EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009L0061
Directive 2009/61/EC of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 relating to the installation of lighting and light-signalling devices on wheeled agricultural and forestry tractors (Codified version) (Text with EEA relevance)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/61/EÜ, 13. juuli 2009 , põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/61/EÜ, 13. juuli 2009 , põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)
OJ L 203, 5.8.2009, p. 19–51
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 016 P. 149 - 181
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2015; kehtetuks tunnistatud 32013R0167
5.8.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 203/19 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/61/EÜ,
13. juuli 2009,
põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 17. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/933/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
(2) |
Direktiiv 78/933/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) (5) sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse nõuded põllu- ja metsamajanduslike traktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003 direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta. |
(3) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. „Põllu- või metsamajanduslik traktor” on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on spetsiaalselt kavandatud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste vedamiseks, lükkamiseks, kandmiseks või käitamiseks. See võib olla ette nähtud ka koorma või reisijate veoks.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste lõikes 1 määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–40 km/h.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid ei tohi keelduda traktoritüübile EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest I lisa punktides 1.5.7–1.5.21 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui need seadmed on paigaldatud kõnealuses lisas sätestatud nõuete kohaselt.
2. Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
ei anna EÜ tüübikinnitust; |
b) |
võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest. |
3. Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate uute sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
käsitlevad vastavalt direktiivile 2003/37/EÜ uute sõidukitega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel; |
b) |
võivad keelduda uute sõidukite registreerimisest, müügist või kasutuselevõtmisest. |
Artikkel 3
Liikmesriik ei tohi keelduda traktorite registreerimisest ega keelata nende müüki, kasutuselevõtmist või kasutamist I lisa punktides 1.5.7–1.5.21 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui need seadmed on paigaldatud kõnealuses lisas sätestatud nõuete kohaselt.
Artikkel 4
EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse igast I lisa punktis 1.1 nimetatud osade või omadustega seotud muudatusest. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused otsustavad, kas muudatustega traktoritüübile on vaja teha lisakatsetusi ning koostada uus aruanne. Kui sellisel katsetamisel ilmnevad kõrvalekalded käesoleva direktiivi nõuetest, siis muudatust ei kinnitata.
Artikkel 5
Muudatused, mis on vajalikud I ja II lisas esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.
Artikkel 6
Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusaktide teksti.
Artikkel 7
Direktiiv 78/933/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 8
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.
Artikkel 9
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 13. juuli 2009
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
E. ERLANDSSON
(1) ELT C 175, 27.7.2007, lk 40.
(2) Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.
(3) EÜT L 325, 20.11.1978, lk 16.
(4) Vt III lisa A osa.
(5) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.
I LISA
VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMINE
1. MÕISTED
1.1. Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele
„Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele” – traktorid, mis sarnanevad üksteisega järgmiste oluliste näitajate poolest:
1.1.1. |
traktori mõõtmed ja väliskuju; |
1.1.2. |
seadmete arv ja asetus. Muud tüüpi traktorite hulka ei loeta ka järgmisi traktoreid: traktorid, mis erinevad eespool toodud punktide 1.1.1 ja 1.1.2 tähenduses, ilma et see eeldaks kõnealusele traktoritüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi ja geomeetrilise nähtavuse muutmist, ning lisalaternatega või lisalaternateta traktorid. |
1.2. Püsttasapind
„Püsttasapind” – traktori keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.
1.3. Tühimassiga traktor
„Tühimassiga traktor” – töökorras traktor direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.1.1 esitatud teatise näidise kohaselt.
1.4. Täismassiga traktor
„Täismassiga traktor” – traktor, mille last vastab tootja poolt kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.
1.5. Latern
„Latern” – tee valgustamiseks (esilatern) või valgussignaali kiirgamiseks ettenähtud seade. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid.
1.5.1. Ekvivalentsed laternad
„Ekvivalentsed laternad” – ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on lubatud riigis, kus traktor on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda traktorile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele.
1.5.2. Sõltumatud laternad
„Sõltumatud laternad” – laternad, millel on eraldi klaasid, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused.
1.5.3. Grupeeritud laternad
„Grupeeritud laternad” – eraldi klaaside ja eraldi valgusallikatega, kuid ühise korpusega seadmed.
1.5.4. Kombineeritud laternad
„Kombineeritud laternad” – eraldi klaaside, kuid ühise valgusallika ja korpusega seadmed.
1.5.5. Vastastikku ühendatud laternad
„Vastastikku ühendatud laternad” – seadmed, millel on eraldi valgusallikad (või üks erinevatel tingimustel töötav valgusallikas), täielikult või osaliselt ühised klaasid ja ühine korpus.
1.5.6. Peitlatern
„Peitlatern” – esilatern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, esilaterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet „sissetõmmatav” kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel korpuse sisse lükata.
1.5.6.1.
„Muudetava asendiga laternad” – traktorile paigaldatud laternad, mida saab traktori suhtes liigutada ja mille klaase ei saa peita.
1.5.7. Kaugtulelatern
„Kaugtulelatern” – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks traktori ees.
1.5.8. Lähitulelatern
„Lähitulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi.
1.5.9. Eesmine udutulelatern
„Eesmine udutulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes.
1.5.10. Tagurdustulelatern
„Tagurdustulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et traktor tagurdab või hakkab tagurdama.
1.5.11. Suunatulelatern
„Suunatulelatern” – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.
1.5.12. Ohutuli
„Ohutuli” – seade, mis võimaldab traktori kõigi suunatulelaternate samaaegset toimimist tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et traktor kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu.
1.5.13. Piduritulelatern
„Piduritulelatern” – latern, mida kasutatakse traktori taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks traktorijuhi kavatsusest kasutada sõidupidurit.
1.5.14. Numbritulelatern
„Numbritulelatern” – seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda erinevatest optilistest osadest.
1.5.15. Eesmine ääretulelatern
„Eesmine ääretulelatern” – latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna.
1.5.16. Tagumine ääretulelatern
„Tagumine ääretulelatern” – latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna.
1.5.17. Tagumine udutulelatern
„Tagumine udutulelatern” – latern, mille abil tehakse traktor tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks.
1.5.18. Seisutulelatern
„Seisutulelatern” – latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud, ilma haagiseta traktorile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid.
1.5.19. Küljeääretulelaternad
„Küljeääretulelaternad” – laternad, mis on paigaldatud külgserva äärmisse punkti nii kõrgele kui võimalik ning mõeldud traktori kogulaiuse selgeks märgistamiseks. See signaal on teatavate traktorite puhul mõeldud traktori eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate täiendamiseks ning tähelepanu juhtimiseks eelkõige traktori suurusele.
1.5.20. Helkur
„Helkur” – seade, mis valguse peegeldumise abil traktoriga ühendamata valgusallikalt näitab traktori kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.
Käesoleva direktiivi tähenduses ei loeta helkuriteks:
— |
valgust tagasipeegeldavaid registreerimismärke/numbrimärke; |
— |
muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida liikmesriigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatavat liiki sõidukite või nendega seotud toimingute puhul. |
1.5.21. Töötuli
„Töötuli” – seade tööala või -toimingu valgustamiseks.
1.6. Laterna valgusava
1.6.1. Valgustusseadme valgusava
„Valgustusseadme valgusava” (1.5.7–1.5.10) – peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui ainult laternaklaasi (või laternaklaaside) osa ulatub üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon. Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone ääres valguse ja varju piirjoone projektsiooniga klaasidel. Reguleeritava peegeldi ja klaaside puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.
1.6.2. Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava
„Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava” (1.5.11–1.5.19) – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane.
1.6.3. Helkuri valgusava
„Helkuri valgusava” (1.5.20) – helkuri peegelpinna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgust peegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.
1.6.4. Välised valgust kiirgavad pinnad
„Välised valgust kiirgavad pinnad” – väline valgust kiirgav pind teatavas vaatlussuunas on valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon vaatlussuunaga ristloodsele tasapinnale (vt 1. liite joonist).
1.7. Nulltelg
„Nulltelg” – valgussignaalile iseloomulik telg, mille määrab kindlaks laterna tootja ning mida kasutatakse võrdlussuunana (H = 0 °, V = 0 °) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna paigaldamisel traktorile.
1.8. Nullkese
„Nullkese” – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja.
1.9. Geomeetrilise nähtavuse nurgad
„Geomeetrilise nähtavuse nurgad” – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmentide abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees ei tohi olla ühtegi takistust laterna välise valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule.
See ei kehti takistuste kohta, mis on olemas laterna tüübikinnituse ajal, kui tüübikinnitus on vajalik.
1.10. Külgserva äärmine punkt
„Külgserva äärmine punkt” – tasapind traktori kummalgi küljel, mis on paralleelne traktori keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:
1.10.1. |
rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite ühendused; |
1.10.2. |
ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid; |
1.10.3. |
tahavaatepeeglid; |
1.10.4. |
külgmised suunatulelaternad, küljeääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad; |
1.10.5. |
traktorile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid. |
1.11. Kogulaius
„Kogulaius” – kahe eespool punktis 1.10 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.
1.12. Üksiklatern
„Üksiklatern” – mis tahes kombinatsioon kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga ja sama värvi laternast, kui see moodustab seadme, mille kõigi valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % eespool nimetatud laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast tingimusel, et sellisele kombinatsioonile antakse vajaduse korral tüübikinnitus üksiklaternana.
Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul.
1.13. Kaks laternat või paarisarv laternaid
„Kaks laternat või paarisarv laternaid” – üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt traktori keskmise pikitasapinnaga, ulatub mõlemal küljel vähemalt 400 mm kaugusele traktori külgserva äärmisest punktist ning on vähemalt 800 mm pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast.
1.14. Laternatevaheline kaugus
„Laternatevaheline kaugus” – kahe samasuunalise laterna puhul kaugus punkti 1.6 kohaselt määratletud kahe valgusava piirjoonte ortogonaalprojektsioonide vahel kõnealuse suunaga risti asetseval tasapinnal.
1.15. Lisalatern
„Lisalatern” – latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada.
1.16. Töökorras oleku märgulamp
„Töökorras oleku märgulamp” – märgulamp, mis näitab sisselülitatud seadme töökorras olekut.
1.17. Sisselülitatuse märgulamp
„Sisselülitatuse märgulamp” – märgulamp, mis näitab seadme sisselülitatust, kuid mitte selle töökorras olekut.
2. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
2.1. |
Traktoritüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud EÜ tüübikinnitustaotluse esitab traktori tootja või tootja volitatud esindaja. |
2.2. |
Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:
|
2.3. |
Tüübikinnituse saamiseks esitatud traktoritüüpi esindav tühimassiga traktor, millele on punkti 2.2.2 kohaselt paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmed, tuleb esitada tüübikinnituskatsetuste eest vastutavale tehnilisele talitusele. |
2.4. |
II lisas ette nähtud dokument lisatakse tüübikinnitusdokumendile. |
3. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID
3.1. Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas lisas ettenähtud karakteristikud sellisel määral, et traktor vastaks käesolevas lisas ettenähtud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.
3.1.1. |
Traktorid peavad olema varustatud elektriühendustega, mis võimaldavad eemaldatava valgussignaalsüsteemi kasutamist. Eelkõige peab traktoritele olema paigaldatud püsivalt ühendatud pistikupesa, mida soovitatakse standardis ISO R 1724 („6- või 12voldiste elektrisüsteemidega sõidukite elektriühendused, mida rakendatakse eriti erasõiduautode ja kerghaagiste või haagissuvilate puhul”) (esimene trükk, aprill 1970) või ISO R 1185 („Elektriühendused vedavate sõidukite ja veetavate tehnoloogiliste haagismasinate vahel, millel on 24voldine elektrisüsteem ja mida kasutatakse rahvusvaheliseks kaubanduslikuks transpordiks”) (esimene trükk, märts 1970). Standardi ISO R 1185 puhul piirneb 2. kontakti funktsioon tagumise ääretulelaterna ja vasakul küljel asuva küljeääretulelaternaga. |
3.2. Punktides 1.5.7, 1.5.8 ja 1.5.9 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende reguleerimine oleks kerge.
3.3. Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna traktorile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva traktori kandetasapinnaga ja traktori pikitasapinnaga. Igas suunas on lubatud hälve ±3 °. Peale selle tuleb täita kõiki tootja poolt seoses paigaldamisega esitatud konkreetseid juhiseid.
3.4. Konkreetsete juhiste puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja reguleeritust tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga traktoril.
3.5. Erinõuete puudumise korral peab paarislatern olema:
3.5.1. |
paigaldatud traktorile keskmise pikitasapinnaga sümmeetriliselt; |
3.5.2. |
üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud; |
3.5.3. |
ühesuguste kolorimeetriliste karakteristikutega; |
3.5.4. |
põhiliselt ühesuguste fotomeetriliste karakteristikutega. |
3.6. Ebasümmeetrilise väliskujuga traktorite puhul peavad punktides 3.5.1 ja 3.5.2 esitatud nõuded olema täidetud võimalikult suures ulatuses. Need nõuded loetakse täidetuks, kui kahe laterna kaugus keskmisest pikitasapinnast ja kandetasapinnast on võrdne.
3.7. Eri funktsioonidega laternad võivad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.
3.8. Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgusava kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgusava kõige madalamast punktist.
3.9. Erinõuete puudumisel tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad ja ohutuled.
3.10. Punane tuli ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav ühegi muu kui tagurdustulelaterna või töötule valge tuli.
See nõue loetakse täidetuks, kui:
3.10.1. |
punase tule nähtavus eest: punane tuli ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori ees (vt 2. liide, joonis 1); |
3.10.2. |
valge tule nähtavus tagant: valge tuli ei ole tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori taga (vt 2. liide, joonis 2). |
3.10.3. |
1. ja 2. vöönd on vastavates tasapindades vaatleja poolt nähtuna piiratud järgmiselt:
|
3.11. Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid, küljeääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.
3.12. Elektriühendused peavad olema sellised, et kaug- ja lähitulelaternaid ning eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 3.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või kaugtulelaternate üksteisele järgnevaid signaale või vaheldumisi lähi- ja kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.
3.13. Laternate või helkurite kiiratava valguse värvus:
— |
kaugtulelatern: valge; |
— |
lähitulelatern: valge; |
— |
eesmine udutulelatern: valge või kollane; |
— |
tagurdustulelatern: valge; |
— |
suunatulelatern: merevaigukollane; |
— |
ohutuli: merevaigukollane; |
— |
piduritulelatern: punane; |
— |
numbritulelatern: valge, |
— |
eesmine ääretulelatern: valge; |
— |
tagumine ääretulelatern: punane; |
— |
tagumine udutulelatern: punane; |
— |
seisutulelatern: ees valge, taga punane, merevaigukollane juhul, kui seisutulelatern on ühendatud külgmiste suunatulelaternatega; |
— |
töötuli: erinõuded puuduvad; |
— |
küljeääretulelatern: ees valge, taga punane; |
— |
tagumine mittekolmnurkne helkur: punane. |
3.14. Töökorras oleku märgulambid võivad täita sisselülitatuse märgulampide funktsiooni.
3.15. Peitlaternad
3.15.1. |
Laternate peitmine on keelatud, välja arvatud kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udulaternate puhul, mille peitmine on lubatud, kui neid ei kasutata. |
3.15.2. |
Tööasendis valgustusseade peab jääma tööasendisse ka punktis 3.15.2.1 nimetatud talitushäire puhul ning ka sellisel juhul, kui nimetatud talitushäirega koos esineb mõni punktis 3.15.2.2 kirjeldatud talitushäire.
|
3.15.3. |
Peitseadmete rikke puhul peab saama peitlaterna tööasendisse panna ilma tööriistade abita. |
3.15.4. |
Valgustusseadmed peab saama tööasendisse panna ja sisse lülitada ka ühe lülitusseadise abil, välistamata võimalust panna seadmed tööasendisse neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate puhul on eespool nimetatud lülitusseadist vaja ainult lähitulelaternate sisselülitamiseks. |
3.15.5. |
Juhiistmelt ei tohi olla võimalik tahtlikult peatada sisselülitatud esilaternate liikumist enne nende tööasendisse jõudmist. Kui on oht, et esilaternate liikumine pimestab teisi liiklejaid, siis võib neid sisse lülitada alles pärast lõppasendisse jõudmist. |
3.15.6. |
Temperatuuri –30 kuni +50 °C puhul peab valgustusseade jõudma täielikult avatud asendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise esmakordsest käivitamisest. |
3.16. Muudetava asendiga laternad
3.16.1. |
Kuni 1 150 mm laiuse rööpmega traktorite puhul võib suunatulelaternate, eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate ja piduritulelaternate asend olla muudetav tingimusel, et
|
4. ERINÕUDED
4.1. Kaugtulelatern
4.1.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.1.2. Arv
Kaks või neli.
4.1.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.1.4. Asend
4.1.4.1.
Valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla traktori külgserva äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.
4.1.4.2.
Erinõuded puuduvad.
4.1.4.3.
Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.
4.1.5. Geomeetriline nähtavus
Valgusava nähtavus, kaasa arvatud valgusava need alad, mis asjaomases vaatlussuunas tunduvad olevat valgustamata, peab olema tagatud koonilises ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt viiekraadise nurga moodustavad sirged.
4.1.6. Reguleeritus
Ette.
Peale õige reguleerituse säilitamiseks vajalike seadmete ning juhul, kui sõidukil on kaks paari kaugtulelaternaid, võib üks paar, mis koosneb ainult kaugtulelaternatena toimivatest esilaternatest, olla pööratav olenevalt roolipööramisnurgast, kusjuures pööramistelg peab olema peaaegu vertikaalne.
4.1.7. Võib olla grupeeritud
lähitulelaterna ja muude esilaternatega.
4.1.8. Ei tohi olla kombineeritud
ühegi muu laternaga.
4.1.9. Võib olla vastastikku ühendatud
4.1.9.1. |
lähitulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast; |
4.1.9.2. |
eesmise ääretulelaternaga; |
4.1.9.3. |
eesmise udutulelaternaga; |
4.1.9.4. |
seisutulelaternaga. |
4.1.10. Elektriühendused
4.1.10.1. |
Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab vähemalt üks paar kaugtulelaternaid olema sisse lülitatud. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad olema samaaegselt välja lülitatud. |
4.1.10.2. |
Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud. |
4.1.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik.
4.1.12. Muud nõuded
4.1.12.1. |
Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi olla üle 225 000 cd. |
4.1.12.2. |
Suurim valgustugevus saadakse osa tüübikinnituse ajal mõõdetud ja asjakohastele tüübikinnitustunnistustele märgitud üksikute suurimate valgustugevuste kokkuliitmise teel. |
4.2. Lähitulelaternad
4.2.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.2.2. Arv
Kaks.
4.2.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.2.4. Asend
4.2.4.1.
Erinõuded puuduvad.
4.2.4.2.
4.2.4.2.1. |
kui on paigaldatud ainult kaks lähitulelaternat:
Seda kõrgust võib suurendada 1 500 millimeetrini, kui 1 200 mm kõrgus ei ole traktori kuju tõttu võimalik, võttes arvesse traktori kasutustingimusi ja töövarustust; |
4.2.4.2.2. |
traktoritele, mille ette on võimalik paigaldada teisaldatavaid seadmeid, on lubatud lisaks punktis 4.2.4.2.1 nimetatud tuledele paigaldada kaks lähituld kõrgusele kuni 3 000 mm, eeldusel, et elektriühendused on sellised, et kahte paari lähitulesid ei ole võimalik samaaegselt sisse lülitada. |
4.2.4.3.
Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.
4.2.5. Geomeetriline nähtavus
Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:
α |
= |
15 ° ülespoole ja 10 ° allapoole; |
β |
= |
45 ° väljapoole ja 5 ° sissepoole. |
Selle välja piires peab olema nähtav peaaegu kogu laterna valgust kiirgav pind.
Laterna lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.
4.2.6. Reguleeritus
4.2.6.1. |
Lähitulelaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast. |
4.2.6.2. |
Kui lähitulelaternate kõrgus on suurem või võrdne 500 mm ja väiksem või võrdne 1 200 mm, peab lähitule valgusvihku olema võimalik suunata 0,5–4 % võrra allapoole. |
4.2.6.3. |
Kui lähitulelaternad on kõrgemal kui 1 200 mm, kuid madalamal kui 1 500 mm, suurendatakse punktis 4.2.6.2 sätestatud 4 % piirmäära 6 protsendini; punktis 4.2.4.2.2 nimetatud lähitulelaternad peavad olema reguleeritud nii, et laternast 15 m kauguselt mõõdetuna paikneks valgustatud vööndit valgustamata vööndist eraldav horisontaaljoon kõrgusel, mis oleks võrdne ainult poole maapinna ja laterna keskme vahelise kaugusega. |
4.2.7. Võib olla grupeeritud
kaugtulelaterna ja muude esilaternatega.
4.2.8. Ei tohi olla kombineeritud
ühegi muu laternaga.
4.2.9. Võib olla vastastikku ühendatud
4.2.9.1. |
kaugtulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast; |
4.2.9.2. |
muude esilaternatega. |
4.2.10. Elektriühendused
Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade välja lülitama samaaegselt kõik kaugtulelaternad.
Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.
4.2.11. Sisselülitatuse märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.2.12. Muud nõuded
Punktis 3.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.
4.3. Eesmine udutulelatern
4.3.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.3.2. Arv
Kaks.
4.3.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.3.4. Asend
4.3.4.1.
Erinõuded puuduvad.
4.3.4.2.
Mitte alla 250 mm maapinnast.
Ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist.
4.3.4.3.
Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.
4.3.5. Geomeetriline nähtavus
Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:
α |
= |
5 ° ülespoole ja allapoole; |
β |
= |
45 ° väljapoole ja 5 ° sissepoole. |
4.3.6. Reguleeritus
Eesmiste udulaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.
Need peavad olema suunatud ette, ilma et need pimestaksid või häiriksid vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid.
4.3.7. Võib olla grupeeritud
muude esilaternatega.
4.3.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude esilaternaga.
4.3.9. Võib olla vastastikku ühendatud
4.3.9.1. |
kaugtulelaternatega, mis ei ole pööratavad olenevalt roolipööramisnurgast, kui esilaternaid on neli; |
4.3.9.2. |
eesmiste ääretulelaternatega; |
4.3.9.3. |
seisutulelaternaga. |
4.3.10. Elektriühendused
Udutulelaternat peab saama sisse ja välja lülitada sõltumata kaug- või lähitulelaternatest ja vastupidi.
4.3.11. Sisselülitatuse märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.4. Tagurdustuled
4.4.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.4.2. Arv
Üks või kaks.
4.4.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.4.4. Asend
4.4.4.1.
Erinõuded puuduvad.
4.4.4.2.
Mitte alla 250 mm ja mitte üle 1 200 mm maapinnast.
4.4.4.3.
Traktori taga.
4.4.5. Geomeetriline nähtavus
Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:
α |
= |
15 ° ülespoole ja 5 ° allapoole; |
β |
= |
45 ° paremale ja vasakule, kui laternaid on ainult üks; |
β |
= |
45 ° väljapoole ja 30 ° sissepoole, kui laternaid on kaks. |
4.4.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.4.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muude tagalaternatega.
4.4.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude laternatega.
4.4.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud
muude laternatega.
4.4.10. Elektriühendused
Latern saab süttida ainult juhul, kui tagasikäik on sisse lülitatud ning kui mootori käivitamist või seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis.
Latern ei tohi süttida või jääda põlema, kui üks eespool nimetatud nõuetest on täitmata.
4.4.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.5. Suunatulelatern
4.5.1. Olemasolu (vt 3. liide)
Kohustuslik. Suunatulelaternate tüübid jagunevad kategooriatesse (1., 2. ja 5.), mille paigaldamisel traktorile on kindel järjestus (A–D).
Järjestus A on lubatud ainult traktoritel, mille kogupikkus ei ole suurem kui 4,60 m ja mille valgusavade välisservade vaheline kaugus ei ole suurem kui 1,60 m.
Järjestused B, C ja D kehtivad kõigi traktorite suhtes.
Lisasuunatulelaternad mittekohustuslikud.
4.5.2. Arv
Seadmete arv peab võimaldama anda signaale, mis vastavad ühele punktis 4.5.3 osutatud järjestustest.
4.5.3. Järjestus (vt 3. liide)
A |
Need laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud. |
B |
Eesmised ja korduvad külgmised laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud. |
C |
|
D |
|
4.5.4. Asend
4.5.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kaugeim valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla alla 500 mm.
Kui tagumise suunatulelaterna ja vastava tagumise ääretulelaterna vaheline vertikaalkaugus ei ole üle 300 mm, siis võib traktori külgserva äärmise punkti ja tagumise suunatulelaterna välisserva vaheline kaugus ületada traktori külgserva äärmise punkti ja vastava tagumise ääretulelaterna välisserva vahelise kauguse kõige rohkem 50 mm võrra.
Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternate või udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast. Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd.
4.5.4.2.
Maapinnast:
— |
vähemalt 500 mm 5. kategooria suunatulelaternate puhul; |
— |
vähemalt 400 mm 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul; |
— |
kuni 1 900 mm kõigi kategooriate puhul, kui traktori ehitus ei võimalda kõnealust maksimumväärtust kasutada, võib valgusava kõrgeim punkt olla 2 300 mm kõrgusel maapinnast 5. kategooria suunatulelaternate puhul, järjestusele A vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul, järjestusele B vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul ja järjestusele D vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul; muudele järjestustele vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul võib see olla 2 100 mm kõrgusel; |
— |
kuni 4 000 mm mittekohustuslike suunatulelaternate puhul. |
4.5.4.3.
Kaugus külgmise suunatulelaterna (järjestused B ja C) valgusava nullkeskme ja traktori kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi olla üle 1 800 mm. Kui traktori ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõudeid, võib kõnealust kaugust suurendada 2 600 millimeetrini.
4.5.5. Geomeetriline nähtavus
(vaata 3. liide).
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10 kraadini järjestustele B ja C vastavate külgmiste korduvate suunatulelaternate puhul, kui nende kõrgus maapinnast ei ole üle 1 500 mm. Sama kehtib järjestustele B ja D vastavate 1. kategooria suunatulelaternate puhul.
4.5.6. Reguleeritus
Kui tootja on ette näinud paigaldamisega seotud erinõuded, siis tuleb neid täita.
4.5.7. Võib olla grupeeritud
ühe või mitme laternaga, mis ei tohi olla peidetud.
4.5.8. Ei tohi olla kombineeritud
muu laternaga, välja arvatud punktis 4.5.3 osutatud järjestuste kohaselt.
4.5.9. Võib olla vastastikku ühendatud
ainult seisutulelaternaga, kuid ainult 5. kategooria suunatulelaternate puhul.
4.5.10. Elektriühendused
Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik traktori ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.
4.5.11. Töökorras oleku märgulamp
Kohustuslik kõigi suunatulelaternate puhul, mis ei ole otseselt sõidukijuhi vaateväljas. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad.
Optiline märgutulelamp on vilkuv tuli, mis kõigi muude suunatulelaternate kui korduvate külgmiste suunatulelaternate talitlushäire puhul lülitub välja või on sisse lülitatud, kuid ei vilgu, või mille vilkumissagedus muutub märgatavalt. Kui see on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav ning selle sagedus peab märgatavalt muutuma mis tahes talitlushäire puhul.
Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab traktoril olema eri optiline töökorrasoleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei võimalda näha traktori suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.
4.5.12. Muud nõuded
Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis.
Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.
Kui traktoril on haagise vedamise luba, siis kasutatakse traktori suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate puhul.
Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.
4.6. Ohutuli
4.6.1. Olemasolu
Kohustuslik.
|
Vastavalt punkti 4.5 asjaomastele pealkirjadele. |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
4.6.10. Elektriühendused
Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma.
4.6.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik. Vilkuv ohutuli, mis võib toimida koos punktis 4.5.11 nimetatud märgulambiga/märgulampidega.
4.6.12. Muud nõuded
Vastavalt punktile 4.5.12. Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.
4.7. Piduritulelaternad
4.7.1. Olemasolu
Kohustuslik
4.7.2. Arv
Kaks.
4.7.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.7.4. Asend
4.7.4.1.
Laternatevaheline kaugus vähemalt 500 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1 400 mm.
4.7.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või 2 300 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.7.4.3.
Traktori taga.
4.7.5. Geomeetriline nähtavus
45 ° väljapoole ja sissepoole.
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast; viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.7.6. Reguleeritus
Traktori taha.
4.7.7. Võib olla grupeeritud
ühe või mitme muu tagalaternaga.
4.7.8. Ei tohi olla kombineeritud
muu laternaga.
4.7.9. Võib olla vastastikku ühendatud
tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.
4.7.10. Elektriühendused
peavad süttima sõidupiduri sisselülitamisel.
4.7.11. Töökorras oleku märgulamp
Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab see olema mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.
4.7.12. Muud nõuded
Piduritulelaternate valgustugevus peab olema märkimisväärselt suurem tagumiste ääretulelaternate valgustugevusest.
4.8. Numbritulelatern
4.8.1. Olemasolu
Kohustuslik.
|
Selline, et seade suudab valgustada registreerimismärgi jaoks ette nähtud ala. |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
4.8.7. Võib olla grupeeritud
ühe või mitme tagalaternaga.
4.8.8. Võib olla kombineeritud
tagumiste ääretulelaternatega.
4.8.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud
muu laternaga.
4.8.10. Elektriühendused
Seade peab sisse lülituma ainult samaaegselt tagumiste ääretulelaternatega.
4.8.11. Sisselülitatuse märgulamp
Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp.
4.9. Eesmised ääretulelaternad
4.9.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.9.2. Arv
Kaks või neli (vaata punkt 4.2.4.2.2).
4.9.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.9.4. Asend
4.9.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Lubatud väikseim kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm.
4.9.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 300 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.9.4.3.
Erinõuded puuduvad tingimusel, et laternad on reguleeritud ettepoole ja vastavad punktis 4.9.5 täpsustatud geomeetrilise nähtavuse nurkadele.
4.9.5. Geomeetriline nähtavus
kahe eesmise ääretulelaterna puhul: 10 ° sissepoole ja 80 ° väljapoole. Kümnekraadist nurka sissepoole võib siiski vähendada viie kraadini, kui kere kuju ei võimalda kümnekraadist nurka. Traktorite puhul, mille kogulaius on vähem kui 1 400 mm, võib seda nurka vähendada kolme kraadini, kui kere kuju ei võimalda kümnekraadist nurka.
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.9.6. Reguleeritus
Ette.
4.9.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu esilaternaga.
4.9.8. Ei tohi olla kombineeritud
ühegi muu laternaga.
4.9.9. Võib olla vastastikku ühendatud
mis tahes muu esilaternaga.
4.9.10. Elektriühendused
Erinõuded puuduvad.
4.9.11. Märgulamp
Kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei ole vilkuv. Selle olemasolu ei ole vajalik, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.
4.10. Tagumised ääretulelaternad
4.10.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.10.2. Arv
Kaks.
4.10.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.10.4. Asend
4.10.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 400 mm.
4.10.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 300 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.10.4.3.
Traktori taga.
4.10.5. Geomeetriline nähtavus
kahe tagumise ääretulelaterna puhul:
— |
45 ° sissepoole ja 80 ° väljapoole või |
— |
80 ° sissepoole ja 45 ° väljapoole. |
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.10.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.10.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu tagalaternaga.
4.10.8. Võib olla kombineeritud
numbritulelaternaga.
4.10.9. Võib olla vastastikku ühendatud
piduritulelaternaga, tagumise udutulelaternaga või seisutulelaternaga.
4.10.10. Elektriühendused
Erinõuded puuduvad.
4.10.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik. Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märgulambiga.
4.11. Tagumine udutulelatern
4.11.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.11.2. Arv
Üks või kaks.
4.11.3. Järjestus
Peab vastama geomeetrilise nähtavuse tingimustele.
4.11.4. Asend
4.11.4.1.
Kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma traktori keskmise pikitasapinna suhtes traktori sellel küljel, mis on vastassuunaline traktori registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale.
Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.
4.11.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.11.4.3.
Traktori taga.
4.11.5. Geomeetriline nähtavus
25 ° sissepoole ja väljapoole.
horisontaaltasapinnast 5 ° ülespoole ja allapoole.
4.11.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.11.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu tagalaternaga.
4.11.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude laternatega.
4.11.9. Võib olla vastastikku ühendatud
tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.
4.11.10. Elektriühendused
Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisse lülitatud.
Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata.
4.11.11. Sisselülitatuse märgulamp
Kohustuslik. Sõltumatu, konstantse valgustugevusega ohutuli.
4.12. Seisutulelatern
4.12.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.12.2. Arv
Oleneb järjestusest.
4.12.3. Järjestus
— |
kaks eesmist laternat ja kaks tagumist laternat või |
— |
üks latern kummalgi küljel. |
4.12.4. Asend
4.12.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Peale selle tuleb ühe laternapaari puhul asetada laternad traktori külgedele.
4.12.4.2.
Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda maksimumväärtust 1 900 mm kasutada.
4.12.4.3.
Erinõuded puuduvad.
4.12.5. Geomeetriline nähtavus
45 ° väljapoole, ettepoole ja tahapoole.
horisontaaltasapinnast 15 ° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast; ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.
4.12.6. Reguleeritus
Laternad peavad vastama tingimustele seoses nähtavusega eest ja tagant.
4.12.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu laternaga.
4.12.8. Ei tohi olla kombineeritud
muude laternatega.
4.12.9. Võib olla vastastikku ühendatud
— |
ees: ääretulelaternatega, lähitulelaternatega, kaugtulelaternatega ja eesmiste udutulelaternatega; |
— |
taga: ääretulelaternatega, piduritulelaternatega ja tagumiste udutulelaternatega; |
— |
5. kategooria suunatulelaternatega. |
4.12.10. Elektriühendused
Elektriühendused peavad võimaldama traktori samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist sõltumata ühestki muust laternast.
4.12.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik. Märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust ääretulelaternate märgulambiga.
4.12.12. Muud nõuded
Selle laterna funktsiooni võib täita ka traktori samal küljel olevate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate samaaegne sisselülitamine.
4.13. Küljeääretulelatern
4.13.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik traktoritel, mille laius on üle 2,10 m.
Kõigil muudel traktoritel keelatud.
4.13.2. Arv
Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat laternat.
4.13.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.13.4. Asend
4.13.4.1.
Võimalikult lähedal traktori külgserva äärmisele punktile.
4.13.4.2.
Suurimal kõrgusel, mis vastab laternate laiusega seotud asendi ja sümmeetrilisuse nõuetele.
4.13.4.3.
Erinõuded puuduvad.
4.13.5. Geomeetriline nähtavus
80 ° väljapoole.
horisontaaltasapinnast 5 ° ülespoole ja 20 ° allapoole.
4.13.6. Reguleeritus
Laternad peavad vastama eest ja tagant nähtavusega seotud nõuetele.
|
muude laternatega, välja arvatud punktis 4.2.4.2.2 osutatud juhul. |
||
|
|||
|
4.13.10. Elektriühendused
Erinõuded puuduvad.
4.13.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik.
4.13.12. Muud nõuded
Kui kõik muud tingimused on täidetud, siis võib eest nähtava laterna ja tagant nähtava laterna, mis asuvad traktori samal küljel, kombineerida üheks seadmeks.
Küljeääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna valgusavade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal ei ole üle 200 mm.
4.14. Tagumine mittekolmnurkne helkur
4.14.1. Olemasolu
Kohustuslik.
4.14.2. Arv
Kaks või neli (vaata punkt 4.14.5.2).
4.14.3. Järjestus
Erinõuded puuduvad.
4.14.4. Asend
4.14.4.1.
Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.
Kaugus helkurite siseservade vahel on vähemalt 600 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 300 mm.
4.14.4.2.
Maapinnast: mitte vähem kui 400 mm ja mitte rohkem kui 900 mm. Maksimumväärtust võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.
4.14.4.3.
Erinõuded puuduvad.
4.14.5. Geomeetriline nähtavus
4.14.5.1. |
|
4.14.5.2. |
Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt:
|
4.14.6. Reguleeritus
Tahapoole.
4.14.7. Võib olla grupeeritud
mis tahes muu laternaga.
4.14.8. Muud nõuded
Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osasid mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.
4.15. Töötuli
4.15.1. Olemasolu
Ei ole kohustuslik.
4.15.2. Arv
Erinõuded puuduvad.
|
Erinõuded puuduvad. |
||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
|||
|
muu laternaga. |
||
|
|||
|
4.15.10. Elektriühendused
See latern peab olema valgustatud kõikidest muudest laternatest sõltumatult, pidades silmas asjaolu, et see ei valgusta maanteed ega toimi maanteel signaalseadmena.
4.15.11. Märgulamp
Ei ole kohustuslik
5. TOODANGU VASTAVUS
5.1. |
Iga seeriatoodanguna valmistatud traktor peab vastama käesolevas direktiivis täpsustatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega ja nende omadustega seotud tüübikinnituse saanud traktori tüübile. |
1. liide
2. liide
3. liide
Suunatulelatern: geomeetriline nähtavus
II LISA
NÄIDIS
Asutuse nimi
TRAKTORITÜÜBI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE LISA VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMISE KOHTA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) artikli 4 lõige 3
EÜ tüübikinnituse nr: …
1. Mark (kaubanimi): …
2. Sõidukitüüp ja kaubandusliku kirjelduse klassifikatsioon: …
3. Tootja nimi ja aadress: …
…
4. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): …
…
…
5. Tüübikinnituse saamiseks esitatud traktorile paigaldatud valgustusseadmed (1): …
5.1. |
Kaugtuled: jah/ei (2): |
5.2. |
Lähitulelaternad: jah/ei (2): |
5.3. |
Eesmised udutulelaternad: jah/ei (2): |
5.4. |
Tagurdustulelaternad: jah/ei (2): |
5.5. |
Eesmised suunatulelaternad: jah/ei (2). |
5.6. |
Tagumised suunatulelaternad: jah/ei (2). |
5.7. |
Korduvad külgmised suunatulelaternad: jah/ei (2). |
5.8. |
Märgutuleseade: jah/ei (2). |
5.9. |
Piduritulelaternad: jah/ei (2). |
5.10. |
Tagumine numbritulelatern: jah/ei (2). |
5.11. |
Eesmised ääretulelaternad: jah/ei (2). |
5.12. |
Tagumised ääretulelaternad: jah/ei (2). |
5.13. |
Tagumised udutulelaternad: jah/ei (2). |
5.14. |
Seisutulelaternad: jah/ei (2). |
5.15. |
Küljeääretulelaternad: jah/ei (2). |
5.16. |
Tagumised mittekolmnurksed helkurid: jah/ei (2). |
5.17. |
Töötuli: jah/ei (2). |
6. Ekvivalentsed laternad: jah/ei (2) (vt punkt 15):
…
…
7. Traktori tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev:
…
8. EÜ tüübikinnituskatseid teostav tehniline talitus:
…
…
9. Tehnilise talituse aruande kuupäev: …
10. Tehnilise talituse aruande number: …
11. Valgustus- ja valgussignaalseadmetega seotud EÜ tüübikinnitus antakse/selle andmisest keeldutakse (2).
12. Koht: …
13. Kuupäev: …
14. Allkiri:
15. Käesolevale tüübikinnitustunnistusele on lisatud järgmine eespool esitatud tüübikinnitusmargiga dokument: … tootja poolt ette nähtud valgustus- ja valgussignaalseadme koostisosade loetelu(d); iga seadme puhul on esitatud tootja märgistus ja osa tüübikinnitusmärk.
Kõnealune loetelu/kõnealused loetelud sisaldab/sisaldavad ekvivalentsete laternate nimekirja (2).
16. Märkused:
…
…
…
(1) Lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/61/EÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta) I lisa punktis 2.2.3 nimetatud traktori põhijoonised.
(2) Mittevajalik maha tõmmata.
III LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 7)
Nõukogu direktiiv 78/933/EMÜ |
|
Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ |
Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artikli 1 lõikes 1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ |
Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artiklis 1. |
Komisjoni direktiiv 1999/56/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 2006/26/EÜ |
Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artiklis 3 ja III lisas. |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 7)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise tähtpäev |
78/933/EMÜ |
25. aprill 1980 |
— |
82/890/EMÜ |
22. juuni 1984 |
— |
97/54/EÜ |
22. september 1998 |
23. september 1998 |
1999/56/EÜ |
30. juuni 2000 (1) |
— |
2006/26/EÜ |
31. detsember 2006 (2) |
— |
(1) Kooskõlas direktiivi 1999/56/EÜ artikliga 2:
„1. Alates 1. juulist 2000 ei tohi liikmesriigid
— |
keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumendi väljastamisest, siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega |
— |
keelata traktorite kasutuselevõtmist, |
kui kõnealused traktorid vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõuetele.
2. Alates 1. jaanuarist 2001 liikmesriigid
— |
ei tohi enam välja anda direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõuetele; |
— |
võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõutele.” |
(2) Kooskõlas direktiivi 2006/26/EÜ artikliga 5:
„1. Alates 1. jaanuarist 2007 ei tohi liikmesriigid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele vastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel
a) |
keelduda EÜ või riigisisese tüübikinnituse andmisest või |
b) |
keelata sellise sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist. |
2. Alates 1. juulist 2007 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul ja asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
ei anna enam EÜ tüübikinnitust; |
b) |
võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest. |
3. Alates 1. juulist 2009 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid
a) |
käsitlevad uute sõidukitega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel; |
b) |
võivad keelata uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.” |
IV LISA
Vastavustabel
Direktiiv 78/933/EMÜ |
Direktiiv 2006/26/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
|
— |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 2 |
Artiklid 3–5 |
|
Artiklid 3–5 |
Artikkel 6 |
|
— |
Artikli 7 lõige 1 |
|
— |
Artikli 7 lõige 2 |
|
Artikkel 6 |
— |
|
Artikkel 7 |
— |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 9 |
I lisa |
|
I lisa |
II lisa |
|
II lisa |
— |
|
III lisa |
— |
|
IV lisa |