30.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 226/30

---

EUROJUSTILE KOHALDATAVA FINANTSMÄÄRUSE VASTUVÕTMISE OTSUS

EUROJUSTI KOLLEEGIUM,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust Eurojusti moodustamise kohta, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu, ning eelkõige otsuse artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni otsust, millega lubatakse Eurojusti taotletud mööndusi määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185),

ning arvestades järgmist:

(1)	Eurojust on juriidiline isik ja ta vastutab täielikult oma eelarve koostamise ja rakendamise eest.

(2)	On vaja määratleda Eurojusti eelarve koostamist ja rakendamist reguleerivad eeskirjad, samuti aruannete esitamist ja auditeerimist reguleerivad eeskirjad.

(3)	Samuti on vaja määratleda Eurojusti kolleegiumi, eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja, avansikontode haldaja ja siseaudiitori volitused ja vastutus.

(4)	Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitseks tuleb sisse seada tõhusad kontrollsüsteemid.

(5)	Et Eurojusti rahastatakse ühenduse eelarvesse kantud iga-aastasest toetusest, tuleks eelarve koostamise, aruannete esitamise ja eelarve täitmise kinnitamise ajakava viia kooskõlla üldise finantsmääruse vastavate sätetega.

(6)	Samal põhjusel peab Eurojust avalike lepingute sõlmimisel ja toetuste andmisel kinni pidama samadest nõuetest kui ühenduse institutsioonid; sellisel juhul piisab viitest üldise finantsmääruse vastavatele sätetele.

(7)	Finantsmäärus peab kajastama Eurojusti kui õigusalase koostöö üksuse erinõudeid. Selles tuleb täielikult arvesse võtta Eurojusti tundlikke toiminguid, eelkõige seoses uurimiste ja kurjategijate vastutuselevõtmisega.

(8)	Eurojusti eelarvele kohaldatava finantsmääruse peab kolleegium võtma pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ühehäälselt.

(9)	Komisjon on nõustunud käesoleva määrusega, sealhulgas lahknevus raamfinantsmäärusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

SISU

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse Eurojusti eelarve koostamist ja rakendamist reguleeriv peamine põhimõte ja peamised eeskirjad.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	Eurojusti moodustamise otsus – nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu; (1)

2.	Eurojust – Eurojusti moodustamise otsusega Euroopa Liidu asutusena moodustatud õigusalase koostöö üksus;

3.	kolleegium – Eurojusti moodustamise otsuse artikli 10 lõikes 1 osutatud üksus;

4.	haldusdirektor – Eurojusti moodustamise otsuse artiklis 29 ja artikli 36 lõikes 1 osutatud isik;

5.	töötajad – haldusdirektor ja Eurojusti moodustamise otsuse artiklis 30 osutatud töötajad;

6.	eelarve – Eurojusti eelarve, nagu osutatud Eurojusti moodustamise otsuse artiklis 34;

7.	eelarvepädevad institutsioonid – Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu;

8.	üldine finantsmäärus – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust; (2)

9.	raamfinantsmäärus – komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185; (3)

10.	üldise finantsmääruse rakenduseeskirjad – määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002; (4)

11.	Eurojusti finantsrakenduseeskirjad – selle finantsmääruse rakenduseeskirjad;

12.	Eurojusti finantseeskirjad – Eurojusti moodustamise otsus, käesolev finantsmäärus ja Eurojusti finantsrakenduseeskirjad;

13.	personalieeskirjad – Euroopa ühenduste töötajatele ja teistele teenistujatele kohaldatavad määrused ja eeskirjad.

II   JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

1.   PEATÜKK

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 4

Eelarve on dokument, milles prognoositakse ja kinnitatakse igaks eelarveaastaks kõik Eurojusti moodustamise otsuse rakendamiseks vajalikuks peetavad tulud ja kulud.

Artikkel 5

Eelarvesse kuuluvad:

a)	omatulud, mille alla kuuluvad kõik tasud, lõivud, ja ilma et see piiraks artikli 51 kohaldamist, intressid, mida Eurojust võib saada talle usaldatud ülesannetele lisanduvatelt teenustelt, ning igasugused muud tulud;

b)	tulud, mis saadakse asukohaliikmesriikide võimalikest rahalistest toetustest;

c)	Euroopa ühenduste toetus;

d)	tulud, mis on assigneeritud konkreetsete kulude katteks vastavalt artikli 19 lõikele 1;

e)	Eurojusti kulud, sealhulgas halduskulud.

Artikkel 6

1.   Tulusid ei tohi sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale.

2.   Eelarvesse võib kirjendada üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

3.   Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad eelarvesse kinnitatud assigneeringuid.

2.   PEATÜKK

Aastasuse põhimõte

Artikkel 7

Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks üheks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 8

1.   Eelarve sisaldab liigendatud ning liigendamata assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

2.   Kulukohustuste assigneeringud katavad jooksvaks eelarveaastaks võetud juriidiliste kohustuste üldmaksumuse.

3.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4.   Haldusassigneeringuid ei liigendata. Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis kohalike tavade või seadmete tarnimise tõttu hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke, kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud tehakse.

Artikkel 9

1.   Artiklis 5 osutatud Eurojusti tulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises selle eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel.

2.   Eurojusti tuludest saadakse sama suures summas maksete assigneeringuid.

3.   Konkreetseks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid võib kasutada üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis makstakse sellel eelarveaastal, ja eelmiste eelarveaastate kulukohustustest tulenevate summade katmiseks.

4.   Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste alusel.

5.   Maksed kirjendatakse eelarveaasta kontodele maksete alusel, mis peaarvepidaja on sooritanud hiljemalt selle eelarveaasta 31. detsembril.

Artikkel 10

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

Need võib siiski kolleegiumi hiljemalt 15. veebruariks tehtud otsusega vastavalt lõigetele 2–7 üle kanda järgmisse eelarveaastasse.

2.   Üle ei tohi kanda personalikuludega seotud assigneeringuid.

3.   Liigendatud assigneeringute kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta lõpuks veel sidumata, võib üle kanda summasid, mis vastavad kulukohustustele, mille ettevalmistusetappidest, nagu need määratletakse Eurojusti finantsrakenduseeskirjades, on suurem osa lõpule viidud 31. detsembriks; seejärel võib need summad siduda järgmise aasta 31. märtsini.

4.   Liigendatud assigneeringute makseteks ette nähtud assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgmise eelarveaasta asjakohastel eelarveridadel ette nähtud assigneeringud ei kata vajadusi. Eurojust kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid ega kasuta ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

5.   Liigendamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisse eelarveaastasse.

6.   Ülekantud assigneeringud, mida ei ole seotud n + 1 aasta 31. märtsiks, annulleeritakse automaatselt.

Selliselt üle kantud assigneeringud kajastatakse raamatupidamises.

7.   Artiklis 19 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle.

Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 11

Kui assigneeringud vabastatakse nendega rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu pärast assigneeringute sidumise eelarveaastat, asjakohased assigneeringud annulleeritakse.

Artikkel 12

Eelarvesse kantud assigneeringuid võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud.

Artikkel 13

1.   Iga aasta 15. novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ette nähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastu võetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2.   Ette tasutavaid kulusid, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt.

Artikkel 14

1.   Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse nende kuludega seotud kulukohustuse võtmise ja väljamaksmise suhtes, mida on olnud võimalik kirjendada viimase nõuetekohaselt vastu võetud eelarve täitmise raames teatavale eelarvereale, järgmisi sätteid.

2.   Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis ette nähtud assigneeringute kogusummast, pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Makseid võib teha iga kuu iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis määratud assigneeringutest.

Koostatavas tulude ja kulude kalkulatsioonis ette nähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

3.   Haldusdirektori taotlusel võib kolleegium juhul, kui see on vajalik Eurojusti tegevuse jätkamiseks ja selle juhtimiseks, anda samaaegselt loa kahe või enama ajutise kaheteistkümnendiku kasutamiseks nii kulukohustuste kui maksete osas, mis ületavad lõigete 1 ja 2 sätetega automaatselt kättesaadavaks tehtud kaheteistkümnendikke.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kinnitatakse tervikuna ja need ei ole jagatavad.

3.   PEATÜKK

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 15

1.   Eelarve tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada ühenduse toetuse summat, millele lisanduvad omatulud ja muud artiklis 5 nimetatud tulud.

3.   Eurojust ei tohi võtta laenu.

4.   Eurojustile makstavad summad moodustavad selle eelarves tasakaalustava toetuse, mida käsitatakse eelfinantseerimisena üldise finantsmääruse artikli 81 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses.

Artikkel 16

1.   Kui artiklis 81 sätestatud täitumise ülevaate saldo on positiivne, makstakse see komisjonile tagasi kuni aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summani. Aasta jooksul makstud ühenduse toetuse summat ületav saldoosa kantakse tuluna järgmise eelarveaasta eelarvesse.

Üldeelarvesse kantud ühenduse toetuse ja tegelikult makstud toetuse vahe annulleeritakse.

2.   Kui artiklis 81 sätestatud täitumise ülevaate saldo on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse.

3.   Tulud või maksete assigneeringud kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus muutmiskirja abil või kui eelarvet juba täidetakse, paranduseelarve kaudu.

4.   PEATÜKK

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 17

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub eurodes.

Rahavoogude osas võivad peaarvepidaja ja kui tegemist on avansikontodega, avansikontode haldajad teha tehinguid riikide vääringutes vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjades sätestatule.

5.   PEATÜKK

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 18

Kogutulu katab maksete assigneeringute kogusumma vastavalt artiklis 19 sätestatule. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata vastavalt artiklis 21 sätestatule.

Artikkel 19

1.   Järgmisi tulusid kasutatakse konkreetsete kululiikide rahastamiseks:

a)	sihtotstarbelised tulud, nagu laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud;

b)	liikmesriikide, mitteliikmesriikide ja mitmesuguste asutuste toetused Eurojusti tegevuseks, kui see on ette nähtud Eurojusti ning liikmesriikide, mitteliikmesriikide või kõnealuste asutuste vahelise lepinguga.

2.   Kõikide lõikes 1 sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjassepuutuva meetme või eesmärgiga seotud otsesed või kaudsed kulud.

3.   Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõikes 1 osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.

Artikkel 20

1.   Haldusdirektor võib vastu võtta kõik Eurojustile tehtud annetused, eelkõige laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud.

2.   Teatavat rahalist tasu hõlmavate annetuste vastuvõtmise peab eelnevalt heaks kiitma kolleegium, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui kolleegium selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse annetus vastuvõetuks.

Artikkel 21

1.   Eurojusti finantsrakenduseeskirjades täpsustatakse juhtumid, mil teatavad summad võib maha arvata maksetaotlustest, arvetest või aruannetest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosumma alusel.

Kuluarvetes sisalduvaid hinnaalandusi, tagasimakseid ja maksevähendeid ei registreerita Eurojusti tuluna.

2.   Eurojustile pakutavate kaupade, muude toodete või teenuste maksumus arvatakse eelarvesse maksudeta summadena, kui need sisaldavad makse, mille tagastavad:

a)	liikmesriigid vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile, võõrustajariik vastavalt asukohalepingule või muude asjaomaste lepingute alusel

b)	või liikmesriik või mitteliikmesriik vastavalt muudele asjaomastele lepingutele.

Igasugused siseriiklikud maksud, mille Eurojust vastavalt esimesele lõigule ajutiselt tasub, kirjendatakse vahekontole, kuni asjassepuutuv riik need tagastab.

3.   Negatiivne saldo kantakse eelarvesse kuluna.

4.   Eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse aastabilansis.

6.   PEATÜKK

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 22

Kõik assigneeringud kirjendatakse sihtotstarbelistena jagude ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 23

1.   Haldusdirektor võib paigutada assigneeringuid ümber iga peatüki ühest artiklist teise.

Ta teatab esimese lõigu alusel tehtud ümberpaigutustest kolleegiumile niipea kui võimalik.

2.   Haldusdirektor võib teha ümberpaigutusi ühest jaost teise ja ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest. Ta teatab kolleegiumile jaotiste ja peatükkide vahelistest ümberpaigutustest võimalikult kiiresti. 10 % piirmäära ületamisel võib ta ühest jaost teise või ühe jao ühest peatükist teise ümberpaigutamiseks teha ettepaneku kolleegiumile. Kolleegiumil on üks kuu nimetatud ümberpaigutuste vastu protestimiseks; pärast seda tähtaega loetakse ümberpaigutused vastuvõetuks.

3.   Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ja käesolevas artiklis sätestatud ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarvejagude kohta, kuhu assigneeringud kirjendatakse, ja nende jagude kohta, mille arvelt need võetakse.

Artikkel 24

1.   Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria” (p.m.).

2.   Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui neid kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

7.   PEATÜKK

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 25

1.   Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ehk siis säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtte kohaselt.

2.   Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida Eurojust oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ning laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjususe põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3.   Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja haldusdirektor esitab kolleegiumile vastava teabe. See teave esitatakse igal aastal ning hiljemalt dokumentides, mis lisatakse esialgsele eelarveprojektile.

4.   Et otsustamist tõhustada, korraldab Eurojust korrapäraselt programmide või meetmete eel- ja järelhindamisi. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja meetmete puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemused saadetakse kolleegiumile.

5.   Lõigetes 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja meetmeid ei kohaldata kohtuasjadega seotud tegevuse suhtes.

8.   PEATÜKK

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 26

1.   Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   Eelarve ja paranduseelarved avaldatakse lõplikult vastuvõetud kujul Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.

III   JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1.   PEATÜKK

Eelarve koostamine

Artikkel 27

1.   Eelarve koostatakse vastavalt Eurojusti moodustamise otsusele.

2.   Haldusdirektor koostab ja saadab kolleegiumile heakskiitmiseks igal aastal Eurojusti järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti.

3.   Kolleegium koostab haldusdirektori koostatud projekti põhjal Eurojusti tulude ja kulude hinnangu, sealhulgas selle hinnangu aluseks olevad üldjuhised. Kolleegium edastab kalkulatsiooni ja juhised hiljemalt 31. märtsiks komisjonile.

4.   Eurojusti tulude ja kulude kalkulatsioon sisaldab:

a)	ametikohtade loetelu, milles sätestatakse eelarveassigneeringute piires lubatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate kaupa;

b)	kui ametikohtade arv kasvab, uute ametikohtade loomise taotluse põhjendust;

c)	sularahamaksete ja -laekumiste kvartalikalkulatsiooni.

5.   Kalkulatsiooni alusel esitab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgses projektis iga-aastase toetuse summa ettepaneku ning alalised või ajutised ametikohad ning esitab selle ettepaneku vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti ametikohtade loetelu ning kõik selle muudatused vastavalt artikli 32 lõikele 1.

7.   Enne eelarveaasta algust võtab kolleegium vastu eelarve, sealhulgas Eurojusti moodustamise otsuse artikli 34 lõike 1 kolmandas lauses määratletud ametikohtade loetelu, vastavalt eelarvepädevate institutsioonide lõike 6 kohaselt lubatud iga-aastastele toetustele ja ametikohtadele, kohandades seda mitmete Eurojustile antavate toetuste ja muudest allikatest pärit vahenditega.

Artikkel 28

Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks võetakse vastu paranduseelarve, kasutades sama protseduuri kui esialgse eelarve puhul vastavalt Eurojusti moodustamise otsuse ja artikli 27 sätetele.

2.   PEATÜKK

Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 29

Eelarve koosneb tulude kalkulatsioonist ja kulude kalkulatsioonist.

Artikkel 30

Kui Eurojusti tegevuse iseloom seda nõuab, tuleb kulude kalkulatsioon esitada nomenklatuuri alusel kasutusotstarbe järgi liigitatuna. Selle nomenklatuuri määrab kindlaks Eurojust, kusjuures selgelt eristatakse halduskulude ja tegevuskuludega seotud assigneeringuid.

Artikkel 31

Eelarves esitatakse:

1.	tulude kalkulatsioonis: a) Eurojusti kavandatud tulud kõnealusel eelarveaastal; b) eelmise eelarveaasta kavandatud tulud ja eelarveaasta n – 2 tulud; c) asjakohased märkused iga tulude rea kohta;

2.

kulude kalkulatsioonis: a) kõnealuse eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud; b) eelmise eelarveaasta kulukohustused ja maksete assigneeringud ning aastal n – 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud; c) kokkuvõte nende järgmistel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavadest, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks; d) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

Artikkel 32

1.   Artiklis 27 nimetatud ametikohtade loetelus näidatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv.

See on Eurojustile absoluutseks piirmääraks, mida ametisse nimetamisel ei tohi ületada. Kui aga palgaastmed A*16, A*15, A*14 ja A*13 välja arvata, võib Eurojust siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, kui täidetud on kaks tingimust:

a)	see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu;

b)	ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata.

2.   Erandina lõike 1 teisest lõigust võib osalise tööajaga ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

IV   JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

1.   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 33

Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab haldusdirektor. Ta täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas Eurojusti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

Artikkel 34

1.   Haldusdirektor võib oma eelarve täitmisega seotud volitusi delegeerida Eurojusti töötajatele, kelle suhtes kehtivad vastavalt Eurojusti finantseeskirjades sätestatud tingimustele personalieeskirjad. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

2.   Volitatud isik võib saadud volitusi edasi delegeerida vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjadele. Igaks edasidelegeerimiseks on tarvis haldusdirektori selgesõnalist nõusolekut.

Artikkel 35

1.   Kõikidel käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel on keelatud võtta eelarve täitmisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Eurojusti huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane osaleja hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2.   Huvide vastuolu on siis, kui eelarve täitmises osaleja või siseaudiitori ülesannete erapooletut täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

3.   Lõikes 1 nimetatud pädev asutus on asjaomase töötaja vahetu ülemus. Kui asjaomaseks töötajaks on haldusdirektor, on pädev asutus kolleegium.

Artikkel 36

1.   Haldusdirektor täidab eelarvet tema võimupiiridesse kuuluvates üksustes.

2.   Tehnilise kompetentsusega seotud ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või lisatoimingud, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega diskretsiooniõiguse kasutamist, võib lepinguga anda välistele erasektori isikutele või asutustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

2.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

1. jagu –   Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 37

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

2. jagu –   Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 38

1.   Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.

2.   Kulude tegemisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

3.   Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. See võib hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4.   Eelarvevahendite käsutaja kehtestab vastavalt Eurojusti finantsrakenduseeskirjadele miinimumstandardid. Need miinimumstandardid koostatakse komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud samaväärsetele standardite alusel ning võttes asjakohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte, organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks sobiliku haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduure, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimist.

Eelarvevahendite käsutaja määrab kindlaks oma talituste teavitamis- ja nõustamisfunktsiooni, mille eesmärk on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

5.   Enne toimingu heakskiitmist kontrollivad selle teostus- ja finantsaspekte töötajad, kes ei ole toimingu algatanud isikud. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

6.   Eelarvevahendite käsutaja säilitab tehtud toimingutega seotud tõendavaid dokumente viis aastat pärast eelarve täitmise otsuse heakskiitmise kuupäeva.

Artikkel 39

1.   Artikli 38 lõikes 5 nimetatud toimingu algatamine hõlmab kõiki tegevusi, millega artiklites 33 ja 34 nimetatud vastutavad eelarvevahendite käsutajad valmistavad ette eelarve täitmise toimingut.

2.   Artikli 38 lõikes 5 nimetatud toimingu eelkontroll hõlmab kõiki vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt ette nähtud eelkontrolle, mille eesmärk on kontrollida tegevusega seonduvaid ja finantsaspekte.

3.   Iga toimingu puhul tehakse vähemalt üks eelkontroll. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks, et:

a)	kulu on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega;

b)	kohaldatud on artiklis 25 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

4.   Dokumentide järelkontrolli ja vajaduse korral kohapealsete kontrollide eesmärk on veenduda, et eelarvest rahastatavad toimingud on tehtud nõuetekohaselt ning eelkõige, et lõikes 3 viidatud nõudeid on järgitud. Kontrollimine võib toimuda pisteliselt, lähtudes riskianalüüsist.

5.   Lõigetes 2 ja 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutavad ametiisikud või muud töötajad ei tohi olla isikud, kes täidavad lõikes 1 viidatud ülesandeid, ega nende alluvad.

6.   Kõikidel finantstoimingute kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad peavad järgima konkreetseid kutsestandardeid, mille on vastu võtnud Eurojust ning mis põhinevad komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud standarditel.

Artikkel 40

1.   Eelarvevahendite käsutaja annab kolleegiumile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis (edaspidi „eelarvevahendite käsutaja aruanne”), millele on lisatud finants- ja haldusteave. Selles aruandes võrreldakse tema tegevuse tulemusi kohtuasjadega mitte seotud tegevusele seatud eesmärkidega, osutatakse selle tegevusega seotud riskidele ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisemise kontrollsüsteemi toimimist. Artiklis 71 sätestatud siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude esitatud andmetega.

2.   Hiljemalt iga aasta 15. juuniks saadab kolleegium eelarvepädevatele institutsioonidele ja kontrollikojale eelarvevahendite käsutaja eelmise eelarveaasta aruande analüüsi ning hinnangu selle kohta. Analüüs ja hinnang lisatakse Eurojusti aastaaruandesse vastavalt asutamisakti sätetele.

Artikkel 41

Kui finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises osalev töötaja leiab, et otsus, mille täitmist või millega nõustumist tema juht temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult haldusdirektorile ja kui viimane ei võta mõistliku aja jooksul meetmeid, artikli 47 lõikes 4 osutatud toimkonnale ja kolleegiumile. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, teatab ta sellest kohaldatava õigusega määratud võimu- ja muudele organitele.

Artikkel 42

Kui eelarve täitmisega seotud volitusi volitatakse või volitatakse edasi vastavalt artiklile 34, kohaldatakse eelarvevahendeid volituse või edasivolituse alusel käsutajate suhtes artikli 38 lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis.

3. jagu –   Peaarvepidaja

Artikkel 43

1.   Kolleegium määrab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja kelle vastutusalasse kuuluvad Eurojustis:

a)	maksete nõuetekohane sooritamine, tulude kogumine ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmine;

b)	raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine VII jaotise kohaselt;

c)	raamatupidamisarvestus VII jaotise kohaselt;

d)	VII jaotise kohane raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite ning kontoplaani rakendamine vastavalt komisjoni peaarvepidaja poolt vastuvõetud sätetele;

e)	raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide kehtestamine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

f)	sularahahaldus.

2.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu vajaliku teabe, mida on vaja Eurojusti varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

3.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 ja artiklile 44 on ainult peaarvepidajal õigus hallata rahalisi vahendeid ja varasid. Ta vastutab nende säilimise eest.

4.   Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik. Peaarvepidaja teavitab eelarvevahendite käsutajat ette, kui see on kavakohane teguviis.

5.   Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded ning nende õigused ja kohustused.

4. jagu –   Avansikontode haldaja

Artikkel 44

Kui see on hädavajalik väikeste summade maksmiseks ja artiklis 5 nimetatud muude tulude kogumiseks, võib sisse seada avansikontod, mida varustab vahenditega peaarvepidaja ja mille eest vastutavad tema poolt määratud avansikontode haldajad.

Ükski kuluartikli või tulu maksimumsumma, mida avansikonto haldaja võib kolmandatele isikutele maksta, ei tohi ületada teatavat summat, mis määratakse Eurojusti finantsrakenduseeskirja iga kuluartikli või tulu osas.

3.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. jagu –   Üldeeskirjad

Artikkel 45

1.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tühistada.

Eelarvevahendite käsutaja võib edasivolitamiseks antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

2.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib kolleegium igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja ametivolitused.

Kolleegium määrab ajutise peaarvepidaja.

3.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib peaarvepidaja igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada avansikonto haldajate ametivolitused.

Artikkel 46

1.   Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse eelarvevahendite käsutaja ning artiklis 45 osutatud isikute suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust korruptsiooni vastu ühenduste ametnike või liikmesriikide ametnike seas.

2.   Ilma et see piiraks artiklite 47, 48 ja 49 kohaldamist, võib eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust, nagu on sätestatud personalieeskirjades. Ühenduse huve kahjustada võiva õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral suunatakse küsimus kohaldatava õigusega määratud võimu- ja muule organile.

2. jagu –   Volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 47

1.   Eelarvevahendite käsutajalt võib nõuda personalieeskirjadega ette nähtud hüvitamist. Seega võib nõuda, et ta täielikult või osaliselt hüvitaks kahju, mida ühendused on kandnud tema ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega toime pandud tõsise üleastumise tagajärjel, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja Eurojusti finantsrakenduseeskirju eirates.

Sama kehtib juhul, kui ta paneb toime tõsise üleastumise, mis seisneb selles, et ta ei koosta nõuet tõendavat dokumenti, või selles, et ta ei väljasta sissenõudekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, või selles, et ta ei väljasta maksekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, mille tagajärjel asutusel tekib tsiviilvastutus kolmandate isikute ees.

2.   Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille elluviimine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealune otsus täita, peab viimane selle täitma ning teda ei saa vastutusele võtta.

3.   Volitamise korral vastutab eelarvevahendite käsutaja sisseseatud haldus- ja sisemiste kontrollsüsteemide toimimise ja volitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest ka edaspidi.

4.   Komisjoni poolt finantsrikkumiste tuvastamiseks ja võimalike tagajärgede määramiseks vastavalt üldise finantsmääruse artikli 66 lõikele 4 loodud toimkonnal võivad Eurojusti suhtes olla samad volitused, mis tal on komisjoni talituste suhtes, kui kolleegium teeb vastava otsuse.

Kui kolleegium sellist otsust ei tee, loob ta kõnealusele valdkonnale spetsialiseerunud ning oma tegevuses sõltumatu toimkonna.

Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab haldusdirektor, kas algatada distsiplinaarmenetlus või hüvitise nõudmise menetlus. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile. Kui arvamuses peetakse võimalikuks süüdlaseks haldusdirektorit, saadab toimkond aruande kolleegiumile ja komisjoni siseaudiitorile.

5.   Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on Eurojustile tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega vastavalt personalieeskirjadele.

Pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste puhuks ette nähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik põhjendatud otsuse.

3. jagu –   Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 48

Peaarvepidaja suhtes on võimalik kohaldada distsiplinaarvastutust ja ta peab hüvitama kahju vastavalt personalieeskirjades sätestatule, eelkõige juhul kui:

a)	ta kaotab või kahjustab tema valduses olevaid rahalisi vahendeid, vara ja dokumente või ettevaatamatusest põhjustab nende kadumise või kahjustumise;

b)	ta muudab pangakontosid või postižiirokontosid, teavitamata sellest eelnevalt eelarvevahendite käsutajat;

c)	tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)	ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 49

Avansikontode haldaja suhtes on võimalik kohaldada distsiplinaarvastutust ja ta peab hüvitama kahju vastavalt personalieeskirjades sätestatule, eelkõige juhul kui:

a)	ta kaotab või kahjustab tema valduses olevaid rahalisi vahendeid, vara ja dokumente või ettevaatamatusest põhjustab nende kadumise või kahjustumise;

b)	ta ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c)	ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada;

d)	ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

4.   PEATÜKK

Tulutoimingud

1. jagu –   Üldsätted

Artikkel 50

Eurojust esitab komisjonile maksetaotlused kogu ühenduse toetuse või selle osa kohta koos rahavoogude prognoosiga vastavalt komisjoniga kokku lepitud tingimustele ja ajavahemikele.

Artikkel 51

Komisjoni poolt Eurojustile toetusena makstavatelt summadelt koguneb intress üldeelarvesse.

2. jagu –   Saadaolevate summade eelarvestus

Artikkel 52

Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade eelarvestuse kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda Eurojustile võlgnetav summa või mis võivad seda summat muuta.

3. jagu –   Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 53

1.   Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja või volitatud eelarvevahendite käsutaja:

a)	kontrollib võla olemasolu;

b)	määrab kindlaks võla olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

c)	kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2.   Iga saadaolev summa, mis on kindlalt tuvastatud, kindlasummaline ning kuulub tasumisele, märgitakse sissenõudekorraldusse, mis edastatakse peaarvepidajale koos võlgnikule saadetava võlateatisega. Mõlemad nimetatud dokumendid koostab ja saadab välja vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3.   Ilma et see piiraks kehtivate eeskirjade, kehtiva kokkuleppe või lepinguga ette nähtud sätete kohaldamist, võetakse sissenõudekorralduses märgitud võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmise korral intressi vastavalt üldise finantsmääruse rakenduseeskirjadele.

4.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib teatavate tavapäraste tuluartiklite kohta teha esialgse kirje.

Esialgne kirje hõlmab mitmete üksikute summade sissenõudmist, mida seega ei ole tarvis eraldi kirjendada.

Enne eelarveaasta lõppu muudab eelarvevahendite käsutaja esialgseid kirjeid, et tagada nende vastavus tegelikult kirjendatud saadaolevatele summadele.

4. jagu –   Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 54

Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille ta on kindlaks määranud.

5. jagu –   Sissenõudmine

Artikkel 55

1.   Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

2.   Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja või vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta hoolitseb selle eest, et Eurojust saab oma tulu ja tema õigused on kaitstud.

3.   Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta loobumise nõuetekohasuse ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Loobumise aluseks on eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema põhjendatud. Eelarvevahendite käsutaja ei tohi selle otsuse tegemist delegeerida.

Loobumisotsuses märgitakse, milliseid meetmeid on sissenõudmiseks võetud, ning otsuse aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud.

4.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja annulleerib kindlaksmääratud saadaoleva summa, kui õiguslikes või faktilistes asjaoludes leitakse viga, mis näitab, et summa ei olnud kindlaks määratud õigesti. Annulleerimise aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

5.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja suurendab või vähendab kindlaksmääratud võlgnevuse summat, kui avastatakse võlasumma muutmist nõudev faktiviga, tingimusel, et parandusega ei kaasne Eurojusti kindlaksmääratud nõudeõiguse kadumine. Muudatuse aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 56

1.   Saadaoleva summa tegelikul kättesaamisel teeb peaarvepidaja arvestuskande ning teavitab vastutavat eelarvevahendite käsutajat.

2.   Kõigi peaarvepidajale tehtud sularahamaksete kohta väljastatakse kviitung.

Artikkel 57

1.   Kui ettenähtud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seaduses ette nähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse või kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

2.   Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja Eurojusti nõuded võlgnikele samaväärsete nõuetega, mis viimastel on Eurojusti suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, tingimusel, et tasaarvestamine on õiguspärane.

Artikkel 58

Peaarvepidaja võib koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga anda maksmiseks lisaaega üksnes võlgniku nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku taotluse alusel, kui täidetud on kaks järgmist tingimust:

a)	võlgnik kohustub maksma üldise finantsmääruse rakenduseeskirjades sätestatud määra alusel intressi kogu lisaaja eest, alates algsest maksetähtpäevast;

b)	Eurojusti õiguste tagamiseks annab võlgnik finantstagatise, mis hõlmab nii põhisummat kui ka intressi.

6. jagu –   Tasude ja lõivude suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 59

Kui Eurojust kogub artikli 5 punktis a nimetatud tasusid ja lõive, koostatakse iga eelarveaasta alguses nende tasude ja lõivude laekumise esialgne prognoos. Saadaolevad summad määratakse ja nõutakse sisse vastavalt artiklitele 53–58.

5.   PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 60

1.   Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2.   Igale kulukohustuste võtmisele peab eelnema finantseerimisotsus. See ei kehti kohtuasjadega seotud töö kohta.

3.   Eurojusti tööprogramm on sellega hõlmatud tegevuste osas samaväärne finantseerimisotsusega, kui tegevused on selgelt määratletud ning nendega seotud kriteeriumid täpselt sõnastatud.

4.   Halduskulude assigneeringud ei vaja eelnevat finantseerimisotsust.

1. jagu –   Kulukohustuste võtmine

Artikkel 61

1.   Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse juriidilise kohustuse täitmiseks hilisemateks makseteks vajalikud assigneeringud.

2.   Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab kohustust, millest tuleneb eelarve kulu.

3.   Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui abisaaja ja kulu suurus on teada.

4.   Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kohustuse tunnustest on kindlaks määramata.

5.   Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või abisaajad ei ole lõplikult teada.

Esialgne eelarveline kulukohustus täidetakse ühe või mitme eraldiseisva juriidilise kohustuse võtmisega, millega tekib õigus hilisematele maksetele, või personalijuhtimisalaste kuludega seotud erandjuhtudel, otse maksetega.

Artikkel 62

1.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2.   Individuaalsed juriidilised kohustused seoses individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega tuleb võtta n aasta 31. detsembriks.

Esimeses lõigus osutatud tähtaegade möödumisel tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud eelarvelised kulukohustused.

3.   Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmetega, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest lõppkuupäevast, tühistatakse artikli 11 kohaselt.

Artikkel 63

Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)	kulu on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

b)	assigneeringud on kasutatavad;

c)	kulud on kooskõlas Eurojusti finantseeskirjadega;

d)	järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. jagu –   Kulude tõendamine

Artikkel 64

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)	kontrollib kreeditori nõudeõigust;

b)	kontrollib tingimusi, millele vastavalt nõue tuleb tasuda;

b)	määrab kindlaks nõude seisu ja summa või kontrollib seda.

Artikkel 65

1.   Kõigi kulude tõendamise aluseks on tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kreeditori nõudeõigust lähtuvalt tegelikult osutatud teenuste, tarnitud kaupade või tehtud tööde aruandest või muudest makset põhjendavatest dokumentidest.

2.   Tõendamisotsus vormistatakse tähiku „maksmiseks kinnitatud” allkirjastamisega vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt.

3.   Mitteelektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge templiga, mis sisaldab vastutava eelarvevahendite käsutaja allkirja. Elektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge vastutava eelarvevahendite käsutaja isikliku salasõna abil.

3. jagu –   Kulude kinnitamine

Artikkel 66

1.   Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale maksekorraldusega käsu maksta välja tema poolt tõendatud kuluartikkel.

2.   Maksekorraldusele märgitakse kuupäev ja vastutava eelarvevahendite käsutaja allkiri, misjärel see saadetakse peaarvepidajale. Tõendavaid dokumente säilitab vastutav eelarvevahendite käsutaja vastavalt artikli 38 lõikele 6.

3.   Vajaduse korral lisatakse peaarvepidajale saadetavale maksekorraldusele dokument, mis tõendab kaupade kandmist artikli 90 lõikes 1 nimetatud inventarinimestikku.

4. jagu –   Kulude maksmine

Artikkel 67

1.   Kui on tõendatud, et asjaomane toiming on tehtud vastavalt põhiakti sätetele üldise finantsmääruse artikli 49 tähenduses või vastavalt kokkuleppele või toetuslepingule, tehakse väljamakse mõnel järgmistest viisidest:

a)	kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

b)	maksmisele kuuluva summa tasumine mõnel järgmistest viisidest: i) üks eelmakse, mille võib jagada mitmeks makseks; ii) üks vahemakse või mitu vahemakset; iii) lõppmakse.

Eelmakse arvatakse täielikult või osaliselt maha vahemaksetest.

Kõik eelmaksed ja vahemaksed arvatakse maha lõppmaksest.

2.   Lõikes 1 nimetatud eri liiki maksed eristatakse raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

Artikkel 68

Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

5. jagu –   Kulutoimingute tähtajad

Artikkel 69

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma üldise finantsmääruse rakenduseeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul ning vastavalt nende eeskirjade sätetele.

6.   PEATÜKK

Andmetöötlussüsteemid

Artikkel 70

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada elektrooniliselt.

7.   PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 71

Eurojust näeb ette siseauditi ülesande. Siseaudiitor määratakse ametisse ja teostab oma volitusi vastavalt Eurojusti moodustamise otsuse artikli 38 lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 72

1.   Siseaudiitor nõustab Eurojusti riskide juhtimisel, esitades arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute tegemise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesandeks on:

a)	hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest, ning

b)	hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisemiste kontrollsüsteemide sobivust ja taset.

2.   Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki Eurojusti toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs igasugusele teabele, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru kolleegiumile ja haldusdirektorile. Nemad tagavad auditite põhjal tehtud soovituste järgimise.

4.   Siseaudiitor esitab Eurojustile ka siseauditi aastaaruande, milles on muu hulgas märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed. Aastaaruandes märgitakse ära ka süsteemsed probleemid, mille on tuvastanud üldise finantsmääruse artikli 66 lõike 4 alusel loodud spetsialiseeritud toimkond.

5.   Igal aastal saadab Eurojust eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavale asutusele ja komisjonile haldusdirektori koostatud aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta.

6.   Seda artiklit ei kohaldata kohtuasjadega seotud tööle ja dokumentidele.

Artikkel 73

Siseaudiitori vastutus tema ametikohustuste täitmisel võetud meetmete eest määratakse kindlaks Eurojusti finantsrakenduseeskirjas vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 87.

V   JAOTIS

HANKIMINE

Artikkel 74

1.   Hankimise suhtes kohaldatakse üldise finantsmääruse ja selle üksikasjalike rakenduseeskirjade vastavaid sätteid.

2.   Ilma et see piiraks eespool osutatud sätete kohaldamist, on Eurojustil õigus ühineda võõrustajariigi või ühenduse asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni hankemenetlustega või neist kasu saada, tingimusel et nad kohaldavad oma hankemenetlustes standardeid, mis pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärseid tagatisi, eelkõige seoses läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja huvide konflikti vältimisega.

3.   Ainult haldusdirektoril on õigus tunnustada tagatiste võrdväärsust rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega.

VI   JAOTIS

EUROJUSTI POOLT ANTAVAD TOETUSED

Artikkel 75

Kui Eurojust annab ametivõimudele Eurojusti ülesannete täitmise eest toetust vastavalt Eurojusti moodustamise otsuse artiklile 3 või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmise eest vastavalt Eurojusti moodustamise otsuse artikli 26 lõike 2 punktile b, kohaldatakse üldise finantsmääruse asjaomaseid sätteid.

VII   JAOTIS

RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1.   PEATÜKK

Raamatupidamisaruandlus

Artikkel 76

Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

a)	Eurojusti raamatupidamisaruandeid;

b)	eelarve täitmise aruandeid. Eurojusti raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal.

Artikkel 77

Raamatupidamisaruanne peab olema eeskirjadega kooskõlas, õige ja terviklik ning andma tõese ja erapooletu ülevaate:

a)	raamatupidamisaruannete puhul varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest, varade ja kohustuste all esitamata nõuetest ja kohustustest, samuti rahavoogudest;

b)	eelarve täitmise aruannete puhul tulu- ja kulutoimingutest.

Artikkel 78

Raamatupidamisaruanded koostatakse vastavalt üldtunnustatud raamatupidamistava põhimõtetele, mis on sätestatud üldise finantsmääruse üksikasjalikes rakenduseeskirjades, seega:

a)	tegevuse jätkuvus;

b)	konservatiivsus;

c)	raamatupidamismeetodite järjepidevus;

d)	teabe võrreldavus;

e)

olulisus;

f)	brutopõhimõte;

g)	reaalsuse põhimõte;

h)	tekkepõhine raamatupidamisarvestus.

Artikkel 79

1.   Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

2.   Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks üldise finantsmääruse artiklis 132 sätestatud arvestusmetoodika kohaselt.

Artikkel 80

1.   Raamatupidamisaruanne koostatakse eurodes ja selles sisaldub:

a)

bilanss ja majandustulemuse aruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi, finantsolukorda ning majandustulemust eelnenud eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevas nõukogu direktiivis sätestatud struktuuri järgi, võttes seejuures arvesse Eurojusti tegevuse eripära;

b)	rahavoogude tabel, milles on näidatud eelarveaasta jooksul sissenõutud ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

c)	aruanne kapitali muutuste kohta, milles esitatakse üksikasjalikult kapitalikontode punktide kaupa eelarveaasta jooksul toimunud suurenemised ja vähenemised.

2.   Raamatupidamisaruande lisa täiendab ja selgitab lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annab kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on Eurojusti tegevuse puhul asjakohane.

Artikkel 81

Eelarve täitmise aruanne koostatakse eurodes. Sellesse kuulub:

a)	eelarve täitumise ülevaade, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud; selle ülevaate struktuur on samasugune kui eelarve oma;

b)	eelarve täitumise ülevaate lisa, mis täiendab ja selgitab ülevaates esitatud teavet.

Artikkel 82

Peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos selle majandusaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega, et komisjoni peaarvepidaja saaks koostada ühendaruande, nagu on sätestatud üldise finantsmääruse artiklis 128.

Artikkel 83

1.   Kontrollikoda esitab hiljemalt 15. juuniks oma märkused Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande kohta.

2.   Pärast Eurojusti esialgset raamatupidamisaruannet käsitlevate kontrollikoja märkuste kättesaamist koostab haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle kolleegiumile, kes esitab selle aruande kohta arvamuse.

3.   Haldusdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos kolleegiumi arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks; eespool mainitud dokumendid saadetakse kahe aasta jooksul, kui kontrollikoja märkused laekuvad enne 15. juunit.

4.   Eurojusti lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 31. oktoobril.

5.   Haldusdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruandes tehtud märkuste kohta.

2.   PEATÜKK

Raamatupidamisarvestus

1. jagu –   Üldsätted

Artikkel 84

1.   Eurojusti raamatupidamisarvestus on süsteem, mille eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

2.   Raamatupidamisarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3.   Üldise raamatupidamisarvestuse ja eelarve raamatupidamisarvestuse andmed kinnitatakse eelarveaasta lõpus, et oleks võimalik koostada 1. peatükis osutatud raamatupidamisaruandeid.

4.   Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib eelarvevahendite käsutaja pidada analüütilist arvestust.

Artikkel 85

Raamatupidamiseeskirjad ja -meetodid ning Eurojustis kohaldatava ühtlustatud kontoplaani võtab vastu komisjoni peaarvepidaja vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 133.

2. jagu –   Üldine raamatupidamisarvestus

Artikkel 86

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad Eurojusti majanduslikku ja rahalist seisundit ning tema varasid ja kohustusi.

Artikkel 87

1.   Liikumised kontodel ja saldod kirjendatakse arvestusregistritesse.

2.   Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas kontoparandused, peavad põhinema vastavatel tõendavatel dokumentidel.

3.   Raamatupidamisarvestuse süsteemi peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 88

Eelarveaasta lõpu ja lõpliku raamatupidamisaruande esitamise vahelisel ajal teeb Eurojusti peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamisest tõese, erapooletu ja korrakohase ülevaate andmiseks, kuid mis ei hõlma väljamakseid ega laekumisi seoses kõnealuse aastaga.

3. jagu –   Eelarve raamatupidamisarvestus

Artikkel 89

1.   Eelarve raamatupidamisarvestus peab andma üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks märgitakse eelarve raamatupidamisarvestusse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud käesoleva määruse IV jaotises.

3.   PEATÜKK

Vara inventarinimestikud

Artikkel 90

1.   Eurojust peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud Eurojusti vara hulka kuuluva materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Eurojust peab kontrollima, et inventarinimestiku kanded vastavad tegelikule olukorrale.

2.   Vallasvara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

VIII   JAOTIS

VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE

1.   PEATÜKK

Välisaudit

Artikkel 91

Kontrollikoda vaatab Eurojusti raamatupidamisaruande läbi vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248.

Artikkel 92

1.   Eurojust saadab kontrollikojale lõplikult vastuvõetud eelarve. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 10, 14, 19 ja 23 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

2.   Eurojust saadab oma vastuvõetud sisemised finantseeskirjad kontrollikojale.

3.   Kontrollikojale teatatakse eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ametisse nimetamisest ja artikli 34, artikli 43 lõigete 1 ja 4 ning artikli 44 kohasest volitamisest.

Artikkel 93

Kontrollikoja-poolset kontrolli reguleerivad üldise finantsmääruse artiklid 139–144. Kontroll korraldatakse viisil, mis tagab kohtuasjadega seotud tundlike andmete kaitse.

2.   PEATÜKK

Eelarve täitmise kinnitamine

Artikkel 94

1.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

2.   Kui lõikes 1 ette nähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile põhjused, miks otsuse tegemise edasi lükatakse.

3.   Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab haldusdirektor võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

Artikkel 95

1.   Otsus eelarve täitmise kinnitamise kohta hõlmab kõiki Eurojusti tulude ja kulude aruandeid, nende saldosid ning raamatupidamisaruandes näidatud Eurojusti varasid ja kohustusi.

2.   Kinnituse andmiseks vaatab Euroopa Parlament pärast nõukogu läbi ühenduse asutuse arvepidamise ja raamatupidamisaruanded. Ta tutvub ka kontrollikoja aastaaruande ja Eurojusti direktori vastustega, asjakohase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust.

3.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab haldusdirektor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

Artikkel 96

1.   Haldusdirektor astub kõik vajalikud sammud, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi poolsele eelarve täitmise kinnitamisotsusele lisatud märkusi ning nõukogus vastu võetud kinnitamissoovitusele lisatud tähelepanekuid, võttes arvesse Eurojusti ülesandeid.

2.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab haldusdirektor aruande nende märkuste ja tähelepanekutega seoses võetud meetmete kohta. Ta saadab selle koopia komisjonile ja kontrollikojale.

IX   JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 97

1.   Artiklit 40 ja artikli 72 lõiget 5 kohaldatakse esmakordselt eelarveaasta 2003 suhtes.

2.   Artiklis 83 sätestatud tähtpäevi kohaldatakse esmakordselt eelarveaasta 2005 suhtes.

Varasemate aastate puhul on need tähtpäevad järgmised:

a)	artikli 83 lõike 3 puhul 15. september;

b)	artikli 83 lõike 4 puhul 30. november;

c)	artikli 83 lõike 5 puhul 31. oktoober.

Artikkel 98

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad enda pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta nõuda neile vajalikku teavet ja selgitusi.

Artikkel 99

Vajaduse korral võtab kolleegium haldusdirektori ettepanekul vastu Eurojusti finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 100

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

---

(1)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/659/JSK (ELT L 245, 29.9.2003, lk 44).

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

---