EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006D0967

2006/967/EÜ: Komisjoni otsus, 19. jaanuar 2005 , riigiabi kohta, mida Itaalia kavatseb anda Sitsiilia maakonna põllumajandusettevõtjatele (teatavaks tehtud numbri K(2005) 52 all)

OJ L 401, 30.12.2006, p. 34–40 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/967/oj

30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 401/34


KOMISJONI OTSUS,

19. jaanuar 2005,

riigiabi kohta, mida Itaalia kavatseb anda Sitsiilia maakonna põllumajandusettevõtjatele

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 52 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2006/967/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles vastavalt nimetatud artiklile (1) kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

15. detsembri 1999. aasta kirjas, mis registreeriti 20. detsembril 1999, teavitas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 komisjoni maakonnaseadusega nr 22/1999 ette nähtud erakorralistest meetmetest (edaspidi “seadus nr 22/1999”).

(2)

6. oktoobri 2000. aasta kirjas, 1. veebruari 2001. aasta kirjas ning 30. juuli 2001. aasta kirjas, mis registreeriti vastavalt 9. oktoobril 2000, 5. veebruaril 2001 ja 1. augustil 2001, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile viimase poolt 23. veebruari 2000. aasta, 20. novembri 2000. aasta ja 27. märtsi 2001. aasta kirjades palutud täiendava teabe.

(3)

Komisjon teatas 25. septembri 2001. aasta kirjas Itaaliale, et ta on otsustanud algatada asjaomase abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus asjaomastel kolmandatel isikutel esitada kõnealuse abi kohta omapoolsed märkused.

(5)

Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)

Komisjon ja Itaalia asutused kohtusid 29. novembril 2001. aastal Brüsselis.

(7)

Itaalia saatis komisjonile kavandatud abi kohta täiendava teabe 29. aprilli 2002. aasta kirjas, mis registreeriti 30. aprillil 2002.

II.   ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(8)

Maakonnaseaduse alusel esialgu kavandatud meetmed on artiklite kaupa liigendatuna järgmised:

(9)

Asjaomases artiklis sätestatakse põllumajanduslaene andvate krediidiasutuste tagasimaksmistähtaja pikendamine 1998. ja 1999. aastalt 31. detsembrini 2000. Selliselt pikendatud tagastamistähtajaga laenudele kohaldatakse tagasimaksmistähtpäeval kehtinud viiteintressi ja kõik sellega seotud kulud kannavad laenuvõtjad. Põllumajanduslaenude tagastamistähtaja pikendamine ei eelda riigipoolset sekkumist, vaid on lepingupoolte (põllumajandusettevõtja ja krediidiasutus) omavaheline asi. Itaalia kohustus seda meedet mitte rakendama.

(10)

Asjaomases artiklis sätestatakse, et eritingimustel võivad laenu andvad krediidiasutused (3) ja laenuvõtjad taotleda kõnealuse laenu ümbervaatamist, kui laenu viiteintress ületab seaduse jõustumise ajal kehtinud intressimäära. Kui laenu ümbervaatav krediidiasutus saab ümbervaatamiskõlbliku põllumajanduslaenu varasema tagasimaksmise taotluse, subsideeritakse laenu tasumisele kuuluvaid intressimakseid edasi.

(11)

Kõnealuses artiklis reguleeritakse põllumajanduse keskkonnatoetuste maksmist Sitsiilia maakonnale, mis toimus kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2078/92 (keskkonnanõuete ning paikkonna alalhoiuga kooskõlas olevate põllumajanduslike tootmisviiside kohta), (4) kuid mis ei osutunud kaasrahastamiskõlblikuks Euroopa Liidu vahendite arvelt. Asjaomase regulatsiooniga käsitletakse põllumajanduse keskkonnameetmeid, mis olid ette nähtud Sitsiilia maakonna 1999. aastaks koostatud vastavas programmis ning millest oli põllumajandusettevõtjatele juba teada antud, kui komisjon teatas, et kaasrahastamine kõnealuse määruse alusel on lubamatu. Kaasrahastamist taotletakse 25 miljardi Itaalia liiri ulatuses (12 911 420 eurot), samas kui eelarve assigneering on 10 miljardit Itaalia liiri (5 160 000 eurot).

(12)

Komisjon oli kiitnud Sitsiilia põllumajanduse keskkonnatoetusprogrammi heaks 1999. aasta lõpuni, (5) samas kui enamiku Itaalia maakondade osas oli vastav programm heaks kiidetud 1998. aasta lõpuni. Komisjon oli 1998. aasta märtsis otsustanud teha programmide, mille tähtaeg oli saabunud, jätkamine (või nende muutmine) sõltuvaks juba läbiviidud programmide kohta koostatud hinnangutest.

(13)

Sitsiilia põllumajandusettevõtjad olid võtnud endale kõnealused kohustused 1998. aasta oktoobris, kandes nii kulusid ja kaotades tulu.

(14)

Komisjon keeldus 1998. aasta novembris sõlmimast uusi põllumajanduse keskkonnatoetuse andmise kohustusi kuni asjaomase hindamise läbiviimiseni. (6) Komisjon märkis, et lõplik otsus selles küsimuses tehakse pärast nõupidamist liikmesriikide pädevate asutustega. Sitsiilia esitas hindamisaruande 1999. aasta jaanuaris.

(15)

1999. aasta mais teatas komisjon oma otsuse mitte rahastada Sitsiilia põllumajanduse keskkonnatoetuskava meetmeid A1, B, D1, E ja F, (7) kuna hinnangus ei olnud esitatud piisavalt teavet, otsustamaks nende meetmete sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju üle. Samuti ei olnud hinnangus väljatoodud puuduste valguses programmi muudetud.

(16)

Itaalia kavatseb anda samasugust abi samadel tingimustel nagu oli ette nähtud põllumajanduse heakskiidetud keskkonnatoetusprogrammis 50 % ulatuses kavandatud summadest. See protsent peegeldab kohustuste tegelikku kestust, teisisõnu ajavahemikku 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini (ühe aasta asemel kuus kuud).

(17)

Asjaomases artiklis sätestatakse kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise abi, mis katab 40 % mulla steriliseerimise kuludest, 50 % steriliseerimisseadmete soetushinnast ning sisaldab tunnelkasvuhoonete plastikmaterjali ostmiseks 250 Itaalia liiri suurust toetust ühe kilogrammi kohta. Itaalia asutused on andnud teada kavatsusest kasutada nimetatud meetme õigusliku alusena 5. augusti 1982. aasta maakonnaseaduse nr 86/82 (edaspidi “seadus nr 86/1982”) artiklit 49, mille komisjon on juba heaks kiitnud kui ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõeldud abi. Kõnealuse meetme eelarve on 20 miljardit Itaalia liiri (10 329 000 eurot).

(18)

Asjaomases artiklis on sätestatud riiklikus tsitruseliste kasvatamise kavas ettenähtud meetme eelarve. Pärast kõnealuse meetme eemaldamist toimikust kiitis komisjon selle abi 15. oktoobri 2003. aasta otsusega SG (2003) 232301 heaks osana abist C 65/A/2001.

(19)

Käesolevas artiklis sätestatakse abi andmine taimekaitseliitudele, hüvitamaks 50 % kindlustusfondide kuludest, millega kaetakse liidu liikmete põllukultuuridega seotud kahjusid. Kõnealune abi hõlmab nii kindlustuspreemiate hüvitamist kui liitude juhtimiskulude (0,5 % kindlustussummast) katmist, kusjuures maksimaalne kulu ühe liidu kohta on 100 miljonit Itaalia liiri (51 645 eurot).

(20)

Käesolevas artiklis sätestatakse 7. novembri 1997. aasta maakonnaseaduse nr 40 (edaspidi “seadus nr 40/1997”) artiklis 11 sätestatud meetme rahastamine. Kõnealust meedet analüüsiti toimiku NN 37/98 kontrollimise käigus ja see kiideti heaks komisjoni kirjaga SG (2002) 233136 11. detsembrist 2002.

(21)

Eespool nimetatud abi andmiseks on vaja komisjoni nõusolekut.

III.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(22)

Artikkel 1 (põllumajanduslaenude tagasimaksmistähtaja pikendamine): vaatamata Itaalia kinnitustele, et meedet ei rakendata, ei ole asjaomast regulatsiooni seaduse tekstist ametlikult kustutatud ning esitatud teave oli meetme ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks liiga piiratud.

(23)

Artikkel 2 (põllumajanduslaenude ümbervaatamine): Itaalia riigiasutused on märkinud, et ümbervaatamisele kuuluvad laenud on laenud, mis anti maakonnaseaduse (komisjoni poolt heakskiidetud 25. märtsi 1986. aasta maakonnaseadus nr 13, (8) edaspidi “seadus nr 13/1986”) ja mõnede riiklike seaduste (9) alusel. Pole selge, kas komisjoni oli nimetatud riiklikest õiguslikest alusest teavitatud ja kas komisjon oli need heaks kiitnud. Kui käesoleva meetme alusel ümbervaatamisele kuuluvaid eritingimustega laene käsitletakse ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abina, on ühisturuga kokkusobimatu ka abi mahu suurenemine.

(24)

Samuti ei ilmnenud tekstist, kas laenude ümbervaatamisega kaasneb samaaegselt abimäärade ühtlustamine ühenduse põllumajandussektori riigiabi suunistes (10) (edaspidi “suunised”) ettenähtud abimääradega. Riigiabi programmi järgi oleks selline ühtlustamine pidanud toimuma hiljemalt 30. juunil 2000 või 31. detsembril 2001.

(25)

Artikkel 3 (põllumajanduse keskkonnameetmed): olemasolevast teabest ei ilmnenud, kas põllumajanduse keskkonnakohustuste võtmise tõttu põllumajandusettevõtjatele tekkinud lisakulude ja tulu kaotuse võimaliku ülemäärase hüvitamise välistamise osas on järgitud neid ülemmäärasid ja tingimusi, mis on sätestatud:

a)

nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ja teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (11) ja

b)

komisjoni määruses (EÜ) nr 1750/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks. (12)

(26)

Artikkel 4 (kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise meetmed): suuniste punkti 11.3 (“ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahju hüvitamiseks põllumajandusettevõtjatele antav abi”) kohaldamise puhul tundub, et suuniste tingimustele vastab üksnes abi tunnelkasvuhoonete ümberehitamiseks mõeldud materjalide ostmiseks. Abi andmine mulla steriliseerimiseks või steriliseerimisseadmete ostmiseks ei tundu olevat nõuetega kooskõlas, kuna suunistes lubatakse hüvitada üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu hoonetele ja seadmetele tekkinud kahjusid. Pealegi ei ole Itaalia taganud, et kindlustuspoliiside alusel saadud hüvitised ja need kulud, mida põllumajandusettevõtjad ei ole kandnud, lahutatakse abist.

(27)

Suuniste punkti 4.1 (“talumajapidamistesse investeerimise abi”) kohaldamise tingimused ei ole täidetud: mulla steriliseerimise kulu ei tundu olevat punktis 4.1.1.5 märgitud abikõlblike kulutuste hulgas, seadmete ostmise abi määr (50 %) ületab vähemsoodsate piirkondade hulka mittekuuluvates piirkondades lubatud ülemmäära (40 %) (punkt 4.1.1.2) ja suuniste punktis 4.1.1.3 ettenähtud abikõlblikkuse tingimuste täitmine ei ole tõendatud.

(28)

Artikkel 5 (riikliku tsitruseliste kasvatamise kava kaasrahastamine): selles artiklis ettenähtud rahastamine oli mõeldud riikliku tsitruseliste kasvatamise kava rahastamiseks; tegemist on kavaga, mida komisjon veel kontrollib. Seetõttu ei olnud võimalik menetluse asjaomases etapis käsitada kava rahastamist vastuvõetavana.

(29)

Artikkel 6 (taimekaitseliidud): liitude juhtimiskulude katmine ei tundunud vastavat suuniste punkti 14 mõnedele tingimustele, eelkõige teenuste üldise kättesaadavusele, mitteliikmetega seotud halduskulude piiramisele ja hüvitatud teenustega seotud kulude eraldi arvestamise nõudele.

IV.   ITAALIA ESITATUD MÄRKUSED

(30)

Itaalia esitas 29. aprilli 2002. aasta kirjas järgneva teabe ja selgitused:

(31)

Artikkel 1 (põllumajanduslaenude tagasimaksmistähtaja pikendamine): Itaalia märkis, et 23. detsembri 2000. aasta maakonnaseaduse nr 28 (edaspidi “seadus nr 28/2000”) artikli 1 lõikega 2 tunnistati kõnealune säte kehtetuks. Samuti rõhutas Itaalia, et sättest ei ole komisjoni teavitatud, sest põllumajanduslaenude tagasimaksetähtaja pikendamine ei eelda riigipoolset sekkumist, vaid on lepingupoolte omavaheline asi ning laenude pikendamisega seotud kohustused jäid täielikult põllumajandusettevõtjate kanda.

(32)

Artikkel 2 (põllumajanduslaenude ümbervaatamine): Itaalia märkis, et ümbervaatamise võimalusega oleks hõlmatud üksnes laenud, mida rahastati maakonnaseaduse (seaduse nr 13/86 artikli 2 lõige 3) alusel heakskiidetud kava kehtivusajal. Itaalia märkis lisaks, et selle sätte eesmärk on saavutada põllumajandusettevõtjate varem võetud laenudele kohaldatava intressimäära langetamine allapoole 1996. aasta seaduses nr 108 määratletud nn liigkasulist intressimäära. Kõnealuste laenude viiteintress on paljudel juhtudel liigkasulisest intressimäärast tunduvalt kõrgem ja kaks või kolm korda kõrgem turul valitsevast intressimäärast. Ümbervaatamise eesmärk on vanade viiteintresside ühtlustamine jooksvate turumääradega. Kõnealuse artikli tulemusena saaksid abi eraldavad asutused asjaomaseid laene ümber vaadata, mis aitaks säästa riigi ressursse. Maakonnavalitsus on võtnud kohustuse mitte muuta riigiabi ulatust esialgse meetme toetuse kogusumma osas. See, et maksmisele kuuluvad kohandatud abi osamaksed on laenuvõtjale kasulikud, tähendab, et laenu varasel tagasimaksmisel saab laenuvõtja abi vähendamise korral esialgselt eraldatust väiksema summa ja seega on samaväärne abi samuti väiksem.

(33)

Artikkel 3 (põllumajanduse keskkonnameetmed): Itaalia märkis, et keeld võtta hinnangu puudumisel 1998. aasta lõpus lõpule jõudvate programmide osas uusi põllumajanduse keskkonnakohustusi (november 1998), samuti otsus teatavaid meetmeid mitte kaasrahastada (mai 1999) võeti vastu pärast seda, kui põllumajandusettevõtjad olid nõustunud (oktoober 1998) kõnealuste kohustustega. Sitsiilia puhul tuleks märkida, et vaidlustatud kohustused ei ole nn uued viieaastased kohustused. Pigem kuuluvad need Sitsiilia põllumajanduse keskkonnaprogrammi alla, mis on veel jõus, sest komisjon kiitis selle heaks 1999. aasta lõpuni, mitte 1998. aastani nagu teiste piirkondade puhul.

(34)

Artikkel 4 (kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise meetmed): Itaalia on võtnud kohustuse piirata kavandatud abi üksnes tunnelkasvuhoonete katmiseks mõeldud plastikmaterjali ostmiseks. Itaalia on ülemäärase hüvitamise ohu vältimiseks võtnud ka kohustuse, et kui põllumajandusettevõtja on sõlminud ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjude katteks kindlustuslepingu, lahutab riik maksmisele kuuluvast hüvitisest kõik kindlustushüvitisena saadud summad, samuti kõik põllumajandusettevõtja mitte kantud tavapärased kulutused.

(35)

Artikkel 6 (taimekaitseliidud): Itaalia kohustus kaotama liitude jooksvate juhtimiskulude katmise.

V.   ABI HINDAMINE

(36)

Artikli 1 sätted on tunnistatud kehtetuks (vt punkt 9) ning artiklites 5 ja 7 sätestatud meetmed kiideti heaks teiste riigiabi programmide raames (vt punktid 18. ja 20.). Seetõttu käsitletakse järgnevas hinnangus üksnes seaduse nr 22/1999 artikleid 2, 3, 4 ja 6.

V.1.   Abi olemasolu vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1

(37)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antud abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(38)

Maakonnaseaduse artikli 2 lõplikus tekstis on sätestatud seadusele nr 13/86 (komisjoni heakskiidetud kava (13) vastavate eritingimustega põllumajanduslaenude ümbervaatamine kõnealuse kava kehtivusperioodi jooksul (31. detsember 1997). Itaalia riigiasutused väidavad, et ühtegi talumajapidamisele antud laenu ümbervaatamist ei toimunud. Kuna maakonnaseaduse artikli 2 lõike 3 kohaselt tuli need ümbervaatamised viia lõpule 18 kuu jooksul pärast vastava seaduse jõustumist, peab komisjon vajalikuks seda meedet arvestada.

(39)

Komisjon jätab endale õiguse kontrollida, kas komisjonile on esialgses teates osutatud riiklikust õigusaktist nõuetekohaselt teatatud ja kas komisjon on selle õigusakti riigiabi osas heaks kiitnud, isegi kui asjaomane riiklik õigusakt ei olnud asutamislepingu kõnealuse artikli suhtes otseselt kohaldatav.

(40)

Vaatlusaluse maakonnaseaduse artiklid 3, 4 ja 6 vastavad asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 esitatud abi määratlusele, kuna need annavad:

a)

majandusliku eelise (tagastamatu finantsabi)

b)

teatud ettevõtjatele (Sitsiilia põllumajandusettevõtjad),

c)

keda rahastatakse riigi (piirkonna) vahenditest, ja

d)

kes võivad mõjutada kaubandust, arvestades Itaalia osakaalu põllumajandussektoris (näiteks 1999. aastal eksportis Itaalia põllumajandustooteid teistesse liikmesriikidesse koguväärtuses 10 258 miljonit eurot, samas kui importi teistest liikmesriikidest hinnati 15 271 miljonile eurole. (14)

V.2.   Abi kokkusobivus ühisturuga

(41)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 nimetatud keeld ei ole absoluutne. Selleks et kõnealuse seaduse artiklites 3, 4 ja 6 osutatud meetmeid saaks pidada ühisturuga kokkusobivaiks, peavad meetmed vastama asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erandite tingimustele.

(42)

Käesoleva juhtumi korral on ainus võimalik erand sätestatud artikli 87 lõike 3 punktis c, mille järgi võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatava majandustegevuse või teatava majanduspiirkonna arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(43)

Kõnealuse erandi tõlgendamisel kontrollib komisjon põllumajandussektorit käsitledes kõigepealt komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) (15) kohaldatavust. Kui nimetatud määrus ei ole kohaldatav, lähtub komisjon ühenduse põllumajandussektori riigiabi suunistest. (16)

(44)

Käesoleval juhul ei ole määrus (EÜ) nr 1/2004 kohaldatav, sest asjaomane kava ei piirdu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Seetõttu lähtus komisjon suuniste punktist 5.1. (“põllumajanduse keskkonnakohustused”) ja punktist 11. (“halva ilma põhjustatud kahjude hüvitamine”).

V.2.1.   Põllumajanduse keskkonnameetmed

(45)

Komisjon võtab teadmiseks, et põllumajandusettevõtjad olid ajal, mil komisjon väljendas oma kahtlust, kõnealused põllumajanduse keskkonnakohustused juba võtnud ja et lõpliku otsuse kohaselt tuli taolisi kohustusi lugeda ühenduse kaasrahastamiseks mittekõlblikeks, ning seega olid põllumajandusettevõtjad otsuse tegemise ajaks kulutused juba teinud ja tulu kaotanud.

(46)

Need kohustused olid osa komisjoni poolt 1999. aastani heakskiidetud põllumajanduse keskkonnaprogrammist ning seega vastasid põhimõtteliselt määruse (EÜ) nr 1257/1999 tingimustele.

(47)

Komisjon kohaldab põllumajanduse keskkonnakohustustega seotud riigiabi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks suuniste punkti 5.3.

(48)

Suuniste punktis 5.3. on ette nähtud, et riigiabi võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui seda antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22–24 alusel kaasrahastatud põllumajanduse keskkonnameetmete suhtes kohaldatavale tingimustele. Kõnealusel juhul ei vastanud tingimus punktis 46. osutatule.

(49)

Sellele vaatamata tuleb selleks, et välistada kõik halduslikud puudused või eeskirjade eiramised, mis viitavad näiteks põllumajandusettevõtjate kulude ülemäärasele hüvitamisele, uurida, miks komisjon otsustas selliseid meetmeid mitte kaasrahastada.

(50)

Komisjoni teatistest, samuti asjaomaste talituste vahelisest kirjavahetusest ei ilmne tõendeid selle kohta, et Sitsiilia maakond oleks eeskirju eiranud või põllumajandusettevõtjate kulusid ülemääraselt hüvitanud. Komisjon põhjendas (vt punkt 15.) kaasrahastamise heakskiitmata jätmist vajadusega võtta programmi parendamise järel arvesse programmi hindamise tulemust.

(51)

Itaalia kavatseb anda samasugust abi samadel tingimustel nagu oli ette nähtud põllumajanduse heakskiidetud keskkonnatoetusprogrammis 50 % ulatuses kavandatud summadest. See protsent vastab pro rata temporis kohustuste tegelikule kestusele (kuus kuud). Itaalia riigiasutused on kinnitanud, et abiga ei hüvitata kulusid üleliia, vaid on teatavate meetmete korral pigem ebapiisav, et katta juba võetud kohustustest tulenevat suuremat koormat. Kui põllumajandusettevõtjatele teatati kaasrahastamise ärajäämisest (mais 1999), oli enamus maaviljelustoimingutest juba vastavalt antud kohustustele teostatud (ettevalmistustööd, seemned, väetised, kevadtööd, pügamine). Põllumajandusettevõtjad olid teinud kulutusi ka seoses tehnilise nõustamise ning haldus- ja tehniliste dokumentidega. Kõnealuse kuue kuu jooksul tekkinud kulude ja kaotatud tulu summa oli üle 50 % kogu talupidamisaasta jaoks ettenähtud kogusummast.

(52)

Komisjonile kättesaadav teave ei võimalda siiski kontrollida, kas Sitsiilia maakond viis läbi nõuetekohaseid kontrollimisi, et tagada põllumajanduse keskkonnakohustuste järgimine põllumajandusettevõtjate poolt 1999. aastal, ega seda, kas taolised kontrollimised andsid positiivse tulemuse.

(53)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kõnealune riigiabi lugeda ühisturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui Itaalia tõendab punktis 52 nimetatud kontrollimiste läbiviimist ajavahemikus 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini ning nende kontrollimiste positiivset tulemust.

V.2.2.   Kasvuhoonekultuuride kasvatamise edendamise meetmed

(54)

Meetme lõppversiooni kohaselt antakse kõnealust abi kasvuhooneid kasutavatele põllumajandusettevõtjatele, kes on ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kandnud kahju vastavalt seaduse nr 86/1982 artiklile 49, millega laiendatakse seaduses nr 37/1974 nimetatud abi katte all kasvatatavatele põllukultuuridele. Abikõlblikuks loetakse siiski üksnes tunnelkasvuhoonete plastikmaterjali soetamiskulusid.

(55)

Komisjon kiitis seaduse nr 86/92 artikli 49 heaks, sest selles käsitleti suurte tormide ja rahe tõttu kasvuhoonetele ning plastikmaterjalile põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõeldud abi piirkondades, kus kasvuhoonepõllundus on peamine talupidamisvorm.

(56)

Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu hoonetele ja seadmetele põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõeldud abi võib suuniste punkti 11.3. alusel heaks kiita 100 % ulatuses tegelikest kuludest, kusjuures ei kohaldata alammäära. Suuniste punktis 11.3.6. on siiski sätestatud, et ülemäärase hüvitamise ärahoidmiseks tuleb abisummast lahutada kõik kindlustuslepingute alusel saadud summad ja põllumajandusettevõtjatel ebasoodsate ilmastikutingimuste seetõttu kandmata jäänud tavapärased kulud. Vastavalt suuniste punktile 11.3.1. peab abimeetmete kohaldamisel arvestama asjakohaseid meteoroloogilisi andmeid.

(57)

Nagu punktis 34. märgitud, osutas Itaalia sellele, et abikõlblikke kulusid piirati üksnes plastikmaterjali asendamise kuludele. Lisaks lubas Itaalia abisummadest lahutada kõik kindlustuslepingute alusel makstud summad ja tegemata jäänud tavapärased kulutused.

(58)

Lisaks esitas Itaalia kõnealust halba ilma käsitlevad meteoroloogilised andmed.

(59)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kõnealune riigiabi lugeda seega ühisturuga kokkusobivaks.

V.2.3.   Taimekaitseliidud

(60)

Meetme lõppversiooni kohaselt annab Itaalia loodusõnnetuste tekitatud kahjude korral abi, mis võrdub 50 %ga taimekaitseliitude sõlmitud kindlustuspoliiside kindlustuspreemiatest. Need liidud on eraõiguslikud põllumajandusettevõtjate moodustatud ühendused, mille eesmärgiks on tugevdada põllumajandusettevõtjate positsiooni kindlustuslepingute sõlmimisel.

(61)

Suuniste punkt 11.5. võimaldab anda abi kuni 80 % ulatuses loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste põhjustatud kahjusid katvatest kindlustuspreemiatest ja kuni 50 % ulatuses preemiatest, kui kindlustus katab ka teisi ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjusid või looma- või taimehaiguste põhjustatud kahjusid.

(62)

Asjaomasel juhul on abi liik ja abi maksimaalne osakaal suuniste punktiga 11.5. kooskõlas.

(63)

Komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kõnealune riigiabi lugeda seega ühisturuga kokkusobivaks.

VI.   JÄRELDUSED

(64)

Seaduse nr 22/99 artiklis 2 osutatud meede ei ole abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(65)

Eespool nimetatud seaduse artiklis 3 nimetatud meede on ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses üksnes juhul, kui Itaalia tõendab põllumajandusettevõtjate asjaomaste kohustuste täitmise kontrollimiste läbiviimist ajavahemikus 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini ning nende kontrollimiste positiivset tulemust.

(66)

Eespool nimetatud seaduse artiklites 4 ja 6 nimetatud meetmed on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobivad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maakonnaseaduse nr 22/1999 artiklis 2 osutatud meede, mida Itaalia kavatseb rakendada Sitsiilia põllumajandusettevõtjate heaks, ei ole abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Maakonnaseaduse nr 22/1999 artiklis 2 osutatud meede, mida Itaalia kavatseb rakendada Sitsiilia põllumajandusettevõtjate heaks, on ühisturuga kokkusobiv, kui järgitakse käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

Maakonnaseaduse nr 22/1999 artiklites 4 ja 6 osutatud meetmed, mida Itaalia kavatseb rakendada Sitsiilia põllumajandusettevõtjate heaks, on ühisturuga kokkusobivad. Seetõttu on nende meetmete rakendamine lubatud.

Artikkel 4

Itaalia peab pärast käesolevast otsusest teatamist esitama kahe kuu jooksul andmed, mis tõendavad, et pädevad asutused kontrollisid ajavahemikus 1998. aasta oktoobrist 1999. aasta maini põllumajandusettevõtjate nende põllumajanduse keskkonnakohustuste täitmist, mis võeti seoses Sitsiilia maakonna keskkonnaprogrammiga ja mis ei olnud ühenduse kaasrahastamise kõlblikud, ning taolistel kontrollimistel saadud positiivset tulemust.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 19. jaanuar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT C 315, 9.11.2001, lk 12.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Tingimused on sätestatud 25. märtsi 1986. aasta maakonnaseaduses nr 13 ja maakonnaseadustes, mis sätestavad põllumajanduslaenude intressimaksete hüvitamist riigi poolt.

(4)  EÜT L 215, 30.7.92, lk 85.

(5)  14. novembri 1997. aasta otsus K (97) 3089 ja 10. oktoobri 1994. aasta otsus K (94) 2494.

(6)  6. novembri 1998. aasta märgukiri nr 43244.

(7)  4. mai 1999. aasta teatis 27373.

(8)  17. juuli 1997. aasta otsus K (97) 1785 (kaasrahastamise otsus).

(9)  Seaduse nr 286/89 artikkel 4, seaduse nr 31/91 artikkel 4, seaduse nr 237/93 artikkel 2.

(10)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.

(11)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 567/2004 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 1).

(12)  EÜT L 214, 13.8.1999, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 445/2002 (EÜT L 74, 15.3.2002), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 817/2004 (ELT L 153, 30.4.2004)).

(13)  Vt märkus 7.

(14)  Allikas: Eurostat. Üksikute piirkondade kaupa andmed puuduvad.

(15)  ELT L 1, 3.1.2004, lk 1.

(16)  EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2.


Top