EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007D0478

2007/478/EÜ: Komisjoni otsus, 25. juuni 2007 , milles käsitletakse Iirimaa poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega

OJ L 180, 10.7.2007, p. 17–23 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 009 P. 148 - 154

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/478/oj

10.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/17


KOMISJONI OTSUS,

25. juuni 2007,

milles käsitletakse Iirimaa poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega

(2007/478/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artikli 3a lõiget 2,

võttes arvesse direktiivi 89/552/EMÜ artikli 23a kohaselt loodud komitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Iirimaa teatas komisjonile 7. novembri 2002. aasta kirjas direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmetest.

(2)

Komisjon kontrollis kolme kuu jooksul pärast kõnesoleva teatise saamist, kas kõnealused meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega, hinnates eelkõige meetmete proportsionaalsust ja riikliku konsulteerimiskorra läbipaistvust.

(3)

Komisjon võttis kontrollimisel arvesse Iirimaa meediamaastiku kohta kättesaadavaid andmeid.

(4)

Iirimaa meetmetes sisalduv suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste loetelu oli koostatud selgelt ja läbipaistvalt ning Iirimaal oli algatatud laiaulatuslik konsulteerimine.

(5)

Komisjon veendus, et Iirimaa meetmetes loetletud sündmused vastasid vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile, mida peetakse usaldusväärseteks sündmuste ühiskondliku olulisuse näitajateks: i) suur vastukaja liikmesriigi üldsuse seas, mitte lihtsalt olulisus asjaomase spordisündmuse või tegevuse tavapärase vaatajaskonna jaoks; ii) üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus liikmesriigi elanikkonna jaoks, eelkõige kultuuriidentiteedi kandjana; iii) rahvusvõistkonna osalemine asjaomasel sündmusel rahvusvaheliselt olulise võistluse või turniiri raames; ning iv) sündmust on tavaliselt edastatud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid.

(6)

Paljud Iirimaa meetmetes loetletud sündmused, sealhulgas suveolümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistluste jalgpallikohtumised, kus osaleb Iirimaa rahvusvõistkond, ning kõnealuste turniiride avakohtumised, poolfinaalmängud ja finaalmäng, kuuluvad nende sündmuste hulka, mida tavaliselt peetakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmusteks, nagu on osutatud direktiivi 97/36/EÜ põhjenduses 18. Kõnesolevad sündmused leiavad Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja, sest on väga populaarsed nii spordisündmuste tavapäraste vaatajate kui ka üldsuse seas. Peale selle on maailma- ja Euroopa meistrivõistluste raames toimuvatel Iirimaa mängudel üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus iiri kultuuriidentiteedi kandjana. Kõnealused mängud on ühiskonna tähelepanu keskmes, aidates luua rahvuslikku identiteeti ja uhkust iirlaseks olemise üle.

(7)

Iirimaa kodus ja võõrsil toimuvad valikmängud Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ja jalgpalli maailmameistrivõistluste raames leiavad Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja, mis haarab spordisündmuste tavapärasest vaatajaskonnast palju laiemat ringkonda.

(8)

Gaeli jalgpall ja hurling on Iirimaale eriomased spordialad. Seepärast on üleiirimaalise krahvkondadevahelise seenioride jalgpalli ja hurling’u finaalmängudel üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus rahvusliku kultuuriidentiteedi kandjana.

(9)

Iirimaal mängitakse ragbit organiseeritult kogu riigis. Seepärast leiavad Iirimaa mängud Six Nations ragbivõistlustel ja ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiril Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja. Ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiri raames Iirimaal korraldatavatel mängudel osaleb Iirimaa rahvusvõistkond tähtsal rahvusvahelisel turniiril, mis mõjutab Iiri rahvuslikku identiteeti.

(10)

Iirimaal toimuvad käesoleva määruse lisas loetletud traavivõistlused ja ratsaspordisündmused leiavad üldsuse seas suurt vastukaja, kuna Iiri hobusekasvatus avaldab kogu riigi maapiirkondadele olulist mõju. Irish Grand National ja Irish Derby on Iirimaa kõige olulisemad traavivõistlused. Arvestades traavivõistluste olulisust turismi ja Iirimaa rahvusvahelise maine jaoks, on kõnealused sündmused Iirimaa elanikkonna jaoks üldtunnustatud, selgesti tajutava kultuurilise tähtsusega rahvusliku kultuuriidentiteedi kandjad. Dublin Horse Show raames toimuvatel karikavõistlustel (Nations Cup) on samuti selgesti tajutav kultuuriline tähtsus, sest need tutvustavad Iiri takistussõitu ja meelitavad kohale maailma tugevaimad takistussõiduvõistkonnad.

(11)

Loetletud sündmusi on tavapäraselt edastatud tasuta televisioonis ja neil on olnud Iirimaal palju vaatajaid.

(12)

Iirimaa meetmed tunduvad olevat proportsionaalsed, et õigustada erandi tegemist EÜ asutamislepingus sätestatud teenuste osutamise vabadusest olulise avaliku huviga seotud põhjustel, milleks on tagada suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste ülekannete üldine kättesaadavus.

(13)

Iirimaa meetmed on kooskõlas EÜ konkurentsieeskirjadega, sest loetletud sündmuste edastamiseks kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonide määratlus põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis võimaldavad tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kõnealuste sündmuste ülekandeõiguste saamisel. Lisaks sellele ei ole loetletud sündmuste arv ebaproportsionaalselt suur, mis moonutaks konkurentsi tasuta ja tasulise televisiooni turgudel.

(14)

Pärast seda, kui komisjon oli teavitanud teisi liikmesriike Iirimaa meetmetest ja konsulteerinud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 23a kohaselt loodud komiteega, teatas hariduse ja kultuuri peadirektor 10. veebruari 2003. aasta kirjas Iirimaale, et Euroopa Komisjon ei kavatse teatatud meetmeid vaidlustada.

(15)

Iirimaa meetmed võeti vastu 13. märtsil 2003.

(16)

Kõnealused meetmed avaldati direktiivi 89/552/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, artikli 3a lõike 2 kohaselt Euroopa Liidu Teataja C-seerias. (2)

(17)

Esimese Astme Kohtu otsusest kohtuasjas T-33/01, Infront WM v. komisjon, tuleneb, et direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete tunnistamist ühenduse õigusega kooskõlas olevateks käsitatakse otsusena EÜ asutamislepingu artikli 249 tähenduses ja komisjon peab selle seepärast vastu võtma. Seetõttu tuleb käesolevas otsuses tunnistada, et Iirimaa poolt teatatud meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega. Iirimaa poolt lõpuks võetud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud meetmed tuleks direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 2 kohaselt avaldada Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 1 kohased meetmed, millest Iirimaa teatas komisjonile 7. novembril 2002, nagu need on avaldatud 26. aprilli 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 100, on kooskõlas ühenduse õigusega.

Artikkel 2

Iirimaa poolt lõpuks võetud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud meetmed avaldatakse direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 2 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING


(1)  EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60).

(2)  ELT C 100, 26.4.2003, lk 12.


LISA

Avaldamine vastavalt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõikele 2

Iirimaa poolt võetud ja direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3a lõike 2 kohaselt avaldatavad meetmed on järgmised:

„NR 28/1999

Ringhäälinguseadus (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta), 1999

Struktuur

Jaod

1.

Tõlgendamine

2.

Suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste määratlemine

3.

Konsulteerimine

4.

Ringhäälinguorganisatsioonide kohustused seoses määratletud sündmustega

5.

Ringhäälinguorganisatsioonide kohustused seoses liikmesriikide sündmustega

6.

Tsiviilõiguskaitsevahendid

7.

Mõistlikud turuhinnad

8.

Lühipealkiri

Osutatud seadused:

Euroopa ühenduste seadus, 1972, nr 27

Euroopa ühenduste seaduse muutmise seadus, 1993, nr 25

Ringhäälinguseadus (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta), 1999

Seadus, milles on sätestatud suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmine, et jõustada nõukogu 3. oktoobri 1989. Aasta direktiivi 89/552/EMÜ, mida on muudetud nõukogu 30. juuni 1997. Aasta direktiiviga 97/36/EÜ, artikkel 3a, ning sätestada muud asjakohased küsimused. (13. november 1999) kehtestagu oireachtas see järgmiselt:

1)

Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

ringhäälinguorganisatsioon – mõiste on määratletud nõukogu direktiivis;

nõukogu direktiiv – nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (1), mida on muudetud nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga 97/36/EÜ (2);

EMP leping – mõiste on määratletud 1993. aasta Euroopa ühenduste seaduse muutmise seaduses;

sündmus – Euroopa Liidus, liikmesriigis või Iirimaal või selle olulises osas üldsusele huvi pakkuv sündmus, mille korraldajal on seaduslik õigus müüa kõnealuse sündmuse edastamisõigusi;

tasuta televisiooniteenus – teleringhäälinguteenus, mille vastuvõtmise eest teenuseosutaja tasu ei võta;

liikmesriik – Euroopa ühenduste (1972. aasta Euroopa ühenduste seaduse tähenduses) liikmesriik, mõiste hõlmab ka EMP lepingu osalisriike;

minister – kunsti, kultuuripärandi, Gaeltachti ja saarte minister;

peaaegu üldine katvus tähendab järgmist:

a)tasuta televisiooniteenus, mis on kättesaadav vähemalt 95 protsendile riigi elanikkonnast, võib)kui punktis a nõutavat katvust suudab tagada vähem kui kolm ringhäälinguorganisatsiooni, siis tasuta televisiooniteenus, mis on kättesaadav vähemalt 90 protsendile riigi elanikkonnast;

kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon – ringhäälinguorganisatsioon, keda käsitatakse kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsioonina lõike 2 alusel;

teleringhääling – mõiste on määratletud nõukogu direktiivis.

2)

Kvalifitseeruvateks ringhäälinguorganisatsioonideks peetakse järgmisi ringhäälinguorganisatsioone:

a)

kuni 31. detsembrini 2001 ringhäälinguorganisatsioon, kes osutab määratletud sündmuse edastamiseks tasuta televisiooniteenust, mis on kättesaadav vähemalt 85 protsendile riigi elanikkonnast;

b)

alates 1. jaanuarist 2002 ringhäälinguorganisatsioon, kes pakub määratletud sündmuse jaoks peaaegu üldist katvust.

3)

Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse kahte või enamat ringhäälinguorganisatsiooni, kes sõlmivad lepingu või kokkuleppe pakkuda ühiselt määratletud sündmuse jaoks peaaegu üldist katvust, kõnealuse sündmuse puhul ühe ringhäälinguorganisatsioonina.

4)

Ringhäälinguorganisatsioon võib pöörduda ministri poole, et see lahendaks vaidluse, mis on seotud riigis tegutseva ringhäälinguorganisatsiooni poolt osutatava tasuta televisiooniteenuse ulatusega seoses lõike 2 kohaldamisega või lõikes 1 sätestatud peaaegu üldise katvuse mõistega.

5)

Minister võib enne lõikes 4 osutatud vaidluse lahendamist konsulteerida tehniliste ekspertide või muude isikute või organitega, keda ta peab sobivaks.

6)

Käesoleva seaduse kohaldamisel:

a)

kui kontekst ei nõua teisiti, käsitatakse viidet mis tahes õigusaktile viitena kõnealusele õigusaktile, nagu seda on muudetud või laiendatud mis tahes edasise õigusaktiga (sealhulgas käesolev seadus) või edasise õigusakti alusel;

b)

viide jaole on käsitatav viitena käesoleva seaduse jaole, kui ei ole märgitud, et silmas peetakse mõnda muud õigusakti; ning

c)

viide lõikele, punktile või alapunktile on käsitatav viitena selle sätte lõikele, punktile või alapunktile, kus viide esineb, kui ei ole märgitud, et silmas peetakse mõnda muud sätet.

1)

Minister võib välja anda määruse, et:

a)

määratleda sündmused, mis on suure ühiskondliku tähtsusega ja mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus edastada neid tasuta televisioonis; ja

b)

teha kindlaks, kas punkti a alusel määratletud sündmust tuleks edastada tasuta televisioonis:

i)

otseülekandena, hilisema edastusena või nii otseülekandena kui ka hilisema edastusena; ja

ii)

tervikuna, osaliselt või nii tervikuna kui ka osaliselt.

2)

Minister arvestab lõike 1 punktis a osutatud määratlemisel kõiki asjaolusid, eriti järgmisi kriteeriume:

a)

kas sündmus leiab Iirimaa üldsuse seas suurt vastukaja;

b)

kas sündmusel on Iirimaa elanike jaoks üldtunnustatud, selgesti tajutav kultuuriline tähtsus.

3)

Selleks, et teha kindlaks, mil määral on lõikes 2 osutatud kriteeriumid täidetud, võib minister arvestada järgmisi tegureid:

a)

kas sündmusel osaleb/osalevad rahvuslik või mitterahvuslik võistkond või iirlased;

b)

sündmuse või samalaadsete sündmuste teleülekandmise varasem tava või sellega seotud varasemad kogemused.

4)

Minister arvestab lõigu 1 punktis b osutatud kindlakstegemisel järgmist:

a)

sündmuse liik;

b)

sündmuse toimumisaeg riigis, kus see aset leiab;

c)

praktilised edastamiskaalutlused.

5)

Käesoleva jao alusel antud korraldus tunnistatakse kehtetuks või muudetakse ministri määrusega.

6)

Minister konsulteerib enne käesoleva jao alusel korralduse andmist, selle kehtetuks tunnistamist või muutmist turismi, spordi ja rekreatsiooni ministriga.

7)

Kui käesoleva jao alusel tehakse ettepanek esitada määrus, tunnistada see kehtetuks või see muuta, esitatakse määruse eelnõu kummalegi Oireachtase kojale ning korraldust ei anta enne, kui kumbki koda on võtnud vastu otsuse eelnõu heakskiitmise kohta.

1)

Enne 2. jao alusel korralduse andmist minister:

a)

teeb mõistlikke jõupingutusi, et konsulteerida sündmuse korraldajate ja nõukogu direktiivi tähenduses riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate ringhäälinguorganisatsioonidega;

b)

avaldab vähemalt ühes riigis väljaantavatest ajalehtedest teate sündmuse kohta, mille ta kavatseb kõnealuse jao alusel määratleda; ning

c)

kutsub üldsust üles esitama märkusi kavandatud määratlemise kohta.

2)

Kui sündmuse korraldajat ei suudeta kindlaks teha või kui korraldaja või riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon ei vasta ministri konsulteerimispüüetele, ei takista see määruse esitamist 2. jao alusel.

1)

Kui riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon, kes ei ole kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon, saab määratletud sündmuse edastamise ainuõigused, ei tohi ta sündmust edastada, kui sündmust ei ole tehtud 2. jao alusel antud määruse kohaselt kättesaadavaks kvalifitseeruvale ringhäälinguorganisatsioonile, kes on esitanud vastava taotluse ja maksnud mõistlikku turuhinda.

2)

Kui kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon saab määratletud sündmuse edastamise õiguse (käesoleva jao alusel või otse), edastab ta sündmust tasuta televisiooniteenuse vahendusel, pakkudes peaaegu üldist katvust vastavalt 2. jao alusel esitatud määrusele.

3)

Käesolevas jaos tähendab määratletud sündmus sündmust, mis on kindlaks määratud 2. jao alusel esitatud määrusega.

5.   Kui teine liikmesriik on määranud kindlaks sündmuse, mis on kõnealuses liikmesriigis suure ühiskondliku tähtsusega ja Euroopa Komisjon on teatanud kõnealuse liikmesriigi võetud meetmetest vastavalt nõukogu direktiivi artikli 3a lõikele 2, ei tohi ükski Iirimaa jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon, kes saab selle määratletud sündmuse edastamise ainuõigused, kasutada neid ainuõigusi nii, et oluline osa kõnealuse liikmesriigi üldsusest jääks ilma võimalusest jälgida sündmust vastavalt võetud meetmetele.

1)

Kui ringhäälinguorganisatsioon (edaspidi „kannatanud ringhäälinguorganisatsioon”) väidab, et teine ringhäälinguorganisatsioon või teised ringhäälinguorganisatsioonid (edaspidi „teine ringhäälinguorganisatsioon”) toimivad või käituvad või on toiminud või käitunud või kavatsevad toimida või käituda 4. või 5. jaoga keelatud viisil, on kannatanud ringhäälinguorganisatsioonil õigus taotleda kõrgema astme kohtult teise ringhäälinguorganisatsiooni suhtes järgmiste õiguskaitsevahendite kasutuselevõtmist:

a)

korraldus, mille kohaselt peab teine ringhäälinguorganisatsioon lõpetama 4. või 5. jaoga keelatud viisil toimimise või käitumise või hoiduma toimimast või käitumast kõnealusel viisil;

b)

avaldus selle kohta, et leping, mille alusel teine ringhäälinguorganisatsioon sai määratletud sündmuse edastamise ainuõigused, on õigustühine;

c)

kahjutasu teiselt ringhäälinguorganisatsioonilt;

d)

ettekirjutus pakkuda kannatanud ringhäälinguorganisatsioonile sündmuse teleülekandmise õigus mõistliku turuhinnaga.

2)

Lõikes 1 osutatud korralduse andmist taotletakse kõrgema astme kohtult esildisega ja kohus võib asja arutamise käigus anda ajutise või esialgse korralduse vastavalt sellele, mida ta peab vajalikuks.

1)

Seoses 4. jao lõike 1 kohaldamisega, kui ringhäälinguorganisatsioonid ei suuda kokku leppida sündmuse televisioonis edastamise mõistlikus turuhinnas, võib kumbki ringhäälinguorganisatsioon esitada kõrgema astme kohtule kokkuvõtliku taotluse, et kohus kehtestaks korraldusega sündmuse mõistliku turuhinna.

2)

Lõike 1 alusel antud korraldus võib sisaldada järelduslikke või täiendavaid sätteid vastavalt sellele, mida kõrgema astme kohus peab vajalikuks.

8.   Käesolevale seadusele võib viidata kui 1999. aasta ringhäälinguseadusele (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta).

Õigusaktid

Õigusakt nr 99/2003

1999. aasta ringhäälinguseaduse (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta) määrus (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste määratlemise kohta)

2003

Mina, Dermot Ahern, kommunikatsiooni ning mere- ja loodusressursside minister, kasutades volitusi, mis on mulle antud 1999. aasta ringhäälinguseaduse (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta) (nr 28/1999) 2. jao lõikega 1 ning 2002. aasta ringhäälingumäärusega (ministeeriumialluvuse ja ministrite ülesannete üleminemise kohta) (seadusdokument nr 302/2002) (kohandatud 2002. aasta mere- ja loodusressursside korraldusega (ministeeriumi nime ja ministri ametinimetuse muutmise kohta) (seadusdokument nr 307/2002)), pärast konsulteerimist kunsti-, spordi- ja turismiministriga, nagu on ette nähtud kõnealuse jao lõikes 6 (kohandatud 2002. aasta turismi, spordi ja rekreatsiooni korraldusega (ministeeriumi nime ja ministri ametinimetuse muutmise kohta) (seadusdokument nr 307/2002)), esitan käesolevaga järgmise määruse, mille eelnõu on kõnealuse jao lõike 7 kohaselt esitatud kummalegi Oireachtase kojale, kes on mõlemad võtnud vastu otsuse eelnõu heakskiitmise kohta:

1.

Käesolevale määrusele võib osutada kui 1999. aasta ringhäälinguseaduse (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekandmise kohta) 2003. aasta määrusele.

2.

Käesolevale määrusele lisatud loendis täpsustatud sündmusi käsitatakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmustena, mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus edastada neid tasuta televisioonis otseülekandena.

3.

Kõiki Iirimaa mänge Six Nations ragbivõistlustel käsitatakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmustena, mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus näidata neid tasuta televisioonis hilisema edastusena.

LOEND

Määrus 2

Suveolümpiamängud

Üleiirimaalise krahvkondadevahelise seenioride jalgpalli ja hurling’u finaalmängud

Iirimaa kodus ja võõrsil toimuvad valikmängud Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ja maailmameistrivõistluste raames

Iirimaa mängud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril

Euroopa jalgpallimeistrivõistluste finaalturniiri avakohtumised, poolfinaalmängud ja finaalmäng ning maailmameistrivõistluste finaalturniir

Iirimaa mängud ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiril

Hobuste võistlused Irish Grand National ja Irish Derby

Dublin Horse Show raames toimuvad karikavõistlused (Nations Cup)

KINNITATUD minu ametliku pitseriga

13. märtsil 2003.

DERMOT AHERN

kommunikatsiooni ning mere- ja loodusressursside minister.”


Top