28.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 379/5

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäär, millest väiksemaid abimeetmeid ei käsitleta kõiki asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi täitvana, mistõttu nende meetmete suhtes ei kehti asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 ning on mitmes otsuses selgitanud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul artikli 87 lõiget 1 ei kohaldata. Need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses EÜ nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (4) Pidades silmas kõnesoleva määruse rakendamisel saadud kogemust ning selleks, et võtta arvesse ühenduse inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu muutumist kuni 2006. aastani (k.a) ja nende tõenäolist muutumist käesoleva määruse kehtivusajal, tundub asjakohasena vaadata läbi mõned määruses (EÜ) nr 69/2001 sätestatud tingimused ja asendada see määrus uuega.

(3)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise alal kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud abisummadest väiksemad summad vastata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nende valdkondade suhtes. Arvestades transpordivaldkonna arengut, eriti paljude transpordivaldkonna osade restruktureerimist pärast nende liberaliseerimist, ei ole enam otstarbekas jätta transpordivaldkond reguleerimata vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega. Käesolev määrus peaks seetõttu kehtima terve transpordivaldkonna suhtes. Kuid arvestades asjaoluga, et keskmine maanteetranspordi ja reisijateveo valdkonnas tegutsev ettevõte on väikeettevõte, tuleks kohandada vähese tähtsusega abi üldist ülemmäära. Samadel põhjustel, arvestades ka valdkonna ülemahutavust ning liiklusummikute ja kaubavedudega seotud transpordipoliitika eesmärkidega, tuleks määruse reguleerimisalast jätta välja abi, mida antakse rendi ja tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. See ei tähenda, et komisjon loobub soosimast riigiabi andmist veokite puhtuse ja keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks ühenduse muude õigusvahenditega. Käesolevat määrust ei kohaldata söevaldkonna suhtes, pidades silmas nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi. (5)

(4)

Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei peeta töötlemiseks ega turustamiseks toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale. Alates käesoleva määruse jõustumisest ei tuleks põllumajandustoodete töötlemise või turustamise alal tegutsevatele ettevõtjatele abi andmise suhtes enam kohaldada komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. (6) Seetõttu tuleks sellele vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1860/2004.

(5)

Euroopa Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse ühine turukorraldus teatavas põllumajandussektoris, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turustatud toodete hinna või koguse alusel, juhul kui see kehtib sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mida tuleb jagada esmaste tootjatega.

(6)

Niisuguse vähese tähtsusega ekspordiabi või vähese tähtsusega abi suhtes, millel on kodumaistele toodetele soodsamad tingimused kui importtoodetele, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegevust teistes riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(7)

Määrust ei tohiks kohaldada niisuguste ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (7) arvestades raskusi, mis tekivad seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramisel.

(8)

Komisjoni kogemused on näidanud, et abi, mille summa ei ületa kolme aasta jooksul 200 000 eurot, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi, mistõttu selline abi ei ole hõlmatud asutamislepingu artikli 87 lõikega 1. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul tuleks ülemmääraks kehtestada 100 000 eurot.

(9)

Käesolevas määruses käsitletakse aastana eelarveaastat, mida liikmesriigi ettevõtja kasutab eelarve koostamiseks. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik on liikuv, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva eelarveaasta ja eelneva kahe eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Seejuures tuleks arvestada liikmesriigi antud abi ka juhul, kui seda on täielikult või osaliselt rahastatud ühenduse vahenditest. Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat abimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele.

(10)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitleda aega, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada.

(11)

Ühenduse erinevates meetmetes ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäärast möödahiilimise vältimiseks ei või vähese tähtsusega abi kumuleerida riigiabiga samadele abikõlblikele kuludele, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui vastavalt iga juhtumi iseärasustele on kindlaks määratud grupierandit käsitleva määruse või komisjoni otsusega.

(12)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamise praeguse tavaga tuleks abisummad, mida ei anta rahas, ümber arvestada nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses käsitleda turumäärasid viitemääradena, mille komisjon korrapäraselt kinnitab objektiivsete kriteeriumide alusel ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas või Internetis. Kuid vajaduse korral võib lisada miinimummäärale täiendavaid baaspunkte, arvestades toetusesaaja esitatud tagatisi või temaga seotud riske.

(13)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste suhtes. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitleda läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (8) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimäradele toetuse andmise ajal.

(14)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et liikmesriigi meedet, näiteks kapitalisüsti, ei peeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks ka mõnel käesolevas määruses sätestamata alusel, kuna niisugune abimeede on vastu võetud vastavalt turuinvestori põhimõttele.

(15)

Tuleb anda õiguskindlus tagatiskavadele, mis ei ohusta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, et hinnata mõjusid usaldusväärselt. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada, et vähese tähtsusega abi 200 000 euro suurune üldine ülemmäär võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summat. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada seoses raskustes olevate ettevõtjatega, keda käsitletakse ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava üksikotsuse alusel, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on ühenduses laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 1 500 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult vähese tähtsusega abi üldisele ülemmäärale. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul tuleks seda summat vähendada 750 000 eurole. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenud puhul. Liikmesriigid võivad tagatise brutotoetusekvivalendi hindamiseks kasutada ka komisjoni heakskiidetud meetodit, kui nad teatavad selle meetodi kasutamisest vastavalt mõnele riigiabi käsitlevale komisjoni määrusele, näiteks komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määrusele nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes. (9) Kõnealust komisjoni heakskiidetud meetodit võib kasutada, kui selles on sõnaselgelt, käesoleva määruse rakendamise kontekstis, käsitletud niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(16)

Liikmesriigi esitatud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui abimeede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst ega riskikapitalimeede. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust.

(17)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine ja eelkõige vähese tähtsuse eeskirja alusel abi andmine vastavalt selle eeskirja tingimustele. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsuse eeskirja alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale viitega käesolevale määrusele abi summa ning tõiga, et abi on vähese tähtsusega. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama ettevõtjalt õiendi jooksva eelarveaasta ja eelmise kahe eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ning hoolega jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Teine võimalus on ülemmäära järgimist tagada keskregistri abil või kui tegemist on Euroopa Investeerimisfondis tagatiskavadega, võib viimane koostada abisaajate loetelu ja nõuda liikmesriikidelt abisaajate teavitamist saadud vähese tähtsusega abist.

(18)

Määrus (EÜ) nr 69/2001 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2006. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007. Pidades silmas, et määrus (EÜ) nr 69/2001 ei kehtinud transpordivaldkonna suhtes, milles siiani ei antud vähese tähtsusega abi ning arvestades, et põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas kohaldatakse madalaid vähese tähtsusega abi summasid ja eeldades, et täidetud on teatavad tingimused, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka niisuguse abi suhtes, mis enne määruse jõustumist on antud transpordi- ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ühtegi üksikabi, mis on antud määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt selle määruse kohaldamisajal.

(19)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidel olema käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abi kavadele kuuekuuline kohandumisaeg,

a)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; (10)

b)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c)

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega:

d)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

f)

abi, mida antakse söevaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1407/2002;

g)

abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks;

h)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

a)

Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimäradele toetuse andmise ajal.

b)

Kapitalisüstina antavat abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast.

c)

Riskikapitalimeetmena antavat abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

d)

Tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 1 500 000 eurot ettevõtja kohta. Tagatiskava raames antavat üksikabi maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 750 000 eurot ettevõtja kohta. Kui laenu tagatud osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, siis peetakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suureks kui artikli 2 lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada laenust üle 80 %. Tagatiskavasid peetakse läbipaistavaks ka juhul kui i) enne abikava rakendamist on heaks kiidetud tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod, millest on komisjonile teatatud vastavalt riigiabi valdkonnas vastuvõetud muule komisjoni määrusele ja ii) heakskiidetud meetodis on sõnaselgelt, käesoleva määruse rakendamise kontekstis, käsitletud niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

a)

Teabe alusel, mida finantsvahendajad peavad Euroopa Investeerimisfondile esitama, koostab Euroopa Investeerimisfond koostab igal aastal loetelu, milles esitatakse abisaajad ja abi brutotoetusekvivalent iga abisaaja kohta. Euroopa Investeerimisfond saadab selle teabe asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile;

b)

asjaomane liikmesriik edastab teabe abi lõppsaajatele kolme kuu jooksul alates teabe saamisest Euroopa Investeerimisfondilt;

c)

asjaomane liikmesriik nõuab igalt abisaajalt deklaratsiooni selle kohta, et viimane ei ole saanud vähese tähtsusega abi rohkem artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast. Kui üks või mitu abisaajat on saanud abi ülemmäärast rohkem, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile abimeetmest, mille tulemusel on abi antud üle ülemmäära, või nõuab abi abisaajalt tagasi.

a)

punktis 1 jäetakse välja sõnad “töötlemise ja turustamisega”;

b)

punkt 3 jäetakse välja.