27.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 472/2013,

21. mai 2013,

millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 2007. aastast maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu mitmed neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi liidu raamistikus ja sellest väljaspool.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 9 on sätestatud, et liit võtab oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)

Liidu õiguses tuleks tagada täielik kooskõla ELi toimimise lepinguga kehtestatud liidu mitmepoolse järelevalveraamistiku ja finantsabiga seatavate võimalike poliitiliste tingimuste vahel. Kõikide liikmesriikide, ent eriti nende, mille rahaühik on euro, majandus- ja finantsintegratsiooni raames tuleb järelevalvet tugevdada, et vältida negatiivse mõju ülekandumist liikmesriigist, millel on või võib tekkida tõsiseid raskusi finantsstabiilsuse tagamisel, kogu euroalale ja laiemalt üle liidu.

(4)

Majanduse ja eelarve järelevalve ulatus peaks olema vastavuses ja proportsionaalne olemasolevate finantsraskuste tõsidusega ja selle puhul tuleks arvesse võtta antava finantsabi laadi, mis võib ulatuda abikõlblikkuse tingimustel põhinevast ennetavast toetusest rangete poliitiliste tingimustega seotud tervikliku makromajandusliku kohandamisprogrammini. Mis tahes makromajanduslikus kohandamisprogrammis tuleks võtta arvesse asjaomase liikmesriigi reformikava liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames.

(5)

Sellise liikmesriigi üle, mille rahaühik on euro ning millel on või võivad tekkida tõsised finantsraskused, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet käesoleva määruse alusel, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõju eest. Kõnealune tõhustatud järelevalve peaks olema proportsionaalne probleemide tõsidusega ning seda tuleks vastavalt kohandada. See peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Sama järelevalvekorda tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandatelt riikidelt, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF) või mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

(6)

Liikmesriik, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet, peaks võtma ka meetmed raskuste põhjuste või võimalike põhjuste kõrvaldamiseks. Selleks tuleks võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus.

(7)

Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavate liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet tuleks oluliselt tugevdada. Makromajandusliku kohandamisprogrammi ulatust silmas pidades tuleks kõnealuse kohandamisprogrammi kohaldamisajaks peatada muud laadi majandus- ja eelarvejärelevalve teostamine või seda asjakohasel juhul lihtsustada, et tagada majanduspoliitika järelevalve ühtsus ning vältida aruandluskohustuste dubleerimist. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi ette valmistades tuleks siiski võtta arvesse kõiki soovitusi, mis on liikmesriigile esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse käigus.

(8)

Märgatavalt on suurenenud maksupettustest ja maksudest kõrvalehoidumisest tulenevad probleemid. Majanduse üleilmastumine, tehnoloogiline areng, kelmuste ja pettuste rahvusvahelistumine ja sellest tulenev liikmesriikide vastastikune sõltuvus toovad esile pelgalt riigisiseste lähenemisviiside piirangud ning suurendavad vajadust ühismeetmete järele.

(9)	Maksupettustest ja maksudest kõrvalehoidumisest tingitud probleeme makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavates liikmesriikides tuleks lahendada maksutulu kogumise parandamise abil nendes liikmesriikides ning tihedama koostöö abil liidu ja kolmandate riikide maksuhaldurite vahel.

(10)

Selleks et edendada liidu institutsioonide vahelist koostööd, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, tuleks sätestada eeskirjad. Sellise liikmesriigi parlamenti, mille suhtes rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi või mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet, tuleks teavitada riigisiseste õigusnormide ja tavade kohaselt.

(11)	Liikmesriigid peaksid finantsabi programmide koostamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse kaasama sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid riigisiseste õigusnormide ja tavade kohaselt.

(12)

Enne kui võetakse vastu nõukogu otsus käesoleva määruse kohase makromajandusliku kohandamisprogrammi kohta, peaks ESMi ja EFSFi asjaomastel organitel olema võimalik korraldada arutelu tulemuste teemal, mis saavutatakse komisjoni – kes tegutseb ESMi või EFSFi nimel ning suheldes Euroopa Keskpanga ja asjakohasel juhul IMFiga – ja abi saava liikmesriigi vahelistel läbirääkimistel sellele liikmesriigile finantsabi andmisega seotud võimalike poliitiliste tingimuste üle. Vastastikuse mõistmise memorandum, mis sätestab finantsabi andmise üksikasjalikud tingimused, võetakse vastu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ning EFSF raamlepingu alusel.

(13)	Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid käesolevas määruses sisalduvad viited finantsabile hõlmama ka ennetavat finantsabi ja laene finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks.

(14)

Komisjon peaks tegema otsuse kohaldada käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi üle tõhustatud järelevalvet tihedas koostöös majandus- ja rahanduskomiteega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (3) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (4) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega) (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (6) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga (ESRB). Majandus- ja rahanduskomiteega tuleks teha koostööd ka siis, kui komisjon otsustab, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada.

(15)

Pärast asjaomaselt liikmesriigilt põhjendatud taotluse saamist või asjakohasel juhul erakorralistele majandusoludele tuginedes, saab komisjon soovitada, et vähendataks mis tahes olemasolevat intressikandvat tagatist, intressivaba tagatist või trahvi, mille nõukogu on määranud stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku või parandusliku osa raames liikmesriigile, mille suhtes rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, või et kõnealused tagatised vabastataks või trahv tühistataks.

(16)	Käesoleva määruse kohase soovituse vastuvõtmise eel tehtavat ettevalmistustööd käsitlevale teabele juurdepääsu suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (7).

(17)

Kui liikmesriigi suhtes võetakse vastu käesoleva määruse kohane otsus, et liikmesriik ei täida makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid ning sündmused ja analüüsid näitavad selgelt, et on vaja mehhanismi, mis tagaks liikmesriigi võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmise ning liikmesriigi majandus- ja finantsolukorra stabiliseerimise, palutakse komisjonil esitada sellise mehhanismi kohta ettepanekud.

(18)

Nõukogule tuleks anda õigus anda soovitusi ennetavate parandusmeetmete võtmise ning makromajandusliku kohandamisprogrammi koostamise kohta; õigus kiita heaks makromajanduslikud kohandamisprogrammid; õigus võtta vastu otsused peamiste poliitiliste nõuete kohta, mida ESM või EFSF kavatseb lisada ennetava finantsabi, finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude või ESMi raames kokku lepitud mis tahes uue finantsinstrumendi tingimustele ning õigus soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Need volitused on eriti olulised liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamiseks, mis ELi toimimise lepingu artikli 121 kohaselt toimub nõukogus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse nende liikmesriikide majanduse ja eelarve järelevalvet, mille rahaühik on euro ja:

a)	millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse või riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel, millel on võimalik negatiivne ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele, või

b)

mis taotlevad või saavad finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandatelt riikidelt, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), või mõnelt muult asjaomaselt rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

2.   Käesoleva määrusega kehtestatakse samuti sätted majanduspoliitika tugevdatud kooskõlastamise kohta.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel järgivad nõukogu, komisjon ja liikmesriigid täiel määral ELi toimimise lepingu artiklit 152. Käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud soovituste kohaldamisel võtavad nõukogu, komisjon ja liikmesriigid arvesse riigisiseseid õigusnorme ja tavasid ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. Seetõttu ei mõjuta käesoleva määruse ning kõnealuste soovituste kohaldamine õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning kaitsta kollektiivselt oma õigusi vastavalt riigisisesele õigusele.

Artikkel 2

Liikmesriigid, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet

1.   Komisjon võib otsustada teostada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi üle, millel on või võib tekkida tõsiseid raskusi finantsstabiilsuse tagamisel, millel on tõenäoliselt negatiivne ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele.

Kui hinnatakse seda, kas liikmesriiki ohustavad tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, kasutab komisjon muude näitajate hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) (8) artikli 3 lõikega 1 kehtestatud häiremehhanismi või võimaluse korral viimast põhjalikku analüüsi. Komisjon viib samuti läbi põhjaliku hindamise, võttes eelkõige arvesse kõnealuse liikmesriigi laenuvõtmise tingimusi, tema võlakohustuste tagasimaksegraafikut, eelarveraamistiku tugevust, riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, laenukoormuse tähtsust ning ohtu, et finantssektori tõsised pinged võivad edasi kanduda tema eelarveseisundile või teiste liikmesriikide finantssektorisse.

Asjaomasele liikmesriigile antakse enne seda, kui komisjon teeb oma otsuse teostada selle liikmesriigi üle tõhustatud järelevalvet, võimalus esitada oma seisukohad. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks asjaomase liikmesriigi puhul pikendada.

2.   Juhul kui komisjon otsustab teostada lõike 1 alusel liikmesriigi üle tõhustatud järelevalvet, teavitab ta nõuetekohaselt asjaomast liikmesriiki hindamise kõikidest tulemustest ning teavitab vastavalt Euroopa Keskpanka (EKP) kui järelevalveasutust ning asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi ja ESRBd.

3.   Komisjon teostab tõhustatud järelevalvet liikmesriigi üle, kui see saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandatelt riikidelt, EFSMilt, ESMilt, EFSFilt või mõnelt muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu IMF.

Komisjon avalikustab lõike 1 ja käesoleva lõike alusel tehtud otsused.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, mis saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, tingimusel et krediidiliini ei ole kasutatud.

5.   Komisjon avaldab teavitamise eesmärgil lõikes 3 osutatud ennetava finantsabi andmiseks kasutatavate instrumentide loetelu ja ajakohastab seda, et võtta arvesse võimalikke muudatusi EFSMi, ESMi, EFSFi või mõne muu asjaomase rahvusvahelise finantseerimisasutuse finantsabipoliitikas.

Artikkel 3

Tõhustatud järelevalve

1.   Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik võtab komisjoniga, kes tegutseb suheldes EKP, Euroopa järelevalveasutuste, ESRB ja asjakohasel juhul IMFiga, konsulteerides ja koostööd tehes meetmeid raskuste põhjuste või võimalike põhjustega tegelemiseks. Seejuures võtab liikmesriik arvesse kõiki soovitusi, mida talle on esitatud nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta), (9) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (10) või määruse (EL) nr 1176/2011 alusel, muu hulgas seoses liikmesriigi reformikava ja stabiilsusprogrammiga.

Komisjon teavitab esimeses lõigus osutatud meetmetest Euroopa Parlamendi asjaomast komisjoni, majandus- ja rahanduskomiteed, eurorühma töörühma ning, kui see on asjakohane, asjaomase liikmesriigi parlamenti kooskõlas riigisiseste tavadega.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 473/2013 (euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta) (11) artikli 10 lõigete 2, 3 ja 6 kohast eelarveseisundi tugevdatud seiret kohaldatakse tõhustatud järelevalve all oleva liikmesriigi suhtes, olenemata sellest, kas liikmesriigis esineb ülemäärane eelarvepuudujääk. Kõnealuse määruse artikli 10 lõike 3 kohaselt koostatud aruanne esitatakse kord kvartalis.

3.   Liikmesriik, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet artikli 2 lõike 1 kohaselt, teeb komisjoni taotluse korral järgmist:

a)

edastab EKP-le kui järelevalveasutusele ja kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 35 asjakohasel juhul Euroopa järelevalveasutustele ette nähtud sagedusega liigendatud andmed oma finantssüsteemi suundumuste kohta, sh käesoleva lõike punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi;

b)

teeb EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all stressitestid või tundlikkusanalüüsid, kui see on vajalik, et hinnata finantssektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, suheldes asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja ESRBga;

c)	peab laskma korrapäraselt hinnata finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;

d)	edastab komisjonile mis tahes teabe, mida on vaja makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011.

Esimese lõigu punktis a osutatud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi põhjal ning võttes arvesse määrusega (EL) nr 1176/2011 kehtestatud makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli näitajate hindamise põhjal tehtud järeldusi, koostavad EKP kui järelevalveasutus ning asjaomased Euroopa järelevalveasutused, suheldes ESRBga, hinnangu finantssüsteemi võimalike nõrkade külgede kohta ning esitavad kõnealuse hinnangu komisjonile viimase poolt määratud sagedusega ning EKP-le.

4.   Liikmesriik, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet artikli 2 lõike 3 kohaselt, teeb komisjoni taotluse korral järgmist:

a)

edastab komisjonile, EKP-le ja kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artikliga 35 asjakohasel juhul Euroopa järelevalveasutustele ette nähtud sagedusega liigendatud andmed oma finantssüsteemi suundumuste kohta, sh punkti b alusel läbi viidud stressitestide ja tundlikkusanalüüside tulemuste analüüsi;

b)

teeb EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste järelevalve all stressitestid või tundlikkusanalüüsid, kui see on vajalik, et hinnata pangandussektori vastupanuvõimet eri makromajanduslikele ja finantsvapustustele, nagu on kindlaks määranud komisjon ja EKP, suheldes asjaomaste Euroopa järelevalveasutustega ja ESRBga, ning jagab nendega üksikasjalikke andmeid;

c)	peab laskma korrapäraselt hinnata oma finantssektori üle teostatava järelevalve tagamise suutlikkust EKP kui järelevalveasutuse või asjakohasel juhul asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste teostatava vastastikuse hindamise raames;

d)	edastab komisjonile kogu teabe, mis on vajalik makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011.

Komisjon, EKP ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused käsitavad neile edastatud liigendatud andmeid konfidentsiaalsena.

5.   Komisjon teeb, suheldes EKP ja asjaomaste Euroopa järelevalveasutuste ning asjakohasel juhul IMFiga, tõhustatud järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäike, et kontrollida liikmesriigi edusamme lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud meetmete rakendamisel.

Komisjon edastab oma hinnangu kord kvartalis Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele. Kõnealuses hinnangus selgitab ta eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Esimeses lõigus osutatud kontrollkäigud asendavad määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10a lõikes 2 ette nähtud kohapealset kontrolli.

6.   Artiklis 5 osutatud hinnangu koostamisel võtab komisjon arvesse määruse (EL) nr 1176/2011 kohaselt tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi, muu hulgas hinnangut liikmesriikide majanduspoliitika mõju ülekandumise kohta tõhustatud järelevalve all olevale liikmesriigile vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 lõikele 2.

7.   Kui komisjon jõuab lõikes 5 ette nähtud kontrollkäikude tulemusel järeldusele, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finants- ja majandusseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala või selle liikmesriikide finantsstabiilsusele, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada asjaomasel liikmesriigil võtta ennetavaid parandusmeetmeid või koostada makromajandusliku kohandamisprogrammi projekt.

Nõukogu võib oma soovitused avalikustada.

8.   Kui lõikes 7 osutatud soovitus avalikustatakse:

a)	võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses,

b)	võib asjaomase liikmesriigi parlament kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses,

c)	teavitab nõukogu Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni aegsasti soovituse sisust.

9.   Kogu tõhustatud järelevalve menetluse vältel võivad Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja asjaomase liikmesriigi parlament kutsuda komisjoni, EKP ning IMFi esindajaid osalema majandusdialoogis.

Artikkel 4

Finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antava finantsabi korral nõutavad aruanded

Liikmesriigid, mille üle teostatakse tõhustatud järelevalvet või mille suhtes rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi ja mis saavad finantsabi oma finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks, annavad majandus- ja rahanduskomiteele kaks korda aastas aru nende finantseerimisasutuste suhtes kehtestatud tingimuste, sealhulgas juhtkonna tasustamisega seotud tingimuste kohta. Kõnealused liikmesriigid annavad samuti aru finantssektori poolt reaalmajandusele pakutavate krediiditingimuste kohta.

Artikkel 5

Teave kavandatud finantsabi taotluse kohta

Liikmesriik, kes kavatseb taotleda finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandatelt riikidelt, ESMilt, EFSFilt või mõnelt muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt, nagu IMF, teavitavad oma kavatsusest viivitamata eurorühma töörühma esimeest, majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutavat volinikku ning EKP presidenti.

Enne kui asjaomane liikmesriik potentsiaalsete laenuandjate poole pöördub, peab eurorühma töörühm pärast komisjonilt hinnangu saamist kavandatud taotluse üle aru ning analüüsib muu hulgas finantsabi võimalikkust olemasolevate liidu või euroala finantsinstrumentide raames.

Liikmesriik, kes kavatseb taotleda EFSMilt finantsabi, teavitab oma kavatsusest viivitamata majandus- ja rahanduskomitee eesistujat, majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutavat volinikku ning EKP presidenti.

Artikkel 6

Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamine

Kui liikmesriik taotleb finantsabi EFSMilt, ESMilt või EFSFilt, hindab komisjon, suheldes EKP ja võimaluse korral IMFiga, kõnealuse liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning tegelikke ja võimalikke rahastamisvajadusi. Komisjon esitab kõnealuse hinnangu eurorühma töörühmale, kui finantsabi antakse ESMi või EFSFi raames, ning majandus- ja rahanduskomiteele, kui finantsabi antakse EFSMi raames.

Valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse kõige tõenäolisemast makromajanduslikust stsenaariumist või sellest ettevaatlikumast stsenaariumist ja eelarveprognoosidest, kasutades kõige ajakohasemat teavet ning võttes arvesse artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud aruande tulemusi ning artikli 3 lõike 3 punkti b kohaselt võetavaid järelevalvemeetmeid. Komisjon hindab samuti makromajanduslike ja finantsvapustuste mõju ning valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse seisukohast kahjulikke suundumusi.

Komisjon avalikustab makromajandusliku stsenaariumi, sh kasvustsenaariumi olulised parameetrid, millele on tuginetud asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel, ning eelarvemeetmete prognoositava kogumõju majanduskasvule.

Artikkel 7

Makromajanduslik kohandamisprogramm

1.   Kui liikmesriik taotleb finantsabi ühelt või mitmelt liikmesriigilt või kolmandatelt riikidelt, EFSMilt, ESMilt, EFSFilt või IMFilt, koostab liikmesriik kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb suheldes EKP ja vajaduse korral IMFiga, makromajandusliku kohandamisprogrammi projekti, mis tugineb määruse (EL) nr 473/2013 kohastele majanduspartnerluse programmidele ja asendab neid ning sisaldab ka iga-aastaseid eelarve-eesmärke.

Makromajandusliku kohandamisprogrammi projektis käsitletakse euroala finantsstabiilsust ohustavaid asjaomase liikmesriigiga seotud tegureid ja selle eesmärk on kiiresti taastada kindel ja jätkusuutlik majandus- ja finantsolukord ning kõnealuse liikmesriigi suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel.

Makromajandusliku kohandamisprogrammi projekt põhineb artiklis 6 osutatud valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamisel, mida ajakohastatakse, et see hõlmaks asjaomase liikmesriigiga läbi räägitud esialgsete parandusmeetmete mõju, ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse kõnealusele liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121, 126, 136 või 148 alusel esitatud soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid.

Makromajandusliku kohandamisprogrammi projektis võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi palgakujunduse tavasid ja pooli ning liikmesriigi reformikava liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia raames.

Makromajandusliku kohandamisprogrammi projektis võetakse igati arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. Komisjon teavitab Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimeest ja aseesimehi suuliselt makromajandusliku kohandamisprogrammi projekti koostamise edenemisest. Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

2.   Nõukogu kiidab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega heaks makromajandusliku kohandamisprogrammi, mille on koostanud lõike 1 kohaselt finantsabi taotlev liikmesriik.

Komisjon tagab, et vastastikuse mõistmise memorandum, mille komisjon ESMi või EFSFi nimel allkirjastab, oleks täielikult kooskõlas nõukogu poolt heaks kiidetud makromajandusliku kohandamisprogrammiga.

3.   Komisjon tagab makromajandusliku kohandamisprogrammi raames teostatava majandusliku ja eelarvealase järelevalve kooskõla sellise liikmesriigi puhul, et aruandekohustusi ei dubleeritaks.

4.   Komisjon, suheldes EKP ja asjakohasel juhul IMFiga, jälgib liikmesriigi edusamme makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamisel.

Iga kolme kuu järel teavitab komisjon selle tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoni ja EKPga täielikult koostööd. Eelkõige esitab ta komisjonile ja EKP-le kogu teabe, mida nad peavad makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamise jälgimiseks vajalikuks kooskõlas artikli 3 lõikega 4.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimeest ja aseesimehi suuliselt makromajandusliku kohandamisprogrammi jälgimise järeldustest. Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

5.   Komisjon, suheldes EKP ja asjakohasel juhul IMFiga, analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi ja uuendusi tuleb vajaduse korral makromajanduslikus kohandamisprogrammis teha, et võtta muu hulgas arvesse olulisi erinevusi makromajanduslike prognooside ja tegelike näitajate vahel, sh makromajandusliku kohandamisprogrammi võimalikku mõju, ülekanduvat negatiivset mõju ning makromajanduslikke ja finantsvapustusi. Nõukogu teeb kõnealuse programmi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

6.   Asjaomane liikmesriik kaalub tihedas koostöös komisjoniga, kas võtta kõik meetmed, mida on vaja, et innustada erainvestoreid vabatahtlikult säilitama oma riskipositsioonid.

7.   Kui lõike 4 kohase seire tulemusel tuvastatakse märkimisväärsed kõrvalekalded liikmesriigi makromajanduslikust kohandamisprogrammist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, et asjaomane liikmesriik ei täida kohandamisprogrammiga ette nähtud poliitikanõudeid. Komisjon hindab oma ettepanekus sõnaselgelt, kas märkimisväärne kõrvalekalle on tekkinud põhjustel, mis asjaomase liikmesriigi kontrollile ei allu.

Makromajanduslikus kohandamisprogrammis esitatud eelarve konsolideerimise meetmete puhul võetakse arvesse, et kõige olulisematele poliitikavaldkondadele, nagu haridus ja tervishoid, tuleb tagada piisavad vahendid.

Kui tehakse käesoleva lõike kohane otsus, võtab asjaomane liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga ning, suheldes EKP ja asjakohasel juhul IMFiga, meetmeid, mille eesmärk on stabiliseerida turge ning säilitada oma finantssektori hea toimimine.

8.   Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi, mille andmiseks võib viimane moodustada liikmesriikide ning muude liidu institutsioonide või asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonide asjatundjatest koosnevad eksperdirühmad. Tehnilise abi eesmärgid ja vahendid on sõnaselgelt ette nähtud makromajandusliku kohandamisprogrammi ajakohastatud versioonides ning need on keskendatud valdkonnale, kus on tuvastatud olulised vajadused. Tehniline abi võib hõlmata asjaomases riigis asuvaid esindajaid ja abipersonali, kes annavad ametiasutustele nõu programmi rakendamise kohta.

Makromajanduslik kohandamisprogramm, sh selle eesmärgid ja kohandamiseks tehtavate pingutuste eeldatav jagunemine, avalikustatakse.

Makromajanduslikele kohandamisprogrammile lisatakse valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamise järeldused.

9.   Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik auditeerib põhjalikult oma riigi rahandust, et hinnata muu hulgas ülemäärase riigivõla tekkimise põhjuseid ning tuvastada võimalikke rikkumisi.

10.   Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.

11.   Asjaomase liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.

12.   Käesolevat artiklit ei kohaldata ennetava finantsabi andmise instrumentide, finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude ega mis tahes uue ESMi finantsinstrumendi suhtes, mille suhtes ESM ei näe ette makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

Komisjon koostab teavitamise eesmärgil esimeses lõigus osutatud finantsabi andmise instrumentide loetelu ja ajakohastab seda, et võtta arvesse võimalikke muudatusi ESMi finantsabipoliitikas.

Seoses selliste instrumentidega kiidab nõukogu, tegutsedes komisjoni soovituse alusel, asjaomasele liikmesriigile suunatud otsusega heaks peamised poliitilised nõuded, mis ESM või EFSF kavatseb finantsabi tingimuseks seada, kui nende meetmete sisu kuulub liidu pädevusse, nagu on sätestatud aluslepingutes.

Komisjon tagab, et vastastikuse mõistmise memorandum, mille komisjon ESMi või EFSFi nimel allkirjastab, oleks täielikult kooskõlas nõukogu kõnealuse otsusega.

Artikkel 8

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamine

Liikmesriik küsib makromajandusliku kohandamisprogrammi projekti koostamisel sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamust, et jõuda selle sisu osas konsensusele.

Artikkel 9

Maksutulu kaitsmise meetmed

Kui vaja, võtab liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga ning suheldes EKP ja asjakohasel juhul IMFiga meetmeid, mille eesmärk on parandada maksutulu kogumise suutlikkuse tulemuslikkust ja tõhusust ning võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, et suurendada eelarvetulusid.

Artikkel 10

Kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga

1.   Kui liikmesriik rakendab käesoleva määruse artikli 7 kohast makromajanduslikku kohandamisprogrammi ja selle mis tahes muudatusi, on ta vabastatud nõudest esitada määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 3 kohane stabiilsusprogramm ning ta lisab kõnealuse stabiilsusprogrammi sisu oma makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

2.   Kui makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendavale liikmesriigile esitatakse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane soovitus või artikli 126 lõike 9 kohane teade ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise kohta:

a)	on ta asjakohasel juhul vabastatud nõudest esitada määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a ja artikli 5 lõike 1a kohased aruanded;

b)

lisatakse iga makromajandusliku kohandamisprogrammi iga-aastased eelarve-eesmärgid vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 ja artikli 5 lõike 1 kohasesse soovitusse või teatesse ning kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade, lisatakse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed teatesse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1;

c)	seoses käesoleva määruse artikli 7 lõikega 4 ette nähtud jälgimisega on ta vabastatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 ja artikli 10a kohasest jälgimisest ja järelevalvest, millele tuginevad kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 kohased otsused.

Artikkel 11

Kooskõla määrusega (EL) nr 1176/2011

Kui liikmesriik rakendab makromajanduslikku kohandamisprogrammi, ei kohaldata selle liikmesriigi suhtes kõnealuse programmi rakendamise ajal määrust (EL) nr 1176/2011, kuid määrusega (EL) nr 1176/2011 loodud tulemustabeli näitajad lisatakse sellegipoolest kõnealuse programmi järelevalvesse.

Artikkel 12

Kooskõla majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaastaga

Kui liikmesriik rakendab makromajanduslikku kohandamisprogrammi, on ta kõnealuse programmi rakendamise ajal vabastatud määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2-a kohasest majanduspoliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest.

Artikkel 13

Kooskõla määrusega (EL) nr 473/2013

Kui liikmesriik rakendab makromajanduslikku kohandamisprogrammi, ei kohaldata selle liikmesriigi suhtes kõnealuse programmi rakendamise ajal määrust (EL) nr 473/2013, välja arvatud kõnealuse määruse artikleid 1–5 ning 13–18.

Artikkel 14

Programmijärgne järelevalve

1.   Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt liikmesriigilt, EFSMilt, ESMilt või EFSFilt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pikendada programmijärgse järelevalve kestust, juhul kui esineb püsiv oht asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusele või riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Komisjoni ettepanek loetakse nõukogus vastuvõetuks, välja arvatud kui nõukogu ei otsusta 10 päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjonis kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealust otsust tagasi lükata.

2.   Komisjoni taotlusel täidab programmijärgse järelevalve all olev liikmesriik käesoleva määruse artikli 3 lõike 3 nõudeid ning esitab määruse (EL) nr 473/2013 artikli 10 lõikes 3 osutatud teabe.

3.   Komisjon teeb, suheldes EKPga, programmijärgse järelevalve all olevasse liikmesriiki korrapäraseid kontrollkäike, et hinnata majandus-, fiskaal- ja finantsolukorda. Ta edastab oma hinnangu iga kuue kuu järel Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile, majandus- ja rahanduskomiteele ja asjaomase liikmesriigi parlamendile ning hindab eelkõige, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgse järelevalve raames tehtud edusamme.

4.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal soovitada programmijärgse järelevalve all oleval liikmesriigil võtta parandusmeetmeid. Komisjoni ettepanek loetakse nõukogus vastuvõetuks, välja arvatud kui nõukogu ei otsusta kvalifitseeritud häälteenamusega ettepanekut tagasi lükata kümne päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest komisjonis.

5.   Liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse programmijärgset järelevalvet.

Artikkel 15

Nõukogus hääletamine

Käesolevas määruses osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Esimeses lõigus osutatud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamus arvutatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punktile a.

Artikkel 16

Kohaldamine finantsabi saavate liikmesriikide suhtes

Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kellele 30. mail 2013 antakse finantsabi alates kõnealusest kuupäevast.

Artikkel 17

Üleminekusätted

Olenemata artiklist 14, kohaldatakse selliste liikmesriikide suhtes, mille üle teostatakse programmijärgset järelevalvet 30. mail 2013, programmijärgse järelevalve eeskirju, tingimusi ja menetlusi, mida kohaldatakse sellise finantsabi suhtes, mis neile laieneb.

Artikkel 18

Euroopa Parlamendi teavitamine

Euroopa Parlament võib kutsuda nõukogu ja komisjoni esindajaid astuma dialoogi käesoleva määruse kohaldamise teemal.

Artikkel 19

Aruanded

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, millele on asjakohasel juhul lisatud ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta. Komisjon avalikustab kõnealuse aruande.

Esimeses lõigus osutatud aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a)	määruse tulemuslikkust;

b)	edusamme, mida on ELi toimimise lepingu kohaselt liikmesriikide majanduspoliitika tihedamal kooskõlastamisel ja nende majandusnäitajate püsival lähendamisel tehtud;

c)	seda, kuidas määrus aitab saavutada liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärke.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 141, 17.5.2012, lk 7.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 13. mai 2013. aasta otsus.

(3)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(5)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(6)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(7)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(8)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(9)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(10)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 11.

---