I LISA

ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMISE MOODUL

1.   jagu

EESMÄRGID

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed õhuheitmete kohta rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga ühtival viisil. Kõnealuses arvepidamises kirjendatakse tekkinud õhuheitmeid, mida riigi majandus õhku heidab, ESA 95 kohaselt majandustegevusalade lõikes. Majandustegevus hõlmab tootmist ja tarbimist.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad õhuheitmete arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. Kõnealuseid andmeid töödeldakse nii, et heitmed oleks omavahel seotud tootmisharude ja kodumajapidamiste tootmis- ja tarbimistegevusega. Käesoleva määruse alusel esitatud otseheitmete andmed seotakse majanduse sisend-väljundtabelite, pakkumise ja kasutamise tabelite ning kodumajapidamiste tarbimisandmetega, mida ESA 95 kohase aruandluse raames komisjonile (Eurostatile) juba esitatakse.

2.   jagu

KATVUS

Õhuheitmete arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA 95 süsteemi piiridega ning see põhineb samuti residentsuse printsiibil.

Vastavalt ESA 95-le põhineb residentsuse printsiip järgmisel põhimõttel: üksus on riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, see tähendab, kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) antud territooriumi majandustegevuses.

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse heitmeid, mis tulenevad kõikide residendist üksuste tegevusaladest, olenemata sellest, kus on heitmete tekkimise geograafiline asukoht.

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse gaasiliste ja tahkete jääkainete vooge, mis tulenevad rahvamajandusest ja liiguvad atmosfääri. Käesolevas määruses osutatakse terminiga „atmosfäär” keskkonnasüsteemi osale. Süsteemi piiride all mõistetakse piiri rahvamajanduse (mis on osa majandussüsteemist) ja atmosfääri (mis on osa keskkonnasüsteemist) vahel. Pärast süsteemi piiri ületamist on õhku heidetud ained inimese kontrolli alt väljas ja saavad osaks loodusmaterjalide ringlusest ning võivad keskkonda mitmel viisil mõjutada.

3.   jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad statistikat järgmiste õhuheitmete heitkoguste kohta:

Õhuheitmete nimetus	Õhuheitmete tähis	Aruandeühik
Süsinikdioksiid, välja arvatud heitmed biomassist	CO2	1 000 tonni (Gg)
Süsinikdioksiid biomassist	Biomassi CO2	1 000 tonni (Gg)
Dilämmastikoksiid	N2O	tonni (Mg)
Metaan	CH4	tonni (Mg)
Perfluorosüsivesinikud	PFC-d	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Fluorosüsivesinikud	HFC-d	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Väävelheksafluoriid	SF6	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Lämmastikoksiidid	NOX	NO2-ekvivalenttonni (Mg)
Lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan	NMVOC-d	tonni (Mg)
Süsinikmonooksiid	CO	tonni (Mg)
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 10 μm	PM10	tonni (Mg)
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 2,5 μm	PM2,5	tonni (Mg)
Vääveldioksiid	SO2	tonni (Mg)
Ammoniaak	NH3	tonni (Mg)

Kõik andmed tuleb esitada ümardatult ühe kümnendkohani.

4.   jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.	Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.	Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.	Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.

5.	Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.

6.	Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).

5.   jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul koostatakse andmed ESA 95-ga täielikult kooskõlas oleva majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (koondtase A*64). Lisaks tuleb esitada andmed järgmiste näitajate kohta: — kodumajapidamiste õhuheitmed; — ühendavad kirjed, mille all mõeldakse sellistest kirjetest teatamist, mis selgelt ühtlustavad erinevused käesoleva määruse alusel esitatud õhuheitmete arvepidamise ja nende andmete vahel, mis on edastatud riigi ametlike õhuheitmete inventuuridega.

2.

Lõikes 1 osutatud hierarhiline liigitus on järgmine: Õhuheitmed tootmisharude lõikes – NACE Rev.2 (A*64) Kodumajapidamistest heidetavad õhuheitmed — Transport — Küte ja jahutus — Muud Ühendavad kirjed Õhuheitmed kokku (tööstus + kodumajapidamised)   Miinus välismaal viibivad liikmesriigi residendid – Välismaal tegutsevad kalalaevad – Maismaatransport – Veetransport – Õhutransport   Pluss liikmesriigi territooriumil viibivad mitteresidendid + Maismaatransport + Veetransport + Õhutransport   (+ või –) Muud kohandused ja statistilised erinevused   = õhuheitme X koguheide vastavalt UNFCCC (1)/CLRTAP (2) aruandele

6.   jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.

---

(1)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

(2)  Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon.

II LISA

KESKKONNAMAKSUDE MOODUL MAJANDUSTEGEVUSALADE LÕIKES

1.   jagu

EESMÄRGID

Keskkonnamaksude statistikaga kirjendatakse ja esitatakse andmed makse maksvate üksuste seisukohast ning seda tehakse viisil, mis on täielikult kooskõlas ESA 95 alusel esitatud andmetega. Kõnealuse statistikaga kirjendatakse rahvamajanduse keskkonnamaksudest saadud tulu vastavalt majandustegevusaladele. Majandustegevus hõlmab tootmist ja tarbimist.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnamaksudest saadud tulu arvepidamise jaoks majandustegevusalade kaupa koguma, koostama, edastama ja hindama.

Keskkonnamaksustatistika koostamisel saab kasutada otse maksustatistikat ja valitsuse rahandusstatistikat, kuid mõneti oleks kasulikum kasutada ESA 95 alusel esitatud maksuandmeid, kui see on võimalik.

Keskkonnamaksustatistika põhineb hinnatud ja deklareeritud summadel, või ajaliselt kohandatud maksulaekumistel, et tagada ühilduvus ESA 95-ga ja parandada rahvusvahelist võrreldavust.

ESA 95 sisaldab ka teavet selle kohta, millised tootmisharud ja sektorid makse maksavad. ESA 95 alusel esitatud maksuandmed on esitatud institutsiooniliste sektorite arvepidamises ning pakkumise ja kasutamise tabelites.

2.   jagu

KATVUS

Keskkonnamaksude arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA 95 süsteemi piiridega ning keskkonnamaksud koosnevad kohustuslikest, vastuteenustega kompenseerimata rahalistest või mitterahalistest maksetest, mida kogub valitsemissektor või liidu institutsioonid.

Keskkonnamaksud kuuluvad järgmiste ESA 95 kategooriate alla:

—	tootmis- ja impordimaksud (D.2);

—	jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5);

—	kapitalimaksud (D.91).

3.   jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad keskkonnamaksustatistikat, lähtudes järgmisest jaotusest:

—	energiamaksud;

—	transpordimaksud;

—	saastemaksud;

—	ressursimaksud.

Kõik andmed tuleks esitada riigi omavääringus (miljonites).

4.   jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.	Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.	Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.	Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.

5.	Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.

6.	Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).

5.   jagu

ARUANDETABELID

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul edastatakse andmed makse maksvate üksuste seisukohast.

Tootjate osas edastatakse andmed majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (ESA 95-s esitatud koondtase A*64).

Tarbijate kohta edastatakse järgmised andmed:

—	kodumajapidamised;

—	mitteresidendid.

Kui maksu ei saa siduda ühegi eeltoodud tegevusala rühmaga, edastatakse andmed kui tegevusala rühmadesse jaotamata andmed.

6.   jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.

III LISA

KOGUMAJANDUSLIKE MATERJALIVOOGUDE ARVEPIDAMISE MOODUL

1.   jagu

EESMÄRGID

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine hõlmab kõiki tahkeid, gaasilisi ja vedelas olekus materjale, välja arvatud õhk ja vesi, mõõdetuna massiühikutes aasta kohta. Sarnaselt rahvamajanduse arvepidamisega on kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamisel kaks eesmärki. Üksikasjalikest materjalivoogudest saadakse põhjalik empiiriline andmebaas arvukate analüütiliste uuringute tegemiseks. Materjalivoogusid kasutatakse ka mitmesuguste kogumajanduslike materjalivoogude näitajate koostamiseks rahvamajanduse jaoks.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2.   jagu

KATVUS

Materjalivoosüsteemi peamine põhimõte on varude ja voogude eristamine. Üldiselt on voog muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajaperioodil, samas kui varu on muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajahetkel. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise aluseks on voopõhimõte. See mõõdab majanduse sisend- ja väljundmaterjali ning varude muutumist naturaalühikutes aasta kohta.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise süsteemi põhimõtetega, näiteks residentsuse printsiip. See peab arvet materjalivoogude üle, mis on seotud kõikide rahvamajanduse residendist üksuste tegevusega, olenemata nende geograafilisest asukohast.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on olulised kaks süsteemi piiride ülest materjalivoo liiki.

1)	Materjalivood rahvamajanduse ja selle loodusliku keskkonna vahel. See hõlmab looduskeskkonnast materjalide (s.o toor- või lähteained või loodusvarad) saamist ning materjalide (neid nimetatakse tihti jääkaineteks) väljundit looduskeskkonda.

2)	Materjalivood rahvamajanduse ja muu maailmamajanduse vahel. See hõlmab importi ja eksporti.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on hõlmatud kõik süsteemi piiride ülesed vood ning inimtekkeliste varude lisandumine. Kõik muud rahvamajanduse sisesed materjalivood ei ole kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemiga hõlmatud. See tähendab, et rahvamajandust käsitletakse kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemis tervikuna ja näiteks tootmisharude vahelise toodete liikumise üle arvestust ei peeta. Samuti on välja jäetud looduskeskkonna sisesed looduslikud vood.

3.   jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks statistika 5. jaos loetletud asjakohaste näitajate kohta.

1.	Kodumaise toorme kasutus (domestic extraction) hõlmab looduskeskkonnast saadavate tahkes, vedelas või gaasilises olekus materjalide (välja arvatud õhk ja vesi) aastast kogust, mida kasutatakse majanduses sisendina.

2.	Import ja eksport naturaalühikutes hõlmab kõiki imporditavaid või eksporditavaid tooteid mõõdetuna massiühikutes. Kauplemistegevusse kaasatud toodete alla kuuluvad kõikide töötlemisetappide kaubad esialgsest tootest kuni valmiskaubani.

4.   jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.	Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.	Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

4.	Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.

5.	Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.

6.	Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).

5.   jagu

ARUANDETABELID

Järgmistes tabelites loetletud näitajate kohta koostatakse andmed massiühikutes.

Tabel A – Kodumaise toorme kasutus

1.   Biomass

1.1.   Põllukultuurid (välja arvatud söödakultuurid)

1.1.1.   Teravili

1.1.2.   Juur- ja mugulviljad

1.1.3.   Suhkrutaimed

1.1.4.   Kaunviljad

1.1.5.   Pähklid

1.1.6.   Õlitaimed

1.1.7.   Köögiviljad

1.1.8.   Puuviljad

1.1.9.   Kiudtaimed

1.1.10.   Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid

1.2.   Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass

1.2.1.   Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)

1.2.1.1.   Põhk

1.2.1.2.   Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)

1.2.2.   Söödakultuurid ja karjamaa biomass

1.2.2.1.   Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)

1.2.2.2.   Karjamaa biomass

1.3.   Puit (lisaks vabatahtlik: puiduvaru netojuurdekasv)

1.3.1.   Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)

1.3.2.   Küttepuit ja muud puidu saadused

1.4.   Looduses elavate kalade püük, veetaimed/-loomad, jahindus ja kogumine

1.4.1.   Looduses elavate kalade püük

1.4.2.   Kõik muud veeloomad ja -taimed

1.4.3.   Jahindus ja looduslike materjalide kogumine

2.   Metallimaagid (töötlemata maagid)

2.1.   Rauamaak

2.2.   Mitteraudmetallimaagid

2.2.1.   Vask (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.2.   Nikkel (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.3.   Plii (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.4.   Tsink (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.5.   Tina (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.6.   Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid

2.2.7.   Boksiit ja muu alumiinium

2.2.8.   Uraan ja toorium

2.2.9.   Muud mujal liigitamata

3.   Mittemetalsed mineraalid

3.1.   Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)

3.2.   Kriit ja dolomiit

3.3.   Kilt

3.4.   Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks

3.5.   Sool

3.6.   Lubjakivi ja kips

3.7.   Savi ja kaoliin

3.8.   Liiv ja kruus

3.9.   Muu mujal liigitamata

3.10.   Kaevandatud maa-aines (sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)

4.   Fossiilse energia kandjad

4.1.   Süsi ja muud tahked energiakandjad

4.1.1.   Ligniit (pruunsüsi)

4.1.2.   Kivisüsi

4.1.3.   Põlevkivi ja tõrvaliivad

4.1.4.   Turvas

4.2.   Vedelad ja gaasilised energiakandjad

4.2.1.   Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)

4.2.2.   Maagaas

Tabelid B (Import – kogukaubandus), C (Import – kaubandus väljaspool ELi), D (Eksport – kogukaubandus), E (Eksport – kaubandus väljaspool ELi)

1.   Biomass ja biomasstooted

1.1.   Põllumajanduskultuurid, töötlemata ja töödeldud

1.1.1.   Teraviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.2.   Juur-ja mugulviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.3.   Suhkrutaimed, töötlemata ja töödeldud

1.1.4.   Kaunviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.5.   Pähklid, töötlemata ja töödeldud

1.1.6.   Õlitaimed, töötlemata ja töödeldud

1.1.7.   Köögiviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.8.   Puuviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.9.   Kiudtaimed, töötlemata ja töödeldud

1.1.10.   Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid, töötlemata ja töödeldud

1.2.   Põllumajanduskultuuride jäägid ja söödakultuurid

1.2.1.   Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), töötlemata ja töödeldud

1.2.1.1.   Põhk

1.2.1.2.   Muud põllumajanduskultuuride jäägid

1.2.2.   Söödakultuurid

1.2.2.1.   Söödakultuurid

1.3.   Puit ja puittooted

1.3.1.   Tarbepuit, töötlemata ja töödeldud

1.3.2.   Küttepuit ja muud puidu saadused, töötlemata ja töödeldud

1.4.   Kalapüük ja muud veeloomad ja -taimed, töötlemata ja töödeldud

1.4.1.   Kalapüük

1.4.2.   Kõik muud veeloomad ja -taimed

1.5.   Muud elusloomad kui punktis 1.4 loetletud loomad ning loomsed tooted

1.5.1.   Muud elusloomad kui punktis 1.4 loetletud loomad

1.5.2.   Liha ja lihavalmistised

1.5.3.   Piimatooted, linnumunad ja mesi

1.5.4.   Muud loomsed tooted (loomsed kiud, toornahk, karusnahk, nahk jne)

1.6.   Peamiselt biomassist saadavad tooted

2.   Metallimaagid ja -kontsentraadid, töötlemata ja töödeldud

2.1.   Rauamaagid ja -kontsentraadid, raud ja teras, töötlemata ja töödeldud

2.2.   Mitteraudmetallimaagid ja -kontsentraadid, töötlemata ja töödeldud

2.2.1.   Vask

2.2.2.   Nikkel

2.2.3.   Plii

2.2.4.   Tsink

2.2.5.   Tina

2.2.6.   Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid

2.2.7.   Boksiit ja muu alumiinium

2.2.8.   Uraan ja toorium

2.2.9.   Muu mujal liigitamata

2.3.   Peamiselt metallidest toodetud tooted

3.   Mittemetalsed mineraalid, töötlemata ja töödeldud

3.1.   Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt ja muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)

3.2.   Kriit ja dolomiit

3.3.   Kilt

3.4.   Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks

3.5.   Sool

3.6.   Lubjakivi ja kips

3.7.   Savi ja kaoliin

3.8.   Liiv ja kruus

3.9.   Muu mujal liigitamata

3.10.   Kaevandatud maa-aines(sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)

3.11.   Peamiselt mittemetalsetest mineraalidest toodetud tooted

4.   Fossiilse energia kandjad, töötlemata ja töödeldud

4.1.   Süsi ja muud tahked energiakandjad, töötlemata ja töödeldud

4.1.1.   Ligniit (pruunsüsi)

4.1.2.   Kivisüsi

4.1.3.   Põlevkivi ja tõrvaliivad

4.1.4.   Turvas

4.2.   Vedelad ja gaasilised energiakandjad, töötlemata ja töödeldud

4.2.1.   Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)

4.2.2.   Maagaas

4.3.   Peamiselt fossiilse energia kandjatest toodetud tooted

5.   Muud tooted

6.   Jäätmete import (tabelid B ja C) / eksport (tabelid D ja E) lõplikuks töötlemiseks ja ladestamiseks

Tabelitesse B ja D tehakse seoses residentsuse põhimõttega järgmised kohandused:

Kütus, mida residendist üksused soetavad välismaal (lisa tabelis B esitatud impordile), ja kütus, mida mitteresidendist üksused soetavad riigi territooriumil (lisa tabelis D esitatud ekspordile).

1.	Kütus maismaatranspordi jaoks

2.	Kütus veetranspordi jaoks

3.	Kütus õhutranspordi jaoks

6.   jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.