EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32007D0478
2007/478/EC: Commission Decision of 25 June 2007 on the compatibility with Community law of measures taken by Ireland pursuant to Article 3a(1) of Council Directive 89/552/EEC on the coordination of certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member States concerning the pursuit of television broadcasting activities
2007/478/EÜ: Komisjoni otsus, 25. juuni 2007 , milles käsitletakse Iirimaa poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega
2007/478/EÜ: Komisjoni otsus, 25. juuni 2007 , milles käsitletakse Iirimaa poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega
OJ L 180, 10.7.2007, p. 17–23
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 009 P. 148 - 154
In force
10.7.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 180/17 |
KOMISJONI OTSUS,
25. juuni 2007,
milles käsitletakse Iirimaa poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega
(2007/478/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artikli 3a lõiget 2,
võttes arvesse direktiivi 89/552/EMÜ artikli 23a kohaselt loodud komitee arvamust,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Iirimaa teatas komisjonile 7. novembri 2002. aasta kirjas direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmetest. |
(2) |
Komisjon kontrollis kolme kuu jooksul pärast kõnesoleva teatise saamist, kas kõnealused meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega, hinnates eelkõige meetmete proportsionaalsust ja riikliku konsulteerimiskorra läbipaistvust. |
(3) |
Komisjon võttis kontrollimisel arvesse Iirimaa meediamaastiku kohta kättesaadavaid andmeid. |
(4) |
Iirimaa meetmetes sisalduv suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste loetelu oli koostatud selgelt ja läbipaistvalt ning Iirimaal oli algatatud laiaulatuslik konsulteerimine. |
(5) |
Komisjon veendus, et Iirimaa meetmetes loetletud sündmused vastasid vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile, mida peetakse usaldusväärseteks sündmuste ühiskondliku olulisuse näitajateks: i) suur vastukaja liikmesriigi üldsuse seas, mitte lihtsalt olulisus asjaomase spordisündmuse või tegevuse tavapärase vaatajaskonna jaoks; ii) üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus liikmesriigi elanikkonna jaoks, eelkõige kultuuriidentiteedi kandjana; iii) rahvusvõistkonna osalemine asjaomasel sündmusel rahvusvaheliselt olulise võistluse või turniiri raames; ning iv) sündmust on tavaliselt edastatud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid. |
(6) |
Paljud Iirimaa meetmetes loetletud sündmused, sealhulgas suveolümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistluste jalgpallikohtumised, kus osaleb Iirimaa rahvusvõistkond, ning kõnealuste turniiride avakohtumised, poolfinaalmängud ja finaalmäng, kuuluvad nende sündmuste hulka, mida tavaliselt peetakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmusteks, nagu on osutatud direktiivi 97/36/EÜ põhjenduses 18. Kõnesolevad sündmused leiavad Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja, sest on väga populaarsed nii spordisündmuste tavapäraste vaatajate kui ka üldsuse seas. Peale selle on maailma- ja Euroopa meistrivõistluste raames toimuvatel Iirimaa mängudel üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus iiri kultuuriidentiteedi kandjana. Kõnealused mängud on ühiskonna tähelepanu keskmes, aidates luua rahvuslikku identiteeti ja uhkust iirlaseks olemise üle. |
(7) |
Iirimaa kodus ja võõrsil toimuvad valikmängud Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ja jalgpalli maailmameistrivõistluste raames leiavad Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja, mis haarab spordisündmuste tavapärasest vaatajaskonnast palju laiemat ringkonda. |
(8) |
Gaeli jalgpall ja hurling on Iirimaale eriomased spordialad. Seepärast on üleiirimaalise krahvkondadevahelise seenioride jalgpalli ja hurling’u finaalmängudel üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus rahvusliku kultuuriidentiteedi kandjana. |
(9) |
Iirimaal mängitakse ragbit organiseeritult kogu riigis. Seepärast leiavad Iirimaa mängud Six Nations ragbivõistlustel ja ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiril Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja. Ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiri raames Iirimaal korraldatavatel mängudel osaleb Iirimaa rahvusvõistkond tähtsal rahvusvahelisel turniiril, mis mõjutab Iiri rahvuslikku identiteeti. |
(10) |
Iirimaal toimuvad käesoleva määruse lisas loetletud traavivõistlused ja ratsaspordisündmused leiavad üldsuse seas suurt vastukaja, kuna Iiri hobusekasvatus avaldab kogu riigi maapiirkondadele olulist mõju. Irish Grand National ja Irish Derby on Iirimaa kõige olulisemad traavivõistlused. Arvestades traavivõistluste olulisust turismi ja Iirimaa rahvusvahelise maine jaoks, on kõnealused sündmused Iirimaa elanikkonna jaoks üldtunnustatud, selgesti tajutava kultuurilise tähtsusega rahvusliku kultuuriidentiteedi kandjad. Dublin Horse Show raames toimuvatel karikavõistlustel (Nations Cup) on samuti selgesti tajutav kultuuriline tähtsus, sest need tutvustavad Iiri takistussõitu ja meelitavad kohale maailma tugevaimad takistussõiduvõistkonnad. |
(11) |
Loetletud sündmusi on tavapäraselt edastatud tasuta televisioonis ja neil on olnud Iirimaal palju vaatajaid. |
(12) |
Iirimaa meetmed tunduvad olevat proportsionaalsed, et õigustada erandi tegemist EÜ asutamislepingus sätestatud teenuste osutamise vabadusest olulise avaliku huviga seotud põhjustel, milleks on tagada suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste ülekannete üldine kättesaadavus. |
(13) |
Iirimaa meetmed on kooskõlas EÜ konkurentsieeskirjadega, sest loetletud sündmuste edastamiseks kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonide määratlus põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis võimaldavad tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kõnealuste sündmuste ülekandeõiguste saamisel. Lisaks sellele ei ole loetletud sündmuste arv ebaproportsionaalselt suur, mis moonutaks konkurentsi tasuta ja tasulise televisiooni turgudel. |
(14) |
Pärast seda, kui komisjon oli teavitanud teisi liikmesriike Iirimaa meetmetest ja konsulteerinud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 23a kohaselt loodud komiteega, teatas hariduse ja kultuuri peadirektor 10. veebruari 2003. aasta kirjas Iirimaale, et Euroopa Komisjon ei kavatse teatatud meetmeid vaidlustada. |
(15) |
Iirimaa meetmed võeti vastu 13. märtsil 2003. |
(16) |
Kõnealused meetmed avaldati direktiivi 89/552/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, artikli 3a lõike 2 kohaselt Euroopa Liidu Teataja C-seerias. (2) |
(17) |
Esimese Astme Kohtu otsusest kohtuasjas T-33/01, Infront WM v. komisjon, tuleneb, et direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete tunnistamist ühenduse õigusega kooskõlas olevateks käsitatakse otsusena EÜ asutamislepingu artikli 249 tähenduses ja komisjon peab selle seepärast vastu võtma. Seetõttu tuleb käesolevas otsuses tunnistada, et Iirimaa poolt teatatud meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega. Iirimaa poolt lõpuks võetud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud meetmed tuleks direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 2 kohaselt avaldada Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 1 kohased meetmed, millest Iirimaa teatas komisjonile 7. novembril 2002, nagu need on avaldatud 26. aprilli 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 100, on kooskõlas ühenduse õigusega.
Artikkel 2
Iirimaa poolt lõpuks võetud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud meetmed avaldatakse direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 2 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. juuni 2007
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Viviane REDING
(1) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60).
(2) ELT C 100, 26.4.2003, lk 12.
LISA
Avaldamine vastavalt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõikele 2
Iirimaa poolt võetud ja direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 2 kohaselt avaldatavad meetmed on järgmised:
„NR 28/1999
Ringhäälinguseadus (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta), 1999
Struktuur
Jaod
1. |
Tõlgendamine |
2. |
Suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste määratlemine |
3. |
Konsulteerimine |
4. |
Ringhäälinguorganisatsioonide kohustused seoses määratletud sündmustega |
5. |
Ringhäälinguorganisatsioonide kohustused seoses liikmesriikide sündmustega |
6. |
Tsiviilõiguskaitsevahendid |
7. |
Mõistlikud turuhinnad |
8. |
Lühipealkiri |
Osutatud seadused:
Euroopa ühenduste seadus, 1972, nr 27
Euroopa ühenduste seaduse muutmise seadus, 1993, nr 25
Ringhäälinguseadus (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta), 1999
Seadus, milles on sätestatud suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmine, et jõustada nõukogu 3. oktoobri 1989. Aasta direktiivi 89/552/EMÜ, mida on muudetud nõukogu 30. juuni 1997. Aasta direktiiviga 97/36/EÜ, artikkel 3a, ning sätestada muud asjakohased küsimused. (13. november 1999) kehtestagu oireachtas see järgmiselt:
1) |
Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid: ringhäälinguorganisatsioon – mõiste on määratletud nõukogu direktiivis; nõukogu direktiiv – nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (1), mida on muudetud nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga 97/36/EÜ (2); EMP leping – mõiste on määratletud 1993. aasta Euroopa ühenduste seaduse muutmise seaduses; sündmus – Euroopa Liidus, liikmesriigis või Iirimaal või selle olulises osas üldsusele huvi pakkuv sündmus, mille korraldajal on seaduslik õigus müüa kõnealuse sündmuse edastamisõigusi; tasuta televisiooniteenus – teleringhäälinguteenus, mille vastuvõtmise eest teenuseosutaja tasu ei võta; liikmesriik – Euroopa ühenduste (1972. aasta Euroopa ühenduste seaduse tähenduses) liikmesriik, mõiste hõlmab ka EMP lepingu osalisriike; minister – kunsti, kultuuripärandi, Gaeltachti ja saarte minister; peaaegu üldine katvus tähendab järgmist: a)tasuta televisiooniteenus, mis on kättesaadav vähemalt 95 protsendile riigi elanikkonnast, võib)kui punktis a nõutavat katvust suudab tagada vähem kui kolm ringhäälinguorganisatsiooni, siis tasuta televisiooniteenus, mis on kättesaadav vähemalt 90 protsendile riigi elanikkonnast;kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon – ringhäälinguorganisatsioon, keda käsitatakse kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsioonina lõike 2 alusel; teleringhääling – mõiste on määratletud nõukogu direktiivis. |
2) |
Kvalifitseeruvateks ringhäälinguorganisatsioonideks peetakse järgmisi ringhäälinguorganisatsioone:
|
3) |
Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse kahte või enamat ringhäälinguorganisatsiooni, kes sõlmivad lepingu või kokkuleppe pakkuda ühiselt määratletud sündmuse jaoks peaaegu üldist katvust, kõnealuse sündmuse puhul ühe ringhäälinguorganisatsioonina. |
4) |
Ringhäälinguorganisatsioon võib pöörduda ministri poole, et see lahendaks vaidluse, mis on seotud riigis tegutseva ringhäälinguorganisatsiooni poolt osutatava tasuta televisiooniteenuse ulatusega seoses lõike 2 kohaldamisega või lõikes 1 sätestatud peaaegu üldise katvuse mõistega. |
5) |
Minister võib enne lõikes 4 osutatud vaidluse lahendamist konsulteerida tehniliste ekspertide või muude isikute või organitega, keda ta peab sobivaks. |
6) |
Käesoleva seaduse kohaldamisel:
|
1) |
Minister võib välja anda määruse, et:
|
2) |
Minister arvestab lõike 1 punktis a osutatud määratlemisel kõiki asjaolusid, eriti järgmisi kriteeriume:
|
3) |
Selleks, et teha kindlaks, mil määral on lõikes 2 osutatud kriteeriumid täidetud, võib minister arvestada järgmisi tegureid:
|
4) |
Minister arvestab lõigu 1 punktis b osutatud kindlakstegemisel järgmist:
|
5) |
Käesoleva jao alusel antud korraldus tunnistatakse kehtetuks või muudetakse ministri määrusega. |
6) |
Minister konsulteerib enne käesoleva jao alusel korralduse andmist, selle kehtetuks tunnistamist või muutmist turismi, spordi ja rekreatsiooni ministriga. |
7) |
Kui käesoleva jao alusel tehakse ettepanek esitada määrus, tunnistada see kehtetuks või see muuta, esitatakse määruse eelnõu kummalegi Oireachtase kojale ning korraldust ei anta enne, kui kumbki koda on võtnud vastu otsuse eelnõu heakskiitmise kohta. |
1) |
Enne 2. jao alusel korralduse andmist minister:
|
2) |
Kui sündmuse korraldajat ei suudeta kindlaks teha või kui korraldaja või riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon ei vasta ministri konsulteerimispüüetele, ei takista see määruse esitamist 2. jao alusel. |
1) |
Kui riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon, kes ei ole kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon, saab määratletud sündmuse edastamise ainuõigused, ei tohi ta sündmust edastada, kui sündmust ei ole tehtud 2. jao alusel antud määruse kohaselt kättesaadavaks kvalifitseeruvale ringhäälinguorganisatsioonile, kes on esitanud vastava taotluse ja maksnud mõistlikku turuhinda. |
2) |
Kui kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon saab määratletud sündmuse edastamise õiguse (käesoleva jao alusel või otse), edastab ta sündmust tasuta televisiooniteenuse vahendusel, pakkudes peaaegu üldist katvust vastavalt 2. jao alusel esitatud määrusele. |
3) |
Käesolevas jaos tähendab määratletud sündmus sündmust, mis on kindlaks määratud 2. jao alusel esitatud määrusega. |
5. Kui teine liikmesriik on määranud kindlaks sündmuse, mis on kõnealuses liikmesriigis suure ühiskondliku tähtsusega ja Euroopa Komisjon on teatanud kõnealuse liikmesriigi võetud meetmetest vastavalt nõukogu direktiivi artikli 3a lõikele 2, ei tohi ükski Iirimaa jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon, kes saab selle määratletud sündmuse edastamise ainuõigused, kasutada neid ainuõigusi nii, et oluline osa kõnealuse liikmesriigi üldsusest jääks ilma võimalusest jälgida sündmust vastavalt võetud meetmetele.
1) |
Kui ringhäälinguorganisatsioon (edaspidi „kannatanud ringhäälinguorganisatsioon”) väidab, et teine ringhäälinguorganisatsioon või teised ringhäälinguorganisatsioonid (edaspidi „teine ringhäälinguorganisatsioon”) toimivad või käituvad või on toiminud või käitunud või kavatsevad toimida või käituda 4. või 5. jaoga keelatud viisil, on kannatanud ringhäälinguorganisatsioonil õigus taotleda kõrgema astme kohtult teise ringhäälinguorganisatsiooni suhtes järgmiste õiguskaitsevahendite kasutuselevõtmist:
|
2) |
Lõikes 1 osutatud korralduse andmist taotletakse kõrgema astme kohtult esildisega ja kohus võib asja arutamise käigus anda ajutise või esialgse korralduse vastavalt sellele, mida ta peab vajalikuks. |
1) |
Seoses 4. jao lõike 1 kohaldamisega, kui ringhäälinguorganisatsioonid ei suuda kokku leppida sündmuse televisioonis edastamise mõistlikus turuhinnas, võib kumbki ringhäälinguorganisatsioon esitada kõrgema astme kohtule kokkuvõtliku taotluse, et kohus kehtestaks korraldusega sündmuse mõistliku turuhinna. |
2) |
Lõike 1 alusel antud korraldus võib sisaldada järelduslikke või täiendavaid sätteid vastavalt sellele, mida kõrgema astme kohus peab vajalikuks. |
8. Käesolevale seadusele võib viidata kui 1999. aasta ringhäälinguseadusele (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta).
Õigusaktid
Õigusakt nr 99/2003
1999. aasta ringhäälinguseaduse (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta) määrus (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste määratlemise kohta)
2003
Mina, Dermot Ahern, kommunikatsiooni ning mere- ja loodusressursside minister, kasutades volitusi, mis on mulle antud 1999. aasta ringhäälinguseaduse (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta) (nr 28/1999) 2. jao lõikega 1 ning 2002. aasta ringhäälingumäärusega (ministeeriumialluvuse ja ministrite ülesannete üleminemise kohta) (seadusdokument nr 302/2002) (kohandatud 2002. aasta mere- ja loodusressursside korraldusega (ministeeriumi nime ja ministri ametinimetuse muutmise kohta) (seadusdokument nr 307/2002)), pärast konsulteerimist kunsti-, spordi- ja turismiministriga, nagu on ette nähtud kõnealuse jao lõikes 6 (kohandatud 2002. aasta turismi, spordi ja rekreatsiooni korraldusega (ministeeriumi nime ja ministri ametinimetuse muutmise kohta) (seadusdokument nr 307/2002)), esitan käesolevaga järgmise määruse, mille eelnõu on kõnealuse jao lõike 7 kohaselt esitatud kummalegi Oireachtase kojale, kes on mõlemad võtnud vastu otsuse eelnõu heakskiitmise kohta:
1. |
Käesolevale määrusele võib osutada kui 1999. aasta ringhäälinguseaduse (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta) 2003. aasta määrusele. |
2. |
Käesolevale määrusele lisatud loendis täpsustatud sündmusi käsitatakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmustena, mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus edastada neid tasuta televisioonis otseülekandena. |
3. |
Kõiki Iirimaa mänge Six Nations ragbivõistlustel käsitatakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmustena, mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus näidata neid tasuta televisioonis hilisema edastusena. |
LOEND
Määrus 2
Suveolümpiamängud
Üleiirimaalise krahvkondadevahelise seenioride jalgpalli ja hurling’u finaalmängud
Iirimaa kodus ja võõrsil toimuvad valikmängud Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ja maailmameistrivõistluste raames
Iirimaa mängud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril
Euroopa jalgpallimeistrivõistluste finaalturniiri avakohtumised, poolfinaalmängud ja finaalmäng ning maailmameistrivõistluste finaalturniir
Iirimaa mängud ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiril
Hobuste võistlused Irish Grand National ja Irish Derby
Dublin Horse Show raames toimuvad karikavõistlused (Nations Cup)
KINNITATUD minu ametliku pitseriga
13. märtsil 2003.
DERMOT AHERN
kommunikatsiooni ning mere- ja loodusressursside minister.”