17.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/97

(1)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu järelduste ja rahvusvaheliste algatustega kõnealuses valdkonnas, nagu 2. aprilli 2009. aasta G 20 tippkohtumine, kujutab käesolev meede endast esimest olulist sammu finantskriisiga seoses ilmnenud puuduste käsitlemiseks, millele järgnevad komisjoni väljakuulutatud ja 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” esitatud täiendavad algatused.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (4) artikliga 3 lubatakse liikmesriikidel näha selliste krediidiasutuste puhul, mis olid 15. detsembril 1977 keskasutusega püsivalt seotud, ette eraldi usaldatavusnormatiivid, eeldusel et need normatiivid olid sätestatud liikmesriikide õigusaktides hiljemalt 15. detsembril 1979. Kõnealused ajalised piirangud ei võimalda liikmesriikidel, eriti Euroopa Liiduga pärast 1980. aastat ühinenud liikmesriikidel, kehtestada või säilitada samu usaldatavusnormatiive nende territooriumil asutatud keskasutusega seotud krediidiasutuste suhtes. Seepärast on asjakohane jätta kõnealuse direktiivi artiklist 3 välja ajalised piirangud, et tagada liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed tingimused omavahelises konkurentsis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks koostama suunised, et soodustada järelevalvetava lähendamist.

(3)

Hübriidkapitaliinstrumentidel on krediidiasutuste igapäevases kapitalijuhtimises oluline osa. Need instrumendid võimaldavad krediidiasutustel saavutada mitmekesise kapitalistruktuuri ja kaasata laia ringi finantsinvestoreid. Baseli pangajärelevalve komitee jõudis 28. oktoobril 1998 kokkuleppele aktsepteeritavuse kriteeriumides ja piirangutes teatavate hübriidkapitaliinstrumentide arvestamisel krediidiasutuste esmaste omavahenditena.

(4)

Seetõttu on oluline kehtestada kriteeriumid nimetatud kapitaliinstrumentide arvestamiseks krediidiasutuste esmaste omavahenditena ja ühtlustada direktiivi 2006/48/EÜ sätted selle kokkuleppega. Direktiivi 2006/48/EÜ XII lisa muudatusettepanekud tulenevad otseselt nende kriteeriumide kehtestamisest. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid peaksid hõlmama kõiki instrumente, mida liikmesriigi õigusaktide kohaselt käsitatakse omakapitalina, mis kuuluvad likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku ja katavad tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumi täies ulatuses. Nende instrumentide hulka peaks olema võimalik arvata ka sellised instrumendid, mis annavad eelisõiguse mittekumulatiivsel alusel dividendimaksete korral, tingimusel et need on hõlmatud nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) (5) artikliga 22, need kuuluvad likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku ja katavad tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumi täies ulatuses. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid peaksid samuti hõlmama muid instrumente, mis vastavad krediidiasutuste põhikirja tingimustele, võttes arvesse vastastikuste ühingute, ühistute ja samalaadsete asutuste eriomast struktuuri, ning mida peetakse kapitali kvaliteedi poolest eelkõige kahjumi katmise osas võrdseteks lihtaktsiatega. Instrumendid, mis ei kuulu likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku või mis ei kata tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumit võrdselt lihtaktsiatega, peaksid kuuluma direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis ca osutatud hübriidinstrumentide kategooriasse.

(5)

Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldise taseme säilimine, on asjakohane ette näha kapitaliinstrumentide uutele nõuetele ülemineku kord. Kui konjunktuuri taastumine on kindlustatud, tuleks esmaste omavahendite kvaliteeti veelgi parandada. Selles osas peaks komisjon hiljemalt 31. detsembril 2011 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega.

(6)

Ühenduse kriisijuhtimise raamistiku tugevdamise eesmärgil on oluline, et pädevad ametiasutused kooskõlastaksid tõhusalt oma tegevust teiste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral ka keskpankadega, kaasa arvatud selleks, et maandada süsteemset riski. Selleks et parandada pangakontserni üle teostatavat konsolideeritud usaldatavusjärelevalve tõhusust, peaks järelevalve olema paremini kooskõlastatud. Sel eesmärgil tuleks luua järelevalvekolleegiumid. Järelevalvekolleegiumide loomine ei tohiks mõjutada direktiiviga 2006/48/EÜ pädevatele ametiasutustele antud õigusi ja kohustusi. Järelevalvekolleegiumide loomine peaks olema tihedama koostöö vahend, mille abil pädevad ametiasutused lepivad kokku peamiste järelevalveülesannete täitmises. Järelevalvekolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus peaks koostöös teiste kolleegiumi liikmetega saama otsustada korraldada kohtumisi või tegevusi, mis ei ole üldistes huvides ja on seega konkreetsema suunitlusega.

(7)

Pädevate ametiasutuste volitused peaksid nõuetekohasel viisil arvestama ühenduse huvidega. Seepärast peaksid pädevad ametiasutused võtma nõuetekohaselt arvesse oma otsuste mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõigis teistes asjaomastes liikmesriikides. Kui liikmesriigi õigusaktidest ei tulene teisiti, tuleks kõnealust põhimõtet mõista laiema eesmärgina edendada finantsstabiilsust Euroopa Liidus ning see ei tohiks olla pädevatele ametiasutustele õiguslikult siduv konkreetse tulemuse saavutamiseks.

(8)

Pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalus osaleda kolleegiumides, mis on loodud järelevalve teostamiseks selliste krediidiasutuste üle, kelle emaettevõtja asub kolmandas riigis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks vajaduse korral välja töötama suunised ja soovitused, et ühtlustada direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud järelevalvetoiminguid. Selleks et vältida järjekindlusetust ja tegevuse kandumist piirkondadesse, kus järelevalve on nõrgem, mille võivad põhjustada eri kolleegiumide kohaldatavad erinevad käsitlused ja eeskirjad ning liikmesriikide kaalutlusõiguse kasutamine, peaks Euroopa pangandusinspektorite komitee töötama välja kolleegiumide tegevust reguleeriva kodukorra ja nende kasutatavate menetluste suunised.

(9)

Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 129 lõikega 3 ei tohiks muuta konsolideeritud, osaliselt konsolideeritud ja individuaalsest aruandlusest lähtuvate ülesannete jaotust pädevate järelevalveasutuste vahel.

(10)

Puudulik teave päritoluriigi ja vastuvõtva riigi pädevate ametiasutuste vahelises suhtluses võib kahjustada vastuvõtva liikmesriigi finantsstabiilsust. Vastuvõtva riigi järelevalveasutuste õigust teavet saada tuleks tugevdada eelkõige olulisi filiaale hõlmavate kriisiolukordade puhul. Sel eesmärgil tuleks määratleda olulise filiaali mõiste. Pädevad ametiasutused peaksid edastama teavet, mis on oluline keskpankadele ja rahandusministeeriumidele, et täita oma ülesandeid finantskriiside ajal ja süsteemse riski maandamiseks.

(11)

Kehtivaid järelevalvesüsteeme tuleks edasi arendada. Järelevalvekolleegiumid on täiendav ja oluline samm Euroopa Liidu järelevalvealase koostöö ja lähenemise sujuvamaks muutmisel.

(12)

Kontsernide ja valdusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate ning filiaalidega tegelevate järelevalveasutuste vaheline koostöö kolleegiumis on arenguetapp, et liikuda õigusnormide ulatusliku lähendamise ning järelevalvealase integratsiooni suunas. Järelevalveasutuste vaheline usaldus ja austus üksteise kohustuste vastu on väga oluline. Lahkhelide korral nende erinevate ülesannetega seotud kolleegiumi liikmete vahel on neutraalsed ja sõltumatud ühenduse tasandi nõustamis-, vahendus- ja konfliktide lahendamise mehhanismid väga olulised.

(13)

Rahvusvaheliste finantsturgude kriis on näidanud, et tuleks lähemalt uurida vajadust Euroopa Liidu finantssektori õigus- ja järelevalvemudeli reformi järele.

(14)

Komisjon teatas oma 29. oktoobri 2008. aasta teatises „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik”, et ta on loonud Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma Euroopa finantsinstitutsioonide töökorraldusega tegelemiseks, et tagada nende usaldusväärsus, turgude nõuetekohane toimimine ja tugevam Euroopa tasandi koostöö finantsstabiilsusest ülevaate saamise, varase hoiatamise mehhanismide ja kriisiohje valdkondades, sealhulgas piiri- ja valdkonnaüleste riskide juhtimises, samuti uurida koostööd Euroopa Liidu ja muude peamiste jurisdiktsioonide vahel, et aidata tagada finantsstabiilsust üleilmsel tasandil.

(15)

Selleks et saavutada Euroopa Liidu tasandil järelevalvealase lähenemise ja koostöö vajalik tase ning tugevdada finantssüsteemi stabiilsust, on vajadus Euroopa Liidu finantssektori õigus- ja järelevalvemudeli täiendavate laiaulatuslike reformide järele väga suur, mistõttu komisjon peaks aegsasti esitama asjaomased ettepanekud, võttes nõuetekohaselt arvesse Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma 25. veebruaril 2009 esitatud järeldusi.

(16)

Komisjon peaks hiljemalt 31. detsembriks 2009 andma aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning esitama asjakohase õigusakti ettepaneku, mis on vajalik selleks, et tegeleda puudustega, mis on tuvastatud täiendavat järelevalvealast integratsiooni käsitlevate sätete osas, võttes sealjuures arvesse, et Euroopa Liidu tasandil peaks järelevalvesüsteem saavutama suurema rolli hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(17)

Riskide liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide rühmale võib kaasneda liiga suur kahjumi risk. Sellist olukorda tuleks pidada krediidiasutuse maksevõimet kahjustavaks. Krediidiasutuse suure riskide kontsentreerumise jälgimine ja kontroll peaksid seetõttu moodustama lahutamatu osa krediidiasutuse üle teostatavast järelevalvest.

(18)

Praegune suurt riskide kontsentreerumist käsitlev kord võeti kasutusele 1992. aastal. Seetõttu tuleks läbi vaadata praegused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiividega 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (6) sätestatud nõuded suure riskide kontsentreerumise kohta.

(19)

Kuna krediidiasutused otseselt konkureerivad siseturul, peaksid krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise ja kontrolli põhieeskirjad olema veelgi enam ühtlustatud. Krediidiasutuste halduskoormuse vähendamiseks tuleks vähendada suure riskide kontsentreerumise võimaluste hulka liikmesriikides.

(20)

Määrates kindlaks, kas tegemist on seotud klientide rühmaga ja kas riskid moodustavad seega ühiseid riskipositsioone, on ühtlasi oluline arvesse võtta riske, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle finantskontserni või sellega seotud isikute pakutava märkimisväärse rahastamise ühisest allikast.

(21)

Kuigi riskipositsiooni väärtus tuleks soovitatavalt arvutada lähtuvalt väärtusest, mida kohaldatakse miinimumomakapitali nõuete suhtes, on suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks asjakohane kehtestada juhised kaalutud riske või riskiastmeid arvestamata. Muu hulgas on uues maksevõimerežiimis kasutatavad krediidiriski maandamise tehnikad töötatud välja eeldusega, et krediidirisk on hästi hajutatud. Kui suure riskide kontsentreerumise puhul on tegemist ühise kontsentratsiooniriskiga, ei ole krediidirisk hästi hajutatud. Seetõttu tuleks selliste meetodite tagajärgede suhtes kohaldada usaldatavusnormatiive. Suure riskikontsentratsiooni tarvis on oluline näha ette krediiditagatise tõhusa sissenõudmise võimalus.

(22)

Kuna krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud riskist tulenev kahjum võib olla sama tõsine kui igast teisest riskipositsioonist tulenev kahjum, tuleks kõnealuseid riskipositsioone käsitada nagu kõiki teisi riskipositsioone ja teatada nendest vastavalt. Siiski on kehtestatud alternatiivne kvantitatiivne piirmäär, et leevendada selle lähenemisviisi ebaproportsionaalselt suurt mõju väiksematele asutustele. Ühtlasi jäetakse finantsturgude ja nendega seotud infrastruktuuri sujuva toimimise võimaldamiseks välja väga lühiajalised riskipositsioonid, mis on seotud maksevahendusega, sealhulgas makse-, arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste osutamisega klientidele. Need teenused hõlmavad näiteks sularahas arveldamist ja tasaarveldamist ning samalaadseid tasaarveldamist võimaldavaid tegevusi. Nendega kaasnevaid riske ei pruugita ette näha, mistõttu need ei allu krediidiasutuse täielikule kontrollile, muu hulgas klientide maksetest tulenevad pankade teistes pankades avatud kontode saldod, sealhulgas debiteeritud või krediteeritud teenustasud ja intressid, ning muud klientidele osutatavate teenustega seotud maksed ja antud või saadud tagatised.

(23)

Direktiivi 2006/48/EÜ krediidikvaliteeti hindavaid asutusi (reitinguagentuurid) käsitlevad sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (7). Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks eelkõige vaatama läbi reitinguagentuuride tunnustamist käsitlevad suunised, et vältida topelttööd ja vähendada tunnustamisega seotud koormust, kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina ühenduse tasandil.

(24)

Oluline on kõrvaldada vastuolud nende äriühingute huvide vahel, kes „pakivad” laenu kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja), ja nende äriühingute huvide vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse (investorid). Samuti on oluline, et laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja ja investorite huvid langeksid kokku. Selle saavutamiseks peaks laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitama märkimisväärse huvi alusvara vastu. Seetõttu on oluline, et laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitab kõnealuse laenu puhul riskipositsiooni. Üldisemalt ei peaks väärtpaberistamise tehingud olema struktureeritud nii, et välditakse säilitamisnõude kohaldamist, eelkõige mis tahes teenustasu või preemia struktuuri või mõlema kaudu. Sellist säilitamist tuleks kohaldada igas olukorras, mille puhul kohaldatakse direktiivile 2006/48/EÜ vastavat väärtpaberistamise majandusliku sisu määratlust, olenemata kõnealuse majandusliku sisu kujundamiseks kasutatud õiguslikest struktuuridest või kasutatud instrumentidest. Eelkõige juhul, kui krediidirisk läheb üle väärtpaberistamise teel, peaksid investorid tegema otsuseid üksnes pärast piisavalt hoolikat analüüsi, milleks neil on vaja asjakohast teavet väärtpaberistamise kohta.

(25)

Kõnealuste struktuuride võimalike vastuolude kõrvaldamiseks kasutatavad meetmed peavad olema järjekindlad ja ühtsed kõigis asjaomastes finantssektori õigusaktides. Komisjon peaks esitama asjakohased õigusakti ettepanekud, et tagada kõnealune järjekindlus ja ühtsus. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldada mitmekordselt. Mis tahes väärtpaberistamise korral on piisav, kui nõuet kohaldatakse üksnes ühe laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja või algse laenuandja suhtes. Samamoodi tuleks niisuguste väärtpaberistamise tehingute korral, mille aluseks on muud väärtpaberistamised, kohaldada säilitamisnõuet üksnes investeeringu objektiks oleva väärtpaberistamise suhtes. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldata ostetud nõuete suhtes, kui need tulenevad äriühingute tegevusest, mille raames need antakse üle või müüakse diskonteerituna niisuguse tegevuse rahastamiseks. Pädevad ametiasutused peaksid kohaldama riskikaalu seoses väärtpaberistamise puhul järgitava ja alusvara riskide analüüsimiseks oluliste hoolsuskohustuste ja riski juhtimise kohustuste poliitiliselt tingitud nõuete ja menetluste olulise rikkumise suhtes.

(26)

2. aprillil 2009. aastal esitatud finantssüsteemi tugevdamise deklaratsioonis nõudsid G 20 rühmituse juhid, et Baseli pangandusinspektorite komitee ja ametiasutused kaaluksid enne 2010. aastat hoolsuskohustuse ja koguselise säilitamise nõudeid väärtpaberistamise puhul. Kirjeldatud rahvusvaheliste arengute tõttu ja selleks, et parimal viisil leevendada väärtpaberistamise turgude tegevusega kaasnevaid süsteemseid riske, peaks komisjon otsustama enne 2009. aasta lõppu ja pärast konsulteerimist Euroopa pangandusinspektorite komiteega, kas teha ettepanek laiendada säilitamisnõuet ja kas säilitamisnõude arvutamise meetodid täidavad algsete väljastajate või tehingu korraldajate ja investorite huvide parema kooskõlastamise eesmärki.

(27)

Selleks et hinnata nõuetekohaselt riske, mis tulenevad väärtpaberistamise positsioonidest nii kauplemisportfelli kui ka pangaportfelli jaoks, tuleks rakendada hoolsuskohustust. Lisaks peavad hoolsuskohustused olema proportsionaalsed. Hoolsuskohustuse rakendamise kord peaks aitama suurendada usaldust laenude algsete väljastajate, tehingu korraldajate ja investorite vahel. Seetõttu on soovitatav, et asjaomane hoolsuskohustuse rakendamise korda käsitlev teave avaldataks nõuetekohaselt.

(28)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevatel ametiasutustel oleks piisavalt töötajaid ja ressursse direktiivi 2006/48/EÜ kohaste järelevalvealaste kohustuste täitmiseks ja et nimetatud direktiivi kohaselt krediidiasutuste järelevalvega tegelevatel töötajatel oleksid asjakohased teadmised ja kogemused neile antud ülesannete täitmiseks.

(29)

Direktiivi 2006/48/EÜ III lisa tuleks kohandada, et selgitada teatavaid sätteid, mille eesmärk on soodustada järelevalvetavade lähendamist.

(30)

Hiljutised turuarengud on tõstnud esile asjaolu, et likviidsuse juhtimine määrab oluliselt krediidiasutuste ja nende filiaalide stabiilsuse. Direktiivi 2006/48/EÜ V ja XI lisas esitatud kriteeriume tuleks karmistada, et ühtlustada need Euroopa pangandusinspektorite komitee ja Baseli pangajärelevalve komitee tööga.

(31)

Direktiivi 2006/48/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (8).

(32)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta direktiivi 2006/48/EÜ III lisa, et võtta arvesse finantsturgude, raamatupidamisstandardite ja -nõuete ühenduse õigusakte arvestavat arengut ja järelevalvetavade lähendamist. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2006/48/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need võtta vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(33)

Finantskriisi tõttu on ilmnenud vajadus paremini analüüsida makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme, mis on makromajanduse poliitika ja finantssüsteemi reguleerimise kokkupuutepunktis. See hõlmab vajadust uurida meetmeid, mis vähendavad konjunktuuritsükli üles-alla kõikumisi, sealhulgas pankade vajadust luua headel aegadel antitsüklilisi puhvreid, mida saab kasutada majanduslanguse ajal ning mis võib hõlmata võimalust luua täiendavaid reserve, nn dünaamilisi reserve ja võimalust vähendada kapitalipuhvreid rasketel aegadel, tagades seega kapitali piisava kättesaadavuse kogu tsükli jooksul; direktiivis 2006/48/EÜ kapitali adekvaatsuse arvutamise aluseks olevaid põhimõtteid ning krediidiasutuste riskipõhiseid nõudeid täiendavaid meetmeid, et aidata piirata finantsvõimenduse kuhjumist pangandussüsteemis.

(34)

Selleks et kõnealused küsimused lahendada, peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2009 direktiivi 2006/48/EÜ tervikuna läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja asjakohased ettepanekud.

(35)

Selleks et tagada finantsstabiilsus, peaks komisjon läbi vaatama meetmed börsiväliste turgude läbipaistvuse parandamiseks, vastaspoole riskide leevendamiseks ja laiemalt üldriski vähendamiseks, näiteks selle kaudu, et krediidiriski ülekandetehingud toimuksid kesksete vastaspoolte kaudu, ning nende meetmete kohta aru andma. Tuleks julgustada niisuguste kesksete vastaspoolte loomist ja arendamist ELis, mille suhtes kohaldatakse rangeid tegevus- ja usaldatavusnõudeid ning tõhusat järelevalvet. Komisjon peaks esitama oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos mis tahes asjaomaste ettepanekutega, võttes vastavalt vajadusele arvesse paralleelseid algatusi üleilmsel tasandil.

(36)

Komisjon peaks direktiivi 2006/48/EÜ artikli 113 lõike 4 üle vaatama lähtuvalt muu hulgas küsimusest, kas eranditele peaks laienema liikmesriigi kaalutlusõigus, ning esitama selle kohta aruande. Selle aruande peaks komisjon koos asjakohaste ettepanekutega esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Erandid ja valikuvõimalused tuleks kaotada, kui puudub tõendatud vajadus nende säilitamise järele, et saavutada kogu ühenduses sidusad eeskirjad.

(37)

Riskide hindamisel tuleks arvesse võtta mikrokrediidi eripära ning soodustada tuleks mikrokrediitide levikut. Mikrokrediitide vähest levikut silmas pidades tuleks ühtlasi edendada asjakohaste reitingusüsteemide väljatöötamist, sealhulgas niisuguste standardreitingusüsteemide väljatöötamist, mis on kohandatud vastavalt mikrokrediidialase tegevuse riskidele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et mikrokrediidialase tegevuse usaldatavusnormatiivid ja järelevalve oleksid riigi tasandil proportsionaalsed.

(38)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitlevate nõuete vastuvõtmist ning krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mis eeldab suure hulga eri liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate mitmesuguste nõuete kooskõlastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(40)

Seepärast tuleks direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ (10) vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklisse 40 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Liikmesriigi pädevad ametiasutused peavad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt kaaluma oma otsuste võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.”

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 42a

1.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad artikli 129 lõike 1 kohaldamisel konsolideeritud järelevalve eest vastutavalt ametiasutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt nõuda mõne krediidiasutuse filiaali pidamist oluliseks.

Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb pidada oluliseks, arvestades eelkõige järgmist:

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teevad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kus on rajatud oluline filiaal, teatavaks artikli 132 lõike 1 punktides c ja d osutatud teabe ning täidavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutustega artikli 129 lõike 1 punktis c nimetatud ülesandeid.

Kui mõni päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus saab teadlikuks hädaolukorrast mõnes krediidiasutuses, nagu on osutatud artikli 130 lõikes 1, hoiatab ta võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 osutatud ametiasutusi.

3.   Kui artikkel 131a ei ole kohaldatav, moodustavad ja juhatavad teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavat krediidiasutust kontrollivad pädevad ametiasutused järelevalvekolleegiumi, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 42 kohast koostööd. Kolleegiumi moodustamine ja toimimine põhineb kirjalikul korral, mille kehtestab päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate ametiasutustega. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus otsustab selle üle, millised pädevad ametiasutused osalevad kolleegiumi mõnel koosolekul või mõnes tegevuses.

Päritoluliikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustusi.

Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus annab kõigile kolleegiumi liikmetele eelnevalt igakülgset teavet kõnealuste koosolekute korraldamise, peamiste arutatavate küsimuste ja kaalutavate tegevuste kohta. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel tehtud otsustest või rakendatud meetmetest.

Artikkel 42b

1.   Oma tööülesannete täitmisel võtavad pädevad ametiasutused käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide rakendamisel arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetegevuse lähendamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et

2.   Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile alates 1. jaanuarist 2011 igal aastal aruande järelevalvealasel lähendamisel tehtud edusammude kohta.”

5)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud asutustele asjaomaseid andmeid kõikides asjaomastes liikmesriikides.”

7)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 61 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 57 punktides a–h määratletud omavahendite mõiste hõlmab kirjete ja summade suurima võimaliku hulga. Kõnealuste kirjete kasutamise ning artikli 57 punktides i–r nimetamata kirjete mahaarvamise üle võivad otsustada liikmesriigid.”

9)

Artikli 63 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid peavad vastama käesoleva artikli punktides a, c, d ja e sätestatud nõuetele.”

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 63a

1.   Artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid peavad vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele.

2.   Instrumendid on tähtajatud või nende algne lunastamise tähtaeg on vähemalt 30 aastat. Nende instrumentide hulka võib kuuluda üks või rohkem ostuoptsiooni vastavalt väljastaja kaalutlusõigusele, kuid neid ei lunastata enne viie aasta möödumist väljastamise kuupäevast. Kui tähtajatuid instrumente reguleerivad sätted pakuvad krediidiasutusele lunastamiseks pädevate ametiasutuste määratletud mõõdukat stiimulit, ei esine sellist stiimulit kümne aasta jooksul instrumendi väljaandmise kuupäevast. Tähtajalisi instrumente reguleerivad sätted pakuvad üksnes stiimuleid, mida saab lunastada lunastustähtpäeval.

Tähtajalisi või tähtajatuid instrumente võib osta tagasi või lunastada vaid pädevate ametiasutuste eelneval nõusolekul. Pädevad ametiasutused võivad anda loa, eeldusel et taotlus on esitatud krediidiasutuse algatusel ning et see ei mõjuta põhjendamatult krediidiasutuse finantsseisundit ega maksevõimet. Pädevad ametiasutused võivad asutustelt nõuda instrumendi asendamist artikli 57 punktis a või ca nimetatud samasuguse või parema kvaliteediga instrumendiga.

Pädevad ametiasutused nõuavad tähtajaliste instrumentide lunastamise peatamist, kui krediidiasutus ei järgi artiklis 75 sätestatud kapitalinõudeid, ja võivad krediidiasutuste finantsseisundi ja maksevõime tõttu nõuda lunastamise peatamist muul ajal.

Pädev ametiasutus võib igal ajal anda loa tähtajaliste või tähtajatute instrumentide varajaseks lunastamiseks, kui selliste instrumentide suhtes kohaldatavas maksustamisviisis või regulatiivses klassifikatsioonis esineb muutus, mida ei saanud ette näha selle väljastamise kuupäeval.

3.   Instrumendi suhtes kohaldatavad sätted peavad krediidiasutusel vajaduse korral võimaldama jätta intressid või dividendid maksmata määramata aja jooksul mittekumulatiivsel alusel.

Krediidiasutus jätab need maksed igal juhul ära, kui ta ei vasta artiklis 75 sätestatud kapitalinõuetele.

Pädevad ametiasutused võivad nõuda nende maksete ärajätmist krediidiasutuse finantsseisundi ja maksevõime tõttu. Mis tahes selline ärajätmine ei piira krediidiasutuse õigust asendada intresside või dividendide maksmine tasumisega artikli 57 punktis a osutatud instrumendi kujul, eeldusel et igasugune selline mehhanism võimaldab krediidiasutusel säilitada rahalisi vahendeid. Pädevad ametiasutused võivad sellise asendamise tarvis kehtestada eritingimused.

4.   Instrumendi suhtes kohaldatavates sätetes nähakse ette, et tasumata põhiintresse või -dividende peab saama kasutada kahjude katmiseks ning need ei tohi takistada krediidiasutuse rekapitaliseerimist asjakohaste mehhanismide kaudu, mille Euroopa pangandusinspektorite komitee on välja töötanud lõike 6 kohaselt.

5.   Krediidiasutuse pankroti või likvideerimise korral reastatakse instrumendid artikli 63 lõikes 2 nimetatud kirjete järele.

6.   Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks käesoleva artikli lõikes 1 ja artikli 57 punktis a osutatud instrumentide puhul ning kontrollib nende suuniste kohaldamist. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2011 läbi käesoleva artikli kohaldamise ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos kõigi asjakohaste ettepanekutega, mis tagavad omavahendite kvaliteedi.”

11)

Artikli 65 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

12)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

13)

V jaotise 2. peatüki 2. jao 2. alajao pealkiri „Nõuete arvutamine” asendatakse alapealkirjaga „Arvutamine ja aruandlusnõuded”.

14)

Artikli 74 lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Pädevad ametiasutused kohaldavad kõnealuste arvutuste edastamiseks krediidiasutuste poolt alates 31. detsembrist 2012 aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Selle hõlbustamiseks töötab Euroopa pangandusinspektorite komitee välja suunised, et kehtestada ühenduses ühtne aruandluse vorm enne 1. jaanuari 2012. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.”

15)

Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri artikli 80 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et selle hindamismetoodika vastab objektiivsust, sõltumatust, pidevat läbivaatamist ja läbipaistvust käsitlevatele nõuetele ja antavad krediidihinnangud vastavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nõuetele. Selleks peavad pädevad ametiasutused võtma arvesse VI lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kriteeriume. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta), (11) loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.

16)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 89 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

18)

Artikli 97 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et see vastab artiklis 81 sätestatud nõuetele ja VI lisa 2. osas osutatud tehnilistele kriteeriumidele ja on turul tõendanud oma üldiselt aktsepteeritavat suutlikkust väärtpaberistamise valdkonnas tegutseda. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.”

19)

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

20)

Artikkel 107 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 107

Riskipositsioonide väärtuse väljaarvutamiseks käesoleva jao kohaselt tähendab „krediidiasutus” ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid koos nende filiaalidega, kes vastavad krediidiasutuse määratlusele ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis.”

21)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 110

1.   Krediidiasutus teatab pädevatele ametiasutustele iga suure riskikontsentratsiooni kohta, sealhulgas nende suurte riskikontsentratsioonide kohta, millele laieneb artikli 111 lõike 1 kohane vabastus, järgmised andmed:

Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse artikleid 84–89, teatavad nad pädevatele ametiasutustele 20 suurimat konsolideeritud riskikontsentratsiooni, välja arvatud need, millele laieneb artikli 111 lõike 1 kohane vabastus.

2.   Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune teatamine toimub vähemalt kaks korda aastas. Pädevad ametiasutused kohaldavad alates 31. detsembrist 2012 aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Selle hõlbustamiseks töötab Euroopa pangandusinspektorite komitee välja suunised, et kehtestada ühenduses ühtne aruandluse vorm enne 1. jaanuari 2012. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused analüüsiksid niivõrd kui võimalik riskipositsioonide ulatust tagatise andjate, kaudse krediidiriski kaitse pakkujate ja artikli 106 lõike 3 kohaselt alusvara suhtes, et avastada võimalik kontsentreerumine, ning vajaduse korral võtaksid meetmeid ja teavitaksid olulistest tuvastatud asjaoludest oma pädevat ametiasutust.”

22)

Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:

23)

Artiklit 112 muudetakse järgmiselt:

24)

Artiklit 113 muudetakse järgmiselt:

25)

Artiklit 114 muudetakse järgmiselt:

26)

Artikkel 115 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 115

1.   Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 % ulatuses asjaomase eluasemena kasutatava kinnisvara väärtusest, kui üks kahest järgmisest tingimusest on täidetud:

Kinnisvara väärtus arvutatakse pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil, tuginedes õigus- ja haldusnormides kehtestatud usaldusväärse hindamise eeskirjadele. Eluasemena kasutatava kinnisvara puhul toimub hindamine vähemalt kord kolme aasta jooksul.

VIII lisa 2. osa punktis 8 ja VIII lisa 3. osa punktides 62–65 toodud nõudeid kohaldatakse käesoleva lõike eesmärgil.

Eluasemena kasutatav kinnisvara tähendab elukohta, milles omanik elab või mille ta on üürile andnud.

2.   Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 % ulatuses asjaomase kaubandusliku kinnisvara väärtusest vaid siis, kui asjaomased pädevad ametiasutused liikmesriikides, kus paikneb kaubanduslik kinnisvara, lubavad kooskõlas artiklitega 78–83 kaaluda 50 % riskiga järgmisi riskipositsioone:

Kinnisvara väärtus arvutatakse pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil, tuginedes õigus- ja haldusnormides kehtestatud usaldusväärse hindamise eeskirjadele.

Kaubandusliku kinnisvara ehitus peab olema lõpetatud ja see peab olema välja üüritud ning tooma sisse kohast üüritulu.”

27)

Artikkel 116 jäetakse välja.

28)

Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

29)

Artikkel 119 jäetakse välja.

30)

2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„7. jagu

Riskipositsioonid seoses ülekantud krediidiriskiga

Artikkel 122a

1.   Krediidiasutus, kes ei toimi laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja või algse laenuandjana, on avatud krediidiriskile tema kauplemisportfelli või pangaportfelli kuuluva väärtpaberistamise positsiooni korral, kui laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja on teinud krediidiasutusele selgesõnaliselt teatavaks, et ta säilitab jätkuvalt materiaalse netoosaluse („net economic interest”), mis mingil juhul ei ole väiksem kui 5 %.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab materiaalse netoosaluse säilitamine järgmist:

Materiaalset netoosalust mõõdetakse selle tekkimisel ja seda säilitatakse jätkuvalt. Selle suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist, lühikest positsiooni ega muid riskide vähendamise vahendeid. Materiaalne netoosalus määratakse kindlaks nominaalväärtusega bilansiväliste kirjete jaoks.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab sõna „jätkuvalt”, et säilitatud positsioone, netoosalust või riskipositsioone ei kaitsta ega müüda.

Säilitamisnõudeid ei kohaldata mitmekordselt ühegi väärtpaberistamise suhtes.

2.   Kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või ELi finantsvaldusettevõtja või mõni selle tütarettevõtja laenude algse väljastaja või tehingu korraldajana väärtpaberistab riskipositsioone mitme krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsinstitutsiooni suhtes, mis on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, võib esimeses lõikes osutatud nõuet täita asjaomase ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või ELi finantsvaldusettevõtja konsolideeritud andmetele tuginedes. Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui krediidiasutus, investeerimisühing või muud finantsinstitutsioon, kes tekitasid väärtpaberistatud riskipositsiooni, on võtnud kohustuse täita lõikes 5 sätestatud nõudeid ning anda laenude algsele väljastajale või tehingu korraldajale ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või ELi finantsvaldusettevõtjale õigeaegselt teavet, et täita lõikes 7 osutatud nõudeid.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid kujutavad endast nõudeid või tingimuslikke nõudeid järgmiste asutuste vastu või mida garanteerivad täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult järgmised asutused:

Lõiget 1 ei kohaldata:

4.   Krediidiasutused on enne investeerimist ja vajaduse korral pärast seda võimelised pädevatele ametiasutustele tõestama iga väärtpaberistamise positsiooni puhul, et neil on selle kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning et nad on rakendanud formaalseid eeskirju ja menetlusi, mis seonduvad nende kauplemisportfelli ja pangaportfelliga ja mis vastavad nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, järgmise teabe analüüsimiseks ja registreerimiseks:

Krediidiasutused teevad korrapäraselt stressteste, mis vastavad nende väärtpaberistamise positsioonidele. Sel eesmärgil võivad krediidiasutused tugineda reitinguagentuuri väljatöötatud finantsmudelitele, kui krediidiasutused suudavad nõudmise korral näidata, et nad on enne investeerimist hoolsuskohustust järgides veendunud mudelite eelduste ja struktuuri õigsuses ning on mõistnud metoodikat, eeldusi ning tulemusi.

5.   Krediidiasutused, välja arvatud laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja, kehtestavad ametliku korra, mis seondub nende kauplemisportfelli ja pangaportfelli riskipositsioonidega ning vastab nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, et jälgida jooksvalt ja õigeaegselt teavet väärtpaberistamise positsioonide aluseks olevate riskipositsioonide tulemuste kohta. Vajaduse korral hõlmab see riskipositsiooni tüüpi; laenude osakaalu (protsentides), mille tasumise tähtpäeva on ületatud 30, 60 ja 90 päeva; kahjumäärasid; ennetähtaegse tasumise määrasid; sissenõutud tagatistega laene; tagatiste tüüpi ja kasutusastet; riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidikõlblikkuse näitaja määramise sagedust; majandussektoripõhist ja geograafilist jaotust; laenu sagedusjaotust vastavalt väärtusele vööndites, mis sobivad vastavasse tundlikkusanalüüsi. Kui aluspositsioonid on samal ajal ka väärtpaberistamise positsioonid, saavad krediidiasutused käesolevas lõigus sätestatud teavet mitte üksnes väärtpaberistamise alusseeriate kohta, nagu nende väljastaja nimi ja krediidikvaliteet, vaid ka nende väärtpaberistamise seeriate aluseks olevate (vara)kogumite kohta.

Krediidiasutustel on põhjalikud teadmised väärtpaberistamise tehingu kõigi struktuursete näitajate kohta, mis mõjutaksid oluliselt nende riskipositsioonide tulemusi, näiteks kaskaadimõjuga tehingud ja kaskaadi vallandavad tegurid, krediidikvaliteedi parandamine, likviidsuse parandamine, turuväärtuse mõjutajad ja tehinguga seotud makseviivituse tekkimise määratlus.

Kui lõigetes 4 ja 7 ning käesolevas lõikes nimetatud nõudeid krediidiasutuse hooletuse või tegevusetuse tõttu mingis olulises osas ei täideta, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu vähemalt 250 % ulatuses riskikaalust (piirmääraga 1 250 %), mida kohaldatakse, välja arvatud käesoleva lõike puhul, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa kohaselt, ja suurendavad riskikaalu progresseeruvalt iga järgneva hoolsuskohustuse sätete rikkumise puhul. Pädevad asutused võtavad arvesse lõikes 3 teatavate väärtpaberistamiste puhul ette nähtud erandeid, vähendades käesoleva artikli kohaselt vastasel juhul määratavat riskikaalu seoses väärtpaberistamisega, millele kohaldatakse lõiget 3.

6.   Tehingut korraldavad krediidiasutused ja laene algselt väljastavad krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel V lisa punkti 3 kohaselt samu põhjendatud ja kindlaksmääratud kriteeriume väärtpaberistatavate positsioonide suhtes kui nende riskipositsioonide suhtes, mida hoitakse nende pangaportfellis. Sel eesmärgil kohaldavad laenude algne väljastaja ja tehingu korraldaja sama korda laenude heakskiitmise ning vajaduse korral muutmise, uuendamise ja refinantseerimise suhtes. Krediidiasutused kohaldavad samu analüüsistandardeid osaluste omandamise või emissioonide tagamise suhtes, mis on omandatud kolmandatelt isikutelt, hoolimata sellest, kas neid osalusi või tagatud emissioone tuleb hoida kauplemis- või pangaportfellis.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõuded ei ole täidetud, ei kohalda laene algselt väljastav krediidiasutus artikli 95 lõiget 1 ning laene algselt väljastaval krediidiasutusel ei ole lubatud väärtpaberistatud positsioone käesoleva direktiivi kohasest kapitali adekvaatsuse arvutusest välja jätta.

7.   Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused teevad investoritele teatavaks, mil määral nad on võtnud lõike 1 kohase kohustuse säilitada väärtpaberistamises materiaalne netoosalus. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused tagavad, et tulevastel investoritel on probleemideta juurdepääs kogu olulisele teabele krediidikvaliteedi ja üksikute aluspositsioonide tulemuste, rahavoogude, väärtpaberistamise positsiooni tagatise kohta, samuti sellisele teabele, mida on vaja rahavoogude ja aluspositsioonide tagatise väärtuse põhjaliku ja hästiinformeeritud stresstesti läbiviimiseks. Sel eesmärgil määratletakse oluline teave väärtpaberistamise päeva seisuga ja väärtpaberistamise laadist tulenevalt vajaduse korral pärast seda.

8.   Lõikeid 1–7 kohaldatakse uute väärtpaberistamiste suhtes, mis lastakse välja 1. jaanuaril 2011 või pärast seda kuupäeva. Pärast 31. detsembrit 2014 kohaldatakse lõikeid 1–7 nende olemasolevate väärtpaberistamiste suhtes, millele lisatakse pärast nimetatud kuupäeva uusi või asendavaid aluspositsioone. Pädevad ametiasutused võivad otsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete kohaldamise ajutiselt peatada perioodiks, kui turu üldine likviidsus on pingeline.

9.   Pädevad asutused avalikustavad järgmise teabe:

10.   Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas pädevad asutused täidavad käesoleva artikli nõudeid. Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks käesoleva artikli kohaldamisel, kaasa arvatud hoolsuskohustuse ja riskijuhtimise kohustuse rikkumise korral võetavad meetmed.”

31)

Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

32)

Artikli 130 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Hädaolukorras, sealhulgas negatiivsete arengute puhul finantsturgudel, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba või kus on rajatud artiklis 42a osutatud olulisi filiaale, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 osutatud asutusi, kui 1. peatüki 2. jaost ei tulene teisiti, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende ülesannete täitmiseks. See kohustus kehtib kõikide artiklites 125 ja 126 osutatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 osutatud pädeva ametiasutuse puhul.

Kui artikli 49 neljandas lõigus osutatud asutus saab teadlikuks käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklites 125 ja 126 osutatud pädevaid ametiasutusi.

Võimaluse korral kasutavad pädev ametiasutus ja artikli 49 neljandas lõigus osutatud asutus olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid.”

33)

Lisatakse järgmine artikkel 131a:

„Artikkel 131a

1.   Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus moodustab järelevalvekolleegiume, et hõlbustada artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist ning tagada vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 toodud konfidentsiaalsusnõuetele ja ühenduse õigusele asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega.

Järelevalvekolleegiumid annavad järelevalve eest vastutavale asutusele ja muudele asjaomastele pädevatele ametiasutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad ametiasutused peavad tegema tihedat koostööd. 1. peatüki 2. jaos sätestatud konfidentsiaalsusenõuded ei takista pädevaid ametiasutusi vahetamast järelevalvekolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste õigusi ja kohustusi.

2.   Kolleegiumide moodustamine ja toimimine peab põhinema artiklis 131 nimetatud kirjalikul korral, mille määrab kindlaks konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast asjaomaste pädevate ametiasutustega konsulteerimist.

Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised kolleegiumide toimimiseks, sealhulgas seoses artikli 42a lõikega 3.

Järelevalvekolleegiumides võivad osaleda Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused ning pädevad ametiasutused vastuvõtvas liikmesriigis, kus on rajatud artiklis 42a osutatud olulised filiaalid, vajaduse korral keskpangad ja kolmandate riikide pädevad asutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate ametiasutuste arvates samaväärsed 1. peatüki 2. jao kohaste nõuetega.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus juhatab kolleegiumi koosolekuid ja otsustab selle üle, millised pädevad ametiasutused osalevad mõnel kolleegiumi koosolekul või mõnes tegevuses. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teavitab eelnevalt kõiki kolleegiumi liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid täielikult ja õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel võetud meetmetest või rakendatud meetmetest.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja artikli 42a lõikes 2 osutatud kohustusi.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev asutus, kelle suhtes kohaldatakse 1. peatüki 2. jao kohaselt konfidentsiaalsusnõudeid, teavitab Euroopa pangandusinspektorite komiteed järelevalvekolleegiumi tegevusest, sealhulgas hädaolukordades, ning edastab kõnealusele komiteele kogu sellise teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse lähendamiseks.”

34)

Artiklit 132 muudetakse järgmiselt:

35)

Artiklit 150 muudetakse järgmiselt:

36)

Artikli 153 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt VI lisa 1. osa punktile 4 kohaldatakse 31. detsembrini 2015 liikmesriikide keskvalitsustele või keskpankadele esitatavatele ükskõik millise liikmesriigi vääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele sama riskikaalu kui omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele.”

37)

Artiklisse 154 lisatakse järgmised lõiked:

„8.   Krediidiasutused, kes ei järgi 31. detsembriks 2010 artikli 66 lõikes 1a sätestatud piirmäärasid, peavad välja töötama strateegiad ja menetlused vajalike meetmete kohta, et lahendada kõnealune olukord enne käesoleva artikli lõikes 9 sätestatud kuupäevi.

Kõnealused meetmed vaadatakse üle artikli 124 kohaselt.

9.   Instrumente, mida vastavalt riigisisestele õigusaktidele võrdsustatakse 31. detsembrini 2010 artikli 57 punktides a, b ja c osutatud kirjetega, kuid mis ei kuulu artikli 57 punkti a kohaldamisalasse või ei vasta artiklis 63a sätestatud kriteeriumidele, peetakse artikli 57 punkti ca kohaldamisalasse kuuluvaks kuni 31. detsembrini 2040, arvestades järgmisi piiranguid:

Euroopa pangandusinspektorite komitee jälgib kuni 31. detsembrini kõnealuste instrumentide väljastamist.

10.   5. jao kohaldamisel kohaldatakse varakirjete puhul, milleks on enne 31. detsembrit 2009 tekkinud nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, sama menetlust nagu artikli 115 lõike 2 ja artikli 116 alusel sellisel kujul, nagu need kehtisid enne 7. detsembrit 2009, kuid siiski mitte kauem kui 31. detsembrini 2012.

11.   Kuni 31. detsembrini 2012 on artikli 129 lõikes 3 osutatud ajavahemik kuus kuud.”

38)

Artikkel 156 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 156

Komisjon kontrollib koostöös liikmesriikidega Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes korrapäraselt, kas käesoleval direktiivil tervikuna ja direktiivil 2006/49/EÜ on märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kontrolli tulemuste põhjal, kas võimalikud korrigeerivad meetmed on põhjendatud.

Selle analüüsi põhjal ja Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande ja esitab selle koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruande koostamisel arvestatakse asjakohaselt krediiti võtvate ja andvate osapoolte esitatud seisukohti.

Hiljemalt 31. detsembriks 2009 vaatab komisjon käesoleva direktiivi tervikuna läbi, et makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme paremini analüüsida ja neile paremini reageerida, uurides sealhulgas järgmist:

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ülaltoodud küsimuste kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

Komisjon esitab nii kiiresti kui võimalik, ent hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta järelevalvesüsteemi, sealhulgas käesoleva direktiivi asjaomaseid artikleid, veelgi reformida, lisades asjakohased ettepanekud asutamislepingus sätestatud korras.

Komisjon vaatab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 läbi Euroopa pangandusinspektorite komitee poolt artikli 74 lõikes 2 osutatud aruandluse ühtsete vormide, sageduse ja kuupäevade kehtestamisel tehtud edusammud. Komisjon esitab kõnealust läbivaatamist silmas pidades aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hiljemalt 31. detsember 2011 vaatab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise üle ja koostab selle kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu artiklite 68–73 ning artikli 80 lõigete 7 ja 8 kõikidele aspektidele ja selle kohaldamisele mikrokrediidi rahastamisel ning esitab kõnealuse aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hiljemalt 31. detsembriks 2011 vaatab komisjon artikli 113 lõike 4 kohaldamise üle ja koostab selle kohta aruande, kaasa arvatud küsimus, kas liikmesriigil peaks erandi kohaldamisel olema kaalutlusõigus, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seoses liikmesriigi kaalutlusõiguse võimaliku kaotamisega vastavalt artikli 113 lõike 4 punktile c ja selle võimaliku kohaldamisega ELi tasandil võetakse aruandes eelkõige arvesse kontserni riskijuhtimise tõhusust, tagades samas piisavate kaitsemeetmete olemasolu finantsstabiilsuse kindlustamiseks kõigis liikmesriikides, kus asub kontserni kuuluvaid üksusi.

Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2009 läbi ja annab aru meetmetest, mille eesmärk on parandada börsivälise turu läbipaistvust, kaasa arvatud krediidiriski vahetustehingute turg, näiteks selle kaudu, et ülekandetehingud toimuksid keskse vastaspoole vahendusel, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande artikli 122a oodatava mõju kohta ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon koostab aruande pärast Euroopa pangandusinspektorite komiteega konsulteerimist. Aruandes võetakse eelkõige arvesse seda, kas artikli 122a lõike 1 kohane minimaalne säilitamisnõue täidab algsete väljastajate või tehingu korraldajate ja investorite huvide parema kooskõlastamise eesmärki ja tugevdab finantsstabiilsust ning kas rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes oleks asjakohane minimaalset säilitamisnõude taset tõsta.

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 122a kohaldamise ja tõhususe kohta, pidades silmas rahvusvahelisi turumuutusi.”

39)

III lisa muudetakse järgmiselt:

40)

V lisa muudetakse järgmiselt:

41)

IX lisa 3. osa 2. jaotisesse lisatakse järgmine punkt:

42)

XI lisa muudetakse järgmiselt:

43)

XII lisa 2. osa punkti 3 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

1)

Artikli 12 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„„Esmased omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide a–ca summa, millest on lahutatud punktide i, j ja k summa.”

2)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 30 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 3 võivad pädevad ametiasutused lubada käsitada varasid, milleks on nõuded kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute ja tunnustatud arvelduskodade ja börside vastu, ja muid nendega seotud riskipositsioone, sama korra kohaselt, mis on sätestatud vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 106 lõike 2 punktis c ja selle direktiivi artikli 111 lõikes 1.”

4)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 32 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Pädevad ametiasutused kehtestavad korra, et mitte lubada asutustel teadlikult jätta täitmata täiendavaid kapitalinõudeid, mida neil tuleks täita riskipositsioonide puhul, mis ületavad kauem kui kümne päeva jooksul direktiivi 2006/48/EÜ artikli 111 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui asutused kannavad need riskipositsioonid ajutiselt üle kontserni kuuluvasse või mittekuuluvasse teise äriühingusse ja/või sooritavad muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks 10 päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.”

6)

Artiklisse 35 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Investeerimisühingute suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 74 lõikes 2 osutatud aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi.”

7)

Artiklisse 38 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 42a, välja arvatud punkti 1 alapunkti a, kohaldatakse investeerimisühingute järelevalve suhtes mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingud täidavad käesoleva direktiivi artikli 20 lõikes 2, artikli 20 lõikes 3 või artikli 46 lõikes 1 sätestatud kriteeriume.”

8)

Artikli 45 lõikes 1 asendatakse kuupäev 31. detsember 2010 kuupäevaga 31. detsember 2014.

9)

Artiklis 47 asendatakse kuupäev 31. detsember 2009 kuupäevaga 31. detsember 2010 ja viide direktiivi 93/6/EMÜ V lisa punktidele 4 ja 8 asendatakse viitega VIII lisa punktidele 4 ja 8.

10)

Artikli 48 lõikes 1 asendatakse kuupäev 31. detsember 2010 kuupäevaga 31. detsember 2014.

„a)

krediidiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 alapunkti a tähenduses, sh ühenduses asuvad krediidiasutuste filiaalid nimetatud direktiivi artikli 4 punkti 3 tähenduses, kui krediidiasutuse peakontor asub ühenduses või nimetatud direktiivi artikli 38 kohaselt ühendusest väljaspool;”.