EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006D0968

2006/968/EÜ: Komisjoni otsus, 15. detsember 2006 , millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all) EMPs kohaldatav tekst

OJ L 401, 30.12.2006, p. 41–45 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 142M, 5.6.2007, p. 873–877 (MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 081 P. 153 - 157
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 081 P. 153 - 157
Special edition in Croatian: Chapter 03 Volume 027 P. 224 - 228

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; kehtetuks tunnistatud 32019R2035

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/968/oj

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 401/41


KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2006,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/968/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 21/2004 on ette nähtud, et iga liikmesriik peab kehtestama lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi vastavalt kõnealusele määrusele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 21/2004 on samuti ette nähtud, et kõik põllumajandusettevõttes pärast 9. juulit 2005 sündinud loomad identifitseeritakse kahe identifitseerimisvahendiga. Esimene identifitseerimisvahend on kõrvamärgid; teine identifitseerimisvahend on sätestatud kõnealuse määruse lisa A jao punktis 4. Teiseks identifitseerimisvahendiks võib olla ka elektrooniline transponder. Lisaks on määruse (EÜ) nr 21/2004 artiklis 9 ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2008 või muust nõukogu kindlaksmääratud kuupäevast on elektrooniline identifitseerimine kui teine identifitseerimisvahend kohustuslik kõikide loomade puhul.

(3)

Määruses (EÜ) nr 21/2004 on ette nähtud, et elektroonilise identifitseerimise rakendamise parandamiseks võtab komisjon vastu elektroonilise identifitseerimise rakendamise suunised ja korra. Kõnealuseid suuniseid ja korda tuleks kohaldada nende loomade puhul, kes on teise identifitseerimisvahendiga juba elektrooniliselt identifitseeritud, ning kõigi loomade puhul alates kuupäevast, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 9 lõikes 3.

(4)

Tagamaks, et määruse (EÜ) nr 21/2004 kohaselt lammaste ja kitsede puhul kohaldatavad identifitseerimisvahendid on loetavad kõikides liikmesriikides, tuleks identifitseerimisvahendite heakskiitmiseks sätestada käesolevas otsuses teatavate nõuetelevastavuse ja töökindluse katsetega seotud miinimumnõuded.

(5)

Liikmesriikidele suuniste andmiseks seoses riideritega tuleks teatavate nõuetelevastavuse ja töökindluse katsetega seotud miinimumnõuded käesolevas otsuses sätestada, võttes arvesse, et määruses (EÜ) nr 21/2004 ei ole ette nähtud, et igal ettevõtjal peab olema riider.

(6)

Sõltuvalt erinevatest geograafilistest tingimustest ja loomakasvatussüsteemidest, mille alusel lambaid ja kitsi ühenduses peetakse, võiks liikmesriikidel olla võimalus oma riiklikke eritingimusi arvesse võttes nõuda töökindluse täiendavat katsetamist.

(7)

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on avaldanud loomade raadiosagedustuvastuse (RFID) aspekte käsitlevad standardid. Lisaks on rahvusvaheline loomajõudluskontrolli komitee (ICAR) välja töötanud korra, mille eesmärk on kontrollida teatavate RFID näitajate vastavust ISO standarditele. See kord on avaldatud rahvusvahelise jõudluskontrolli lepingu versioonis, mille ICARi üldkogu 2004. aasta juunis heaks kiitis. ISO standardid on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kasutatavad ning seepärast tuleks neid käesolevas otsuses arvesse võtta.

(8)

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on välja töötanud tehnilised suunised, milles on täpsustatud katsed RFID seadmete nõuetelevastavuse ja töökindluse hindamiseks; need suunised on avaldatud JRC veebisaidil JRC tehniliste standarditena. Nende suuniste põhielemente tuleks käesolevas otsuses arvesse võtta.

(9)

Euroopa Standardikomitee (CEN) on avaldanud tehnilised standardid, mis käsitlevad katselaborite akrediteerimist. Need standardid (EN standardid) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kasutatavad ning seepärast tuleks neid käesolevas otsuses arvesse võtta.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on sätestatud loomade elektroonilise identifitseerimise suunised ja kord:

a)

seoses teise identifitseerimisvahendiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 4 lõike 2 punktis b ja osutatud nimetatud määruse lisa A jao punktis 4; ning

b)

ette nähtud määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 9 lõike 3 esimeses lõigus.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates kahekümnendast päevast, mis järgneb selle avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.


LISA

Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise vahendite ja riiderite heakskiitmise suunised ja kord vastavalt määrusele (EÜ) nr 21/2004

I   PEATÜKK

Mõisted

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   riigi kood– kolmekohaline numberkood, mis kooskõlas ISO standardiga 3166 esindab riigi nime;

b)   riiklik tunnuskood– 12-kohaline numberkood üksiklooma identifitseerimiseks riigi tasandil;

c)   transponderi kood– 64-bitine elektrooniline kood, mis on programmeeritud transponderisse ning sisaldab muuhulgas ka riigi koodi ja riiklikku tunnuskoodi; seda kasutatakse loomade elektrooniliseks identifitseerimiseks;

d)   elektrooniline tunnus– üksnes lugemiseks ettenähtud passiivne transponder, milles kasutatakse ISO standardites 11784 ja 11785 määratletud HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning mida kasutatakse eri identifitseerimisvahendites, nagu on osutatud määruse (EÜ) 21/2004 lisa A jaos;

e)   riider– sünkroniseeriv või mittesünkroniseeriv transiiver, mis suudab vähemalt:

f)   sünkroniseeriv transiiver– transiiver, mis vastab täielikult ISO standardile 11785 ning võimaldab avastada muid transiivereid;

g)   mittesünkroniseeriv transiiver– transiiver, mis ei vasta ISO standardi 11785 klauslile 6 ega võimalda avastada muid transiivereid.

II   PEATÜKK

Elektroonilised tunnused

1.

Pädev asutus kiidab heaks üksnes niisuguste elektrooniliste tunnuste kasutamise, mida on soodsate tulemustega kontrollitud vähemalt kooskõlas rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee rahvusvahelises jõudluskontrolli lepingus (ICARi jõudluskontrolli suunistes) määratletud meetoditega, nagu on osutatud järgmistes punktides a ja b järgmiste omaduste osas:

a)

vastavus ISO standarditele 11784 ja 11785 meetodi kohaselt, mis on täpsustatud alajaotises 10.2.6.2.1, “RFID seadmete vastavushindamine, 1. osa: ISO 11784/11785 – transponderite vastavus, sealhulgas tootja koodi andmine ja kasutamine”; ning

b)

toimivuse saavutamine lugemiskaugusel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa A jao 6. punkti kolmandas taandes vastavalt 10. jao liite alajaotises 10.5 määratletud meetodile “RFID seadmete toimivuse hindamine, 1. osa: ISO 11784/11785 – transponderite toimivus”, sealhulgas mõõdetakse:

i)

aktiveerimisvälja tugevust;

ii)

dipoolmomenti; ning

iii)

bitipikkuse stabiilsust FDX-B puhul ja bitisageduse stabiilsust HDX puhul.

2.

Punktis 1 osutatud katsed tehakse vähemalt 50 elektroonilise tunnusega iga testitava mudeli kohta.

3.

Transponderi koodi struktuur peab vastama ISO standardile 11784 ja järgmises tabelis sätestatud kirjeldusele.

Biti (bittide) järjekorranumber

Numbrimärkide arv

Kombinatsioonide arv

Kirjeldus

1

1

2

See bitt näitab, kas elektroonilist tunnust kasutatakse looma identifitseerimiseks või mitte. Kõigi loomade puhul on see bitt “1”.

2–4

1

8

Ümbermärgistamise loendur (0–7).

5–9

2

32

Kasutaja infoväli. See bitt sisaldab numbrit “04”, mis kuulub lammaste ja kitsede CN-koodi vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) lisa 1. peatüki I jao II osale.

10–15

2

64

Tühjad – kõik nullid (tulevase märgistamise tarbeks reserveeritud osa).

16

1

2

See bitt näitab, kas andmeplokk on olemas või mitte (loomade puhul on see bitt “0”, st andmeplokk puudub).

17–26

4

1 024

Riigi kood, nagu on määratletud 1. peatüki punktis a.

27–64

12

274 877 906 944

Riiklik tunnuskood, nagu on määratletud 1. peatüki punktis b.

Kui riiklik tunnuskood on väiksem kui 12-kohaline, täidetakse riigi koodi ja riikliku tunnuskoodi vahele jäävad kohad nullidega.

4.

Pädev asutus võib elektrooniliste tunnuste stabiilsuse ja tööea kindlakstegemiseks nõuda lisakatseid vastavalt korrale, mida on kirjeldatud komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tehniliste suuniste 2. osas.

5.

Pädev asutus võib nõuda teistsuguste toimivuskriteeriumide sätestamist, et tagada elektrooniliste tunnuste töökindlus asjaomasele liikmesriigile omastes geograafilistes, kliima- ja haldustingimustes.

III   PEATÜKK

Riiderid

1.

Pädev asutus kiidab heaks üksnes niisuguste riiderite kasutamise, mida on soodsate tulemustega kontrollitud vähemalt vastavuse osas ISO standarditele 11784 ja 11785 kooskõlas ICARi jõudluskontrolli suunistes määratletud meetoditega, nagu on osutatud järgmistes punktides a ja b, tehes:

a)

sünkroniseerivate transiiverite vastavuskatseid meetoditega, mis on määratletud alajaotises 10.3.5.2 “RFID seadmete vastavushindamine, 2. osa: ISO 11784/11785 – transiiverite vastavus”; või

b)

mittesünkroniseerivate transiiverite vastavuskatseid meetoditega, mis on määratletud alajaotises 10.4.5.2 “RFID seadmete vastavushindamine, 3. osa: Mittesünkroniseerivate transiiverite vastavustest ISO 11784/11785 transponderite lugemiseks”.

2.

Pädev asutus võib nõuda:

a)

riiderite mehaanilise ja soojusliku stabiilsuse ja kestvuse kindlakstegemiseks lisakatseid vastavalt korrale, mida on kirjeldatud komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tehniliste suuniste 2. osas; ning

b)

elektromagnetilisi toimivuskatseid, nagu on määratletud ICARi jõudluskontrolli suuniste 10. jao liite alajaotises 10.6.2 “RFID seadmete toimivuse hindamine, 2. osa: ISO 11784/11785 – käsitransiiverite toimivus”.

IV   PEATÜKK

Katselaborid

1.

Pädev asutus määrab II ja III peatükis sätestatud katsete tegemiseks katselaborid.

Pädev asutus võib siiski määrata üksnes laboreid, mis tegutsevad ning on läbinud hindamise ja saanud akrediteeringu kooskõlas järgmiste Euroopa standarditega (“EN standarditega”) või nendega samaväärsete standarditega:

a)

EN ISO/IEC 17025, Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded;

b)

EN 45002, Katselaborite hindamise üldkriteeriumid; ning

c)

EN 45003, Mõõte- ja katselaborite akrediteerimise süsteem – tegevuse ja tunnustamise üldnõuded.

2.

Liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad loetelu pädevate asutuste määratud laboritest ning teevad selle teabe teistele liikmesriikidele ja avalikkusele veebisaidil kättesaadavaks.


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.


Top