja sõjalised vahendid ja kasutada olemasolevaid, ning kutsus komisjoni ja nõukogu üles esitama ettepaneku juhtimiskava ja andmepoliitika kohta, mis võimaldab liikmesriikidel anda oma panuse vastavalt riiklikule suutlikkusele kooskõlas kohaldatavate julgeolekunõuete ja eeskirjadega. Lisaks kutsus nõukogu „kõiki Euroopa institutsioone üles uurima sobivaid meetmeid”, mis lähtuksid kindlaksmääratud tsiviil- ja sõjaliste kasutajate nõuetest ning mille võtmisel kasutataks asjaomaseid vahendeid kooskõlas kohaldatavate julgeolekunõuetega ning kosmose olukorrast ülevaate saamise vallas läbiviidava Euroopa Kosmoseagentuuri ettevalmistava programmi tulemusi.

(4)

Nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldustes komisjoni teatise „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine” teemal ja nõukogu 6. detsembri 2011. aasta resolutsioonis „Suunised, mis käsitlevad kosmose lisandväärtust ja eeliseid Euroopa kodanike turvalisuse kindlustamisel” (4) rõhutati vajadust tõhusa kosmose olukorrast ülevaate saamise suutlikkuse kui Euroopa tasandi tegevuse järele ning leiti, et liit peaks „kasutama võimalikult laiaulatuslikult liikmesriikides, Euroopa ja asjakohastel juhtudel rahvusvahelisel tasandil olemas olevaid või välja arendamisel olevaid varasid, teadmisi ja oskusi”. Tunnistades sellise süsteemi kaheseks kasutuseks sobivat olemust ja võttes arvesse selle erilist julgeolekumõõdet, kutsus nõukogu komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega, kellel on sellist vara ja suutlikkust, ning konsulteerides kõikide asjaosalistega, esitama ettepanekuid kõnealuse vara ja suutlikkuse täieliku kasutamise ja neile tuginemise kohta, et arendada välja kosmose olukorrast ülevaate saamise suutlikkus kui Euroopa tasandi tegevus, ning seoses sellega määratlema asjaomast juhtimist ja andmepoliitikat, hoolitsedes kosmose olukorrast ülevaate saamise alaste väga tundlike andmete kaitse eest.

(5)

Üldiselt hõlmab kosmose olukorrast ülevaate saamine kolme peamist valdkonda, nimelt kosmose jälgimine ja seire (Space Surveillance and Tracking, edaspidi „SST”), kosmoseilmastiku jälgimine ja prognoosimine ning maalähedased objektid. Kõnealuste valdkondade tegevuste eesmärgiks on kaitsta infrastruktuure kosmoses ja kosmosest. Käesolev otsus, mis hõlmab kosmose jälgimist ja seiret, peaks tõhustama kõnealuste valdkondade vahelist sünergiat.

(6)

Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab liit saavutada sünergiat ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid (näiteks Euroopa Kosmoseagentuuri algatus).

(7)

Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealaste tegevuste turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seetõttu tuleks luua SST toetusraamistik eesmärgiga toetada selliste teenuste väljatöötamist ja osutamist, mis hõlmavad järelevalvet kosmoseobjektide üle ja nende objektide jälgimist, et vältida kokkupõrgete tagajärjel kosmoseaparaatidele kahju teket ja kosmosejäätmete levikut, samuti selleks, et terve kosmoseaparaadi või sellest tekkinud kosmosejäätmete kontrollimatu taassisenemise korral Maa atmosfääri prognoosida trajektoore ja taassisenemise teid, võimaldades anda riikide valitsustele ja kodanikukaitse teenistustele parimat teavet.

(8)

SST toetusraamistik peaks aitama kaasa Euroopa majanduse, ühiskonna ja kodanike kaitsmiseks oluliste Euroopa ja riiklike kosmoseinfrastruktuuride, -vahendite ja -teenuste pikaajalise kättesaadavuse tagamisele.

(9)

SST teenuste osutamisest saavad kasu kõik kosmosepõhiseid infrastruktuure omavad avalik-õiguslikud ja eraettevõtjad, sealhulgas liit, pidades silmas liidu vastutust liidu kosmoseprogrammide eest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1285/2013 (5) loodud Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja EGNOS ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 377/2014 (6) loodud programmi Copernicus eest. Kontrollimatu taassisenemise varajased hoiatused ning kokkupõrke aja ja koha prognoosimine toovad kasu ka kodanikukaitsega tegelevatele riigiasutustele. Samuti võivad kõnealused teenused pakkuda huvi muudele kasutajatele, näiteks erakindlustusandjatele, et hinnata satelliidi kasutusaja jooksul toimuvast kokkupõrkest tulenevat võimalikku vastutust. Lisaks tuleks pikemas perspektiivis ette näha vabalt kättesaadav ja taaskasutatav avalik infoteenus seoses Maa orbiidil olevate kosmoseobjektide orbitaalparameetritega.

(10)

SST teenused peaksid täiendama teadusuuringuid, mis on seotud kosmosepõhise infrastruktuuri kaitsmisega ja mis viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 (7) alusel loodud raamprogrammi „Horisont 2020” raames, liidu juhtivaid kosmoseprogramme Copernicus ja Galileo, komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” osutatud digitaalarengu tegevuskava, muid telekommunikatsiooni infrastruktuure, mis aitavad kaasa infoühiskonna saavutamisele, julgeolekuga seotud algatusi ning Euroopa Kosmoseagentuuri tegevust.

(11)

SST toetusraamistik peaks aitama kaasa avakosmose rahumeelse kasutamise ja uurimise tagamisele.

(12)

SST toetusraamistik peaks võtma arvesse koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude kolmandate isikutega, eriti seoses kokkupõrgete vältimise ja kosmosejäätmete leviku vältimisega. Lisaks peaks see täiendama kehtivaid leevendusmeetmeid, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suuniseid kosmosejäätmete vähendamiseks, või muid algatusi avakosmosetegevuse ohutuse, julgeoleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti peaks see olema kooskõlas liidu ettepanekuga võtta vastu avakosmosetegevuse rahvusvaheline tegevusjuhend.

(13)

SST toetusraamistik peaks hõlmama riikide SST vara võrgustiku loomist ja kasutamist SST teenuste osutamiseks. Kui see on saavutatud, tuleks julgustada uute sensorite väljatöötamist või liikmesriikide kasutatavate olemasolevate sensorite täiustamist.

(14)

Tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja teiste sidusrühmadega peaksid komisjon ja käesoleva otsuse alusel loodav SST konsortsium oma vastavate pädevuste kohaselt jätkama juhtrolli strateegiliste partneritega peetavates tehnilistes SST-alastes dialoogides.

(15)

Kosmose olukorrast ülevaate saamise alased tsiviil- ja sõjaliste kasutajate nõuded määrati kindlaks heakskiidetud komisjoni talituste töödokumendis, mis käsitleb Euroopa kõrgetasemelisi tsiviil- ja sõjalise valdkonna kosmose olukorrast ülevaate saamise kasutajanõudeid. SST teenuste osutamisel tuleks lähtuda tsiviilkasutajate nõuetest. Käesolev otsus ei peaks käsitlema puhtalt sõjalisi kasutuseesmärke. Komisjon peaks vajaduse korral tagama kasutajanõuete korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise mehhanismi, millesse on kaasatud kasutajaskonna esindajaid. Selleks peaks komisjon jätkama vajalikku dialoogi asjaomaste osalejatega, nagu Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur.

(16)

SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel ning selle käigus tuleks kasutada nii olemasolevaid kui ka tulevasi riiklikke eksperditeadmisi ja vara, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud eksperditeadmisi ja vara. Liikmesriigid peaksid säilitama omandiõiguse ja kontrolli oma vara üle ning vastutama vara toimimise, hooldamise ja uuendamise eest. SST toetusraamistik ei peaks andma rahalist toetust uute SST sensorite väljatöötamiseks. Kui kasutajanõuete täitmise eesmärgil tekib vajadus uute sensorite järele, võidakse seda käsitleda riiklikul tasandil või vajaduse korral Euroopa tasandi teadus- ja arendusprogrammi kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid soodustama ja hõlbustama võimalikult suure arvu liikmesriikide osalemist SST toetusraamistikus, eeldusel et osalemiskriteeriumid on täidetud.

(17)

SST teenuste osutamisse võiks panustada ka Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN) kui liidu asutus, mis on asutatud nõukogu ühismeetmega 2001/555/ÜVJP (8) ning mis pakub georuumilisi kujutisi käsitleva teabega seotud ning erineva salastatuse tasemega teenuseid ja tooteid tsiviil- ja sõjalistele kasutajatele. SATCENi eksperditeadmised salastatud teabe käsitlemisel turvalises keskkonnas ja tema tihedad institutsionaalsed sidemed liikmesriikidega on panuseks SST teenuste käsitlemise ja osutamise hõlbustamisse. Eeltingimus SATCENi osalemiseks SST toetusraamistikus on kõnealuse ühismeetme muutmine, sest sellega ei nähta praegu ette SATCENi tegutsemist SST valdkonnas. Komisjon peaks asjakohasel juhul tegema koostööd Euroopa välisteenistusega, arvestades viimati nimetatu rolli liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abistamisel SATCENi operatiivses juhtimises.

(18)

Teatavate kosmoseobjektide laadi, spetsifikatsioone ja asukohta käsitlev täpne teave võib mõjutada liidu või tema liikmesriikide ja kolmandate riikide julgeolekut. Liikmesriigid peaksid võtma, vajaduse korral nõukogu julgeolekukomitee („julgeolekukomitee”) kaudu, arvesse asjakohaseid julgeolekukaalutlusi ning asjaomase suutlikkuse, sealhulgas SST sensorite võrgustiku loomisel ja kasutamisel SST andmete töötlemise ja analüüsimise suutlikkust ning SST teenuste osutamist. Sellepärast tuleb käesoleva otsusega kehtestada üldsätted SST teabe kasutamise ning turvalise vahetamise kohta liikmesriikide, SST teenuste kasutajate ja asjakohasel juhul SATCENi vahel. Lisaks peaksid komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid kindlaks määrama SST toetusraamistiku turvalisusega seotud küsimuste käsitlemiseks vajalikud koordineerimismehhanismid.

(19)

Osalevad liikmesriigid peaksid vastutama SST andmete kasutamist ning SST teabe kasutamist ja vahetamist käsitlevate sätete üle läbirääkimiste pidamise ning nende sätete rakendamise eest. SST andmete kasutamist ning SST teabe kasutamist ja vahetamist käsitlevates sätetes, mis on kehtestatud käesolevas otsuses ning osalevate liikmesriikide ja vajaduse korral SATCENi vahelises kokkuleppes, tuleks arvesse võtta SST andmete turvalisust käsitlevaid heakskiidetud soovitusi.

(20)

SST andmete võimalik tundlikkus nõuab koostööd, mis põhineks tõhususel ja usaldusel, sealhulgas seoses SST andmete töötlemise ja analüüsimise viisiga. Kõnealuse eesmärgi saavutamisele peaks kaasa aitama võimalik avatud lähtekoodil põhineva tarkvara kasutamine, mis võimaldaks volitatud SST andmete allikate turvalist juurdepääsu lähtekoodile, et selle talitlust muuta ja parandada.

(21)

Julgeolekukomitee soovitas luua riskijuhtimisstruktuuri eesmärgiga tagada, et SST toetusraamistiku rakendamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse andmete turvalisuse küsimusi. Selleks peaksid osalevad liikmesriigid, ning asjakohasel juhul SATCEN, töötama välja asjakohased riskijuhtimisstruktuurid ja -menetlused, võttes arvesse julgeolekukomitee soovitusi.

(22)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(23)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt sensorite võrgustiku loomiseks ja toimimise tagamiseks võetavate meetmete toetamine, SST andmete töötlemise ja analüüsimise suutlikkuse loomine ning SST teenuste väljatöötamine ja nende teenuste osutamine, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada, kuna selliste teenuste osutamine osalevate liikmesriikide konsortsiumi kaudu tooks kasu liidule kui kosmosevara suuromanikule, küll aga saab neid otsuse ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesoleva otsuse eesmärgid on sarnased nende programmide eesmärkidega, mis loodi määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 1, artikli 3 punktidega c ja d ning artikliga 4, nõukogu otsuse 2013/743/EL (10) artikli 2 lõike 2 punktidega b ja c, I lisa II osa punkti 1.6.2 alapunktiga d ning I lisa III osa punktidega 7.5 ja 7.8 ning määruse (EL) nr 377/2014 artikli 8 lõike 2 punktiga b, millega eraldatakse kuni 26,5 miljonit eurot jooksevhindades. SST toetusraamistiku eesmärkide elluviimiseks, eelkõige olemasolevast varast koosneva võrgustiku loomiseks ette nähtud rahaliste vahendite kogusumma ulatub hinnanguliselt 70 miljoni euroni. Võttes arvesse käesoleva otsuse ja nimetatud programmide sarnaseid eesmärke, peaks olema võimalik käesoleva otsusega sätestatud meetmeid rahastada kõnealustest programmidest, tagades täieliku kooskõla nende alusaktidega.

(25)

Kosmose jälgimise ja seire alases tegevuses Euroopale piisava autonoomsuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda SST alusakti vastuvõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (11) tähenduses. Sellist võimalust tuleks kaaluda kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamise käigus.

(26)

Arvestades kosmose olukorrast ülevaate saamise tundlikku iseloomu, peaks sensorite toimimise ja SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma osalevate liikmesriikide vastutusalasse. Riikide SST vara jääb vara kontrolli ja toimimise eest vastutavate liikmesriikide käsutusse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Toetusraamistiku loomine

Käesoleva otsusega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik („SST toetusraamistik”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kosmoseobjekt”— avakosmoses asuv tehislik objekt;

2)   „kosmoseaparaat”— konkreetse otstarbega kosmoseobjekt, sealhulgas aktiivsed tehissatelliidid ja kanderaketi ülemised astmed;

3)   „kosmosejäätmed”— kõik Maa orbiidil asuvad või Maa atmosfääri taassisenevad kosmoseobjektid, sealhulgas kosmoseaparaadid või nende fragmendid ja elemendid, mis ei toimi või mis ei täida enam ühtegi konkreetset eesmärki, sealhulgas rakettide või tehissatelliitide osad, või mitteaktiivsed tehissatelliidid;

4)   „SST sensor”— seade või seadmete kombinatsioon, näiteks maapealsed või kosmosepõhised radarid ja teleskoobid, millega on võimalik mõõta kosmoseobjektide füüsikalisi parameetreid, näiteks suurust, asukohta ja kiirust;

5)   „SST andmed”— kosmoseobjektide füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmoseobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel;

6)   „SST teave”— töödeldud SST andmed, mis on teabesaajale esitatud koheselt mõistetaval kujul.

Artikkel 3

SST toetusraamistiku eesmärgid

1.   SST toetusraamistiku üldeesmärk on aidata kaasa Euroopa majanduse, ühiskonna ja kodanike kaitsmiseks oluliste Euroopa ja riiklike kosmoseinfrastruktuuride, -vahendite ja -teenuste pikaajalise kättesaadavuse tagamisele.

2.   SST toetusraamistiku erieesmärgid on järgmised:

a)

hinnata ja vähendada Euroopa kosmoseaparaatide orbiidil toimimisega seotud kokkupõrkeohtu ning võimaldada kosmoseaparaatide operaatoritel tõhusamalt kavandada ja võtta leevendusmeetmeid;

b)

vähendada Euroopa kosmoseaparaatide orbiidile saatmisega seotud riske;

c)

teha seiret kosmoseaparaatide või nendega seotud kosmosejäätmete Maa atmosfääri kontrollimatu taassisenemise üle ning anda täpsemaid ja tõhusamaid varajasi hoiatusi eesmärgiga vähendada potentsiaalset ohtu Euroopa kodanike turvalisusele ning leevendada potentsiaalse kahju tekkimist maapealsele infrastruktuurile;

d)

püüda vältida kosmosejäätmete levikut.

Artikkel 4

SST toetusraamistikust toetatavad meetmed

1.   Artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse SST toetusraamistikust järgmisi meetmeid, mis on suunatud SST suutlikkuse loomisele Euroopa tasandil ning Euroopale piisava autonoomsuse tagamisele:

a)

liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud riiklike sensorite võrgustikku hõlmava sensorifunktsiooni loomine ja selle toimimise tagamine eesmärgiga jälgida kosmoseobjekte, teha nende üle seiret ning luua asjaomane andmebaas;

b)

töötlemisfunktsiooni loomine ja selle toimimise tagamine SST andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks riiklikul tasandil eesmärgiga koostada SST teave ja teenused SST teenuste osutamise funktsioonile edastamiseks;

c)

artikli 5 lõikes 1 määratletud SST teenuste osutamise funktsiooni loomine artikli 5 lõikes 2 osutatud üksuste jaoks.

2.   SST toetusraamistik ei hõlma uute SST sensorite väljatöötamist.

Artikkel 5

SST teenused

1.   Artiklis 4 nimetatud SST teenused on välja töötatud tsiviilotstarbel. Nad hõlmavad järgmisi teenuseid:

a)

kosmoseaparaatide või kosmoseaparaadi ja kosmosejäätmete vahelise kokkupõrke ohu hindamine ning kokkupõrke vältimiseks hoiatuste koostamine kosmoseaparaadi kosmosemissiooni stardi, orbiidile siirdumise, orbiidil tegutsemise ja kasutusest kõrvaldamise etapi ajal;

b)

orbiidil toimuvate osadeks purunemiste, rikete või kokkupõrgete avastamine ja kirjeldamine;

c)

kosmoseobjektide ja kosmosejäätmete kontrollimatu Maa atmosfääri taassisenemisega seotud ohu hindamine ja asjaomase teabe koostamine, sealhulgas võimaliku kokkupõrke aja ja tõenäolise koha prognoosimine.

2.   SST teenuseid osutatakse:

a)

kõikidele liikmesriikidele,

b)

nõukogule,

c)

komisjonile,

d)

Euroopa välisteenistusele,

e)

avalik-õiguslikele ja erasektoris tegutsevatele kosmoseaparaatide omanikele ja operaatoritele,

f)

kodanikukaitsega tegelevatele riigiasutustele.

SST teenuseid osutatakse kooskõlas artiklis 9 esitatud SST andmete ja teabe kasutamist ja vahetamist käsitlevate sätetega.

3.   Osalevad liikmesriigid, komisjon ja asjakohasel juhul SATCEN ei vastuta:

a)

kahju eest, mis tekib SST teenuste osutamises esinevate puudujääkide või teenuseosutamise katkemise eest;

b)

SST teenuste osutamisel esinevate viivituste eest;

c)

SST teenuste kaudu pakutava teabe ebatäpsuse eest või

d)

SST teenuste osutamisega seoses võetud meetmete eest.

Artikkel 6

Komisjoni ülesanded

1.   Komisjon:

a)

haldab SST toetusraamistikku ja tagab selle rakendamise;

b)

võtab SST toetusraamistikuga seotud riskide kindlaksmääramiseks, ohjamiseks, leevendamiseks ja jälgimiseks vajalikke meetmeid;

c)

tagab vajaduse korral SST-alaste kasutajanõuete ajakohastamise;

d)

määratleb SST toetusraamistiku haldamise üldsuunised, eelkõige seoses artikli 7 lõikes 3 osutatud konsortsiumi loomise ja toimimise hõlbustamisega;

e)

hõlbustab vajaduse korral liikmesriikide võimalikult laialdast osalemist kooskõlas artikliga 7.

2.   Komisjoni võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse SST toetusraamistiku tegevuse koordineerimise kava ja asjaomased tehnilised meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegselt kogu vajaliku teabe SST toetusraamistiku rakendamise kohta, et tagada eelkõige läbipaistvust ja selgust seoses järgmisega:

a)

soovituslikud jõupingutused ja liidu erinevad rahastamisallikad;

b)

SST toetusraamistikus osalemine ja sellest toetatavad meetmed;

c)

liikmesriikide SST vara võrgustiku ja SST teenuste osutamise areng;

d)

SST teabe vahetamine ja kasutamine.

Artikkel 7

Liikmesriikide osalemine

1.   Artiklis 4 osutatud meetmete rakendamises osaleda sooviv liikmesriik esitab komisjonile taotluse, tõendades järgmiste kriteeriumide täitmist:

a)

ta omab järgmisi vahendeid või tal on neile juurdepääs:

i)

kohased olemasolevad või väljatöötamisel olevad SST sensorid ning nende käitamiseks vajalikud tehnilised ja inimressursid või

ii)

kohane spetsiaalselt SST jaoks ette nähtud operatiivanalüüsi- ja andmetöötlussuutlikkus;

b)

ta on koostanud tegevuskava artiklis 4 sätestatud meetmete rakendamiseks, mis hõlmab teiste liikmesriikidega tehtava koostöö meetodeid.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid taotluste esitamise korra ja lõikes 1 sätestatud kriteeriumite täitmise kohta liikmesriikide poolt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Kõik liikmesriigid, kes on täitnud lõikes 1 osutatud kriteeriumid, määravad end esindama riikliku üksuse. Määratud riiklikud üksused moodustavad konsortsiumi ja sõlmivad artiklis 10 osutatud kokkuleppe.

4.   Komisjon avaldab osalevate liikmesriikide nimekirja oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

5.   Sensorite toimimise, andmete töötlemise ja andmepoliitika elluviimise eest vastutavad osalevad liikmesriigid. Osalevate liikmesriikide vara jääb täielikult nende kontrolli alla.

Artikkel 8

Euroopa Liidu Satelliidikeskuse roll

Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN) võib teha koostööd artikli 7 lõike 3 alusel loodava konsortsiumiga. Sellisel juhul sõlmib ta osalevate liikmesriikidega asjakohased rakenduskokkulepped.

Artikkel 9

SST andmed ja teave

Konsortsiumi poolt avaldatud SST teabe kasutamine ja vahetamine ning SST andmete kasutamine SST toetusraamistiku raames artiklis 4 osutatud meetmete elluviimiseks toimub järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)

välditakse andmete ja teabe lubamatut avaldamist, võimaldades samas tõhusat toimimist ja maksimeerides koostatud teabe kasutamist;

b)

tagatakse SST andmete turvalisus;

c)

SST teave ja teenused tehakse artikli 5 lõikes 2 määratletud SST teenuste saajatele kättesaadavaks teadmisvajaduse alusel kooskõlas teabeallika ja asjaomase kosmoseobjekti omaniku juhiste ja julgeolekueeskirjadega.

Artikkel 10

Operatiivtegevuse koordineerimine

Artikli 7 lõikes 3 osutatud konsortsiumi moodustanud määratud riiklikud üksused sõlmivad kokkuleppe, millega nähakse ette eeskirjad ja mehhanismid koostöö tegemiseks artiklis 4 osutatud meetmete rakendamiseks. Eelkõige sisaldab kõnealune kokkulepe sätteid järgmise kohta:

a)

SST teabe kasutamine ja vahetamine, võttes arvesse heakskiidetud soovitust „Andmepoliitika kosmose olukorrast ülevaate saamisel — soovitused turvalisuse aspektist”;

b)

riskijuhtimisstruktuuri loomine eesmärgiga tagada SST andmete ja teabe kasutamist ja turvalist vahetamist käsitlevate sätete rakendamine;

c)

koostöö SATCENiga artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud meetme rakendamiseks.

Artikkel 11

Järelevalve ja hindamine

1.   Komisjon teeb järelevalvet SST toetusraamistiku rakendamise üle.

2.   Komisjon esitab 1. juuliks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule SST toetusraamistiku rakendamist käsitleva aruande käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise kohta, mis hõlmab nii tulemusi, mõju, ressursside kasutamise tõhusust kui ka Euroopa lisaväärtust.

Kõnealusele aruandele võidakse vajaduse korral lisada muudatusettepanekuid, sealhulgas võimalus võtta vastu SST alusakt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 tähenduses.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 38.

(2)  Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  ELT C 268, 23.10.2008, lk 1.

(4)  ELT C 377, 23.12.2011, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(8)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta (EÜT L 200, 25.7.2001, lk 5).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(10)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


Top